{"id":5861,"date":"2023-04-05T13:42:56","date_gmt":"2023-04-05T11:42:56","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/?page_id=5861"},"modified":"2026-01-21T09:42:45","modified_gmt":"2026-01-21T07:42:45","slug":"mis-on-diabeet","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/mis-on-diabeet\/","title":{"rendered":"Diabeedi t\u00fc\u00fcbid ja riskitegurid"},"content":{"rendered":"\n

Diabeedi peamised t\u00fc\u00fcbid on:<\/p>\n\n\n\n

I t\u00fc\u00fcpi diabeet<\/h3>\n\n\n\n

Inimese k\u00f5hun\u00e4\u00e4re ei tooda insuliini, sest immuuns\u00fcsteem r\u00fcndab omaenda insuliini tootvaid rakke. M\u00f5nikord v\u00f5ib diagnoosimise hetkel k\u00f5hun\u00e4\u00e4re veel mingil m\u00e4\u00e4ral insuliini toota, kuid \u00fcldjuhul  j\u00e4\u00e4b organism t\u00e4ielikku insuliini puudusesse. Seet\u00f5ttu tuleb haiguse diagnoosimise hetkest alustada p\u00fcsiva insuliin asendusraviga ehk naha alla insuliini s\u00fcstimise<\/a>ga<\/a> v\u00f5i insuliinipumbaga<\/a> naha alla manustamisega. <\/strong>1. t\u00fc\u00fcpi diabeeti haigestutakse enamasti lapseeas v\u00f5i noores t\u00e4iskasvanueas. 1. t\u00fc\u00fcpi diabeet ei saa muututa 2. t\u00fc\u00fcpi diabeediks.<\/p>\n\n\n\n

II t\u00fc\u00fcpi diabeet<\/h3>\n\n\n\n

Inimese k\u00f5hun\u00e4\u00e4re ei tooda piisavalt insuliini, mille tulemusena ei suuda organism ise veresuhkurtaset reguleerida. 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi puhul tuleb muuta oma senist elustiili toitumise ning f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse osas. 2. t\u00fc\u00fcbi diabeet reageerib h\u00e4sti toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega v\u00e4heneb \u00fclem\u00e4\u00e4rane kehakaal. Haiguse diagnoosimisel alustatakse \u00fcldjuhul veresuhkrut alandava suukaudse tablettraviga, kuid m\u00f5nikord kasutatakse ka insuliini s\u00fcstimist. 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet esineb sagedamini vanuses \u00fcle 40 eluaasta, \u00fclekaalulistel ja p\u00e4riliku eelsoodumusega inimestel. 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet ei saa muututa 1. t\u00fc\u00fcpi diabeediks. https:\/\/ravijuhend.ee\/patsiendivarav\/juhendid\/275\/2-tuupi-diabeet<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Gestatsiooni ehk rasedusaegne diabeet<\/h3>\n\n\n\n

Last ootava ema erandlik s\u00fcsivesikute ainevahetush\u00e4ire, mis tuvastatakse esmakordselt raseduse teisel v\u00f5i kolmandal trimestril, kui tekib veresuhkru t\u00f5us ja\/v\u00f5i v\u00e4henenud tundlikkus insuliini suhtes. Rasedusaegset diabeeti p\u00f5deva patsiendi veresuhkrut j\u00e4lgitakse regulaarselt edasi ka peale s\u00fcnnitust, kuna 1. ja 2. t\u00fc\u00fcbi diabeedi haigestumise risk on suurenenud. Rasedusaegse diabeediga tegeleb Kliinikumis naistekliinik.
Loe lisaks siit<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Muudest haigustest tingitud diabeet<\/h3>\n\n\n\n

Seda v\u00f5ib tekitada n\u00e4iteks k\u00f5hun\u00e4\u00e4rme kahjustus,  \u00e4ge haigestumine, p\u00f5letikud organismis, s\u00fcdameinfarkt ja kilpn\u00e4\u00e4rmega seotud haigused.<\/p>\n\n\n\n

