Käesolev infovoldik annab Teile teavet põlveliigese asendamisest tehisliigese ehk endoproteesiga. Põlveliigese endoproteesimine on vajalik juhul kui kulunud või kahjustunud liiges põhjustab ravimitele allumatut valu ja liigese liikuvuse piiratust või väärasendit. Endoproteesimise eesmärk on taastada jäseme normaalne asend ja saavutada valuvaba liiges, mille liikuvus võimaldab Teil igapäevaseid toiminguid teha.

Põlve täisprotees koosneb reieluu- ja sääreluupoolsetest tehislikest (metalsetest) liigespindadest. Sääreluupoolne osa koosneb sääreluu metalsest plaadist ja polüetüleensest vaheosast.


OPERATSIOONIKS ETTEVALMISTUS

  • Külastage perearsti, et kontrollida oma tervist. Operatsiooni toimumise ajaks on vaja välja ravida kõik kroonilised ja ägedad põletikud, et vältida tehisliigese nakatumise riski.
  • Külastage hambaarsti. Põletikulised hambad suurendavad nakkusohtu. Operatsioonile minnes peab olema kaasas hambaarsti poolt hinnatud hammaste röntgenülesvõte. Hamba väljatõmbamise ja põlveliigese endoproteesimise vahele peab jääma vähemalt 4 nädalat.
  • Jälgige, et Teil ei oleks operatsioonile minnes nahavigastusi: lõhesid varvaste vahel või kandadel, haudumust, mädavistrikke, põletusi, kriimustusi, haavasid, haavandeid jäsemetel. Nädal enne operatsiooni ei tohiks esineda palavikku, viirushaigusi ega kõhulahtisust.
  • Üks kuu kuni hiljemalt üks nädal enne operatsiooni kutsutakse Teid ortopeediaõe vastuvõtule, kus toimub Teie terviseseisundi hindamine ning operatsioonieelset ja -järgset perioodi käsitlev nõustamine.
  • Alkoholi tarbimine ja suitsetamine suurendavad operatsiooni ebaõnnestumise tõenäosust: haavade paranemine aeglustub, haavapõletiku risk suureneb. Soovitav on vähemalt 6 nädalat enne operatsiooni loobuda suitsetamisest ja nädal enne operatsiooni alkoholi tarvitamisest. Kliinikumis on alkoholi ja tubaka tarbimine keelatud.
  • Valuvaigistitest võib kasutada järgmisi ravimeid: Paracetamol, Tramadol, Arcoxia. Teiste valuvaigistite tarvitamine tuleb lõpetada vähemalt nädal enne operatsiooni.
  • Kaasuvate haiguste ravi üldjuhul katkestama ei pea. Haiglasse kaasa võetavad ravimid peaksid olema originaalpakendis. Kui tarvitate verevedeldajat Marevan või Plavix, on soovitatav enne operatsiooni konsulteerida sisehaiguste arsti või anestesioloogiga.
  • Tehisliigesega käima õppimiseks tuleb muretseda küünarkargud. Pärast operatsiooni vajaminevate abivahendite kohta annab Teile teavet füsioterapeut, õde või taastusravi arst.


KODU ETTEVALMISTAMINE

Et muuta taastumine pärast põlveliigese endoproteesimist võimalikult turvaliseks ja mugavaks, on soovitav kohandada oma kodu vastavaks Teie toimetuleku vajadustele juba enne haiglasse minekut.

  • Eemaldage esemed, mis jäävad ette Teie igapäevasele liikumisteele toas ja õues.
  • Eemaldaga lahtised vaibad, elektrijuhtmed ja nöörid, mis võivad põhjustada kukkumist, vajadusel parandage ruumide valgustust.
  • Varuge istumiseks käetugedega tool, et kätele toetades ohutult püsti tõusta.
  • Varuge kõndimiseks madala tallaga mugavad jalatsid, soovitatavalt tugeva ja mittelibiseva tallaga.
  • Pange vajalikud telefoninumbrid (sh hädaabinumber) telefoni juurde või salvestage numbrid telefoni mällu.
  • Paigutage sagedamini kasutatavad esemed kättesaadavale kõrgusele, et vältida küünitamist või ronimist (kukkumisel on luumurru või tehisliigese nihestuse oht).
  • Paigutage köögis esemed ühele tasandile, et lihtsustada nende kättesaamist.
  • Võimalusel paigutage tualeti ja vannitoa seintele käetoed, et lihtsustada püstitõusmist.
  • Võimalusel paigaldage vannitoa või duširuumi põrandale ning vanni või dušialusele mittelibisevad katted (pärast operatsiooni on soovitatav ennast pesta duši all seistes või vannitoolil istudes).
  • Muretsege endale paar külmakotti, mida saab kasutada turse ja valu puhul.
  • Enne haiglasse tulekut on soovitav välja selgitada, kes lähedastest pärast haiglaravi Teid koju viib. Võite istuda tavalisse sõiduautosse/taksosse või mikrobussi.


