Maliigsed glioomid on difuusselt ja infiltreerivalt kasvavad agressiivse kuluga ajukasvajad, mille korral puudub tervistav ravi. Parim võimalik ravi on maksimaalne tsütoreduktiivne kirurgia koos järgneva radioteraapiaga ning adjuvantne kemoteraapia temozolomidiga. Üks oluline prognostiline faktor on seejuures tuumori esmase resektsiooni ulatus. Seda teades on viimaste aastatega neurokirurgias kasutusele võetud mitmeid uusi võimalusi tuumori kirurgiliseks eemaldamiseks ilma seejuures täiendavat neuroloogilist defitsiiti tekitamata. Funktsionaalselt oluliste ajuosade läheduses paiknevate tuumorite korral nagu kõnega seotud alad, ajukoore motoorne piirkond, basaalganglionid või tuumori kasvu korral poolkerasid ühendavasse mõhnkehasse on glioomide kirurgiline eemaldamine siiski võimalik vaid piiratud mahus. Nendest uutest võimalustest on tänaseks enamus kasutusel ka Tartu Ülikooli Kliinikumis.
Kasutusele on võetud operatsiooniaegne ultraheli, mille eeliseks on võimalus reaalajas korduvalt täpsustada tuumori eemaldamise ulatust. Kümnekonna aasta jooksul on neurokirurgias kasutusel operatsioonieelsete visualiseerimisuuringute põhine kirurgia e neuronavigatsioon (image guided surgery or neuronavigation). See võimaldab enne operatsiooni tehtud visualiseerimisuuringute (kompuutertomograafia, magnetresonants tomograafia koos juhteteede ja kõnepiirkonna visualiseerimisega) alusel planeerida optimaalse juurdepääsu tuumorile ning ühtlasi ka orienteeruda koljusiseses ruumis, vältides oluliste ajustruktuuride traumat. Navigatsioonimeetod on leidnud aasta jooksul kliinikumis laiemat kasutust vaatamata mõningatele piirangutele. Piiravaks on asjaolu, et kolju avamise ja kasvaja osalise eemaldamise tulemusena ajustruktuurid nihkuvad, millest tekib ruumiline viga, mida tuleb metoodika kasutamisel silmas pidada.
Uudse meetodina on käesoleva aasta algusest alates võimalik maliigsete glioomide opereerimisel kasutada 5-aminolevuliinhapet (5-ALA). Seejuures tekib fluorestseerivate porfüriinide süntees ja akumulatsioon maliigse glioomi koes ning porfüriini fluorestsents on nähtav neurokirurgilise mikroskoobi abil, kus residuaalne tuumor visualiseerib erkroosana ning on hästi eristatav ajukoest.
Patsient võtab suu kaudu mõned tunnid enne operatsiooni kasvajasse kogunevat märkainet, mida saab operatsioonimikroskoobi sinise valguse vahendusel nähtavaks teha, ning mis võimaldab kasvaja kude tuumori piirialal täpsemalt ja rohkem eemaldada. Seda meetodit kasutades paraneb glioblastoomi radikaalse resektsiooni aste, progresseerumisvaba elulemus võib pikeneda kuni 6 kuu võrra, kuid praegu ei ole veel teada, kas see pikendab ka üldist elulemust. 5-ALA on kasutusel paljudes Euroopa maades, kuid mitte veel Ameerika Ühendriikides.
Ettevalmistused on lõpukorral, et võtta kasutusele ka kliinikumis intraoperatiivse neurofüsioloogilise kontrolli meetod, mis võimaldab täpsemalt lokaliseerida ajukoore motoorset ja kõne ala otsese elektrilise stimulatsiooniga.
Toomas Asser
Närvikliinik
Neuronavigatsiooni abil märgistatud ajukasvaja