Elektroentsefalograafia (EEG) on uuring ajukoore elektrilise aktiivsuse hindamiseks. Uuringut teostatakse nii ärkvel kui (vajadusel) ka une ajal. Uuring annab informatsiooni ajukoore seisundi ja funktsioneerimise kohta. EEG aitab täpsustada epilepsiat, erinevaid krambihoogusid, teadvuskaotus-hoogusid, traumast tingitud ajukahjustust, teadvushäiret ja ajusurma. Osadel juhtudel saab uuringu abil hinnata ka ravi efektiivsust. EEG leiu lõplikku tähendust seletab Teile vaid suunav raviarst kahtlustatava haiguse taustal.

EEG uuring on valutu ja ohutu. Uuringu läbiviimiseks pannakse pähe võrkmüts ja kinnitatakse eelnevalt puhastatud peanahale spetsiaalse pastaga elektroodid. Elektroodid kinnitatakse ka kummalegi õlavarrele. Uuringu ajal palutakse Teil kinniste silmadega voodis rahulikult lamada (510 min), lõdvestuda ja võimalikult vähe liigutada. Rohkema informatsiooni saamiseks näidatakse vilkuvat valgust ja palutakse lühiajaliselt (35 min jooksul) sügavalt sisse-välja hingata. Sügav hingamine võib põhjustada pearinglust ja uimasust, mis on normaalne nähtus ja möödub mõne minuti jooksul. Uuringu ajal toimub uuringuruumi video- ja helisalvestus.

Standard (ärkvel) EEG kestab 30 minutit kuni 1 tund. Une-EEG kestab 1 tund 20 minutit kuni 2 tundi. Une-EEG uuringul peab patsient ise uinuma.

Enne uuringule tulekut

  • Uuringupäevale eelneval õhtul peske kindlasti juuksed ja ärge kasutage juuksehooldusvahendeid (juukselakki, -geeli ega -vahtu).
  • Pange selga mugavad riided ( nt lühikeste varrukatega särk või pluus).
  • Varuge uuringule tulles piisavalt aega, vältige higistamist (higistamine halvendab uuringu kvaliteeti).
  • Uuringueelselt on soovitav süüa. Võtke sisse arsti poolt määratud ravimid (kui ei ole öeldud teisiti). Vältige kofeiini sisaldavaid jooke.
  • Kui Te tarvitate epilepsiaravimeid, siis jätkake nende tarvitamist tavapäraselt.
  • Päästke lahti tugevalt soengus juuksed.
  • Imikutele võite kaasa võtta toidupudeli. Last saab sööta vahetult enne uuringut EEG kabinetis või uuringu alguses. Lapsele on soovitav kaasa võtta ka lutt, kaisuloom, tekk või muu uinumist soodustav abivahend.
  • Lapse uuringu juures saab alati viibida lapsevanem

Ettevalmistus une-EEG uuringuks

Olenevalt vanusest tuleb enne uuringut olla piisavalt kaua ärkvel, et tekiks unisus.

  • 06 kuud: mitte lasta magada 1 tund enne uuringut
  • 7–12 kuud: mitte lasta magada 2 tundi enne uuringut
  • 1–3 aastat: mitte lasta magada 6 tundi enne uuringut
  • 4–8 aastat: äratada hommikul 1–3 tundi tavapärasest varem ja hoida õhtul kauem üleval. Hea, kui uuringuaeg ühtiks lapse päevase uneajaga
  • 9–12 aastat: eelneval ööl võib magada maksimaalselt kl 00.00–05.00
  • vanem kui 12 aastat: eelneval ööl võib magada maksimaalselt kl 00.00–03.00 või ei maga üldse

Patsient ei tohi uinuda teel haiglasse.

Vajadusel saab uinumise soodustamiseks anda melatoniini (nn unehormoon).

Uuringu õnnestumiseks on oluline olla võimalikult rahulik ja lõõgastunud.

 

Videotelemeetria (VTM) uuring

Alati ei piisa eelpool mainitud uurimismeetoditest ja seetõttu kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks ja/või hootüübi kindlaks tegemiseks VTM uuringut. Sellisel juhul registreeritakse EEG-d pidevalt kuni 5 ööpäeva jooksul. Uuringu eesmärgiks on võimalikult paljude hoogude EEG ja video samaaegne salvestamine.

 

Koostanud: lastekliiniku neuroloogia ja neurorehabilitatsiooni osakonna õde Anneli Loog

03/2019

 Meditsiinilinnak Lastefond  alt=