Laparoskoopia on endoskoopiline operatsioonimeetod, mille puhul kõhukatteid ei avata kõhulõikega vaid läbi väikeste avauste viiakse kõhuõõnde spetsiaalsed instrumendid. Laparoskoopiliselt on võimalik teostada mitmeid operatsioone: näiteks võtta koetükikesi histoloogiliseks uuringuks, kontrollida munajuhade läbitavust; eemaldada liiteid, munasarja tsüste, väiksemaid emakamüoome ja välja lõigata või koaguleerida (termiliselt hävitada) endometrioosi koldeid, eemaldada munajuhasid, sulgeda verejooksu lõhkenud munasarja puhul, sulgeda munajuhasid steriliseerimise eesmärgil. Lisaks võimaldab laparoskoopia täpsemalt kui ükski teine uurimismeetod diagnoosida mitmeid kõhuõõne organite haigusi (endometrioos, munajuhade sulgus, seesmiste suguteede arenguhäired jt).

LAVH ehk laparoskoopiliselt assisteeritud vaginaalne hüsterektoomia on kombineeritud emaka eemaldamise operatsioon, mille käigus kogu emakas vabastatakse oma sidemetest laparoskoopiliselt, kuid väljutatakse tupe kaudu.

LSCH ehk laparoskoopiline supratservikaalne hüsterektoomia on emaka osaline eemaldamine, emakakael jäetakse alles.

Laparoskoopia eelisteks traditsionaalse avatud kõhuõõne lõikuste ees on oluliselt väiksem kudede trauma, millest tulenevalt on operatsioonijärgne taastumine kiirem, haavavalu ja operatsiooniarm väiksem.

 

Protseduuriks ettevalmistus

Operatsiooni plaan koostatakse koostöös Teie ja Teid opereeriva arstiga, arvestades võimalusel ka Teiepoolseid soove. Operatsioon toimub järgmisel päeval. 

Operatsioonipäeval peate olema söömata-joomata vähemalt 6 tundi enne operatsiooni. Operatsiooni päeval ei tohi suitsetada ega närida närimiskummi, et vältida narkoosi ajal oksendamist ja happelise maosisu sattumist kopsudesse. Operatsioonile eelneva dieedi ja lahtistite kasutamises osas järgige arsti soovitusi.

 

Protseduuri kulg

Operatsioon teostatakse üldnarkoosis. Esmalt täidetakse kõhuõõs süsihappegaasiga läbi spetsiaalse õhunõela. Gaas tõstab kõhu eesseina siseorganitest kõrgemale, tagades sellega hea nähtavuse kõhukoopas ja piisava ruumi instrumentide kasutamiseks. Nahale tehakse 3−4 lõiget: 1,0 cm pikkune lõige nabarõnga lähedale, mille kaudu viiakse kõhuõõnde laparoskoop ja 2−3 umbes 0.5 cm pikkust lõiget alakõhule, mille kaudu viiakse kõhuõõnde instrumendid.

Operatsiooni kestus on keskmiselt 0,5−2 tundi sõltuvalt operatsiooni mahust. Pärast operatsiooni lõpetamist lastakse gaas kõhuõõnest välja ning kõhuhaavad suletakse. Eemaldatud koed (tsüst, müoomisõlm, jt.) saadetakse histoloogilise uuringule, mille käigus uuritakse kudede rakulist ehitust. Uuringu vastuse saadame Teid operatsioonile suunanud arstile 2 nädala möödudes. Histoloogiline uuring võimaldab kinnitada ja täpsustada diagnoosi.

NB! Laparoskoopia ajal võib tekkida olukord, kus planeeritav operatsioon ei ole tehniliselt teostatav. Näiteks esinevad kõhuõõnes tugevad liited, mis takistavad pääsu kõhuõõnde või ei ulatu instrumendid opereeritava piirkonnani rohke rasvkoe tõttu kõhu eesseinal. Samuti võib haigusprotsess osutuda ulatuslikumaks ja vajada laialdasemat juurdepääsu opereeritavale piirkonnale. Sellistel juhtudel minnakse üle avatud kõhuõõne lõikusele.

 

Protseduurijärgne periood

Pärast operatsiooni viiakse Teid väiksemate operatsioonide korral 1-3 tunniks intensiivravi palatisse. Suuremate operatsioonide (LAVH, LSCH) korral viibite intensiivravi palatis järgmise päeva hommikuni. Seejärel viiakse Teid tagasi osakonna palatisse. Haiglas viibite tavaliselt 2−3 päeva.

 

Võimalikud tüsistused ja ohud

Sagedasemad probleemid on lühiajaline kõhuvalu, valu õlgades ja kaelas, tavaliselt need sümptomid mööduvad 2−3 päeva jooksul.

Harva esineb järgmisi tüsistusi: emaka ja emakamanuste põletik, kõhusisene verejooks, tromboos (veresoone ummistumine verehüübega), emboolia (veresoone sulgumine gaasimulliga).

Samuti on harvaesinevad siseorganite (soolte, kusepõie, veresoonte vigastused) mehhaanilised või elektrilised traumad. Selliste tüsistuste tagajärjel on mõnikord vajalik avada kõhuõõs traditsioonilise kõhulõikega.

On võimalikud ka narkoosist tingitud tüsistused. Need on enamasti seotud ülitundlikkusega ravimitele. Võimalik on ka toidu ja joomise keelu eiramisest 

tingitud oksendamine narkoosi ajal ning sellele järgnev oksemasside sattumine hingamisteedesse ja lämbumisoht.

Et viia tüsistuste tekke risk võimalikult väikeseks, palume Teid enne laparoskoopiat informeerida arsti:

  • oma teadaolevatest haigustest ja tarvitatavatest ravimitest (operatsiooni päeval võib ravimeid kasutada ainult kokkuleppel arstiga),
  • oma seisundist operatsioonile tulles (nt viirusinfektsioon),
  • teadaolevast ülitundlikkusest ravimitele.

 

Kodune enesehooldus

Vajadusel kirjutatakse Teile haiglas retsept valuvaigistite või põletikuvastaste ravimite ostmiseks.

Teid kutsutakse järelkontrollile kas opereerinud või operatsioonile suunanud arsti juurde 5-8 päeva pärast. Visiidi käigus eemaldatakse nahalt õmblusniidid.

Haiglas viibitud päevade ajal ning vahetult haiglast lahkumise järgselt viibite töövõimetuslehel. Kui on vajalik töövõimetuslehte pikendada, teeb seda arst esimese ambulatoorse visiidi käigus.

Operatsiooni järgselt on soovitav vältida raskuste tõstmist (üle 5-6kg). Toit peaks olema kergesti seeditav, mitte tekitama kõhugaase ja kõhukinnisust. Suguelu tuleb vältida, kui esineb määrivat voolust või veritsust tupest. Enamasti ei teki operatsioonijärgselt häireid seksuaalsuhetes.

Kindlasti tuleb arsti juurde pöörduda, kui operatsiooni järgselt tekib:

  • kehatemperatuuri tõus üle 37,5°C,
  • tugev valu kõhus,
  • seedetalitluse ja urineerimishäired,
  • rohke ja ebameeldivalt lõhnav eritis tupest,
  • verejooks suguelunditest.

 

Koostajad: dr. Ülle Kadastik ja Kristiina Rull

 Meditsiinilinnak Lastefond  alt=