I t\u00fc\u00fcpi diabeedi riskitegurid<\/h3>\n\n\n\n
    \n
  • genteetiline eelsoodumus (ei osata seostada kindla geeniga);<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
      \n
    • keskkonnategurid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      II t\u00fc\u00fcpi diabeedi riskitegurid<\/h3>\n\n\n\n
        \n
      • p\u00e4rilikkus ehk diabeet l\u00e4hisugulastel;<\/li>\n\n\n\n
      • \u00fclekaalulisus;<\/li>\n\n\n\n
      • rasvt\u00f5bi<\/li>\n\n\n\n
      • metaboolne s\u00fcndroom ehk vererasvade normist k\u00f5rgem tase;<\/li>\n\n\n\n
      • podagra<\/li>\n\n\n\n
      • naistel p\u00f5etud rasedusaegne ehk gestatsioonidiabeet<\/li>\n\n\n\n
      • m\u00f5nede ravimite tarvitamine (kortisoon, osad diureetikumid ja beetablokaatorid);<\/li>\n\n\n\n
      • passiivne eluviis ehk v\u00e4hene f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus;<\/li>\n\n\n\n
      • liigne alkoholi tarbimine;<\/li>\n\n\n\n
      • suitsetamine;<\/li>\n\n\n\n
      • halb une kvaliteet (korduvad \u00e4rkamised, \u00f6ised norskamised, hilised magamaminekud, vahetustega t\u00f6\u00f6graafik sh \u00f6\u00f6valved, h\u00fcpogl\u00fckeemiad \u00f6\u00f6sel jne);<\/li>\n\n\n\n
      • stress.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n
        \t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\u00dclekaalulisus<\/strong><\/span><\/div>

        \u00dclekaalulisus suurendab teiste t\u00f5siste haiguste tekkimise riski, mille tulemusena v\u00f5ivad avalduda j\u00e4rgmised terviseprobleemid:
        - rasked ainevahetuse ja s\u00fcdame-veresoonkonnah\u00e4ired (nt s\u00fcdame isheemiat\u00f5bi, s\u00fcdamelihase infarkt, ajuarterite ateroskleroos ja insult, h\u00e4irunud gl\u00fckoositaluvus, mis v\u00f5ib viia 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi tekkeni);
        - k\u00f5rgverer\u00f5hkt\u00f5bi;
        - vere suur kolesterooli ja lipiidide sisaldus;
        - g\u00fcnekoloogilised h\u00e4ired ja viljatus (naistel pol\u00fcts\u00fcstiliste munasarjade s\u00fcndroom - suguhormoonide langusega kulgev haigus, mis saab alguse puberteedieas, haigust iseloomustab munasarjade k\u00fcpsematus ehk krooniline anovulatsioon,\u00a0 mis omakorda p\u00f5hjustab viljatust ja liigset karvakasvu);
        - erektsioonih\u00e4ired meestel;
        - sapikivid;
        - teatud liiki kasvajad (eriti rinna-, eesn\u00e4\u00e4rme-\u00a0 ja k\u00e4\u00e4rsoole kasvajad);
        - korduvad \u00f6ised \u00f5hupuudushood (uneapnoe s\u00fcndroom);
        - lihaste ning liigeste h\u00e4ired- suur mehaaniline koormus viib puusade, p\u00f5lvede ja h\u00fcppeliigeste kulumiseni ehk osteoartriidi tekkele;
        - nahaprobleemid (ekseemid, seenhaigused, tselluliit);
        - ps\u00fchhosotsiaalsed t\u00fcsistused (sotsiaalne diskrimineerimine \u00fclekaalu t\u00f5ttu, madal enesehinnang, depressioon, \u00e4revus, s\u00f6\u00f6mish\u00e4ired, \u00f6ised s\u00f6\u00f6mas\u00f6\u00f6stud, buliimia).<\/p><\/div><\/div>

        \t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tRasvt\u00f5bi<\/strong><\/span><\/div>

        Rasvt\u00f5bi on krooniline haigus, mille riskiteguriks on eelk\u00f5ige k\u00f5hu\u00f5\u00f5nesisese rasvkoe suurenemine ehk nn \u00f5una-t\u00fc\u00fcpi rasvumine. K\u00f5hu\u00f5\u00f5nesisesed rasvarakud erinevad nahaaluse rasvkoe rakkudest. Nahaaluse rasvkoe rakkude \u00fclesanne on talletada liigseid rasvhappeid ja gl\u00fckoosi, seevastu aga k\u00f5hu\u00f5\u00f5nesisesed rasvarakud toodavad mitmeid hormoone, mis v\u00f5ivad negatiivselt m\u00f5jutada kogu ainevahetust. Seet\u00f5ttu h\u00e4irub veres olevate rasvade ehk lipiidide sisaldus, v\u00e4lja kujunevad suhkru ainevahetush\u00e4ired, aktiveeruda v\u00f5ivad erinevad p\u00f5letikulised protsessid ning suureneda trombide tekke risk. Samuti v\u00f5ivad kahjustada saada ka s\u00fcdame veresooned. Mida suurem talje\u00fcmberm\u00f5\u00f5t, seda suurem risk on haigestuda 2. t\u00fc\u00fcpi diabeeti.
        Mitte muudetavad rasvt\u00f5be soodustavad tegurid:<\/strong>
        - geneetilised tegurid, mis m\u00f5jutavad rasvumist\u00a0 (kehakuju, k\u00f5rgenenud leptiidi tase veres, mist\u00f5ttu s\u00f6\u00f6giisu p\u00e4rssiv hormoon organismis ei toimi);
        - geneetilised haigused;
        - hormonaalsed h\u00e4ired.
        Muudetavad rasvt\u00f5be soodustavad tegurid:\u00a0<\/strong><\/strong>
        - toiduga saadav energia on vajadusest suurem (s\u00fc\u00fcakse rohkem, kui suudetakse p\u00e4eva jooksul \u00e4ra kulutada);
        - stressist tingitud liigs\u00f6\u00f6mine;
        - erinevad ravimid, mis v\u00f5ivad soodustada rasvumist
        - rasedus;
        - ajukahjustus;
        - halb majanduslik olukord (mida madalam on sotsiaalne staatus, seda suurem on risk rasvumisele).<\/p><\/div><\/div>

