{"id":5873,"date":"2023-04-05T13:59:56","date_gmt":"2023-04-05T11:59:56","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/?page_id=5873"},"modified":"2026-01-21T09:40:18","modified_gmt":"2026-01-21T07:40:18","slug":"diabeedi-tusistused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/","title":{"rendered":"Diabeedi t\u00fcsistused"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Diabeediga seotud t\u00fcsistusi saab ennetada v\u00f5i edasi l\u00fckata hoides veresuhkru v\u00f5imalikult normi l\u00e4hedal. Diabeeti p\u00f5devatel inimestel on risk diabeediga seotud t\u00fcsistuste tekkeks. Pidev h\u00fcpergl\u00fckeemia ehk normist k\u00f5rgem veresuhkur v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahjustusi s\u00fcdames, veresoontes, silmades, neerudes ning n\u00e4rvides. Suureneb erinevate infektsioonide ehk nakkuste tekke risk. T\u00fchja k\u00f5hu veresuhkru v\u00e4\u00e4rtused peaksid olema vahemikus 4,4-7,2 mmol\/l, kuid iga inimese individuaalne norm v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub diabeedi kestvusest, vanusest ja kaasuvatest haigustest.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>L\u00e4hi t\u00fcsistused<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>H\u00fcpogl\u00fckeemia<\/strong>, loe <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/korge-ja-madal-veresuhkur\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">siit<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Diabeetiline ketoatsidoos<\/strong> on ainevahetush\u00e4ire, mida iseloomustab ketokehade ehk atseto ainete suurenenud sisaldus veres ja metaboolne atsidoos. Normaalses olukorras kasutab organism insuliini abil gl\u00fckoosi ehk veresuhkrut energia allikana. Kuna diabeedi korral tekib olukord, kus keha ei tooda piisavalt v\u00f5i mitte \u00fcldse insuliini ja organism ei saa gl\u00fckoosi kasutada energiaallikana, hakkab ta lagundama rasvavarusid. Rasva lagunemisel tekivad ketokehad, mille kuhjumisel muutub veri liiga happeliseks ning kujuneb ketoatsidoos. Seisund v\u00f5ib kujuneda nii 1. t\u00fc\u00fcpi kui ka 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi puhul, kuid m\u00f5jutab sagedamini 1. t\u00fc\u00fcpi diabeeti p\u00f5devaid inimesi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00f5hjused:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>diabeedi ravi puudumine (inimene on haigestunud diabeeti, kuid pole sellest veel teadlik ning seet\u00f5ttu on vere gl\u00fckoosisisaldus pidevalt t\u00f5usnud\/ k\u00f5rge);<\/li>\n\n\n\n<li>haigestumine, infektsioon v\u00f5i m\u00f5ni muu terviseprobleem;<\/li>\n\n\n\n<li>insuliini s\u00fcstimata j\u00e4tmine;<\/li>\n\n\n\n<li>insuliinipumba v\u00f5i insuliinipliiatsi ehk pens\u00fcstli rike;<\/li>\n\n\n\n<li>liigne alkoholi tarbimine v\u00f5i vale toitumine.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcmptomid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>janutunne;<\/li>\n\n\n\n<li>kuiv nahk; <\/li>\n\n\n\n<li>tihe urineerimine (k.a \u00f6\u00f6sel);<\/li>\n\n\n\n<li>iiveldus ja\/v\u00f5i oksendamine;<\/li>\n\n\n\n<li>k\u00f5huvalu;<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00e4simus;<\/li>\n\n\n\n<li>magus hinge\u00f5hk;<\/li>\n\n\n\n<li>kiire kaalulangus.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Hilist\u00fcsistused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Allpool on \u00fclevaade diabeedi hilist\u00fcsistustest, mida on v\u00f5imalik ennetada v\u00f5i edasi l\u00fckata hoides veresuhkru v\u00f5imalikult normil\u00e4hedasena maksimaalselt suure osa \u00f6\u00f6p\u00e4evast.