Patoloogiateenistuses on toimunud pikaaegse staažiga töötajate tunnustamine kaootiliselt. Vajadusest neid põhimõtteid muuta, oleme seisukohal, et pikaaegse töökogemusega töötajate tunnustamine iseloomustab asutuse suhtumist oma töötajatesse: see näitab asutuse väärtushinnanguid, tagab töötaja laiema tuntuse ja võimaldab töötajal tunda ennast väärtustatuna. Algatasime töötajate tunnustamise Kliinikumi Lehe kaudu, millele lisandub kord aastas teenistusesisene avalik tunnustus koos lisaväärtustega.

Peame avaliku tunnustamise peamiseks eesmärgiks eelkõige töötajate väärtustamist, mis tõstab esile töötaja kui töötegija. Soovime läbi individuaalse tunnustamise tõsta esile pikaajalise töökogemusega töötajaid ja seada neid eeskujuks, kuna peame tööstaaži pikkust üheks lojaalsuse näitajaks.

Loodame, et läbi tunnustamise tõuseb töötajate rahulolu oma tööga ja kasvab motiveeritus anda endast parimat. On oluline, et töötajad tunnetaksid juhtide ja kaastöötajate rahulolu pidevalt. Positiivsete muutuste saavutamiseks piisab tavamõistusele omasest siirusest ja soovist teisi mõista. Seega, kiitkem üksteist ka väiksemate saavutuste eest!

 

Piret Mängel.

Piret Mängel
patoloogiateenistuse ülemlaborant

 

Aastat 2008 saab patoloogiateenistus staažikuse seisukohast produktiivseks pidada: läbi tähtsamate töökogemuslike aastate täitus 150 aastat: 40, 35 ja 3 x 25. 2008. aasta märtsikuu Kliinikumi Lehes kajastasime kolme tähtpäeva. Meeldetuletusena: Toome patoloogiaosakonna juhatajal dr Helgi Saarel täitus 40 aastat. Tema algatusel ja panusel loodi tsütoloogialabor, mis tänaseks päevaks on arenenud kasvajate laiaulatusliku diagnostikaga tegelevaks laboriks. 25 aastat töötamist täitus lahangusaali töötajal Vello Mürgil ja sekretäril Reet Kaldal.

Lisaks eelnimetatutele on mainimata järgmised töötajad:

Raja Kirsch.

Raja Kirsch

Maarjamõisa patoloogiaosakonna laborant

Raja Kirschi tööalane areng sai alguse Tartu Ülikooli Patoloogilise-Anatoomia Kateedris, kus tema põhitööks oli arstiteaduskonna tudengitele õppematerjalide ettevalmistamine, loengutel slaidide näitamine, erinevad masinkirjatööd ja vastuvõtukomisjonide töös osalemine. Kahe aasta pärast tekkis aga vajadus muutuse järele, mis sai võimalikuks tänu Maarjamõisa Haigla Prosektuuri juhatajale dr Tiina Pokkile, kelle kutsel alustas Raja oma tööelu patoloogialaborandina. Tollal toimus kogu laboritöö valdavalt manuaalselt: koematerjalide ettevalmistamine ehk veetustamine koelõikude saamiseks; plokkide valmistamine puuklotsidest, pärgamendist ja tselloidiinist; tselloidiinlõigu värvimine jpm. Laboriaparatuur koosnes mikrotoomist, kuumplaadist ja termostaadist. Kasutatavad mikrotoomid ei võimaldanud lõigata õhukesi koelõike, mis omakorda raskendas diagnostikat. Uuringumaterjalide histotehniline töötlemine võttis aega kolm tööpäeva, millele lisandus patoloogide diagnostilise töö aeg.

Meeleoluka seigana meenutab Raja: „Kuna osad ruumid olid Treffneri Gümnaasiumiga ühiskasutuses, tuli kiiruuringu preparaadid viia patoloogile läbi õpperuumide, tihti ka õppetööd segades.“ Lisaks eeltoodule kuulus laborandi töökohustuste hulka lahangute juures viibimine ja protokollimine, samuti lahkunu omastele surmatunnistuste väljastamine. Kõige suuremaid väljakutseid esitavaks peab Raja just lahangulise töö poolt, kuna suvisel ajal tuli ennast ületada spetsiifilises lõhnakeskkonnas ning talveperioodil töötamine tähendas viltide ja jope kandmist ning külmuva pastatinaga võitlemist. Oli päevi, kus tuli viibida lausa kahe lahangu juures.

Nüüdseks on sellest möödunud 25 aastat. Aastad täis erinevaid väljakutseid, arengut ja loomingulist tööd. Patoloogialabor on muutunud automatiseeritud töökeskkonnaks, kus pööratakse üha enam tähelepanu kvaliteedinõuetele ja tööprotsesside kiirendamisele. Töötajaskond on kasvanud 13-lt 45-le.

Raja ise peab oma pikaaegse töötamise fenomeniks kaastöötajaid, kes on olnud abivalmid, vastutulelikud ja töökad. Raja Kirsch on olnud 12 aastat teenistuses ETK usaldusisik.

 

Kommentaar:

Raja on suure töökogemusega laborant, kes omades kõrgemat kvalifikatsiooniastet tegutseb aktiivse teadmiste edasiandja ja järelkasvu koolitajana.