        \t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMetaboolne s\u00fcndroom<\/strong><\/span><\/div>

        Metaboolse s\u00fcndroomi<\/strong> tekkimise \u00fcheks p\u00f5hjuseks peetakse keha rakkude tundlikkuse v\u00e4henemist insuliini suhtes ehk tekib insuliini resistentsus. Insuliin on hormoon, mida toodetakse k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmes ehk pankreases. Veresuhkru sisaldus veres t\u00f5useb, kui suhkur ei p\u00e4\u00e4se rakku ning seega t\u00f5useb risk haigestuda 2. t\u00fc\u00fcpi diabeeti. Insuliini toime h\u00e4irumine m\u00f5jutab s\u00fcsivesikute, lipiidide, vee, elektrol\u00fc\u00fctide ja valkude ainevahetust.
        Metaboolset s\u00fcndroomi soodustavad tegurid:<\/strong>
        - \u00fclekaal;
        - k\u00f5hu\u00f5\u00f5nesisene ehk \u00f5una-t\u00fc\u00fcpi rasvumine. Mida suurem on v\u00f6\u00f6\u00fcmberm\u00f5\u00f5t, seda suurem on risk metaboolse s\u00fcndroomi tekkeks:
        - suurenenud risk: v\u00f6\u00f6\u00fcmberm\u00f5\u00f5t meestel \u00fcle 94 cm ja naistel\u00a0 \u00fcle 84 cm\u00a0
        - suur risk: v\u00f6\u00f6\u00fcmberm\u00f5\u00f5t meestel \u00fcle 102 cm ja naistel\u00a0 \u00fcle 88 cm;\u00a0
        - k\u00f5rgenenud verer\u00f5hk \u00fcle 140\/90 mmHg;\u00a0
        - LDL-kolesterool \u00fcle 4,8 mmol\/l. LDL ehk \u201dhalb\u201d kolesterool salvestab liigse kolesterooli veresoonte seintesse ja selle tulemusena t\u00f5useb s\u00fcdamehaiguste risk. Seerumi LDL normv\u00e4\u00e4rtus peaks olema v\u00e4iksem kui 3,0 mmol\/l,\u00a0 k\u00f5rge haiguse riskiga patsientidel v\u00e4iksem 2,5 mmol\/l.<\/p><\/div><\/div>

        \t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tPodagra<\/strong><\/span><\/div>

        Podagra on organismi ainevahetush\u00e4ire, mis v\u00e4ljendub p\u00f5letikulise liigeshaigusena. Kusihappe tase t\u00f5useb veres liialt k\u00f5rgeks ja hakkab organismi sadestuma kristallidena, p\u00f5hjustades liigestes ja kudedes \u00e4gedat p\u00f5letikku (tugev valu, turse ja haigestunud liigese ning selle \u00fcmbruse punetus).
        Kusihappe t\u00f5usu v\u00f5ivad p\u00f5hjustada erinevad haigused ja organismi seisundid:\u00a0<\/strong>
        - neerupuudulikkus;\u00a0
        - koe lagunemine;\u00a0
        - kasvajad;\u00a0
        - kaalukaotus;
        - \u0161okk;\u00a0
        - atsidoos ehk organismi \u00fclihappelisus (vere pH-tase langeb alla 7,35);
        - organismi hapnikuvaegus;
        - organismi vedelikupuudus;
        - f\u00fc\u00fcsiline koormus;\u00a0
        - pliim\u00fcrgistus;
        - valgurikka toidu liigtarbimine (nt liha, kala mereannid).<\/p><\/div><\/div><\/div>\n\n\n

