Virtuaalreaalsuse prillid juhivad lastekliiniku patsientide tähelepanu mujale
Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus on kasutusel uudsed virtuaalreaalsuse prillid, mida patsiendid saavad kasutada erinevatel protseduuridel tähelepanu eemale juhtimiseks.
„Tähelepanu juhtimine on laste puhul kõige sagedasem meetod valu ja ärevuse leevendamiseks. Erinevad uuringud on näidanud, et 30–70% lastest ja noortest võivad kogeda erineval tasemel ärevust seoses protseduuridega. Näiteks verevõtmisel, hambaravi protseduuridel, haavaravi või ka onkoloogilise ravi protseduuride juures,“ selgitas lastekliiniku õendusjuht Evelyn Evert.
Lastekliinikus kasutusel olev HypoVR prillide mudel on sobilik alates 7. eluaastast lastele. Väiksemate laste puhul kasutatakse muid tähelepanu juhtimise nippe, näiteks hologramme. „Meie välja valitud virtuaalreaalsuse prillid ongi loodud just ärevuse ja valu vähendamiseks. Valikus on nii kuni 13-aastaste laste programm kui ka täiskasvanute programm kokku kümnes keeles. Samuti saab valida sessioonide pikkust, näiteks 10 või 20 minutit või piiramatu kestusega. Kokku saab valida 11 virtuaalreaalsuse keskkonna vahel, kuhu prillide vahendusel sukelduda. Näiteks kosmos, veemaailm, paradiisirand ja muud keskkonnad. Veel on valikus mitu erinevat taustaheli ning võimalus otsustada, et kas näiteks hingamisharjutusi juhendab mees või naishääl. Sellesse valikusse kaasame ka oma lastest ja noortest patsiendid, et neil oleks otsustamisel võimalik tunda olukorra üle kontrolli. Lisaks saab veenipunktsiooni hetkel lisada ekstra tähelepanu tõmbavaid efekte – näiteks ilutulestik ja vajadusel saata sõnumeid,“ kirjeldas õendusjuht. Protseduuri läbiviijal on kogu aeg võimalik ka jälgida, mida laps parajasti prillide vahendusel näeb.
Virtuaalreaalsuse prillid on kasutusel lastekliiniku protseduuride toas, ent õendusjuhi Evelyn Everti sõnul võiks tulevikus olla need kasutusel igas laste ja noorte raviga seotud osakonnas.
Virtuaalprillide ostu finantseeris Ülenurme Lions Club summas 3800 eurot, kellele lastekliinik väga tänulik on. Tervishoiusüsteemi vajadusi arvestava prillimudeli ja tarkvara aitas välja valida Richard Jalakas informaatikateenistusest.
Kliinikumi Leht
27. märtsil tähistatakse esimest korda haiglaapteegi päeva, et juhtida tähelepanu haiglaapteegi olulisele rollile tervishoiusüsteemi toimimise tagamisel.
Tartu Ülikooli Kliinikumis asub Eesti suurim haiglaapteek, mis on loodud selleks, et varustada Kliinikumi kliinikuid ravimite, desinfitseerivate ainete ja ühekordsete meditsiiniseadmetega. Apteegi meeskonda kuuluvad proviisorid, kliinilised proviisorid, farmatseudid ja abilised, kes kõik koos tagavad apteegi sujuva toimimise.
Haiglaapteegid moodustavad suure ja olulise osa tervishoiusüsteemist. Tartu Ülikooli Kliinikumis on haiglaapteekide tegevused jagatud kolme suuremasse valdkonda, mis kõik omavad olulist rolli tervishoiuteenuste tagamisel ja patsientide heaolu toetamisel.
- Esimene valdkond on logistikaalane tegevus, mis tagab ravimite, desinfitseerivate ainete ja ühekordsete meditsiiniseadmete olemasolu ning nende kulutõhusa kasutamise.
- Teine oluline tegevusvaldkond on ravimite valmistamine ja manustamiseks ettevalmistamine, mille eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus ja käitlemise ohutus. Siia alla kuulub nii ravimite doseerimine vastavalt patsientide individuaalsetele vajadustele kui ka nende valmistamine.
