{"id":6025,"date":"2023-05-31T11:56:53","date_gmt":"2023-05-31T09:56:53","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/?page_id=6025"},"modified":"2023-10-26T13:32:36","modified_gmt":"2023-10-26T11:32:36","slug":"pohitoitained","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/pohitoitained\/","title":{"rendered":"P\u00f5hitoitained"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">S\u00fcsivesikud sh kiudained<\/h3>\n\n\n\n<p>S\u00fcsivesikud on organismi p\u00f5hiliseks energiaallikaks. Toidust saadav s\u00fcsivesikute energia p\u00e4rineb peamiselt t\u00e4rklisest ja suhkrutest ning v\u00e4hem kiudainetest ning suhkuralkoholidest. S\u00fcsivesikud peavad katma ligikaudu 50% p\u00e4evasest energiavajadusest.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcsivesikuid leidub peamiselt taimsetes toiduainetes (teraviljad, kartul, riis, pasta, marjad, puuviljad), aga ka loomsetes toiduainestes (piim ja piimatooted).<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5iges koguses tarbitud s\u00fcsivesikud pole probleemiks ja leiavad organismis t\u00e4it rakendust. Juhul, kui s\u00fcsivesikutega liialdada, tekib suurem risk haigestuda diabeeti ja s\u00fcdame-veresoonkonna haigustesse. Enamasti liialdatakse just suhkrurikaste toitude (maiustused, magustatud pagaritooted)&nbsp; ja magusate karastus- ning mahlajookidega, mis on peamised lisatud suhkrute allikad. Lisatavateks suhkruteks nimetatakse suhkruid, mida lisatakse toidule t\u00f6\u00f6tlemise v\u00f5i valmistamise k\u00e4igus<em>.<\/em> Lisatavast suhkrust saadava energia osat\u00e4htsus ei tohiks \u00fcletada 10% p\u00e4evasest toiduenergiast. Ideaalis v\u00f5iks see j\u00e4\u00e4da alla 5%, mis teeb 2000 kcal juures vastavalt 50 g v\u00f5i 25 g lisatavaid suhkruid p\u00e4evas<em>.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Teades enda energiavajadust ehk p\u00e4evast kalorite vajadust saab ligikaudse vajatava s\u00fcsivesikute koguse v\u00e4lja arvutada j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcsivesikute p\u00e4evane soovituslik kogus 50-55 % p\u00e4evasest energiavajadusest. Teame, et 1 gramm s\u00fcsivesikuid annab 4 kcal.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Seega, inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks p\u00e4evas tarbima: 0,5 x 2000 kcal\/4 kcal = 250 g kuni 0,55 x 2000 kcal\/4 kcal = 275 g s\u00fcsivesikuid.<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Inimene, kelle energiavajadus on 2200 kcal, peaks p\u00e4evas tarbima: 0,5 x 2200 kcal\/4 kcal = 275 g kuni 0,55 x 2200 kcal\/4 kcal = 302,5 g s\u00fcsivesikuid.&nbsp; <\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kiudaineid leidub ainult taimedes. Kiudaineid v\u00f5ib liigitada:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>vees lahustuvateks (kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, k\u00f6\u00f6giviljad ja kaunviljad&nbsp; nagu herned, l\u00e4\u00e4tsed, oad);<\/li>\n\n\n\n<li>vees lahustumatuteks (t\u00e4isteratooted nagu rukkileib, t\u00e4isterasai, sepik, tangud, t\u00e4isterahelbed, t\u00e4isterariis).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kuna nende funktsioon on erinev, peaks p\u00e4evas tarbima m\u00f5lemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid. Kiudainete soovitatav kogus \u00f6\u00f6p\u00e4evas peaks j\u00e4\u00e4ma t\u00e4iskasvanutel vahemikku 25-35 g.<\/p>\n\n\n\n<p>Soovi korral lugeda lisaks <a href=\"https:\/\/toitumine.ee\/energia-ja-toitainete-vajadused\/pohitoitained\/susivesikud-sh-kiudained\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">siit<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Rasvad<\/h3>\n\n\n\n<p>Rasvad peaksid katma t\u00e4iskasvanutel ja \u00fcle 2-aasta vanustel lastel 25\u201335 % p\u00e4evasest energiavajadusest. Toidurasvad on vajalikud, sest need on toidu aroomiainete kandjad ja t\u00e4isk\u00f5hutunde tekitajad. <\/p>\n\n\n\n<p>Toidurasvad sisaldavad j\u00e4rgnevaid t\u00fc\u00fcpi rasvhappeid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>k\u00fcllastunud rasvhapped-<\/strong> loomset p\u00e4ritolu (seapekk, v\u00f5i). Peaksid moodustuma 10% p\u00e4evasest toiduenergiast;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>monok\u00fcllastumata rasvhapped<\/strong>- peamiselt taimset p\u00e4ritolu (oliivid, avokaado, raps). Peaksid moodustuma 10-20% p\u00e4evasest toiduenergiast;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>pol\u00fck\u00fcllastumata rasvhapped-<\/strong> peamiselt taimset p\u00e4ritolu ja rasvane kala. Peaksid moodustuma 5-10% p\u00e4evasest toiduenergias;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Oomega-3-rasvhapped<\/strong>- kala, lina-, chia-, kanepi- ja k\u00f5rvitsaseemned;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Oomega-6-rasvhapped<\/strong>- p\u00e4evalille-, soja-, maisi\u00f5li.