{"id":8899,"date":"2023-04-18T15:05:24","date_gmt":"2023-04-18T13:05:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/?page_id=8899"},"modified":"2026-01-30T11:46:01","modified_gmt":"2026-01-30T09:46:01","slug":"molekulaardiagnostika-labor","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/","title":{"rendered":"Molekulaardiagnostika"},"content":{"rendered":"
\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tP\u00e4rilike haiguste diagnostika, sealhulgas s\u00fcnnieelne diagnostika<\/strong><\/span><\/div>

Molekulaardiagnostika labor tegeleb p\u00e4rilike haiguste diagnostikaga. Laboris on kasutusel kaasaegsed tehnoloogiad nagu uue p\u00f5lvkonna sekveneerimine (next generation sequencing<\/em> - NGS), kiibi tehnoloogiad, samuti Sangeri sekveneerimine ja reaalaja-PCR.
P\u00e4rilike haiguste all m\u00f5istetakse haigusi, mis p\u00e4randuvad geenides esinevate muutuste kaudu vanematelt lastele. Haigused v\u00f5ivad p\u00e4randuda erineval viisil: autosoom-dominantselt, autosoom-retsessiivselt v\u00f5i X-liiteliselt. Kuna inimesel on k\u00f5iki kromosoome (va sugukromosoomid) kahes korduses, siis on meil ka k\u00f5iki geene kahes koopias. \u00dcks geenikoopia (seda v\u00f5ib nimetada ka alleeliks) on p\u00e4ritud emalt ja teine isalt. Dominantselt p\u00e4randuva haiguse avaldumiseks piisab \u00fche muteerunud geenikoopia ehk alleeli p\u00e4randumisest j\u00e4rglasele, seevastu retsessiivse haiguse avaldumiseks peab laps p\u00e4rima muteerunud geenikoopia m\u00f5lemalt vanemalt. X-liitelise p\u00e4rilikkuse korral on tegemist X-kromosoomil paikneva haigusseoselise muutuse p\u00e4randumisega, kusjuures haigus avaldub eelk\u00f5ige meessoost isikutel teise geenikoopia puudumise t\u00f5ttu (meestel on ainult \u00fcks X-kromosoom). Lisaks esineb veel mitokondriaalset p\u00e4rilikkust. Mitokondriaalse genoomi p\u00e4rime me ainult emalt, seet\u00f5ttu p\u00e4randub mitokondriaalne haigus j\u00e4rglastele ainult emapoolselt.
<\/em>
P\u00e4randumise viisid, modifitseeritud. 2022. Wikimedia Commons<\/em><\/em>

T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse p\u00e4rilike haiguste diagnostikaks enamasti \u00fclegenoomseid uuringuid, kus uuritakse kas kogu inimese genoomi, eksoomi (kogu kodeeriv DNA) v\u00f5i kasutatakse erinevaid geenipaneele, n\u00e4iteks p\u00e4riliku v\u00e4hi eelsoodumuse, intellektipuude v\u00f5i kaasas\u00fcndinud v\u00e4\u00e4rarengute uurimiseks. Molekulaardiagnostika laboris kasutatakse \u00fclegenoomseteks uuringuteks ja geenipaneeli anal\u00fc\u00fcsideks Illumina sekveneerimisplatvorme.
\u00a0