- Kolmas valdkond on kliiniline farmaatsia, mis keskendub ravimi- ja patsiendiohutuse suurendamisele läbi tervishoiutöötajate nõustamise, koolitamise ja kontrollimise. Haiglaapteegid pakuvad olulist tuge tervishoiutöötajatele, pakkudes neile vajalikke teadmisi ja juhiseid ravimite õige kasutamise ning võimalike kõrvaltoimete ennetamise osas.
Aitäh panuse eest, head haiglaapteegi töötajad!
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kuulutas välja Kliinikumi preemia konkursi, millele on võimalik esitada kandidaate ajavahemikus 26. märts–26. aprill 2024.
Kahekümne kuuendat korda välja antava preemia eesmärk on tunnustada teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, aidanud kaasa Eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning Eesti inimeste tervise parandamisele.
Vastavalt Kliinikumi preemia statuudile on kandidaatide oodatud esitama kõik Eesti tervishoiuasutused ja erialaseltsid, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond, Eesti Arstide Liit ja Eesti Haiglate Liit. Iga institutsioon saab esitada ühe kandidaadi, sealjuures on ühele isikule võimalik määrata preemia ühel korral.
Kliinikumi preemia määratakse komisjoni poolt, kuhu kuuluvad komisjoni tööd juhtiv Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht Liis Salumäe ning liikmetena Kliinikumi juhatuse esimees, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan, Eesti Arstide Liidu president, Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees ning Tartu Kultuurkapitali esindaja.
Eelnevatel aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer. Arvo Tikk, prof. emer. Endel Tünder, prof. emer. Vello Salupere, prof. emer. Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof Toomas Sulling, prof. emer. Lembit Allikmets, prof. emer. Karl Kull, prof. emer. Rein Teesalu, dots. emer. Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt, dr Urmo Kööbi, prof. emer. Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. emer. Ants Peetsalu, dots. emer. Silvia Russak, dr Peeter Mardna, prof. emer. Tiina Talvik, prof. emer. Heidi-Ingrid Maaroos, dr Tiiu Aro, dr Urmas Siigur, dr Väino Sinisalu, dr Toomas Väli, dr Natan-Toomas Aro ja dr Manfrid Danilovitš.
Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 26. aprilliks 2024 e-posti aadressile kliinikum@kliinikum.ee Preemia antakse üle Kliinikumi tervishoiu arvamusliidrite pidulikul lõunasöögil.
Teate edastas:
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee
Tartu Ülikooli Kliinikumis toimuvad kord kuus tervise töötoad, kuhu on oodatud nii patsiendid, nende lähedased kui ka muu kogukond. Töötubade eesmärk on toetada inimesi oma tervise eest hoolitsemisel. 14. märtsi silma- ja kõrvatervise töötoas osales ligi sadakond inimest, kellel oli võimalik nii silmade ja kõrvade tervist testida kui ka küsimusi esitada.
Jagame teiega enim küsitud küsimusi koos vastustega siin lingil, mida oli võimalik esitada nii kohapeal kui ka saata ette käbi Facebooki või e-posti aadressi.
Järgmine tervise töötuba toimub 18. aprillil kell 11.00 ning on pühendatud südame tervisele.
Kohtumiseni tervise töötubades!
Eile, 19. märtsil toimus Tartu linnas mastaapne õppus, kus osales ka Tartu Ülikooli Kliinikum koos kiirabi, politsei, pääste, Tartu linna ja Tartu Ülikooliga. Õppuse eesmärk oli harjutada eesliini töötajate koostöövõimet ning treenida valmisolekut ootamatuteks olukordadeks.
Õppuse stsenaariumi järgi hospitaliseeriti Kliinikumi 5 patsienti erinevate linna tabanud intsidentide tagajärjel. Patsientide vastuvõtmise ajal nõudis omakorda kiireid otsuseid ja tegutsemist leitud kahtlane ese.
Üle linna toimunud õppus kestis rohkem kui 12 tundi, mistõttu võis linnaruumis näha tavapärasest rohkem operatiivsõidukeid ja eesliinitöötajaid.