 

Piret Mängel.

Piret Mängel
patoloogiateenistuse ülemlaborant

 

Õie Lätte.

Õie Lätte

Maarjamõisa patoloogiaosakonna abiline

Õie Lätte on patoloogialabori abilisena töötanud 35 aastat. Tema põhitööks on olnud laborinõude pesemine, ruumide koristamine ja preparaatide arhiveerimine. Näiteks oli Õie üheks töökohustuseks lõigata suurest marlirullist lapikesi, millesse pakiti veetustamisele kuuluvad koetükid. Tänasel päeval asetatakse koetükid spetsiaalsetesse plastist augukestega karbikestesse ehk histosettidesse ja veetustamine toimub koeprotsessoriga. Koematerjalide töötlusjärgne säilitamine ehk arhiveerimine tähendas nende pakkimist marlilappidesse ning pakikeste markeerimist fotopaberist sildiga. Läbi aastakümnete on muutunud nii töö sisu kui töökoht. Tänane patoloogialabor pakub töötajatele automatiseeritud töökeskkonda, milles toimimist peab Õie enesearengu seisukohast väljakutseid esitavaks. Ta osaleb uute teadmiste saamiseks meelsasti täiendkoolitustel, on põhjalik ja osavõtlik väärides esiletõstmist oma igakülgse valmisoleku osas.

Küsimusele, mis on ühel ametikohal pikaaegse töötamise saladus, arvas Õie vastuse peituvat kaastöötajate isiksustes. Ta peab oma tööd huvitavaks ja töökaaslasi toredateks. Senini soojendab tema südant mälestus 15 aasta tagusest kingitusest - lillade kalladega lillepott.

Õie - suutlikkus areneda, kohaneda ja toimida on väärtused, mis Sind iseloomustavad!

 

Kommentaar:

Õie suhtub tööülesannete täitmisesse täie tõsidusega, ta on ülimalt kohusetundlik ja korrektne ning julgeb ka vajadusel abi küsida. Ta on kaastöötajate suhtes tähelepanelik ning oma hea suhtlemisoskuse ja abivalmidusega tekitab ta alati kaastöötajates positiivseid emotsioone.

 

Merje Jakobson.

Merje Jakobson
Maarjamõisa patoloogiaosakonna vanemlaborant

 

Lia Kaasik

Lia Kaasik

Maarjamõisa patoloogiaosakonna laborant

Lia Kaasiku erialavalik tulenes ema soovitusest. Meditsiinikooli lõpetamise järgselt asus ta tööle Tartu Vereülekandejaama laborandina ja jäi sellele ametile truuks 20 aastaks, millest viimased 13 aastat täitis ta vanemlaborandi kohustusi. Seda aega peab Lia ise põnevaks ja harivaks, kuna nende aastate jooksul on toimunud palju muutusi, mis on saanud võimalikuks läbi labori automatiseerituse: verekottide süsteemid on täienenud; sobitamine, antikehade määramine, ABO- ja RH- konfliktide lahendamine on muutunud täpsemaks. Töö on muutunud lihtsamaks ja kvaliteetsemaks. Siinkohal soovib Lia tänada kõiki doonoreid, eriti pühendunud doonoreid, ja soovib neile tahet ka edaspidiseks!

Alates 2008. aasta septembrist töötab Lia Kaasik patoloogialaborandina. Ta ise kommenteerib oma töövahetust järgmiselt:

„Tundsin, et tahan tööalaselt proovida midagi uut ja omandada uusi teadmisi. Kuna patoloogiateenistus otsis laboranti, siis otsustasin kandideerida. See kogemus, võrreldes 20 eelneva tööaastaga, on täiesti uuelaadne: kogu töölaad on Verekeskuse tööst erinev. Olen saanud ennast täiendada ning omandada väga palju uut ja huvitavat. See on täielik enese proovilepanek ja see hoiabki vaimu virge. Tegelikult ei olnud töökoha vahetus lihtne otsus, sest olen paljude endiste kaastöötajatega koos n-ö suureks kasvanud ja jaganud nii nuttu kui naeru. Ma tahan tänada kõiki Verekeskuse töötajaid, kellega mul on olnud au koos töötada. Igaüks teist on andnud mulle kaasa mõne tarkusetera, mille toel suudan püstipäi edasi pürgida.“

Töö ja pere kõrvalt jääb Lial aega tegeleda oma hobidega. Ta on 10 aastat tegelenud rahvatantsuga, käinud tantsupeol Tallinnas ja Eesti-Soome ühistantsupeol Helsingis. Tantsimisest loobumise tühimiku on ta täitnud heategevuslike väljunditega. Juba 1,5 aastat osaleb ta aktiivselt Tartu Kassikaitses. Lia abil on endale uue kodu leidnud 34 kiisut. Lisaks sellele panustab Lia Tartu Laste Turvakodu tegemistesse pakkudes emadele ja lastele hoolivust.

 

Kommentaar:

Meie kollektiiv rikastus abivalmi, rahuliku ja empaatiavõimelise kolleegi näol. Lial on eeldused meeskonnatööks, ta on koostöövalmis ja teistega arvestav.

 

Merje Jakobson.

Merje Jakobson
Maarjamõisa patoloogiaosakonna vanemlaborant