<\/p>\n\n\n<div class=\"wp-block-uagb-faq uagb-faq__outer-wrap uagb-block-11cc2220 uagb-faq-icon-row uagb-faq-layout-accordion uagb-faq-expand-first-true uagb-faq-inactive-other-true uagb-faq__wrap uagb-buttons-layout-wrap uagb-faq-equal-height     \" data-faqtoggle=\"true\" role=\"tablist\"><div class=\"wp-block-uagb-faq-child uagb-faq-child__outer-wrap uagb-faq-item uagb-block-c852d4e0 \" role=\"tab\" tabindex=\"0\"><div class=\"uagb-faq-questions-button uagb-faq-questions\">\t\t\t<span class=\"uagb-icon uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M432 256c0 17.69-14.33 32.01-32 32.01H256v144c0 17.69-14.33 31.99-32 31.99s-32-14.3-32-31.99v-144H48c-17.67 0-32-14.32-32-32.01s14.33-31.99 32-31.99H192v-144c0-17.69 14.33-32.01 32-32.01s32 14.32 32 32.01v144h144C417.7 224 432 238.3 432 256z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"uagb-icon-active uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M400 288h-352c-17.69 0-32-14.32-32-32.01s14.31-31.99 32-31.99h352c17.69 0 32 14.3 32 31.99S417.7 288 400 288z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t<span class=\"uagb-question\"><strong>Diabeetiline retinopaatia<\/strong><\/span><\/div><div class=\"uagb-faq-content\"><p><strong>Diabeetiline retinopaatia<\/strong> ehk silmap\u00f5hjas asuva reetina ehk v\u00f5rkkesta v\u00e4ikeste veresoonte kahjustus, mille tulemusena tekib p\u00fcsiv n\u00e4gemiskahjustus v\u00f5i -kaotus. Diabeetiline retinopaatia v\u00f5ib kulgeda esialgu m\u00e4rkamatult ning v\u00f5ib olla kaugele arenenud enne, kui ta hakkab n\u00e4gemist m\u00f5jutama.<br><br>P\u00f5hjus:<br>- pidevalt k\u00f5rgena p\u00fcsiv veresuhkru tase.<br><br>S\u00fcmptomid:<br>- vari vaatev\u00e4ljas;<br>- \u201claik\u201d vaatev\u00e4lja keskosas;<br>- laiguti halvenenud n\u00e4gemine;<br>- sirgjoonte k\u00f5verdumine;<br>- n\u00e4gemise tugev halvenemine.<br><br>Ennetamiseks k\u00e4ia v\u00e4hemalt \u00fcks kord aastas silmaarsti vastuv\u00f5tul. \u00d5igeaegse avastamise korral saab silmakahjustust ravida.<br>Lisaks saab lugeda <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/patsiendiinfo-andmebaas\/diabeetiline-retinopaatia\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">siit<\/a>.<\/p><\/div><\/div><div class=\"wp-block-uagb-faq-child uagb-faq-child__outer-wrap uagb-faq-item uagb-block-0685aa72 \" role=\"tab\" tabindex=\"0\"><div class=\"uagb-faq-questions-button uagb-faq-questions\">\t\t\t<span class=\"uagb-icon uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M432 256c0 17.69-14.33 32.01-32 32.01H256v144c0 17.69-14.33 31.99-32 31.99s-32-14.3-32-31.99v-144H48c-17.67 0-32-14.32-32-32.01s14.33-31.99 32-31.99H192v-144c0-17.69 14.33-32.01 32-32.01s32 14.32 32 32.01v144h144C417.7 224 432 238.3 432 256z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"uagb-icon-active uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M400 288h-352c-17.69 0-32-14.32-32-32.01s14.31-31.99 32-31.99h352c17.69 0 32 14.3 32 31.99S417.7 288 400 288z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t<span class=\"uagb-question\"><strong>Diabeetiline nefropaatia<\/strong><\/span><\/div><div class=\"uagb-faq-content\"><p><strong>Diabeetiline nefropaatia<\/strong> ehk neeru kahjustus tekib kui neerudes asuvad v\u00e4ikesed veresooned saavad kahjustada. See kujuneb v\u00e4lja aeglaselt ja v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da pikaks ajaks m\u00e4rkamata.