lk3 Lampinen IrinaTennusJuulikuus anti kliinikumi operatsiooniteenistuse õele Irina Lampinenile üle Euroopa viie parima õe sekka kuulumise tunnistus. Euroopa parimate operatsiooniõdede valimine toimus internetis ning hääletada said kõik soovijad. Esiviisikusse kuulusid peale Eesti veel Türgi, Sloveenia, Hispaania ja Iirimaa õed. Parimaid operatsiooniõdesid premeeriti 2500-eurose rahatšekiga, mis tuli annetada heategevuseks. Irina Lampinen soovis enda panuse anda organisatsioonile Chain of Hope, et aidata arengumaade lapsi ja parandada nende kirurgilise abi saamise võimalust.


Küsimuse peale, mis tundeid tunnustus Irinas tekitab, vastab ta tagasihoidlikult, et eks igale inimesele meeldib tunnustus. „Tegelikult on ju tore, kui sinu tööd märgatakse. See annab uue laengu ja tahtmise tööd veel paremini teha." Irina Lampineni kandidatuuri esitas operatsiooniteenistuse ülemõde Tiiu Koemets ning oma nõusoleku selleks andis Irina just seetõttu, et parimate sekka valimise korral tuli tunnustus realiseerida heategevusse.


Irina Lampinen on kliinikumis töötanud üle 15 aasta. Esimene kokkupuude kliinikumiga oli tal juba kolmandal kursusel, kui ta algaja õena praktiseeris traumatoloogia osakonnas. „Minu lemmikvaldkond on traumatoloogia ja ortopeedia. Ilmselt sai kiindumus alguse just tudengiajast, mil sealsed traumatoloogid ja ortopeedid mind väga palju õpetasid ning operatsioonide ja protseduuride käike selgitasid," räägib Irina. Talle just meeldibki, et tegemist on veidi mehisema alaga: „Mulle meeldib, et operatsiooni tulemusena näeb kohe muutust."


Et saada operatsiooniõeks, ei ole vaja läbida lisakursusi, väljaõpe toimub töö käigus. Irina sõnul tekib vilumus ajaga: „Alguses oled ju ikka pinges ja närvis, kuidas kõik laabub, kuidas operatsioonid välja näevad, millised on õiged instrumendid." Isegi Euroopa ühel parimal operatsiooniõel ei ole kõik instrumendid peas: „Muidugi ei ole kõik peas, erinevaid operatsioonil vajaminevaid instrumente on nii tohutult palju ja pealegi muutub meditsiinis kõik väga kiiresti. Operatsiooniõde ei saa jääda näiteks noorele ja innovaatilisele kirurgile jalgu, ta peab olema uute meetoditega sama hästi kursis," selgitab Irina. Meetodite, protseduuride ja instrumentide hulga suurus on tingitud sellest, et operatsiooniteenistuses on kokku 18 operatsioonituba, mida kasutavad kõik kliinikud ning ühelgi päeval ei seisa need toad tühjana.


Irina tunnistab, et operatsiooniõe töö nõuab külma närvi: „Kõik lõikused ei ole n-ö ilusad, on keerulisemaid ja vererohkemaid. Pea peab olema selge. Kui tegemist on plaanilise operatsiooniga, saan operatsioonide plaani tavaliselt eelmise päeva pärastlõunal juba teada. Siis on veel aega, et vajadusel midagi juurde uurida ja mõtted valmis seada. Kui aga on valves olemise aeg, siis ongi lõikused erakorralised ning nende graafik muutub ajas pidevalt," selgitab Irina.


Õenduse eriala on väga populaarne, kui arvestada erialale kandideerijate arvu. Irina selgitab, et õe elukutse on n-ö rahvusvaheline, sellega saab tööd igal pool. „Meie õed ja nende õppe kvaliteet on hinnatud ka riigist väljaspool. Meil siin kliinikumis käiakse õppimas ka teistest riikidest, ka minul on olnud välistudengeid keda juhendada, olgugi, et operatsiooniteenistuses liigub praktikante rohkem koos arstidega kui õdedega." Irina Lampinen kuulub ise ka AO Trauma koolitajate hulka. See on organisatsioon, mille eesotsas seisavad arstid ning mille eesmärk on luu- ja lihaskonna haiguste ravimine, uurimistöö ja õpetamine. „Alates 2008. aastast teen ma õdedele koolitusprogramme ise, kutsun lektorid ja kooskõlastan programmi organisatsiooni peakontoriga Šveitsis. AO Trauma traumaalased koolitused on hästi praktilised ning toimuvad nii arstidele kui õdedele. Tundub, et need koolitused meeldivad osalejatele, tagasiside on alati väga positiivne," lausub Irina.


Kui küsida, kuidas Irina ennast vabal ajal tööst välja lülitab, ütleb ta, et püüab hoida väga selget piiri: on töö aeg ja kodu aeg. „Kuigi jah, kindlasti olen ka eraelus töös nähtu tõttu alalhoidlikum – näiteks sõbrannadele ikka ütlen, et batuudil hüppamine võiks kõne alla tulla ainult korralike kinnituste ja turvavõrgu korral. Vabal ajal naudin ma spordi tegemist ning lõõgastun maal enda lillekestega tegeledes. Ja ausalt öeldes peab ikka enda tööd nautima. Meil on siin suurepärane seltskond – arstid on toredad ja õed väga tublid. Ma ei kujuta ette, kui peaksin tulema tööle vastumeelselt. Ma tulen tööle teades, et mind ootab ees huvitav päev, toredad kolleegid, meeldiv keskkond ning võimalus aidata inimesi."

 

Irina Lampineniga vestles Helen Kaju