Õendusabi kvaliteedi säilitamine majanduse madalseisus on tõsine väljakutse ja sunnib otsima võimalikke reserve.

Viimased aastad on toonud õdede töösse märkimisväärseid muutusi, mille ajendiks on olnud tervishoiu ja infosüsteemide areng, uued vajadused ja nõuded. Samas on meil vähe tõenduspõhist teavet, mida see kõik endaga kaasa toob. Kas meie arengud liiguvad soovitud suunas ja kuidas need mõjutavad personali toimetulekut?

Novembrikuus alustati õdede ja hooldajate töösoorituste uurimist kahes kliinikus. Viie statsionaarse osakonna töötajad panid ühe nädala jooksul kirja kõik tehtud toimingud viie minuti täpsusega. Uuringu tulemused olid üsna ootuspärased, kuigi kajastasid vaid palatiõdede ja hooldajate tööd. Suure mahu tõttu jäid analüüsist välja intensiivravi palati ja sidumistoa õdede-hooldajate ning abiõdede töösooritused.

Palatiõdede ajamahukamad tööd olid tegevuste planeerimine ja dokumenteerimine. See tulemus vajab omaette analüüsi, et teada saada, miks see nii on ja kas seda saab muuta. Sageli kurdetakse, et dokumentide täitmise kõrval ei jää aega patsientidega suhtlemiseks. Õnneks näitab uuring, et päris nii see ei ole, kuigi arenguruumi tundub olevat.

Kahe kliiniku hooldajate ajamahukamad tööd olid liikumise ja kehaasendi muutmisega seotud toimingud ning ruumide koristamine. Tänavu on olukord muutunud, kuna uude majja kolimise järel on suur osa koristustöödest üle antud puhastusteenistusele.

Uuring andis võimaluse hinnata ka õdede ja hooldajate töökoormust. Selgus, et mõlema ametkonna töökoormus oli kõige suurem tööpäeva esimese kuue tunni jooksul. Pärast lõunat langes keskmine töösoorituste arv ühe töötaja kohta tundide lõikes märgatavalt.

Uuringutulemuste omaette väärtuseks on nende võrdlemise võimalus. Kliinikute võrdluses tuli esile üsna palju sarnast, kuid ka mõningaid erinevusi, mis olid valdavalt erialast ja vähem töökorraldusest

tulenevad. Töökorralduse erinevused ilmnesid töösoorituste ajakulu analüüsimisel tundide lõikes. Selgus, et ühes osakonnas kulutavad õed tegevuste planeerimisele ja dokumenteerimisele rohkem aega tööpäeva esimestel tundidel, teises osakonnas aga enne lõunat ja tööpäeva lõputundidel. Ametkondade võrdlemisel ilmnesid erinevused töötajate individuaalses tööaja kasutamises.

Kuna pilootuuring andis palju olulist teavet, on tänavu kavas uuringut jätkata ka teistes kliinikutes. Uuringu tulemused on mõeldud kasutamiseks eelkõige vanemõdedele, kes saavad tõenduspõhistele andmetele tuginedes planeerida tööd nõnda, et see vastaks patsientide vajadustele ja pakuks töörõõmu õdedele ja hooldajatele endile.

Tiina Freimann
ülemõde