|
Patsiendi anamnees 85 aastat tagasi: sissekanne Tartu Ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste kliiniku vastuvõturaamatust.
No22
16. II 1927
K/.../ J/.../ 19 a.v. vallal.
elas ja pärit Järvamaa, Võhmuta vald, Liiva talu 1908 a. sünd 18. IX,
Jalgsemaa küla koolis 3 talvet käinud, õppis mõnes aines hästi, teises halvasti, sai iga aastaga edasi (11-14 a.v.), lõpetas. Oli suur tahtmine õppida. Elab kodus seni ajani. Tööd ei tee koolist saadik, sunnitult teeb vahest veidi.
Juba väikesest saadik imelik poiss, „veidrate tujudega", võib olla sündimisest saadik, „pööret" igatahes pole tähele pantud. Kaua enne koolieast logeles päevad otsa metsas, ajas oravaid taga, üksi kusagil puu all, rääkis ja naeris omaette, ei söönud vahest nädalate kaupa, lõppes ära, siis hakkas äkki jälle sööma ja kosus. Olnud alati üksinda, kunagi teistega koos ei mängind. On üksik laps (teine vend 10 a.v. surnd, vaim. terve old).
Kodus käis hää meelega, väga püüdis õppida, arvutamises oli nõrk, samuti pähe õppimises, lugemine, kirjutamine, joonistamine, laulmine olid hääd.
Pääle kooli samuti imelik, käis ringi metsas, vahest läks lauta rääkis loomadega, naeris neid etc.
Katsuti karjaseks panna, „koeruse" pärast murdis ta lehmal jalaluu, ja lambal viskas kiviga reieluu katki, kahju pole tal selleks sugugi olnud, naernd; armastab loomi piinata. – Möödunud sügisest saadik halvemat märgata, 3-4 päeva ei söö sugugi, on vihane, ähvardab emat tappa, sest ema olevat süüdi tema haiguses...
Vahest hüppab koha pääl ja litsub omal kaela mõlemi kätega, hingab valjult sääljuures ütleb, „nagu keegi sunniks nii tegema, südamest sunnitakse, muidu on halb olla." Ütleb vahest „kõrvad huluvad" ja kõrvades „nagu rääkimist kuuleb". Ei mäleta mida kuulnud on; „silmade ees" midagi erilist pole näind. Üksvahe pesi pooled ööd ja päevad oma nägu ja käsa – „südamest ajab" nii tegema.
Pats. räägib sosinal „ei julge" valjuste rääkida. – Sugukonnas ühtki vaimu.-närvih; langet. ega joomarit.
Schizophrenia
Kliinikumi arhiivi haiguslugudest
tegi väljavõtte Ene Selart
|
Tagasivaade