Galerii õppusest
20. märts on ülemaailmne suutervise päev. Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhi dr Piret Vilborni sõnul on suutervis osa inimese üldisest tervisest ja sellele tähelepanu pööramisel on oluline roll nii inimestel endal ja tema lähedastel kui ka kõikidel tervishoiutöötajatel, kes patsiendi tervise eest hoolitsevad. Sealjuures on enamik suutervise probleeme ennetatavad regulaarse hambaarsti külastamisega.
„Suutervise esimene tugisammas on hea suuhügieen, mille eelduseks on hammaste pesemine vähemalt kaks korda päevas ja hammaste kontaktpindade puhastamine sobivate vahenditega, olgu selleks siis hambaniit, irrigaator või hambavahe harjad. Teiseks on oluline tasakaalustatud ja suhkruvaba toitumine, magusa tarbimine vähem kui korra päevas ning vähemalt kolmetunniste vahede jätmine toidukordade vahele, vältides sellel ajal näksimist. Janu kustutamiseks on kõige hambasõbralikum valik puhas mullivaba vesi. Ning kolmandaks on oluline, et suuhügieeni eest hoolitsemist alustatakse varakult peale hammaste suhu lõikumist ja sellega jätkatakse kogu elu. Laste suuhügieeni harjumused saavad alguse eelkõige kodust, kuid suur roll teadmiste edasi andmisel on ka lasteaedadel ja koolidel,“ loetles põhitõdesid dr Vilborn.
Regulaarne hambaarsti külastus võimaldab suurt osa probleemidest ennetada või diagnoosida ja ravida juba varases staadiumis. „Suutervis on seotud inimese üldise tervisega. Kontrollimatu bakterite vohamine suuõõnes ja nende sattumine sealt vereringesse mõjutab paljusid teisi organsüsteeme inimese kehas. Teadlased on leidnud seose igemepõletiku ja teiste hamba kinnituskudede haiguslike seisundite ning muude süsteemsete haiguste, nagu südame- ja veresoonkonna haiguste, Alzheimeri tõve, diabeedi ja hingamisteede haiguste vahel,“ selgitas stomatoloogia kliiniku juht.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata suutervisele lapseootuse perioodil. „Ema halb suutervis võib olla enneaegse sünnituse, madala sünnikaalu ja preeklampsia üheks põhjuseks. Seega peaksid kõik tulevased lapsevanemad käima vähemalt korra hambaarsti visiidil suutervise seisundi hindamiseks ja vajadusel ka ravimiseks,“ rääkis dr Vilborn. Ta lisas, et kaaries on ühelt poolt infektsioonhaigus ja teiselt poolt elustiilihaigus, mille eest saab last kaitsta kõige paremini sellega, et vanematel on terved hambad ja head suuhügieeni harjumused.
„Lisaks sellele, et suurim roll enda ja lähedaste suutervise eest hoolitsemisel lasub inimestel, kutsume tänasel suuhügieeni päeval ka kõikide teiste erialade tervishoiutöötajaid patsientide suutervisele tähelepanu pöörama,“ lausus lõpetuseks dr Piret Vilborn.
Lisainfo
Dr Piret Vilborn, Kliinikumi stomatoloogia kliinik
Piret.Vilborn@kliinikum.ee
19. märtsil toimub Tartu linnas mastaapne õppus, kus osalevad nii politsei, pääste, kiirabi, Tartu linn kui ka Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Õppuse eesmärk on harjutada eesliini töötajate koostöövõimet.
„Õppus Tartu linnas algab 19. märtsil kell 11 ning kestab ühtejutti 12 tundi, mil politsei ühes partneritega Tartu linna eripaigus asub harjutama erinevatele sündmustele reageerimist,“ rääkis politsei poolne õppuse juht Mikk Salumets.
„Kaheteistkümne tunni jooksul on Tartu linnapildis näha tavapärasest enam politseinikke, päästjaid ning meedikuid, kes reageerivad õppuse käigus arvukatele sündmustele. Sündmused leiavad aset nii avalikus linnaruumis kui ka erinevates asutustes. Asutustes toimuvad sündmused seejuures aga linnaelanike tavaelu ei sega. Küll aga tuleb õppuse päeval arvestada, et avalikus linnaruumis on rohkelt liikumas operatiivsõidukeid ja eesliinitöötajaid. Niisamuti võib linna erinevais paigus kostuda imitatsioonivahendite helisid, mis võivad inimesi ehmatada või häirida. Kinnitame, et ohtu kellelegi ei ole ning tegu on siiski vaid õppusega, mille käigus omavahelist koostööd ning reageerimist lihvime,“ märkis Salumets.
