5. septembril kaitses dr Paul Korrovits meditsiinidoktori kraadi teemal "Asümptomaatiline põletikuline prostatiit: levimus, etioloogilised tegurid, diagnostikavõimalused". Juhendajad: dots Reet Mändar (TÜ mikrobioloogia instituut) ja dr Margus Punab (TÜK androloogiakeskuse juhataja, PhD). Oponent: prof Michael Marberger (Viini Ülikool, Austria).

Dr Paul Korrovits. Foto: Jaak Nilson.

Asümptomaatilise põletikulise prostatiidi puhul leitakse eesnäärmespetsiifilises materjalis olulisel määral leukotsüüte ja/või baktereid, samas kui subjektiivsed kaebused patsiendil puuduvad. Selle prostatiidivormi levimuse ja etioloogia kohta on siiani avaldatud vaid üksikuid teadusuuringuid.

Uurimuse eesmärgiks oli kindlaks teha asümptomaatilise prostatiidi levimus Eestis, etioloogilised tegurid ning mõju diagnostilistele markeritele, samuti välja töötada ning valideerida NIH-CPSI (National Institutes of Health Chronic Prostatitis Symptom Index) eestikeelne versioon edaspidiste epidemioloogiliste uuringute ja kliinilise töö tarbeks.

Asümptomaatilise põletikulise prostatiidi levimus Eesti noortel meestel on 6,0% (WHO standardite järgi, so >1 milj PMN/ml sperma kohta), samas on madalama läviväärtuse (0,2 milj PMN/l) rakendamisel sama põletiku levimuseks 19,0%.Asümptomaatilise põletikuvormi sage esinemine ja sümptomaatilise vormi harv esinemine selles vanuserühmas viitab vajadusele selgitada edasiste uuringute käigus prostatiidikaebuste tekkedünaamikat sõltuvalt patsiendi vanusest ning teha kindlaks võimalikud patogeneetilised seosed prostatiidi sümptomaatiliste ja asümptomaatiliste vormide vahel.

Asümptomaatilise põletikulise prostatiidi etioloogias on tõenäoliselt oluline roll infektsioossel komponendil. Sarnane leid on iseloomulik ka kroonilisele mittebakteriaalsele prostatiidile (CP/ CPPS), viidates nende kahe vormi etiopatogeneetilisele sarnasusele.

Asümptomaatilise põletikulise prostatiidiga patsientidel on PSA tase seerumis ja IL-6 kontsentratsioon spermaplasmas oluliselt kõrgemad kui kontrolluuritavatel. Analoogseid tendentse on täheldatud varasemates uuringutes sümptomaatilise prostatiidiga patsientidel, mis samuti viitab sarnasustele asümptomaatilise ja sümptomaatilise prostatiidi vahel.

Mõõdukas leukotsütospermia (0,2–1,0 milj PMN/ml) mõjutab asümptomaatilise põletikulise prostatiidi tingimustes positiivselt sperma kontsentratsiooni ja spermatosoidide koguhulka sõltumata uuritava vanusest (võrreldud keskmised vanused 18,9 ja 26,4 eluaastat), samas kui tugev leukotsütospermia (>1,0 milj PMN/ml) mõjutab sperma kvaliteeti negatiivselt vaid vanemal vanuserühmal. Samuti täheldasime, et noorematel uuritavatel oli sperma kvaliteet parem kui vanematel uuritavatel, seda sõltumata leukotsütospermia tasemest. Eelmainitu põhjal võib oletada, et genitaaltrakti lisasugunäärmete funktsionaalne reserv on noorematel meestel põletiku olemasolul suurem.

 

Dr Paul Korrovits
androloogiakeskus

 

Kommentaar:

Paul Korrovitsi doktoritöö keskendub ühele androloogiauroloogia ja ka üldisemalt mehe tervise kesksele teemale, milleks on eesnäärme põletik e prostatiit. Prostatiit on pikka aega olnud kahe tuntuma eesnäärmehaiguse – eesnäärmeadenoomi ja eesnäärmevähi kõrval nagu unustada püütud inetu pardipoeg. Viimase kümnendi uuringud on siiski näidanud, et see ülimalt sage (prostatiiti põeb oma elu jooksul enam kui 50% meestest) haigus on oluline nii iseseisva haigusena kui ka eesnäärmeadenoomi poolt tekitatud kaebuste võimendaja ja eesnäärmevähi riskitegurina. Eriti vähe on siiamaani uuritud prostatiidi asümptomaatilist vormi, kus tüüpilised kaebused puuduvad, kuid põletik on tuvastatav laboratoorsetes uuringutes. Võime julgelt öelda, et Paul on esimesena maailmas süstemaatiliselt analüüsinud nii asüptomaatilise prostatiidi epidemioloogilisi, aga ka mõningaid võimalikke haiguse patogeneesi aspekte.

 

Dr Margus Punab.

Dr Margus Punab
androloogiakeskuse direktor