Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Kliinikumi Leht

Ehk olete suvel märganud haiglas ringi sagimas võõraid, eesti keelt mitte kõnelevaid tudengeid. Võib-olla olete olnud neile juhendajaks või lihtsalt ajutiselt kolleegiks. Mõnedele äkki jääbki müsteeriumiks, kuhu kuuluvad need mitme maa ja mere tagant pärit abikäed ning kuidas nad sattusid siia, Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Loomulikult käib jutt IFMSA (International Federation of Medical Students' Associations) ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste seltsi poolt korraldatavast kliinilisest ja ka teaduslikust välisvahetusest, mis toimub maailmas alates 1951. ja Eestis alates 1998. aastast. Programmi põhimõte on äärmiselt lihtne – IFMSA peaassambleel sõlmitakse ühe- või kahepoolsed lepingud, mille alusel saavad tublimad ja aktiivsemad tudengid minna neljaks nädalaks praktiseerima mõne välisriigi haiglasse. Kahepoolse lepingu puhul tuleb teisest riigist ka meile mõni hakkamist täis välistudeng, kes on huvitatud arstikunsti praktiseerimisest just siin. Tudengid maksavad oma seltsile osalustasu, mille eest tagatakse siia tulnud arstihakatistele programmi perioodil majutus, kord päevas toitlustamine ning sotsiaalprogramm. Tartus abistavad neid arstitudengitest vabatahtlikud kontaktisikud, kes juhatavad, kus on haigla, hostel, toidupoed ja muu eluks vajalik ning kui aega üle jääb, käivad nendega kultuuri nautimas ja õhtuid sisustamas.

Välistudengid peaksid käima haiglas praktiseerimas umbes 5-8 tundi päevas. See kui palju nad ise kätt külge saavad panna, oleneb juhendajast ja loomulikult ka nende eelnevast kogemusest ja teadmistest. 2011. aasta välisvahetuse tagasisidest jäi kõlama tõsiasi, et osalejate arvates oli praktika kvaliteet väga kõrge, juhendajad tasemel, abivalmid, vastutulelikud ja jagasid innukalt oma teadmisi ka tudengitele. Üks noormees oli üllatunud ning hindas väga kõrgelt seika, et arstil oli tema nimi meeles ning oli ka aega temaga ka vestelda, erinevalt tema kodukoha haiglast ja arstidest.

Nagu eelnevatel aastatel, tuleb ka sel suvel, juulis ja augustis, umbes 20-25 tudengit Tartusse kogemusi jahtima. Enamus neist on Euroopa riikidest (Tšehhi, Saksamaa, Holland, Austria, Slovakkia ja Itaalia), kuid seltskonna kirevamaks muutmiseks on tudengeid näiteks ka Brasiiliast ja Egiptusest. Samal ajal saavad 21 meie arstitudengit praktiseerida välisriikides, näha kuidas töötavad (või ei tööta) muu maailma meditsiinisüsteemid, suhelda teiste kultuuriruumide elanikega ja üleüldse laiendada oma silmaringi, rääkimata keelepraktikast.

Meil käinud välistudengid saavad endaga maailma kaasa viia teadmisi Eestist, näiteks kas või seda, et me ei elagi savionnides ja tee toitu lõkke peal, vaid et Eesti on tehnoloogia ja ka teaduse seisukohalt üsna kõrgel tasemel ja traadita internet on peaaegu et inimõigus. Nad võtavad endaga kaasa unustamatud kogemused haiglast, imeilusad mälestused Eesti linnadest nagu Tartu, Pärnu, Tallinn ja miks mitte ka Kallaste. Kuid mis kõikse tähtsam – igavese sõpruse teiste välisvahetuses osalenute ning kontaktisikutega. Usun, et kogemus, mille saavad nii meie endi kui ka välistudengid, on hindamatu ning kõigil võiks olla võimalus sellest osa saada. Kuigi meie meditsiiniharidus on kahtlemata üsna hea kvaliteediga, toob välispraktika kindlasti juurde nüansse ja lisateadmisi, millele ehk muidu ei oskakski tähelepanu pöörata.

Juba lähiajal hakkavad haiglakoridorides ringi liikuma tudengid, kes uurivad osakondadest, kas ja kui palju tudengeid saaks keegi vastu võtta. Loodan, et see artikkel toob kas või veidikenegi selgust kliinilise välisvahetuse olemuse ja tagamaade kohta. Lõpuks võiks ju olla nii, et meie tulevasel arstkonnal oleks kokku nii palju kogemusi ja oskusi, et Eestis elaksid kõige tervemad ja õnnelikumad inimesed.

Riin Agar

stud.med. II