         <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Diabeedi peamised t\u00fc\u00fcbid on: I t\u00fc\u00fcpi diabeet Inimese k\u00f5hun\u00e4\u00e4re ei tooda insuliini, sest immuuns\u00fcsteem r\u00fcndab omaenda insuliini tootvaid rakke. M\u00f5nikord v\u00f5ib diagnoosimise hetkel k\u00f5hun\u00e4\u00e4re veel mingil m\u00e4\u00e4ral insuliini toota, kuid \u00fcldjuhul  j\u00e4\u00e4b organism t\u00e4ielikku insuliini puudusesse. Seet\u00f5ttu tuleb haiguse diagnoosimise hetkest alustada p\u00fcsiva insuliin asendusraviga ehk naha alla insuliini s\u00fcstimisega v\u00f5i insuliinipumbaga naha alla manustamisega. […]<\/p>\n","protected":false},"author":34,"featured_media":0,"parent":5845,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-5861","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nDiabeedi t\u00fc\u00fcbid ja riskitegurid - Diabeedikeskus<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/mis-on-diabeet\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Diabeedi t\u00fc\u00fcbid ja riskitegurid - Diabeedikeskus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Diabeedi peamised t\u00fc\u00fcbid on: I t\u00fc\u00fcpi diabeet Inimese k\u00f5hun\u00e4\u00e4re ei tooda insuliini, sest immuuns\u00fcsteem r\u00fcndab omaenda insuliini tootvaid rakke. M\u00f5nikord v\u00f5ib diagnoosimise hetkel k\u00f5hun\u00e4\u00e4re veel mingil m\u00e4\u00e4ral insuliini toota, kuid \u00fcldjuhul  j\u00e4\u00e4b organism t\u00e4ielikku insuliini puudusesse. Seet\u00f5ttu tuleb haiguse diagnoosimise hetkest alustada p\u00fcsiva insuliin asendusraviga ehk naha alla insuliini s\u00fcstimisega v\u00f5i insuliinipumbaga naha alla manustamisega. […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/mis-on-diabeet\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Diabeedikeskus\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-01-21T07:42:45+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/mis-on-diabeet\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/mis-on-diabeet\\\/\",\"name\":\"Diabeedi t\u00fc\u00fcbid ja riskitegurid - Diabeedikeskus\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-04-05T11:42:56+00:00\",\"dateModified\":\"2026-01-21T07:42:45+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/mis-on-diabeet\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/mis-on-diabeet\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/mis-on-diabeet\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Diabeet\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Diabeedi t\u00fc\u00fcbid ja riskitegurid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/\",\"name\":\"Diabeedikeskus\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Diabeedi t\u00fc\u00fcbid ja riskitegurid - Diabeedikeskus","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/mis-on-diabeet\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Diabeedi t\u00fc\u00fcbid ja riskitegurid - Diabeedikeskus","og_description":"Diabeedi peamised t\u00fc\u00fcbid on: I t\u00fc\u00fcpi diabeet Inimese k\u00f5hun\u00e4\u00e4re ei tooda insuliini, sest immuuns\u00fcsteem r\u00fcndab omaenda insuliini tootvaid rakke. M\u00f5nikord v\u00f5ib diagnoosimise hetkel k\u00f5hun\u00e4\u00e4re veel mingil m\u00e4\u00e4ral insuliini toota, kuid \u00fcldjuhul  j\u00e4\u00e4b organism t\u00e4ielikku insuliini puudusesse. Seet\u00f5ttu tuleb haiguse diagnoosimise hetkest alustada p\u00fcsiva insuliin asendusraviga ehk naha alla insuliini s\u00fcstimisega v\u00f5i insuliinipumbaga naha alla manustamisega. […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/mis-on-diabeet\/","og_site_name":"Diabeedikeskus","article_modified_time":"2026-01-21T07:42:45+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/mis-on-diabeet\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/mis-on-diabeet\/","name":"Diabeedi t\u00fc\u00fcbid ja riskitegurid - Diabeedikeskus","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/#website"},"datePublished":"2023-04-05T11:42:56+00:00","dateModified":"2026-01-21T07:42:45+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/mis-on-diabeet\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/mis-on-diabeet\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/mis-on-diabeet\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Diabeet","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Diabeedi t\u00fc\u00fcbid ja riskitegurid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/","name":"Diabeedikeskus","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Jane Freimann","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/author\/janef\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Diabeedi peamised t\u00fc\u00fcbid on: I t\u00fc\u00fcpi diabeet Inimese k\u00f5hun\u00e4\u00e4re ei tooda insuliini, sest immuuns\u00fcsteem r\u00fcndab omaenda insuliini tootvaid rakke. M\u00f5nikord v\u00f5ib diagnoosimise hetkel k\u00f5hun\u00e4\u00e4re veel mingil m\u00e4\u00e4ral insuliini toota, kuid \u00fcldjuhul  j\u00e4\u00e4b organism t\u00e4ielikku insuliini puudusesse. Seet\u00f5ttu tuleb haiguse diagnoosimise hetkest alustada p\u00fcsiva insuliin asendusraviga ehk naha alla insuliini s\u00fcstimisega v\u00f5i insuliinipumbaga naha alla manustamisega.…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5861","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/users\/34"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5861"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5861\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5845"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5861"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}