<br><br>P\u00f5hjus:<br>- pidevalt k\u00f5rgenenud veresuhkru v\u00e4\u00e4rtused kahjustavad\u00a0 neerude v\u00e4ikseid veresooni (kapillaare) mille tagaj\u00e4rjel\u00a0 halveneb neerude talitlus.<br><br>S\u00fcmptomid:<br>- k\u00f5rge verer\u00f5hk, t\u00f5useb pigem s\u00fcstoolne ehk \u00fclemine verer\u00f5hu n\u00e4it;<br>- tursed, mis v\u00f5ivad laieneda \u00fcle keha turseteks.<br><br>Neerukahjustus v\u00f5ib kujuneda aastate jooksul t\u00e4iesti s\u00fcmptomiteta. Algstaadiumis eritub uriini valk. Selles staadiumis on ravimitega ja hea veresuhkru kontrolliga v\u00f5imalik haigust peatada v\u00f5i kulgu aeglustada. Haiguse arenedes halveneb neerude funktsioon ja t\u00f5useb verer\u00f5hk. Haiguse l\u00f5ppstaadiumis ei suuda enam neerud viia organismist v\u00e4lja j\u00e4\u00e4kaineid ja kujuneb v\u00e4lja neerupuudulikkus.<br><br>Ennetamine:<br>- arstliku l\u00e4bivaatuse k\u00e4igus (v\u00e4hemalt kord aastas) kontrollida regulaarselt verer\u00f5hku;\u00a0<br>- teha regulaarselt uriinianal\u00fc\u00fcsi (v\u00e4hemalt kord aastas) - albumiini ja kreatiniini suhte m\u00e4\u00e4ramine uriinis s\u00f5ltub v\u00f5imaliku neeruhaiguse raskusastmest ja d\u00fcnaamikast;<br>- teha v\u00e4hemalt kord aastas vereanal\u00fc\u00fcs kreatiniini ja eGFR-i m\u00e4\u00e4ramiseks. Edasine vereanal\u00fc\u00fcsi sagedus s\u00f5ltub juba tekkinud kroonilise neeruhaiguse raskusastmest, kui kiiresti see progresseerub ja milline on inimese kliiniline seisund;\u00a0<br>- olla kehaliselt aktiivne;<br>- toituda tervislikult;<br>- loobuda tubakatoodetest, otsida vajadusel abi.\u00a0<\/p><\/div><\/div><div class=\"wp-block-uagb-faq-child uagb-faq-child__outer-wrap uagb-faq-item uagb-block-55cb17ac \" role=\"tab\" tabindex=\"0\"><div class=\"uagb-faq-questions-button uagb-faq-questions\">\t\t\t<span class=\"uagb-icon uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M432 256c0 17.69-14.33 32.01-32 32.01H256v144c0 17.69-14.33 31.99-32 31.99s-32-14.3-32-31.99v-144H48c-17.67 0-32-14.32-32-32.01s14.33-31.99 32-31.99H192v-144c0-17.69 14.33-32.01 32-32.01s32 14.32 32 32.01v144h144C417.7 224 432 238.3 432 256z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"uagb-icon-active uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M400 288h-352c-17.69 0-32-14.32-32-32.01s14.31-31.99 32-31.99h352c17.69 0 32 14.3 32 31.99S417.7 288 400 288z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t<span class=\"uagb-question\"><strong>Diabeetiline neuropaatia<\/strong><\/span><\/div><div class=\"uagb-faq-content\"><p><strong>Diabeetiline neuropaatia<\/strong> ehk n\u00e4rvide kahjustus.<br><br>P\u00f5hjus:<br>- pidevalt k\u00f5rgenenud veresuhkru v\u00e4\u00e4rtused.<br><br>S\u00fcmptomid:<br>- jalgade ja k\u00e4te tundlikkuse h\u00e4ired;<br>- reflekside aeglustumine;<br>- valu s\u00f5rmedes ja varvastes;<br>- lihaste n\u00f5rkus;<br>- puute- ja temperatuuritundlikkus ning surin jalgades;<br>- seksuaalfunktsiooni h\u00e4ired;<br>- seedimish\u00e4ired;<br>- probleemid urineerimisega.<br><br>Ennetamine:<br>- hoida veresuhkru tase kontrolli all;<br>- hoida verer\u00f5hu v\u00e4\u00e4rtused kontrolli all;<br>- v\u00e4ltida alkohoolsete jookide tarbimist;<br>- loobuda suitsetamisest;<br>- j\u00e4lgida regulaarselt naha seisundit;<br>- k\u00e4ia v\u00e4hemalt kord aastas arsti \u00fclevaatusel ning p\u00f6\u00f6rduda iga muutuse korral arsti vastuv\u00f5tule.