Allikas: Tartu linna teade
12. märtsil tähistatakse ülemaailmselt glaukoomi päeva, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu haiguse varajase avastamise olulisusele, et vältida nägemisnärvi pöördumatut kahjustust.
Glaukoom ehk roheline kae on silmahaigus, mille korral on silma siserõhk enamasti liiga kõrge ja selle tõttu tekib nägemisnärvi kahjustus. Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku juhi dr Mikk Pauklini sõnul on haigus salakaval: „Normist natuke kõrgemat silmasiserõhku inimene ise ei tunne ja närvi kahjustus tekib aegamööda. Glaukoomi edasi arenedes hakkab vaateväli muutuma järjest kitsamaks ning lõppstaadiumis võib nägemine täiesti kaduda. Ka tänapäeval on glaukoom üks sagedasemaid pimedaks jäämise põhjuseid,“ selgitas dr Pauklin.
Glaukoom tekib enamasti pärast 40 eluaastat. Suurem risk selle tekkeks on inimestel, kelle lähisugulastel on glaukoom, kellel on tugev lühinägevus (miinusprillid üle -6D) ja kellel on olnud tõsisemaid silmatraumasid. Ka põletikuvastaste hormoonsilmatilkade pikaajaline kasutamine võib tõsta silmasiserõhku ja põhjustada nägemisnärvi kahjustust.
„Kõigil üle 40 aasta vanustel inimestel on soovitatava käia 2–3 aasta tagant silmaarsti juures kontrollis. Eriti oluline on see nende patsientide puhul, kellel on lähisugulastel diagnoositud glaukoom,“ rõhutas silmakliiniku juht. Kui silmaarst leiab normist kõrgema silmasiserõhu, tehakse tavaliselt erinevaid täiendavaid uuringuid, et selgitada välja, kas nägemisnärv on juba kahjustustatud. „Esimeseks raviks on tavaliselt silmasiserõhku langetavad tilgad, aga vajadusel kasutatakse ka laserravi või silmarõhku langetavaid operatsioone,“ rääkis dr Pauklin.
Ta lisas, et glaukoomi puhul on oluline selle võimalikult varajane avastamine, kuna juba tekkinud nägemisnärvi kahjustus on pöördumatu ja ravi eesmärgiks on vältida kahjustuse süvenemist.
Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee
Alates 2024. aasta märtsikuust toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi patsienditeenistuse eestvedamisel tervise töötoad, kuhu on oodatud nii patsiendid, nende lähedased kui ka muu kogukond. Töötubade eesmärk on toetada inimesi oma tervise eest hoolitsemisel.
Tervise töötubades pakuvad Kliinikumi töötajatest erialaspetsialistid tervisenõu erinevatel teemadel ning õpetavad uusi oskusi tervise hoidmiseks ning edendamiseks. Igas töötoas keskendutakse ühele kuni kahele konkreetsele teemale.
Esimene, 14. märtsi töötuba on pühendatud silmade ja kõrva tervisele, kus osalejatel on näiteks võimalus testida oma silmade kuivust ja mõõta silmarõhku. Kõrvakliiniku töötajad jagavad aga teadmisi, mida teha ninaverejooksu korral, kuidas õigesti manustada ninasiseseid ravimeid ja kuidas hooldada nina operatsioonijärgselt. Samuti, mida olulist peavad teadma kuuldeaparaate kasutavad inimesed.
Lisaks praktilistele oskustele on osalejatel võimalik küsida ülikoolihaigla töötajatelt nõu usaldusväärse terviseteabe osas. Näiteks, milliseid infokanaleid usaldada, kuidas ohutult ravimeid tarvitada, kuidas valmistuda haiglasse tulekuks või kuidas ise aktiivselt haiglaravi järgselt oma paranemisele kaasa aidata.
