Kliinikumi Leht küsitles Urmas Kruuset, kes on Tartu linnapea ja kliinikumi nõukogu liige.
Olete olnud mitu aastat Tartu linnapea, kuidas paistab kliinikum Tartu linnapea ja linnakodaniku toolilt?
Nii tartlased kui kõik ülejäänud eestlased peaksid olema õnnelikud, et Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinikeskus on Eestis olemas. Tegu pole mitte lihtsalt ühe institutsiooniga, vaid aastakümnete jooksul tehtud pideva ravi- ja teadustööga, mis lubab täna pakkuda patsientidele maailmatasemel abi ning tõsta meie kõigi elukvaliteeti.
Esindate kliinikumi nõukogus Eesti riiki, mille poolest see positsioon erineb eelmisest – linnapeast ja linnakodanikust? Kuidas kavatsete toetada kliinikumi arengut riigi tasandilt?
Ülim eesmärk on kindlasti anda patsientidele parimat võimalikku arstiabi ning siinkohal pole vahet, kas vaatan kliinikumi riigi, linna või linnakodaniku vaatepunktist. Oluline on mõistlikku ja läbipaistvat eelarvepoliitikat järgides maksimaalset pingutada parima teenuse osutamiseks.
Tartu linn on aastaid teinud kliinikumiga koostööd, eeskätt terviseedendamise ja hooldusravi osas, vähesel määral ka investeeringute alal (osa sadeveekanalisatsiooni maksumusest näiteks). Millised on linna plaanid edaspidiseks?
On selge, et linn ilma inimesteta ei ole midagi. Linnajuhtimise seiskohalt on väga oluline, et meie elanikud oleksid terved ja elaksid kvaliteetset ning täisväärtuslikku elu. Seetõttu on paljud koostööprojektid seotud terviseedendamise ning ennetustegevusega. Näiteks toimub kord aastas linna ja kliinikumi koostöös tervisepäev, kus lisaks tervisekõnnile toimub ka tervisekontroll ja nõustamine. Veel toetab Tartu linn 20-23 aastaste tartlastest harrastussportlaste terviseuuringuid, HIV-testimisi ja nõustamisi Tartu linna erinevates kõrgkoolides ning lasteaia vanema rühma laste hammaste kontrolli. Samuti tehakse koostööd tartlaste hooldusravi korraldamisel ja rahastamisel. Lisaks oleme Tartu Ülikooli Kliinikumi toetanud ka taristuid puudutavate investeeringute puhul ning võimalusel teeme seda ka tulevikus. Siinkohal tuleb aga iga projekti vaadata eraldi.
Kuidas saaks Tartu linn kaasa aidata Maarjamõisa meditsiinilinnaku arendamisele?
Meditsiinilinnaku arendamine on nagu väikese linna ehitamine. Nii planeerimisprotsessis kui piirkonna väljakujundamisel on oluline, et linn, kliinikum ja kohalikud elanikud oleksid pidevas dialoogis ning otsused sünniksid erinevate osapoolte koostöö tulemusena. Tartu linn püüab siinkohal kindlasti olla nõuks ja abiks.
Lähiaastatel suureneb oluliselt hooldusravi kohtade arv. Millised on linna plaanid ja võimalused hooldusravi jätkuvaks toetamiseks?
Iga samm, mis aitab tartlaste elukvaliteeti tõsta, on oluline. Seetõttu on Tartu linn juba üle kümne aasta lisaks haigekassale kaasrahastanud nii statsionaarset hooldusravi kui ka ambulatoorset õendusabi. Tänu Tartu linna rahastamisele ei pea tartlased maksma omaosalust hooldusravil. Ei näe põhjust, miks see peaks tulevikus katkema.
Kliinikum on Eesti ainuke ülikoolihaigla. Kõikjal Euroopas ja ka muudes maades toetab riik ülikoolihaiglaid, katmaks kulusid, mis tekivad õpetava haigla eripäradest. Skandinaaviamaades on selle toetuse määraks ca 15% haigla eelarve mahust. Eesti riigi panus kliinikumi eelarvesse õpetushaigla kuludena on alla 1%. Milles näete Teie väljapääsu?
Kliinikumi olemasolu näol on ülikoolil võimalik siduda arstiõppe teooriat praktikaga. Seda eelist ei tohiks kindlasti käest anda. Seetõttu on ka oluline, millised võimalused on residentuuri suunduvatel üliõpilastel. Ennekõike tuleb tagada stabiilne residentide tellimus, siis saab pikas perspektiivis anda ka hinnangu nende piisavuse kohta. Kulutusi ja kulude jagunemist tuleb kindlasti vaadata tervikuna, et anda objektiivne hinnang kulutatud raha osakaalule.
Ainult protsentuaalne võrdlus teiste riikidega ükskõik missuguses valdkonnas võib tunduda kehv, kuid üldisi võimalusi arvestades võib see osutuda maksimaalseks. Oluline on leida prioriteetse valdkonna maksimaalne rahastus, et kogu süsteem saaks suurima kasu. Aga 100% rahuolu ei tohiks me saavutada kunagi, sest see tähendaks paigalseisu.
Kas patsiendi omaosalus voodipäevatasuna, mis katab umbes poole toidupäeva kulust haiglas, on väike, suur või paras?
Tartu on vast üks vähestest või ainuke linn Eestis, mis 100%-liselt katab patsiendi omaosaluse hooldusravis. Oleme selle otsuse teinud lähtudes tartlaste huvist, et tagatud oleks maksimaalne teenuse kättesaadavus kõigile, olenemata inimese majanduslikust olukorrast.
Kindlasti jääb patsiendi omaosalus ja selle määr aga alatiseks diskussiooniobjektiks. Omaosaluse viimine inimese suhtes üle kriitilise piiri võib tekitada pikas perspektiivis korvamatuid tagajärgi. Samas tuleb vahel aga endale tunnistada, et tasuta asju ei kiputa niipalju hindama. Seetõttu, et vähendada meie üldiseid kulutusi meditsiiniteenustele, peame parendama inimeste tervisekäitumist. Üldjuhul kujuneb see ka tunduvalt odavamaks kui tagajärgedega tegelemine. Seega loodan, et arsti juurde oleks põhjust minna järjest väiksemal hulgal inimestel, kuid kui sinna kord juba satutakse, siis peab abi olema esmaklassiline.
Kliinikumi Leht