HAIGLASSE TULEK

Palume Teil haiglasse tulla operatsioonile eelneval päeval ajavahemikus 9.00–11.00. Haiglasse tulles võtke kaasa:

  • ortopeedi või perearsti saatekiri ning ortopeediaõe vastuvõtul käies saadud dokumendid, mis paluti kodus ära täita;
  • 1 kuu enne operatsiooni perearsti poolt korraldatud uuringute vastused (vereproov, uriiniproov, EKG) ja hambaarsti tõend;
  • isikut tõendav fotoga dokument (pass, juhiluba või ID-kaart);
  • nimekiri oma ravimitest, mida igapäevaselt tarvitate või ravimite originaalpakendid;
  • mugavad, mittelibiseva tallaga sisejalatsid ja sokid;
  • isiklikud hügieenitarbed (seep, kamm, hambahari jms);
  • abivahendid, mida iga päev vajate (prillid, hambaproteesid, kuuldeaparaat jms);
  • küünarkargud;
  • piisav summa raha või maksekaart haigla voodipäevatasu maksmiseks.


PÄRAST OPERATSIOONI

  • Operatsioon kestab tavaliselt poolteist tundi. Pärast operatsiooni viibite mõned tunnid ärkamisruumis, kus kontrollitakse pidevalt Teie seisundit. Ravi jätkub ortopeedia osakonna intensiivravipalatis, seejärel tavapalatis.
  • Kui arst ei ole andnud teisi korraldusi, võite pärast operatsiooni 6 tunni möödudes vastavalt enesetundele veidi süüa ja juua. Tavapärane toitumine jätkub esimesel operatsioonijärgsel päeval.
  • Operatsioonipäeva õhtul on lubatud istumine ja seismine ning kõndimine rulaatori abil.
  • Esimesel operatsioonijärgsel päeval alustatakse aktiivse liikumisraviga. Füsioterapeut valib välja Teie jaoks sobivad harjutused, mida tuleb teha haiglas ja pärast haiglaravi ning juhendab nende harjutuste tegemist (harjutused on järgnevas peatükis). Järgnevatel päevadel harjutatakse ka kõndimist (küünar)karkude toel ja liikumist treppidel.
  • Haava sidumine toimub vajadusel. Kui side püsib kuiv, võib juhtuda, et haigla perioodil haava ei seotagi. Koju minemise päeval antakse Teile juhised edasiseks haavaraviks. Haav paraneb tavaliselt 2 nädalat.
  • Pärast operatsiooni viibitakse ortopeedia osakonnas ravil tavaliselt 2–3 päeva.
  • Edasi jätkub ravi kodus, kuid toimetulekuprobleemide korral on võimalik jätkata järelravi elukohajärgses raviasutuses.
  • Operatsioonijärgne järelkontroll toimub tavaliselt 3 kuu möödumisel operatsioonist.


KODUNE ENESEHOOLDUS PÄRAST ENDOPROTEESIMIST

Paari kuu jooksul võib jalal esineda valu, turse ja verevalum. Selle leevendamiseks tarvitage Teile määratud ravimeid ning asetage põlvele 15 minutiks 4–5 korda päevas külmakott. Ärge asetage külmakotti paljale nahale, vaid pange selle ümber nt. õhuke käterätt.

Kuna vajate pärast operatsiooni abi igapäevastes tegevustes (näiteks riietumisel, koristamisel, poeskäimisel jne), leidke inimene, kes saab Teid abistada.

Karkudega käimine

Opereeritud jalale tohib osalise koormusega toetuda kohe pärast operatsiooni, eelistatud on liikumine küünarkarkude abil. Karkudega käimine on vajalik kuue nädala vältel.

  • Trepist ülesminekul astuge järgmisele astmele algul terve jalaga, siis asetage üles kargud ja lõpuks opereeritud jalg;
  • Trepist allatulekul asetage järgmisele astmele algul kargud, siis astuge opereeritud jalaga ja lõpuks terve jalaga.
  • Trepist liikumisel võib parema tasakaalu säilitamiseks hoida ühe käega kinni ka käsipuust, teine käsi hoiab mõlemat karku.