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Rasvade p\u00f5hi\u00fclesandeks on energia andmine ning energiavaru talletamine organismis, need v\u00f5tavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Rasvad on asendamatute pol\u00fck\u00fcllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning samaaegselt on need vajalikud vitamiinide imendumiseks. Rasvakoguse hindamiseks peab j\u00e4lgima nii n\u00e4htava rasva kui ka peidetud rasva kogust. Viimaste kogust on raske hinnata, kuna neid ei ole silmaga n\u00e4ha. Seet\u00f5ttu on oluline lugeda pakendilt toidu koostist ning j\u00e4lgida toote rasvasisaldust. Peitrasva v\u00f5ib leiduda palju n\u00e4iteks juustudes, vorstitoodetes, saiakestes.<\/p>\n\n\n\n<p>Teades enda energiavajadust ehk p\u00e4evast kalorite vajadust saab ligikaudse vajatava rasvade koguse v\u00e4lja arvutada j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks p\u00e4evas tarbima: 0,25 x 2000 kcal\/9 kcal = 55 g kuni 0,35 x 2000 kcal\/9 kcal = 78 g rasvu (Toitumine.ee).<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Soovi korral lugeda lisaks <a href=\"https:\/\/toitumine.ee\/energia-ja-toitainete-vajadused\/pohitoitained\/rasvad-sh-rasvhapped-ja-kolesterool\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">siit<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Valgud<\/h3>\n\n\n\n<p>Valgud peaksid katma t\u00e4iskasvanutel ja \u00fcle kahe aasta vanustel lastel 10-20% p\u00e4evasest energiavajadusest. Valgud on k\u00f5igi loomset ja taimset p\u00e4ritolu rakkude (kogu orgaanilise materjali) koostisosad, mis on \u00fcles ehitatud 20 p\u00f5hiaminohappest. Toiduvalkude esmane \u00fclesanne on tagada inimorganismile k\u00f5igi vajalike aminohapete ja seel\u00e4bi ka l\u00e4mmastiku k\u00e4ttesaadavus. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuuns\u00fcsteemi, samuti osalevad nad paljude \u00fchendite transpordil<em>.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Valgud saavad olla:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>loomset p\u00e4ritolu- <\/strong>&nbsp;muna, piimatooted (nt kohupiim, juust, kodujuust), kala, linnuliha, liha.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>taimset p\u00e4ritolu-<\/strong> kaunviljad, p\u00e4hklid, seemned ja teraviljatooted.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Teades enda energiavajadust ehk p\u00e4evast kalorite vajadust saab ligikaudse vajatava valkude koguse v\u00e4lja arvutada j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks p\u00e4evas tarbima: 0,1 x 2000 kcal\/4 kcal = 50 g kuni 0,20 x 2000 kcal\/4 kcal = 100 g valke.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa. Valkudest saadav energia ei tohiks pikaajaliselt \u00fcletada 20% p\u00e4evasest toiduenergiast.<\/p>\n\n\n\n<p>Soovi korral lugeda lisaks <a href=\"https:\/\/toitumine.ee\/energia-ja-toitainete-vajadused\/pohitoitained\/valgud\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">siit<\/a>. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00fcsivesikud sh kiudained S\u00fcsivesikud on organismi p\u00f5hiliseks energiaallikaks. Toidust saadav s\u00fcsivesikute energia p\u00e4rineb peamiselt t\u00e4rklisest ja suhkrutest ning v\u00e4hem kiudainetest ning suhkuralkoholidest. S\u00fcsivesikud peavad katma ligikaudu 50% p\u00e4evasest energiavajadusest. S\u00fcsivesikuid leidub peamiselt taimsetes toiduainetes (teraviljad, kartul, riis, pasta, marjad, puuviljad), aga ka loomsetes toiduainestes (piim ja piimatooted). \u00d5iges koguses tarbitud s\u00fcsivesikud pole probleemiks ja leiavad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":34,"featured_media":0,"parent":5875,"menu_order":3,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-6025","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>P\u00f5hitoitained - Diabeedikeskus<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/pohitoitained\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"P\u00f5hitoitained - Diabeedikeskus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"S\u00fcsivesikud sh kiudained S\u00fcsivesikud on organismi p\u00f5hiliseks energiaallikaks. Toidust saadav s\u00fcsivesikute energia p\u00e4rineb peamiselt t\u00e4rklisest ja