{"id":7220,"date":"2023-03-21T12:30:35","date_gmt":"2023-03-21T10:30:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/?page_id=7220"},"modified":"2026-01-14T11:32:38","modified_gmt":"2026-01-14T09:32:38","slug":"vastsundinute-soeluuring","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/patsiendile\/vastsundinute-soeluuring\/","title":{"rendered":"Vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuring"},"content":{"rendered":"\n
\n
\n

T\u00dc Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku ainevahetushaigustelabor viib l\u00e4bi Eestis s\u00fcndinud vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuringut ning ka eraldiseisvaid ainevahetusanal\u00fc\u00fcse.<\/p>\n\n\n\n

Lehele oleme koondanud k\u00fcsimused, mis on seotud vasts\u00fcndinute s\u00f5eltestimisega. Juhul, kui sobivaid vastuseid lehel ei leidu, kirjutage palun aadressile VSsoeltestimine@kliinikum.ee<\/a><\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

<\/i> Prinditav infoleht<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/i> Newborn screening for congenital disorders<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/i> \u0421\u043a\u0440\u0438\u043d\u0438\u043d\u0433 \u043d\u043e\u0432\u043e\u0440\u043e\u0436\u0434\u0435\u043d\u043d\u044b\u0445<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n
\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMiks on vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuring oluline?<\/span><\/div>

S\u00f5eltestimise eesm\u00e4rk on kaitsta lapsi kaasas\u00fcndinud ravitavate ainevahetushaiguste korral tekkivate tervise- ja arenguprobleemide eest. Esimestel elun\u00e4dalatel on lapsed sageli as\u00fcmptoomsed v\u00f5i haiguse kliinilised tunnused on v\u00e4ljendunud v\u00e4he, mist\u00f5ttu ilma s\u00f5eltestita ei suudetaks enamasti ravi alustada \u00f5igeaegselt<\/strong>. Esimesel elukuul alustatud raviga saab aga enamuse probleeme \u00e4ra hoida ja lapse areng kulgeb eakohaselt.<\/strong><\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMiks lapsi testitakse vasts\u00fcndinueas?<\/span><\/div>

Mida varem haigus diagnoositakse, seda v\u00e4iksem on risk p\u00fcsiva tervisekahjustuse tekkeks. T\u00fcsistuste maksimaalseks \u00e4rahoidmiseks on soovitav ravi alustada esimese elukuu jooksul, mist\u00f5ttu s\u00f5eltesti proov tuleks koguda hiljemalt 7. elup\u00e4evaks.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMillal ja kuidas kogutakse proov s\u00f5eluuringuks?<\/span><\/div>

S\u00f5eltest v\u00f5etakse rutiinselt k\u00f5igilt Eestis s\u00fcndinud lastelt s\u00fcnnitusosakonnas v\u00f5i lastehaigla vasts\u00fcndinute- v\u00f5i intensiivravi osakonnas. Proov kogutakse vasts\u00fcndinu 3.-5. elup\u00e4eval kapillaarverest spetsiaalsele testkaardile. Verev\u00f5tt toimub kannast ning on kiire ja v\u00e4heinvasiivne protseduur. Eesti Vabariigi kodanikele on s\u00f5eltestimine tasuta ning selle eest tasub Eesti Haigekassa.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMiks ei ole soovitatav proovi koguda enne lapse 48. elutundi?<\/span><\/div>

Testi pole soovitav koguda liiga vara - enne 48. elutundi kahel p\u00f5hjusel:
1) Ainevahetushaigused v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da avastamata, kuna enamus kehale kahjulikest ainevahetuse vahe\u00fchenditest, mida me anal\u00fc\u00fcsis m\u00e4\u00e4rame, pole j\u00f5udnud veel veres piisaval hulgal t\u00f5usta.
2) Kaasas\u00fcndinud h\u00fcpot\u00fcreoosi proovi valepositiivsuse risk on enne 2. elup\u00e4eva k\u00f5rgem, mist\u00f5ttu v\u00f5ib tekkida vajadus last hiljem kordustestida, kuigi tal antud haigust ei ole.
Seep\u00e4rast tuleks laps kutsuda korduvtestimisele lapse 3.-7. elup\u00e4eval, kui pere lahkub s\u00fcnnitushaiglast koju enne lapse 48. elutundi.
<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMiks ei ole soovitatav proovi koguda peale 7. elup\u00e4eva?<\/span><\/div>

S\u00f5eltesti tulemusi hinnatakse eeldades, et esmane proov on kogutud vasts\u00fcndinu esimese elun\u00e4dala jooksul. Kui test kogutakse peale 1. elun\u00e4dalat, siis testi t\u00e4psus v\u00e4heneb. Lisaks suureneb risk, et haiguse diagnoos ja ravi v\u00f5ib hilineda.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKuidas teavitatakse testi tulemustest?<\/span><\/div>

Esmase testi tulemus selgub tavaliselt lapse 2. kuni 3. elun\u00e4dala l\u00f5puks. Normis tulemuse puhul peresid ega perearste proovi tulemustest eraldi ei teavitata<\/strong>, kuid k\u00f5ik tulemused salvestuvad automaatselt s\u00f5eltesti labori andmebaasi. Kui s\u00f5eltesti tulemuses on oluline k\u00f5rvalekalle normist, siis v\u00f5etakse lapsevanematega viivitamatult \u00fchendust ja korraldatakse kordustestimine.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKas s\u00f5eltesti tulemus on usaldusv\u00e4\u00e4rne?<\/span><\/div>

