Avaleht Klamüdioos
Klamüdioos Prindi

Klamüdioos on sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit- Chlamydia trachomatis.
Chlamydia trachomatisel on mitmeid serotüüpe. Serotüübid A, B, B1 ja C tekitavad silmahaigust trahhoomi. L1, L2, ja L3  lümfogranulomatoosi, mida Eestis praktiliselt ei esine. Serotüübid D-st kuni K-ni tekitavad genitaalinfektsiooni ja ka silmapõletikku- konjunktiviiti.  Peale selle kuulub klamüüdia perekonda Chlamydia pneumonia ja Chlamydia psittaci, mis põhjustavad hingamisteede põletikku ja ei ole seotud suguliselt leviva Chlamydia trachomatisega, mida tavaelus sageli segamini aetakse.
Edaspidi on juttu vaid sugulisel teel levivast klamüüdiast. Nagu ka teiste suguhaiguste puhul, levib nakkus vaid otsesel seksuaalsel kontaktil. Kuna haigustekitaja hävineb kuivamisel, temperatuuri muutudes, ei ole klamüdioosi võimalik nakatuda saunalaval, ühist tualetti kasutades jne.
Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis, kuid  võib levida autoinokulatsioonil (ise kätega edasi kandes) ka silmakonjunktiividele.
Pooltel juhtudest võib klamüüdia esineda kaebusi tekitamata. Arsti juurde pöördumata võib haigus jääda avastamata. Ka arst ei pruugi alati klamüüdia analüüse kaebusteta patsiendilt võtta, nii võib nakkus  olla avastamata aastaid.  Klamüüdia infektsioon kulgeb asümptoomselt (kaebusi põhjustamata) kirjanduse andmetel 50% meestest ja 70% naistest. Kaebused võivad olla ka lühiaegsed, nii et nakkust kandev inimene võib neid mitte oluliseks pidada.
Nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni kulub  keskmiselt  3-14 päeva. Sümptoomid (haigustunnused) võivad avalduda kohe peale nakatumist või palju kuid hiljem, ravimata latentse infektsiooni puhul võib haigus reaktiveeruda kuid aga ka aastaid hiljem.

 

Haiguse tekkemehhanism

Klamüüdia eelistab kuse- ja sugutrakti,  pärasoole ja perotoneumi silinder- ja transitoorset epiteeli. Klamüüdiatekitaja retikulaarkeha siseneb rakku, paljuneb seal, tekivad uued elementaarkehakesed, mis rakkust väljudes põhjustavad raku surma. Protsessi tagajärjel tekib limaskestaalune põletik, epiteeli haavandumine ja armistumine. Põletikuline protsess munajuhades võib kaugtagajärjena põhjustada valendiku armistumisi ja umbumist, olles omakorda riskifaktoriks viljatusele, emakavälisele rasedusele. Klamüüdiatekitaja eritab spetsiifilist kudesid kahjustavat valku(Chlamydia 60kDA heat shock proteiin), mis võib vallandada osadel haigusjuhtudel mujal kudedes hüpersensitiivse reaktsiooni (reaktiivne liigespõletik, südamelihasepõletik jne).

 

Haigutunnused ja avaldumine

Klamüdioos võib avalduda järgnevates sündroomides:

  • Emakakaelapõletik avaldub rohkenenud limasmädase vooluse tekkes. Emaka limaskestapõletik võib avalduda tsükliväliste veritsuste ja vahekorrajärgsete kontaktverejooksudena
  • Munajuhade ja munasarjade põletik  võib põhjustada PIDi(  ingl.k. pelvic inflammatory disease), kroonilist alakõhuvalu, soodustab emakavälist rasedust ja viljatust.
  • Kusitipõletik põhjustab valuliku, sagenenud urineerimist.
  • Bartoliini näärmete põletiku puhul tekib ülivalulik, turseline ja suurenev moodustis ühele poole häbememokka, mis takistab istumist ja käimist.
  • Klamüdioosiga võib  kaasuda perihepatiit (Fitz- Hugh- Curtise sündroom), mille puhul tekib maksakapsli ümber põletik, mis avaldub valuna paremal roidekaarealusi, hiljem võivad maksakapsli ümber moodustuda viiulikeeletaolised liited. Maksa parenhüümi haigus ei kahjusta.
  • Silmalaupõletik ehk konjunktiviit avaldub limase eritisena silmast.
  • Süsteemse avaldusena võib esineda haigustunnuste kompleks, mida tuntakse Reiteri sündroomina: liigestepõletik, silmapõletik, kusitipõletik, sageli ka iseloomulik nahalööve.
  • Rasedal esinev ravimata klamüdioos võib põhjustada raseduse katkemist, enneaegset sünnitust, loote hüpotroofiat, antenataalset loote hukkumist. Ravimata ema vastsündinu  on ohustatud nakatumisest silmapõletikku(5-10 päeva peale sünnitust avalduv) ja kopsupõletikku (2-3 nädalat peale sünnitust avalduv).
  • Klamüüdia võib põhjustada ka hilist sünnitusjärgset endometriiti (emakapõletikku).Klamüdioos võib esineda koos teiste sugulisel teel levivate nakkustega (gonorröa e. tripper, trihhomonioos, genitaalherpes, papilloomiviirus). Harv ei ole, kui nakatutakse mitmesse suguhaigusesse korraga.

 

Diagnoosimine

Arst võib läbivaatusel näha põletikulist emakakaela. Haigust diagnoositakse emakakaelast või meestel kusitist võetud analüüside alusel. Haiguse olemasolu või läbipõdemist võib kindlaks teha ka vereseerumist määratavate antikehade alusel, kuid see ei ole väga täpne meetod ning väga suuri järeldusi vereanalüüsi alusel teha kahjuks ei saa.

 

Ravivõimalused

Klamüdioosi ravitakse antibiootikumitega. Ravikuur kestab tavaliselt 10 päeva.
Kuna tegemist on suguhaigusega, siis on vajalik partneri(te) samaaegne ravi ja ravijärgne kontroll. Ravi ajal on soovitav vahekordadest loobuda, kuna partnerite ravile tundlikkus võib olla erinev ning ravireziimi rikkumine võib soodustada taasnakatumist.

 

Prognoos

Klamüdioosi tüsistumine seesmiste suguelundite põletikuga soodustab krooniliste alakõhuvalude  ning viljatuse teket. Haiguse läbipõdemine ei põhjusta immuunsust klamüdioosi suhtes ning kondoomi kasutamata võib nakatuda ka korduvalt.

 

Ennetamine

Kondoomi järjekindel kasutamine  ennetab suguhaigustesse s.h. klamüüdiasse nakatumist.

 

Naistekliinik

  • Sünnitama tulija on oodatud sisenema aadressil L. Puusepa 8 erakorralise meditsiini osakonna uksest!
  • Rasedate H1N1 gripi vastase vaktsineerimise kohta küsige infot oma naistearstilt.

 

OSAKONNAD

Arstid Günekoloogia osakond

Sünnitusosakond Sünnitusosakond

NaistenõuandlaNaistenõuandla

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Registreerimine

Registreerimine
eriarsti vastuvõtule

731 9100