<\/p><\/div><\/div><div class=\"wp-block-uagb-faq-child uagb-faq-child__outer-wrap uagb-faq-item uagb-block-ce88dcf3 \" role=\"tab\" tabindex=\"0\"><div class=\"uagb-faq-questions-button uagb-faq-questions\">\t\t\t<span class=\"uagb-icon uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M432 256c0 17.69-14.33 32.01-32 32.01H256v144c0 17.69-14.33 31.99-32 31.99s-32-14.3-32-31.99v-144H48c-17.67 0-32-14.32-32-32.01s14.33-31.99 32-31.99H192v-144c0-17.69 14.33-32.01 32-32.01s32 14.32 32 32.01v144h144C417.7 224 432 238.3 432 256z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"uagb-icon-active uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M400 288h-352c-17.69 0-32-14.32-32-32.01s14.31-31.99 32-31.99h352c17.69 0 32 14.3 32 31.99S417.7 288 400 288z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t<span class=\"uagb-question\"><strong>Diabeetiline jalg<\/strong><\/span><\/div><div class=\"uagb-faq-content\"><p><strong>Diabeetiline jalg<\/strong> on k\u00fcllaltki levinud diabeedi t\u00fcsistus ning v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da m\u00e4rkamatuks (tundlikkush\u00e4irete t\u00f5ttu) kuni seisund on juba raske.<br><br>P\u00f5hjus:<br>- pidevalt k\u00f5rgenenud veresuhkru v\u00e4\u00e4rtused tekitavad jalgades n\u00e4rvide ja veresoonte kahjustusi, mis omakorda t\u00f5stavad haavandite, infektsioonide ja amputatsiooni riski.<br><br>S\u00fcmptomid:<br>- jala punetus ja turse (esmane haava v\u00f5i p\u00f5letiku s\u00fcmptom);<br>- nahahaavad;<br>- haavade ravimata j\u00e4tmisel kudede k\u00e4rbumine (haav muutub musta v\u00e4rvi).<br><br>Ennetamine:<br>- kontrollida iga p\u00e4ev enda m\u00f5lemat jalga (sh varvaste vahelt) nahavigastuste osas. Juhul, kui te ei n\u00e4e enda jalatalla alla, siis kasutage peeglit v\u00f5i paluge pereliikmel teid kontrollida.<br>- hoida veresuhkru tase kontrolli all;<br>- hoida verer\u00f5hu v\u00e4\u00e4rtused kontrolli all;<br>- loobuda suitsetamisest;<br>- j\u00e4rgida \u00f5e poolt antud jala hooldusjuhendit, vajadusel k\u00fclastada regulaarselt jalaravi kabinetti.<br><br><a href=\"https:\/\/ravijuhend.ee\/tervishoiuvarav\/juhendid-gp\/37\/diabeetilise-jalahaiguse-ennetamise-ja-ravi-juhend\">https:\/\/ravijuhend.ee\/tervishoiuvarav\/juhendid-gp\/37\/diabeetilise-jalahaiguse-ennetamise-ja-ravi-juhend<\/a><br><a href=\"https:\/\/ravijuhend.ee\/patsiendivarav\/juhendid\/279\/diabeetiku-jalahooldus\">https:\/\/ravijuhend.ee\/patsiendivarav\/juhendid\/279\/diabeetiku-jalahooldus<\/a><br><\/p><\/div><\/div><div class=\"wp-block-uagb-faq-child uagb-faq-child__outer-wrap uagb-faq-item uagb-block-74002a78 \" role=\"tab\" tabindex=\"0\"><div class=\"uagb-faq-questions-button uagb-faq-questions\">\t\t\t<span class=\"uagb-icon uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M432 256c0 17.69-14.33 32.01-32 32.01H256v144c0 17.69-14.33 31.99-32 31.99s-32-14.3-32-31.99v-144H48c-17.67 0-32-14.32-32-32.01s14.33-31.99 32-31.99H192v-144c0-17.69 14.33-32.01 32-32.01s32 14.32 32 32.01v144h144C417.7 224 432 238.3 432 256z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"uagb-icon-active uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M400 288h-352c-17.69 0-32-14.32-32-32.01s14.31-31.99 32-31.99h352c17.69 0 32 14.3 32 31.99S417.7 288 400 288z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t<span class=\"uagb-question\"><strong>S\u00fcdame veresoonkonna haigused<\/strong><\/span><\/div><div class=\"uagb-faq-content\"><p>Diabeeti p\u00f5deval patsiendil on k\u00f5rgenenud risk <strong>s\u00fcdame veresoonkonna haiguste<\/strong> tekkeks nagu:<br>- koronaararterite haigus;<br>- m\u00fcokardi infarkt;<br>- insult;<br>- perifeersete (v\u00e4ikeste arterite) haigus;<br>- s\u00fcdamepuudulikkus.