Dots Aare Märtson on Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsi esimees. Tänavu suvel võeti selts Põhjamaade Ortopeedia Föderatsiooni (Nordic Orthopaedic Federation) liikmeks. 2012. aastal toimub föderatsiooni kongress Tallinnas. Föderatsioon annab välja ajakirja „Acta Orthopaedica“, mille nõukogusse kuulub ka dots Aare Märtson. Foto: Jaak Nilson.

18. augustil tähistas 50. sünnipäeva traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja dots Aare Märtson. Palusin juubilaril lühidalt rääkida oma teadustöödest ja tulevikuplaanidest.

Miks asusite õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda?

Kooli ajal olin küllaltki tugev õpilane ja see andis edaspidise jaoks laiahaardelise valikuvõimaluse. Vanemate sõprade seas oli eeskujusid, nt klassikaaslase vend, kes õppis arstiteaduskonnas [tänane kirurgiakliiniku vanemarst-õppejõud Urmas Lepner – toim]. Teine motivatsioon oli kena klassiõde, kes soovis arstiks õppida [abikaasa dr Tiiu Märtson - toim]. Kolmas nüanss oli, et tahtsin õppida eriala, kus peab tõsiselt tööd tegema ning mulle ei meeldinud nn punased ained (aasta oli 1976). Saatuse iroonia tahtel jäin ülikooli lõpetades cum laude’st ilma vaid seetõttu, et tegin teadusliku kommunismi riigieksami nelja peale. Ülikooli lõpukursustel kaalusin kahe valiku vahel: lastekirurgia ja traumatoloogia- ortopeedia. Tahtsin õpingute kõrvalt lastekirurgiasse õena tööle minna, aga kahjuks see ei õnnestunud ning üle jäi ortopeedia. Kuuendal kursusel töötasin ortopeed Bernhard Maaritsa käe all, tegin koos temaga vastuvõtte ja sain hea lasteortopeedi koolituse. Nii saigi minust ortopeed. Lasteortopeedi vastuvõtte teen siiamaani – umbes 10-20% kõigist vastuvõttudest. Oma praktiliseks ja teaduslikuks suunajaks pean ka professor Tiit Havikot, kes on dr Maaritsa kõrval olnud minu teiseks ortopeedia õpetajaks ning lisaks ka doktoritöö juhendajaks.

Mis on Teie teadustöö põhiteemad?

Kolm põhilist teemat on: luuregeneratsioon, liigeste endoproteesimine ja luuainevahetuse ning –kasvajatega seotud probleemid. Praegu on mul ka kaks doktoranti, kelle teadustööd käsitlevad liigesevahetamise kirurgiat. Pirja Sarap uurib teemat radioloogilise poole pealt ja Kaur Kirjanen tegeleb kliinilise statistikaga.

Millised on Teie prioriteedid ja tulevikuplaanid traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja ametis?

1. septembril täitus mul esimene tööaasta kliiniku juhataja ametis, aga kliinikuga olen seotud olnud juba 25 aastat. Pean väga oluliseks kolleegide omavahelisi suhteid. Väärtustan selgust ja läbipaistvust - kildkondi ja pingeid ma töökollektiivis näha ei soovi. Olen mänginud korvpalli, seega olen hingelt meeskonnamängija. Juhtimisstiililt pean end demokraatlikuks juhiks ja kui mind on sellesse ametisse valitud, siis tahan ma kliinikut võimalikult palju arendada ja edasi viia.

Tulevikuplaanideks on käekirurgia arendamine ja geriaatrilisele ortopeediale suurema tähelepanu pööramine. Ilmselt peame mõtlema ka spordimeditsiini peale ja spetsialiseeruma sportlaste vigastuste ravile. Uue maja valmides avaneb ka rohkem võimalusi. Näiteks saab ortopeedia osakond endale uued ruumid, seni töötati kirurgilistest osakondadest kõige kitsamates tingimustes.

Kokkuvõttes tahaksin öelda, et kliinikumis on võimalik saada väga head traumatoloogilist- ortopeedilist ravi ja meil on hea instrumentaarium ning vahendid. Kui probleeme esinebki, siis mitte ravikvaliteedi alal, vaid suhtluses. Murekoht on see, et patsient peab liiga vara haiglast lahkuma ja järel- ning taastusravi süsteem on puudulik. Traumatoloogia osakonnas on töö läinud väga pingeliseks, patsiente on palju, operatsioonide arv kasvab. Uue maja valmides tahaks loota, et vähemalt öiste operatsioonide arv väheneb.

 

Dots Aare Märtsoniga
vestles Ene Selart

 

Kommentaar:

Aare Märtson on askeldanud Maarjamõisa väljal üle 25 aasta: üliõpilasena, internina, aspirandina, ortopeedina. Nüüd on ta jõudnud kliiniku juhiks. Ta on ajanud oma asju tasa ja targu, järjekindlalt ja tulemuslikult. See on viinud redelit pidi ikka ülespoole. Aga täitmata eesmärke on ju veel, küll ta jõuab ka nendeni. Aare puhul sobib vahel ka põhimõte: kiirusta aeglaselt!

 

Prof Tiit Haviko.

Prof Tiit Haviko
traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ortopeedia osakonna arst-konsultant