suhkrutest ning v\u00e4hem kiudainetest ning suhkuralkoholidest. S\u00fcsivesikud peavad katma ligikaudu 50% p\u00e4evasest energiavajadusest. S\u00fcsivesikuid leidub peamiselt taimsetes toiduainetes (teraviljad, kartul, riis, pasta, marjad, puuviljad), aga ka loomsetes toiduainestes (piim ja piimatooted). \u00d5iges koguses tarbitud s\u00fcsivesikud pole probleemiks ja leiavad [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/pohitoitained\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Diabeedikeskus\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-10-26T11:32:36+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/toitumine-2\\\/pohitoitained\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/toitumine-2\\\/pohitoitained\\\/\",\"name\":\"P\u00f5hitoitained - Diabeedikeskus\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-05-31T09:56:53+00:00\",\"dateModified\":\"2023-10-26T11:32:36+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/toitumine-2\\\/pohitoitained\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/toitumine-2\\\/pohitoitained\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/toitumine-2\\\/pohitoitained\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Toitumine\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/toitumine-2\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"P\u00f5hitoitained\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/\",\"name\":\"Diabeedikeskus\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/diabeet\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"P\u00f5hitoitained - Diabeedikeskus","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/pohitoitained\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"P\u00f5hitoitained - Diabeedikeskus","og_description":"S\u00fcsivesikud sh kiudained S\u00fcsivesikud on organismi p\u00f5hiliseks energiaallikaks. Toidust saadav s\u00fcsivesikute energia p\u00e4rineb peamiselt t\u00e4rklisest ja suhkrutest ning v\u00e4hem kiudainetest ning suhkuralkoholidest. S\u00fcsivesikud peavad katma ligikaudu 50% p\u00e4evasest energiavajadusest. S\u00fcsivesikuid leidub peamiselt taimsetes toiduainetes (teraviljad, kartul, riis, pasta, marjad, puuviljad), aga ka loomsetes toiduainestes (piim ja piimatooted). \u00d5iges koguses tarbitud s\u00fcsivesikud pole probleemiks ja leiavad [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/pohitoitained\/","og_site_name":"Diabeedikeskus","article_modified_time":"2023-10-26T11:32:36+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/pohitoitained\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/pohitoitained\/","name":"P\u00f5hitoitained - Diabeedikeskus","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/#website"},"datePublished":"2023-05-31T09:56:53+00:00","dateModified":"2023-10-26T11:32:36+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/pohitoitained\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/pohitoitained\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/pohitoitained\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Toitumine","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/toitumine-2\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"P\u00f5hitoitained"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/","name":"Diabeedikeskus","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Jane Freimann","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/author\/janef\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"S\u00fcsivesikud sh kiudained S\u00fcsivesikud on organismi p\u00f5hiliseks energiaallikaks. Toidust saadav s\u00fcsivesikute energia p\u00e4rineb peamiselt t\u00e4rklisest ja suhkrutest ning v\u00e4hem kiudainetest ning suhkuralkoholidest. S\u00fcsivesikud peavad katma ligikaudu 50% p\u00e4evasest energiavajadusest. S\u00fcsivesikuid leidub peamiselt taimsetes toiduainetes (teraviljad, kartul, riis, pasta, marjad, puuviljad), aga ka loomsetes toiduainestes (piim ja piimatooted). \u00d5iges koguses tarbitud s\u00fcsivesikud pole probleemiks ja leiavad&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6025","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/users\/34"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6025"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6025\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5875"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/diabeet\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6025"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}