Kliinikumi töötubadesse on oodatud kõik huvilised – patsiendid, kogukond ning ka Kliinikumi töötajad ning osalemiseks ei ole vaja ette registreeruda. Töötoad toimuvad L. Puusepa 8 maja 1. korrusel E-korpuses lillepoe kõrval, kui ei ole teavitatud teisiti.
Osalejad on oodatud ette saatma ka oma küsimusi, millele nad kindlasti kohapeal vastust saada soovivad, kasutades selleks Kliinikumi Facebooki kanalis vastavat töötoa sündmust või e-posti aadressi patsiendiinfo@kliinikum.ee.
KLIINIKUMI TERVISE TÖÖTOAD
- 14. märts, kell 11.00–13.00 Silma- ja kõrvatervise töötuba (L. Puusepa 8)
- 18. aprill kell 11.00–13.00 Südame tervise töötuba (L. Puusepa 8)
- 30. mai kell 11.00–13.00 Naiste tervise töötuba (L. Puusepa 8 ja Kvartali keskus)
- 6. juuni kell 11.00–13. Elustamisaparaadi kasutamise töötuba (L. Puusepa 8)
- 26. september kell 11.00–13.00 Tervisenäitajate töötuba (L. Puusepa 8)
- 10. oktoober kell 11.00–13.00 Vaimse tervise töötuba (L. Puusepa 8)
- 16./17. oktoober “Sinu käed päästavad elu” elustamise töötuba (L. Puusepa 8, L. Puusepa 1a)
- 28. november kell 11.00–13.00 Meeste tervise töötuba (L. Puusepa 8)
- 9. detsember kell 11.00–13.00 Töötuba “Tervemate jõulude teejuht” (L. Puusepa 8)
Detailsem info iga töökohta lisatakse Kliinikumi Facebooki ja kodulehele.
Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
26. veebruaril läksid Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskused üle ühisele doonoriportaalile edoonor.ee. Nüüd on nii Tartu kui ka Tallinna doonorite andmed koondatud ühte portaali, kus on võimalik ka broneerida aeg järgmiseks vereloovutuseks.
Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse juhi Helve Königi sõnul oli üleminek ühisele portaalile hädavajalik samm nii riikliku andmebaasi suunas kui ka doonori mugavuse tõttu. “Siiani toimetasid kõik verekeskused oma andmebaasiga, mis teiste haiglate verekeskustega ei ühildunud. Lisaks sellele, et kahel verekeskusel on nüüd ühine andmebaas, mis lihtsustab igapäevast tööd, on Kliinikumi ja Regionaalhaigla doonoritel võimalus samas portaalis broneerida vereloovutuse aeg ja täita küsimustik. Uues süsteemis on viimase kümne aasta jooksul Tartu või Tallinna verekeskust külastanud doonorite andmed,“ tutvustas Kliinikumi verekeskuse juht.
Ta lisas, et broneerides uues portaalis vereloovutuseks aega, pakub süsteem selle järgmiseks päevaks. „Soovime olla maksimaalselt paindlikud ning kui doonorile sobiks tulla kohe samal päeval pärast aja broneerimist ning küsimustiku täitmist, on ta ka samuti verekeskusesse väga oodatud. Võtame kõik doonorid alati vastu,“ sõnas König. Uuendusena saavad uut doonoriportaali kasutada ka juba esmased doonorid, kes pole varem verd loovutanud. Lisaks on nüüd võimalik siseneda kolme isikutuvastusvahendiga: ID kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID.
2023. aasta tegid doonorid Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses 15 563 vereloovutust, millest 4935 doonoripäevadel väljaspool verekeskust. Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus tänab kõiki heategijaid ning ootab jätkuvalt doonoreid esmaspäevast kolmapäevani kell 8.00–17.00, neljapäeval 8.00–18.00 ning reedel 8.00–15.30. Doonoriks sobib terve, puhanud, söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–65 eluaastat. Minimaalne vahe kahe vereloovutuse vahel peaks olema vähemalt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.
Lisainfo
Helve König, verekeskuse juht
Helve.Konig@kliinikum.ee