HEA PATSIENT!

Käesolev infovoldik on koostatud selleks, et anda Teile ülevaade tahtest olenematu ravi korraldamisest.

Tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline abi  ehk tahtest olenematu ravi (TOR) korral võetakse patsient tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata (Psühhiaatrilise abi seadus RT I 1997, 16, 160).

Tahtest olenematu ravi on lubatud järgnevatel juhtudel:

  • patsiendil on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
  • haiglaravita jätmisel ohustab patsient psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut;
  • muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Tahtest olenematu ravi korraldus

  • Haiglasse saabudes teostab valvearst arstliku läbivaatuse ja teeb otsuse tahtest olenematu ravi vajaduse kohta.
  • Tahtest olenematu ravi otsusest teavitab valvearst Teid kohe ja võimalusel Teie lähedasi või seaduslikku esindajat 12 tunni jooksul peale otsuse vormistamist.
  • Hiljemalt 24 tunni vältel hinnatakse Teie seisundit uuesti teise psühhiaatri poolt. Kui püsib vajadus tahtest olenematu ravi jätkumiseks, koostab psühhiaater arvamuse ja vastavad dokumendid saadetakse Tartu Maakohtusse.
  • Tahtest olenematu ravi võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal ning kohtumääruse alusel.
  • Nelja päeva jooksul alates haiglasse vastuvõtmisest tuleb kohtunik Teiega vestlema ja teeb oma otsuse tahtest olenematu ravi vajalikkuse kohta. Kohtumäärusest üks eksemplar antakse esimesel võimalusel Teile allkirja vastu.
  • Raviarst hindab regulaarselt Teie seisundit ja sõltuvalt tervisliku seisundi muutustest koostab arvamuse tahtest olenematu ravi pikendamise või lõpetamise kohta.
  • Raviarsti arvamus tahtest olenematu ravi pikendamise vajaduse kohta saadetakse kohtusse ja Teie elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
  • Kui Teie tervislik seisund ei ole paranenud, on kohtul õigus pikendada Teie tahtest olenematu ravi perioodi.
  • Tahtest olenematul ravil viibides ei või uuringuid ning ravi katkestada ega haiglast lahkuda.
  • Tahtest olenematu ravi puhul kohaldatakse Teile võimalikult vähe piiravaid meetodeid, mis tagavad Teie ja teiste isikute turvalisuse.

Tahtest olenematu ravi korral on Teil õigus

  • saada igakülgset teavet oma terviseseisundi, ravivõimaluste ja tulemuste kohta Teile arusaadavas keeles;
  • esitada ravipersonalile küsimusi, kui midagi jääb arusaamatuks;
    • kohtuda lähedaste inimeste või seadusliku esindajaga. Kohtumise kestuse otsustab raviarst, lähtudes Teie tervislikust seisundist;
    • esitada kaebusi, ettepanekuid ja tänu kliinikumi teenuste kvaliteedi kohta. Kaebus, ettepanek või tänu esitatakse vormikohasel blanketil ning pannakse vastava märgistusega kaebuste ja ettepanekute kogumiskastidesse (vormide ja kogumiskastide kohta saate infot õelt). Kõigile vormikohastele kaebustele vastatakse 10 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest;
  • pöörduda oma õiguste kaitseks ja sõltumatu hinnangu saamiseks Tervishoiuameti järelevalve osakonna poole;
  • kohtu poolt määratud advokaadile, kes tuleb vajaduse korral haiglasse Teiega vestlema;
    • saada infot ja küsida nõu Eesti Patsientide Esindusühingult (telefoninõustamine E, K kell 10-16 telefonil 6566 429).

Tahtest olenematu ravi korral kehtestatavad piirangud

  • Tahtest olenematu ravi korral kehtivad patsiendile teatud piirangud. Piirangud on kehtestatud kliinikus kehtivate ravirežiimide ja neist tulenevate osakondade sisekordadega.
  • Ravirežiimi määrab ravi- või valvearst. Režiime, osakonna sisekorda ning sellega kaasnevaid õigusi ja piiranguid tutvustab Teile osakonna õde.
  • Piirangud reguleerivad isiklike riiete ja esemete omamist, helistamist, suitsetamist jms. Osakonnast väljumine on tahtest olenematu ravi puhul võimalik ainult personali saatel. Isiklikud riided ja hoiule võetud esemed tagastatakse ravirežiimi muutmisel (1. ravirežiimile) või haiglast lahkumisel.

VIITED:

Psühhiaatrilise abi seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13111233  (01.10.2009)

Kliinikumi „Patsiendi õigused ja kohustused”

Koostaja: psühhiaatriaosakonna õde Kaie Kapsi

 Meditsiinilinnak Lastefond  alt=