S\u00f5eltesti tulemused on l\u00e4bi aastate olnud usaldusv\u00e4\u00e4rsed. Kui test kogutakse \u00f5igeaegselt ja n\u00f5uetekohaselt, siis on v\u00f5imalus, et s\u00f5eltestidega antud haigusi ei avastata, ebat\u00f5en\u00e4oline. V\u00e4ga \u00fcksikutel juhtudel v\u00f5ib haigus olla vasts\u00fcndinueas kompenseeritud ja avalduda veidi hiljem, mist\u00f5ttu vasts\u00fcndinueas kogutud s\u00f5eltesti tulemus on korras. Tavaliselt on sellisel juhul tegemist haiguse kergema vormiga.
Kasutatava skriiningmeetodiga \u2013 t\u00fcreotropiini t\u00f5usu hindamisega s\u00f5eltestil - ei ole v\u00f5imalik avastada teatud v\u00e4ga harva esinevaid kilpn\u00e4\u00e4rme alatalituse vorme: tsentraalset h\u00fcpot\u00fcreoosi e. h\u00fcpotaalamuse v\u00f5i h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi patoloogiast tingitud kilpn\u00e4\u00e4rme alatalitust.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMis juhtub, kui lapse s\u00f5eltesti tulemus ei ole korras?\u00a0<\/span><\/div>

Kui esmase s\u00f5eltesti tulemuses on k\u00f5rvalekaldeid, ei t\u00e4henda see alati, et lapsel on kahtlustatav haigus. Teisi p\u00f5hjuseid, miks testi algne tulemus v\u00f5ib olla positiivne, on mitmeid (organismi erip\u00e4ra, kaasuvad terviseprobleemid, ravimid jne). Selleks, et kindlalt \u00f6elda, kas testi tulemus on tingitud haigusest v\u00f5i teistest p\u00f5hjustest, tuleb v\u00f5tta t\u00e4iendavad vereproovid. Haigusele viitavate muutustega s\u00f5eltesti korral v\u00f5etakse Geneetika ja personaalmeditsiini kliinikust viivitamatult telefoni teel lapsevanematega \u00fchendust. Tavaliselt juhtub see lapse 2.-3. elun\u00e4dalal. Kordustestimine korraldatakse sageli lapse perearsti juures. Kui lapse kordustesti tulemus on normis, siis s\u00f5eltestitavate haiguste suhtes kahtlust ei ole ja rohkem uuringuid pole vaja. Kui kordusproovi tulemus p\u00fcsib muutusega, siis korraldatakse lapsele kohe vastuv\u00f5tt vastava erialaarsti juures (endokrinoloog, geneetik, pediaater), et teha lisauuringuid, kinnitada diagnoos ja alustada ravi.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKas lapsel on risk nende haiguste suhtes, kui rasedus, s\u00fcnnitus ning vahetu s\u00fcnnij\u00e4rgne periood on kulgenud probleemideta?<\/span><\/div>

Jah. Uuritavad haiguseid ei ole sageli seotud raseduse- v\u00f5i s\u00fcnnitusaegsete probleemidega ning enamus beebisid n\u00e4ivad s\u00fcndides ja esimesel elukuul t\u00e4iesti terved. Esimesed t\u00f5sisemad haigustunnused ilmnevad tavaliselt 3. elukuul v\u00f5i hiljem. Seet\u00f5ttu lapse hea \u00fcldseisund peale s\u00fcnnitust ja esimesel elukuul ei v\u00e4lista riski antud haiguste suhtes.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKas lapsel on risk nende haiguste suhtes, kui tema suguv\u00f5sas neid haiguseid ei esine?<\/span><\/div>

Jah. Nende haiguste tekkep\u00f5hjustest tulenevalt on tavaliselt nii vanemad kui ka teised sugulased terved ning haige lapse s\u00fcnd perre on ootamatu. Lapse vanematel v\u00f5ib olla ka varem s\u00fcndinud \u00fchiseid lapsi, kes on terved. Seega ei v\u00e4henda haiguste puudumine suguv\u00f5sas lapse riski antud haiguste suhtes.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tLaste s\u00f5eltestimine peale 1. elukuud<\/span><\/div>

Kui s\u00f5eltest on s\u00fcnnitusmajas v\u00f5i lastehaiglas \u00f5igel ajal v\u00f5tmata, on erandkorras v\u00f5imalik seda teha ka hiljem, isegi paari elukuu vanuses. Seejuures tuleb kindlasti arvestada, et kui s\u00f5eltest viiakse l\u00e4bi tavap\u00e4rasest hiljem, siis ei selgu proovi tulemused enam piisavalt vara, et haiguse korral maksimaalselt \u00e4ra hoida sellest tulenevaid kahjustusi. Seet\u00f5ttu ei ole lapse tervise huvides s\u00f5eltestimisega viivitamine soovitatav! S\u00f5eltestimiseks tuleks vastava sooviga p\u00f6\u00f6rduda kas tagasi s\u00fcnnitushaiglasse v\u00f5i oma perearsti poole. Vajadusel saab testi kogumiseks vajalikud vahendid saata perearstile ainevahetushaiguste laborist posti teel.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEnneaegsete kordustestimine<\/span><\/div>

Kuna v\u00e4ga enneaegsete vasts\u00fcndinute organism on ebak\u00fcpsem, v\u00f5ib t\u00fcreotropiini (TSH) t\u00f5us vastusena kilpn\u00e4\u00e4rme puudulikkusele hilineda. Seet\u00f5ttu testitakse k\u00f5iki alla 1500g s\u00fcnnikaaluga vasts\u00fcndinuid KSHT suhtes uuesti 4.-6. elun\u00e4dalal, hoolimata nende esmasest s\u00f5eltesti tulemusest.<\/p><\/div><\/div><\/div>\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Lisak\u00fcsimuste korral v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda:<\/p>\n\n\n\n