<br><br>P\u00f5hjus:<br>Diabeeti p\u00f5deval patsiendil esineb pea k\u00f5ikides arterites enam lupjumist, kui tervetel inimestel. Sageli kaasneb sellega ravile raskesti alluv k\u00f5rgverer\u00f5hut\u00f5bi. K\u00f5rge verer\u00f5hk kahjustab ajapikku veresooni ja koormab s\u00fcdant. Ravijuhiste j\u00e4rgi peaks kuni 65-aastaste inimeste \u00fclemine ehk s\u00fcstoolne verer\u00f5hk olema 120-130 mmHg ja \u00fcle 65-aastastel 130-140 mmHg. Lisaks t\u00f5stavad s\u00fcdame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski veel k\u00f5rgenenud veresuhkur, k\u00f5rge kolesteroolitase ning suitsetamine.<br>Kuna diabeediga kaasneb sageli n\u00e4rvikahjustus, siis diabeeti p\u00f5deval patsiendil puudub sageli s\u00fcdame probleemidest m\u00e4rku andev t\u00fc\u00fcpiline tugev valu.\u00a0<br><br><strong>M\u00e4rgatavad on s\u00fcdamepuudulikkusega seotud s\u00fcmptomid:<\/strong><br>- hapnikupuudus;<br>- v\u00e4simus;<br>- vajadus f\u00fc\u00fcsilise pingutuse ajal varasemast rohkem puhata;<br>- verevarustuse v\u00e4henemine jalgades, mis annab m\u00e4rku ka koronaararterite lupjumisest.<\/p><\/div><\/div><div class=\"wp-block-uagb-faq-child uagb-faq-child__outer-wrap uagb-faq-item uagb-block-66023507 \" role=\"tab\" tabindex=\"0\"><div class=\"uagb-faq-questions-button uagb-faq-questions\">\t\t\t<span class=\"uagb-icon uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M432 256c0 17.69-14.33 32.01-32 32.01H256v144c0 17.69-14.33 31.99-32 31.99s-32-14.3-32-31.99v-144H48c-17.67 0-32-14.32-32-32.01s14.33-31.99 32-31.99H192v-144c0-17.69 14.33-32.01 32-32.01s32 14.32 32 32.01v144h144C417.7 224 432 238.3 432 256z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"uagb-icon-active uagb-faq-icon-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<svg xmlns=\"https:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewBox= \"0 0 448 512\"><path d=\"M400 288h-352c-17.69 0-32-14.32-32-32.01s14.31-31.99 32-31.99h352c17.69 0 32 14.3 32 31.99S417.7 288 400 288z\"><\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t<span class=\"uagb-question\"><strong>Periodontiit<\/strong><\/span><\/div><div class=\"uagb-faq-content\"><p><strong>Periodontiit <\/strong>ehk krooniline hammast \u00fcmbritseva koe p\u00f5letik. Diabeet t\u00f5stab periodontiidi tekke riski. Periodontiit on peamine hammaste v\u00e4lja kukkumise p\u00f5hjus. Lisaks sellele on leitud seos periodontiidi ja s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste vahel.<br>S\u00fcmptomid:<br>- punetavad igemed;<br>- igemete taandumine;<br>- hambad n\u00e4ivad v\u00e4ga pikad, sest hammaste pinnal olev igemepiir on taandunud;<br>- pidev igemete veritsemine;<br>- hambad hakkavad oma pesas liikuma.<br><br>Ennetamine:<br>- k\u00e4ia v\u00e4hemalt \u00fcks kord aastas hambaarsti vastuv\u00f5tul;<br>- toituda tervislikult, valida v\u00e4hese suhkrusisaldusega toidud, joogid (eelistada vett);<br>- loobuda suitsetamisest;<br>- harjata oma hambaid p\u00f5hjalikult v\u00e4hemalt 2 minutit kaks korda p\u00e4evas. Harjamine eemaldab hambakatu ja toiduosakesed nii hammaste sisemistelt, v\u00e4limistelt kui l\u00f5ikepindadelt.<br><br><strong>Soovitused hammaste puhastamiseks:<\/strong><br>- harjata \u00f5rnalt - tugev harjamine v\u00f5ib vigastada igemeid ja hambaid. Eriti kiiresti kuluvad juba paljastunud hambakaelad;<br>- vahetada hambaharja v\u00e4hemalt iga 3 kuu j\u00e4rel, sest harjased deformeeruvad, muutuvad eba\u00fchtlaseks ning hambapind j\u00e4\u00e4b osaliselt puhastamata;<br>- v\u00f5imalusel eelistada pehme otsikuga elektrilist hambaharja;<br>- hammaste vahed puhastada hambaniidi, -tiku v\u00f5i vaheharjaga;<br>- hammaste pesemise l\u00f5pus harjata ka keelt v\u00f5i kasutada keelekaabitsat;<br>- kui suus on proteesid, siis tuleb neid puhastada hommikul ja \u00f5htul, peale igat s\u00f6\u00f6gikorda loputada veega suud ja proteese.