Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond aitab raskelt haigeid lapsi kasvatavatel peredel tasuda lapse muusika- ja ratsutamisteraapia eest ning võimaldab nende ja füsio- ja tegevusterapeudi teenuse kättesaadavust ka kodutingimustest, kattes teenuse lisamahu, mida riiklikest vahenditest ei kompenseerita.
Milline on erinevate teraapiate olemus?
Muusikaterapeut Karmen Linnamägi: Iseäranis sobib muusikateraapia nii füüsiliste, emotsionaalsete kui ka vaimsete erivajadustega lastele ja täiskasvanutele. Erivajadusega laste ja noorte sõnalise eneseväljenduse piiratuse või muude arenguliste iseärasuste tõttu loob just muusikateraapia häid võimalusi tunnetuse ja suhtlemise arendamiseks ning emotsioonide ja käitumise juhtimiseks. Samuti võimaldab muusikateraapia kehatunnetuse ja meelte arendamist ning soodustab lõõgastumist ja eneseväljendust. Muusikateraapiat nagu teisi kunstiteraapiaid kasutatakse meditsiinis haigete ravi toetamisel. Tegemist on maailmas tunnustatud ja tõenduspõhise teraapiavormiga, mida toetavad teadusuuringud ja mis on tihedalt seotud teiste teaduslike distsipliinidega nagu psühholoogia, meditsiin, sotsiaalteadused, kasvatusteadused ja muusikateadus.
Füsio- ja ratsutamisterapeut Tuuli Bürkland: Ratsutamisterapeudi poole pöörduvad enamasti elukestva haigusseisundiga patsiendid ja nende vanemad või hooldajad. Lisaks saavad abi ka keerulise sotsiaalse taustaga lapsed ning kõneprobleemide või madala enesehinnanguga silmitsi seisvad patsiendid. Teraapia eesmärk on näiteks kõnnimustri, tasakaalu, koordinatsiooni ja rühi parandamine, kehatüve-, jala- ning vaagnavöötmelihaste tugevdamine, eduelamuse andmine ja sihipärase tegevuse pakkumine. Teraapia peab olema muutuste saavutamiseks järjepidev. Omaette eesmärk on säilitada ka olemasolevat funktsionaalsust, et patsiendi olukord ei halveneks. Samuti kasutatakse ratsutamisteraapiat, et toetada teisi teraapiavorme ja -meetodeid. Ratsutamisteraapia on eesmärgi- ja teaduspõhine teraapiavorm, millest tehakse iga aastaga aina rohkem erinevaid uurimistöid. Mujal maailmas on ratsutamisteraapia tunnustatud teraapiavaldkond, mida rahastab riik.
Tegevusterapeut Grete Anton: Tegevusterapeudi juurde jõuavad lisaks erinevate diagnoosidega lastele ka diagnoosita lapsed, kellel esineb raskusi või probleeme igapäevaelu tegevuste sooritamisel. Teraapias käimine peab olema järjepidev, kõik tegevusteraapias tegevused on eesmärgipärased ja on suunatud perega koostöös püstitatud eesmärkide täitmisele. Tegevusteraapias on mäng kui üks lapse tähtsamatest igapäevaelutegevustest terapeudi peamiseks töövahendiks.
Füsioterapeut Merlin Burov: Füsioteraapia teenusest saavad abi erinevate diagnoosidega, arengu mahajäämusega või traumajärgsed lapsed. Füsioteraapia on suunatud konkreetse eesmärgi ja funktsioonihäire parandamiseks, milles kasutatakse ühe osana terapeutilist võimlemist. Järjepidev füsioteraapia tagab saavutatud või paranenud funktsionaalse seisundi ka edaspidi. Paljude diagnooside või seisundite puhul on märgata ilma füsioterapeutilise sekkumiseta ka funktsiooni halvenemist.
Lapsi, kes vajavad arendavaid teraapiaid, kuid kes pole neid mingil põhjusel saanud, on võimalik suunata Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi poole. Selleks tuleb esitada taotlusvorm, mida saab teha kas otse kodulehel www.lastefond.ee või e-posti teel Lastefondi toetusjuhile Eveli Ilvesele See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. (vorm kättesaadav kodulehelt).
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond