Käesolev infovoldik annab Teile teavet puusaliigese asendamise kohta tehisliigese ehk endoproteesiga. Endoproteesimise eesmärk on taastada jäseme normaalne asend ja saavutada valuvaba liiges, mille liikuvus võimaldab Teil igapäevaseid toiminguid teha. Puusa täisprotees koosneb kahest osast:

  • metalne või keraamiline kera ja vars, mis kinnitatakse reieluusse;
  • polüetüleenist liigesõõs (metalsel põhjal), mis kinnitatakse vaagnaluu külge puusanappa.


OPERATSIOONIKS ETTEVALMISTUS

  • Külastage perearsti, et kontrollida oma tervist. Operatsiooni toimumise ajaks on vaja välja ravida kõik kroonilised ja ägedad põletikud, et vältida tehisliigese nakatumise riski.
  • Külastage hambaarsti. Põletikulised hambad suurendavad nakkusohtu. Operatsioonile minnes peab olema kaasas hambaarsti poolt hinnatud hammaste röntgenülesvõte. Hamba väljatõmbamise ja puusaliigese endoproteesimise vahele peab jääma vähemalt 4 nädalat.
  • Jälgige, et Teil ei oleks operatsioonile minnes nahavigastusi: lõhesid varvaste vahel või kandadel, haudumust, mädavistrikke, põletusi, kriimustusi, haavasid, haavandeid jäsemetel.
  • Nädal enne operatsiooni ei tohiks esineda palavikku, viirushaigusi ega kõhulahtisust.
  • Üks kuu kuni hiljemalt üks nädal enne operatsiooni kutsutakse Teid ortopeediaõe vastuvõtule, kus toimub Teie terviseseisundi hindamine ning operatsioonieelset ja -järgset perioodi käsitlev nõustamine.
  • Alkoholi tarbimine ja suitsetamine suurendavad operatsiooni ebaõnnestumise tõenäosust: haavade paranemine aeglustub, haavapõletiku risk suureneb. Soovitav on vähemalt 6 nädalat enne operatsiooni loobuda suitsetamisest ja nädal enne operatsiooni alkoholi tarvitamisest. Kliinikumis on alkoholi ja tubaka tarbimine keelatud.
  • Valuvaigistitest võib kasutada järgmisi ravimeid: Paracetamol, Tramadol, Arcoxia. Teiste valuvaigistite tarvitamine tuleb lõpetada vähemalt nädal enne operatsiooni.
  • Kaasuvate haiguste ravi üldjuhul katkestama ei pea. Haiglasse kaasa võetavad ravimid peaksid olema originaalpakendis.
  • Kui tarvitate verevedeldajat Marevan või Plavix, on soovitav enne operatsiooni konsulteerida sisehaiguste arsti või anestesioloogiga.
  • Tehisliigesega käima õppimiseks tuleb muretseda küünarkargud. Pärast operatsiooni vajaminevate abivahendite kohta annab Teile teavet füsioterapeut, õde või taastusravi arst.


KODU ETTEVALMISTAMINE

Et muuta taastumine pärast puusaliigese endoproteesimist võimalikult turvaliseks ja mugavaks, on soovitav kohandada oma kodu vastavaks Teie toimetuleku vajadustele juba enne haiglasse minekut.

  • Eemaldage esemed, mis jäävad ette Teie igapäevasele liikumisteele toas ja õues.
  • Eemaldage lahtised vaibad, elektrijuhtmed ja nöörid, mis võivad põhjustada kukkumist, vajadusel parandage ruumide valgustust.
  • Pange vajalikud telefoninumbrid (sh hädaabinumber) telefoni juurde või salvestage numbrid telefoni mällu.
  • Vältige madalaid tugitoole ja diivaneid, kust on raske tõusta.
  • Varuge kõndimiseks madala tallaga mugavad jalatsid, soovitatavalt tugeva ja mittelibiseva tallaga.
  • Paigutage sagedamini kasutatavad esemed kättesaadavale kõrgusele, et vältida küünitamist või ronimist (kukkumisel on luumurru või tehisliigese nihestuse oht).
  • Paigutage köögis esemed ühele tasandile, et lihtsustada nende kättesaamist. Maas olevate esemete kättesaamiseks kasutage haaratsi abi.
  • Vajadusel paigaldage tualetti WC-poti kõrgendus, et vältida madalale istumist. Tualetis ja vannitoas võiksid olla seintele kinnitatud käetoed.
  • Võimalusel paigaldage vannitoa või duširuumi põrandale ning vanni või dušialusele mittelibisevad katted.
  • Muretsege endale paar külmakotti, mida saaksite turse ja valu korral kasutada.
  • Enne haiglasse tulekut on soovitav välja selgitada, kes lähedastest pärast haiglaravi Teid koju viib. Võite istuda tavalisse sõiduautosse/taksosse või mikrobussi.
  • Kuna vajate pärast operatsiooni abi igapäevastes tegevustes (riietumisel, koristamisel, poeskäimisel jne), leidke inimene, kes saab Teid mõnda aega abistada. Kui Teil abistajat ei ole, siis kasutage piirkondliku järelravihaigla või sotsiaalhooldaja abi. Kokkulepped selleks tehke enne haiglasse tulekut.


HAIGLASSE TULEK

Palume Teil tulla haiglasse operatsioonile eelneval päeval ajavahemikus 9.00–11.00. Haiglasse tulles võtke kaasa:

  • ortopeedi või perearsti saatekiri ning ortopeediaõe vastuvõtul käies saadud dokumendid, mis paluti kodus ära täita;
  • 1 kuu enne operatsiooni perearsti poolt korraldatud uuringute vastused (vereproov, uriiniproov, EKG) ja hambaarsti tõend;
  • isikut tõendav fotoga dokument (pass, juhiluba või ID-kaart);
  • nimekiri oma ravimitest, mida igapäevaselt tarvitate või ravimite originaalpakendid;
  • mugavad, mittelibiseva tallaga sisejalatsid ja sokid;
  • isiklikud hügieenitarbed (seep, kamm, hambahari jms);
  • abivahendid, mida iga päev vajate (prillid, hambaproteesid, kuuldeaparaat jms);
  • küünarkargud;
  • piisav summa raha või maksekaart haigla voodipäevatasu maksmiseks.


PÄRAST OPERATSIOONI

  • Operatsioon kestab tavaliselt üks tund. Pärast operatsiooni viibite mõned tunnid ärkamisruumis, kus kontrollitakse pidevalt Teie seisundit. Ravi jätkub ortopeedia osakonna intensiivravipalatis, seejärel tavapalatis.
  • Kui arst ei ole andnud teisi korraldusi, võite pärast operatsiooni 6 tunni möödudes vastavalt enesetundele veidi süüa ja juua. Tavapärane toitumine jätkub esimesel operatsioonijärgsel päeval.
  • Pärast operatsiooni lamate voodis harkis jalgadega ja Teie jalgade vahele on asetatud padi, et takistada jalgade ristamist või sissepoole pöördumist, mis võib põhjustada puusaliigese nihestumist.
  • Operatsioonipäeva õhtul on lubatud istumine ja seismine ning kõndimine rulaatori abil. Saate hakata käima kõrgendatud WC-potiga tualetis. Teid abistatakse ja juhendatakse nendes tegevustes.
  • Esimesel operatsioonijärgsel päeval alustatakse aktiivse liikumisraviga. Füsioterapeut valib välja Teie jaoks sobivad harjutused, mida tuleb teha haiglas ja pärast haiglaravi ning juhendab nende harjutuste tegemisel (harjutused on järgnevas peatükis). Järgnevatel päevadel harjutatakse ka kõndimist (küünar)karkude toel ja liikumist treppidel.
  • Haava sidumine toimub vajadusel. Kui side püsib kuiv, võib juhtuda, et haava haiglaperioodil ei seotagi. Haiglast lahkumise päeval antakse Teile juhised koduseks haavaraviks. Haav paraneb tavaliselt 2 nädalat.
  • Pärast operatsiooni viibitakse ortopeedia osakonnas ravil tavaliselt 2–3 päeva.
  • Edasi jätkub ravi kodus, kuid toimetulekuprobleemide korral on võimalik järelravi elukohajärgses raviasutuses.
  • Operatsioonijärgne järelkontroll toimub tavaliselt 6 kuu möödumisel operatsioonist.


KODUNE ENESEHOOLDUS PÄRAST ENDOPROTEESIMIST

Paari kuu jooksul võib jalal esineda valu, turse ja verevalum. Selle leevendamiseks tarvitage Teile määratud ravimeid ning asetage puusale 15 minutiks 4–5 korda päevas külmakott. Ärge asetage külmakotti paljale nahale, pange selle ümber nt. õhuke käterätt.

Kehaasendid voodis

Tervel küljel magades (opereeritud puus ülalpool) kasutage jalgadevahelist patja esimese kahe operatsioonijärgse kuu vältel. Sellega kindlustate opereeritud jala õige asendi ja väldite puusaproteesi nihestumist.

Kõhuli keerata võib esimese kahe operatsioonijärgse kuu vältel üle terve külje, padi jalgade vahel.  Haigele küljele võib keerata alates 3 nädalast. Kõhuli võib ka magada. Voodist tõuske alati terve jala poolt ja jälgige, et jala pöid ei pöörduks sissepoole.

Karkudega käimine ja istumine

Opereeritud jalale tohib toetuda osalise koormusega. Karkudega käimine on vajalik kuue nädala vältel (vahel ka kauem).

  • Karkudega käimisel pange kargud ja seejärel opereeritud jalg (või kõik koos) ette samale joonele maha, siis viige raskus kätele ja astuge mõõdukal sammul terve jalaga opereeritud jalast mööda.
  • Kasutades ühte keppi või küünarkarku, hoidke abivahendit terve jala poolses käes.
  • Trepist ülesminekul astuge üks aste korraga: algul terve jalg, siis asetage üles kargud ja lõpuks opereeritud jalg;
  • Trepist allatulekul asetage järgmisele astmele algul kargud, siis astuge opereeritud jalaga ja lõpuks terve jalaga.
  • Trepist liikumisel võib tasakaalu säilitamiseks hoida ühe käega kinni ka käsipuust, teine käsi hoiab mõlemat karku.

Istumiseks kasutage kõrgendust, et puusaliigese painutus ei ületaks 90° (puusad kõrgemal kui põlved).

Haavahooldus

Veekindlat haavaplaastrit pole vaja kodus vahetada. Nahaõmblused või haavaklambrid eemaldab perearst või -õde kahe nädala möödumisel operatsioonist ja juhendab edasise haavahoolduse osas.

Pesemine

Soovitav on ennast pesta duši all voolava veega. Sauna ja vanni võib minna alates 3.–4. nädalast kui operatsioonihaav on täielikult paranenud. Kasutage kummimatte vannitoa põrandal, vannis ja dušialusel, et mitte libastuda. Vannis käimiseks on soovitatav spetsiaalne vannitool.

Alakeha riietamine

Esimesel kahel kuul kasutage alakeha riietamisel (püksid, sukad, sokid, jalatsid) joonisel näidatud haaratsit, või paluge kellegi abi.

puus1

Autoga sõitmine

Haiglast koju võite sõita tavalise autoga, istudes juhi kõrvalistmel. Autoiste peab olema lükatud nii taha kui võimalik ja seljatugi kallutatud tavaasendist allapoole. Asetage istmele kõrgenduspadi.

Autosse istuge selg ees, nii et jalad jäävad sirgelt välja. Seejärel nõjatuge tugevalt seljatoele ning tõstke mõlemad jalad koos autosse. Auto juhtimine pole üldjuhul soovitatav enne 8 nädala möödumist operatsioonist.

Seksuaalelu

Aktiivset seksuaalelu võib alustada kuue nädala möödumisel pärast liigesevahetusoperatsiooni. Hoiduda tuleb asenditest, mille puhul puusaliiges on painutatud üle 900 (põlv vastu rinda). Rasedus ja loomulik sünnitus on lubatud.

Mida vältida pärast operatsiooni

Pärast operatsiooni vältige järgmist:

  • jala ülemäärast sisse või välja pööramist, üle keha kesktelje toomist;
  • raskuste tõstmist, kandmist ja lükkamist (üle 10 kg);
  • kehakaalu tõusu, sest ülekaalulisus tõstab koormust tehisliigesele ja soodustab selle irdumist;
  • kukkumist ja põrutusi;
  • sügavat kükitamist;
  • hüppamist;
  • ette kummardamist või reie ettetõstet (mitte üle täisnurga);
  • kõrgele ronimist;
  • äkilisi liigutusi ja pidurdamist;
  • istumist jalg üle põlve;
  • asjade maast võtmist ilma abivahendita või ilma põlvele laskumata;
  • käimisel pöia pööramist sissepoole;
  • elektriravi tehisliigese piirkonda.

Millal pöörduda arsti poole

Pöörduge arsti poole, kui Teil tekivad järgmised sümptomid:

  • valu oluline suurenemine;
  • tugev turse;
  • punetus haava ümber;
  • kuumatunne opereeritud piirkonnas;
  • püsiv palavik;
  • eritus operatsioonihaava või -armi piirkonnast.

Kutsuge kiirabi, kui olete kukkunud ja vigastanud opereeritud puusa piirkonda. Tugev valu,  jala ebaloomulik asend ja oluline liikuvuspiirang võib tähendada, et protees on nihestunud ja vajab kohest paigaldamist haiglas narkoosi all.

Kutsuge kohe kiirabi, kui Teil tekib äkiline hingamisraskus. See võib viidata trombile kopsus.


LIIKUMISRAVI PÄRAST ENDOPROTEESIMIST

Operatsioonijärgne liikumisravi jätkub pärast ortopeedia osakonnast väljakirjutamist üldjuhul kodus või vajadusel järelravi osakonnas. Pärast endoproteesimist on väga oluline regulaarne harjutuste sooritamine  füsioterapeudi juhiste järgi. Harjutuste eesmärgiks on taastada puusaliigese liikuvus, tugevdada lihaseid ja parandada kõnnimustrit.

Sooritage kõiki harjutusi rahulikus tempos iga päev 2–3 korda. Tehke harjutuste vahel puhkepause. Kui mõni harjutus valmistab raskusi, jätke see vahele ja proovige järgmisel korral uuesti. Harjutuste soorituste arvu suurendage järk-järgult (8→10→12→15 sooritust). Harjutamisel vältige valu ja ärge hoidke hinge kinni! Lisaks liikumisravile suurendage päev-päevalt ka üldist kehalist aktiivsust.

Sportimine

Puusaliigese liikuvust aitab pärast operatsiooni parandada taastusravina kasutatav velotrenažöör kõige kergema käigu ja tõstetud sadulaga.

Sportlikke harrastusi võib jätkata, kuid vältida tuleb hüppeid, põrutusi ja opereeritud jala puusast sisse ja välja pööramist, kükkasendeid. Sobivad harrastused on ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit, murdmaasuusatamine ja kepikõnd. Ujuda võib kohe pärast operatsioonihaavade paranemist alates 3.–4. nädalast (tähtis on ohutult pääseda basseini). Ujumisel tuleb vältida jalgade liigutamist „konna“ stiilis.

Pärast operatsiooni ei soovitata jooksmist, sörkimist, hüppeid, uisutamist, mäesuusatamist ning pallimänge.

 

VÕIMLEMISHARJUTUSED

puus2

puus3

 

Juhendmaterjali koostamisel kasutati Eesti Haigekassa juhendmaterjali

2017

 Meditsiinilinnak Lastefond  alt=