<\/p><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"724\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tusistused-Copy-1024x724.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6345\" srcset=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tusistused-Copy-1024x724.jpg 1024w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tusistused-Copy-300x212.jpg 300w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tusistused-Copy-768x543.jpg 768w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tusistused-Copy.jpg 1123w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Diabeediga seotud t\u00fcsistusi saab ennetada v\u00f5i edasi l\u00fckata hoides veresuhkru v\u00f5imalikult normi l\u00e4hedal. Diabeeti p\u00f5devatel inimestel on risk diabeediga seotud t\u00fcsistuste tekkeks. Pidev h\u00fcpergl\u00fckeemia ehk normist k\u00f5rgem veresuhkur v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahjustusi s\u00fcdames, veresoontes, silmades, neerudes ning n\u00e4rvides. Suureneb erinevate infektsioonide ehk nakkuste tekke risk. T\u00fchja k\u00f5hu veresuhkru v\u00e4\u00e4rtused peaksid olema vahemikus 4,4-7,2 mmol\/l, kuid iga [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":34,"featured_media":0,"parent":5845,"menu_order":7,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-5873","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.7 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Diabeedi t\u00fcsistused - Diabeedikeskus<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Diabeedi t\u00fcsistused - Diabeedikeskus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Diabeediga seotud t\u00fcsistusi saab ennetada v\u00f5i edasi l\u00fckata hoides veresuhkru v\u00f5imalikult normi l\u00e4hedal. Diabeeti p\u00f5devatel inimestel on risk diabeediga seotud t\u00fcsistuste tekkeks. Pidev h\u00fcpergl\u00fckeemia ehk normist k\u00f5rgem veresuhkur v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahjustusi s\u00fcdames, veresoontes, silmades, neerudes ning n\u00e4rvides. Suureneb erinevate infektsioonide ehk nakkuste tekke risk. T\u00fchja k\u00f5hu veresuhkru v\u00e4\u00e4rtused peaksid olema vahemikus 4,4-7,2 mmol\/l, kuid iga [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Diabeedikeskus\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-01-21T07:40:18+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tusistused-Copy.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1123\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"794\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/diabeedi-tusistused\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/diabeedi-tusistused\\\/\",\"name\":\"Diabeedi t\u00fcsistused - Diabeedikeskus\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/diabeedi-tusistused\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/diabeedi-tusistused\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/10\\\/tusistused-Copy-1024x724.jpg\",\"datePublished\":\"2023-04-05T11:59:56+00:00\",\"dateModified\":\"2026-01-21T07:40:18+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/diabeedi-tusistused\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/diabeedi-tusistused\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/diabeedi-tusistused\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/10\\\/tusistused-Copy.