Kõndides ärge kiirustage, asetage jalg maha, kand ees, varbad otse ette. Astuge mõlema jalaga ühepikkused sammud ja painutage põlve ette astuva jala tõstmise ajal.

Autoga sõitmine

Haiglast koju võite sõita tavalise autoga, istudes juhi kõrvalistmel. Auto juhtimine pole üldjuhul soovitatav enne 8 nädala möödumist operatsioonist.

Haavahooldus

Veekindlat haavaplaastrit pole vaja kodus vahetada. Nahaõmblused või haavaklambrid eemaldab perearst või -õde kahe nädala möödumisel operatsioonist ja juhendab edasise haavahoolduse osas.

Seksuaalelu

Seksuaalelus tuleb esialgu hoiduda põlveliigese valu tekitavatest asenditest, seliliasendile piiranguid ei ole. Kõik asendid on lubatud pärast 4–6 nädala möödumist operatsioonist. Rasedus ja loomulik sünnitus on lubatud.

Pesemine

Soovitav on ennast pesta duši all voolava veega. Sauna ja vanni võib minna alates 3.–4. nädalast kui operatsioonihaav on täielikult paranenud.

Mida vältida pärast operatsiooni

Pärast operatsiooni vältige järgmist:

  • jala ülemäärast sisse või välja pööramist, külgsuunalist väänamist;
  • raskuste tõstmist, kandmist ja lükkamist (üle 10kg);
  • kehakaalu tõusu, sest ülekaalulisus tõstab koormust tehisliigesele;
  • kukkumist ja põrutusi;
  • sügavat kükitamist;
  • hüppamist;
  • äkilisi liigutusi ja pidurdamist;
  • pikaajalist istumist ristatud jalgadega;
  • elektriravi tehisliigese piirkonda.

Millal pöörduda arsti poole

Pöörduge arsti poole, kui tekivad järgmised sümptomid:

  • valu oluline suurenemine põlve piirkonnas;
  • tugev turse;
  • punetus haava ümber;
  • kuumatunne opereeritud piirkonnas;
  • püsiv palavik;
  • eritus operatsioonihaava või -armi piirkonnast;
  • liigese liikumisulatuse oluline vähenemine;
  • varvaste tundetus, kahvatus.

Pöörduge kohe arsti poole ka siis, kui olete kukkunud ja vigastanud opereeritud põlve, kui põlve ei saa enam valuvabalt liigutada või esineb selle väline deformatsioon. Kutsuge kohe kiirabi, kui Teil tekib äkiline hingamisraskus, see võib viidata trombile kopsus.


LIIKUMISRAVI PÄRAST ENDOPROTEESIMIST

Operatsioonijärgne liikumisravi jätkub pärast ortopeedia osakonnast väljakirjutamist kodus või vajadusel järelraviosakonnas. Pärast endoproteesimist on väga oluline regulaarne harjutuste sooritamine füsioterapeudi juhiste järgi. Harjutuste eesmärgiks on taastada põlveliigese liikuvus, tugevdada lihaseid ja parandada kõnnimustrit.

Sooritage kõiki harjutusi rahulikus tempos iga päev 2–3 korda. Tehke harjutuste vahel puhkepause. Kui mõni harjutus valmistab raskusi, jätke see vahele ja proovige järgmisel korral uuesti. Harjutuste soorituste arvu suurendage järk-järgult (8→10→12→15 sooritust). Harjutamisel vältige valu! Valu tekkides pange põlvele külmakott. Harjutuste sooritamisel ärge hoidke hinge kinni! Lisaks liikumisravile suurendage päev-päevalt ka üldist kehalist aktiivsust.

Sportimine

Põlveliigese liikuvust pärast operatsiooni aitab parandada velotrenažöör kõige kergema käigu ja tõstetud sadulaga.

Sportlikke harrastusi võib jätkata, kuid vältida tuleb hüppeid ja põrutusi. Sobivad harrastused on ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit, murdmaasuusatamine ja kepikõnd. Ujuda võib pärast operatsioonihaavade paranemist alates 3.–4. nädalast (tähtis on ohutult pääseda basseini).

Pärast operatsiooni ei soovitata jooksmist, sörkimist, hüppeid, tennist, uisutamist, mäesuusatamist ning pallimänge.


VÕIMLEMISHARJUTUSED

puus4

puus5

 

Juhendmaterjali koostamisel kasutati Eesti Haigekassa juhendmaterjali

2017

 Meditsiinilinnak Lastefond  alt=