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/10\\\/tusistused-Copy.jpg\",\"width\":1123,\"height\":794},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/diabeedi-tusistused\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Diabeet\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/diabeet\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Diabeedi t\u00fcsistused\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/\",\"name\":\"Diabeedikeskus\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Diabeedi t\u00fcsistused - Diabeedikeskus","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Diabeedi t\u00fcsistused - Diabeedikeskus","og_description":"Diabeediga seotud t\u00fcsistusi saab ennetada v\u00f5i edasi l\u00fckata hoides veresuhkru v\u00f5imalikult normi l\u00e4hedal. Diabeeti p\u00f5devatel inimestel on risk diabeediga seotud t\u00fcsistuste tekkeks. Pidev h\u00fcpergl\u00fckeemia ehk normist k\u00f5rgem veresuhkur v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahjustusi s\u00fcdames, veresoontes, silmades, neerudes ning n\u00e4rvides. Suureneb erinevate infektsioonide ehk nakkuste tekke risk. T\u00fchja k\u00f5hu veresuhkru v\u00e4\u00e4rtused peaksid olema vahemikus 4,4-7,2 mmol\/l, kuid iga [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/","og_site_name":"Diabeedikeskus","article_modified_time":"2026-01-21T07:40:18+00:00","og_image":[{"width":1123,"height":794,"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tusistused-Copy.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/","name":"Diabeedi t\u00fcsistused - Diabeedikeskus","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tusistused-Copy-1024x724.jpg","datePublished":"2023-04-05T11:59:56+00:00","dateModified":"2026-01-21T07:40:18+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tusistused-Copy.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tusistused-Copy.jpg","width":1123,"height":794},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/diabeedi-tusistused\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Diabeet","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/diabeet\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Diabeedi t\u00fcsistused"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/","name":"Diabeedikeskus","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Jane Freimann","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/author\/janef\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Diabeediga seotud t\u00fcsistusi saab ennetada v\u00f5i edasi l\u00fckata hoides veresuhkru v\u00f5imalikult normi l\u00e4hedal. Diabeeti p\u00f5devatel inimestel on risk diabeediga seotud t\u00fcsistuste tekkeks. Pidev h\u00fcpergl\u00fckeemia ehk normist k\u00f5rgem veresuhkur v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahjustusi s\u00fcdames, veresoontes, silmades, neerudes ning n\u00e4rvides. Suureneb erinevate infektsioonide ehk nakkuste tekke risk. T\u00fchja k\u00f5hu veresuhkru v\u00e4\u00e4rtused peaksid olema vahemikus 4,4-7,2 mmol\/l, kuid iga&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5873","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/users\/34"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5873"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5873\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5845"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5873"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}