Geneetilisi haigusi saab jagada monogeenseteks, multigeenseteks v\u00f5i multifaktoriaalseteks haigusteks. Monogeensed haigused on \u00fche kindla geeni poolt p\u00f5hjustatud haigused, n\u00e4iteks p\u00e4rilik neurosensoorne kuulmislangus, mida p\u00f5hjustavad GJB2<\/em> geeni muutused v\u00f5i ts\u00fcstiline fibroos, mida p\u00f5hjustavad CFTR<\/em> geeni muutused. Teadmised nende haiguste p\u00e4randumisest, avaldumisest ja teatud juhul ka ravist on t\u00e4nu teadusuuringutele k\u00e4ttesaadavad ja heal tasemel ning nende diagnostika on suhteliselt lihtne. Keerulisem on diagnoosida multifaktoriaalseid haiguseid, kus p\u00e4rilikule komponendile lisaks on ka keskkondlikud faktorid (geenid+elukeskkond) (nt autismi spektri h\u00e4ired, diabeet, depressioon) v\u00f5i multigeenseid haigusi, kus on tegemist mitmete geenide koosm\u00f5juga (nt neurodegeneratiivsed haigused, 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet). Multigeenselt p\u00e4ritav on n\u00e4iteks ka inimese kasv ja silmade v\u00e4rv. \u00dclegenoomsete uuringute kasutamine kliinilises praktikas v\u00f5imaldab neid haigusi paremini diagnoosida. Laboris on rutiinses kliinilises t\u00f6\u00f6s juba aastaid kasutusel trio-eksoomi anal\u00fc\u00fcs, kus samaaegselt uuritakse nii last, kui ka tema bioloogilisi vanemaid. See v\u00f5imaldab \u00fcles leida sellised geneetilised muutused, mis \u00fcksikanal\u00fc\u00fcsidel j\u00e4\u00e4ksid m\u00e4rkamata (nt haruldased muutused, mida pole varasemalt kirjeldatud, de novo<\/em> ehk uustekkelised muutused). Samuti v\u00f5imaldab selline l\u00e4henemine leida ka uusi geene ja seostada neid haigustega. \u00dcha enam on hakatud p\u00e4rilike haiguste diagnostikas kasutama ka kogu genoomi anal\u00fc\u00fcsi. Meie laboris rakendatakse genoomi sekveneerimisel baseeruvat anal\u00fc\u00fcsi kriitiliselt haigete vasts\u00fcndinute uurimiseks. K\u00f5iki eelpool kirjeldatud uuringuid on v\u00f5imalik kasutada ka s\u00fcnnieelse diagnostika eesm\u00e4rgil, kus uuritakse lootematerjalist eraldatud DNAd.

Lisaks suuremahulistele geneetilistele uuringutele kasutatakse ka lihtsamaid ja kiiremaid uuringuid \u00fcksikute geneetiliste markerite m\u00e4\u00e4ramiseks, milleks on n\u00e4iteks tromboosiriskiga seotud Leideni ja protrombiini mutatsioonid, hemokromatoosiga seotud HFE <\/em>geeni pol\u00fcmorfism v\u00f5i laktoositalumatusega seotud LCT <\/em>geeni pol\u00fcmorfism.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tP\u00e4rilike kasvajas\u00fcndroomide diagnostika<\/strong> (onkogeneetika)<\/strong><\/span><\/div>

Eraldi valdkonna moodustab p\u00e4rilike kasvajas\u00fcndroomide diagnostika. Paljudesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise risk on geneetiline, st kindlad geenimuutused suurendavad inimese eluea jooksul pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise riski. N\u00e4iteks p\u00e4riliku rinna- ja munasarjav\u00e4higa seotud BRCA1<\/em> ja BRCA2<\/em> geenide muutused v\u00f5i p\u00e4riliku j\u00e4mesoolev\u00e4hi ehk Lynchi s\u00fcndroomiga seotud MLH1<\/em>, MSH2<\/em>, MSH6<\/em> ja PMS2<\/em> geenide muutused jne. Geneetilise riski hindamine p\u00e4rilike kasvajate suhtes on vajalik siis, kui perekonnaanamnees toetab p\u00e4riliku v\u00e4hi h\u00fcpoteesi \u2013 suguv\u00f5sas on esinenud mitmetel isikutel ja nooremas eas (alla 50 a) n\u00e4iteks rinna-, munasarja- v\u00f5i kolorektaalv\u00e4hki. V\u00e4hiriski t\u00f5stva geenimuutuse olemasolul koostatakse patsiendile individuaalne j\u00e4lgimisskeem ja on v\u00f5imalik ka ennetav kirurgiline sekkumine. P\u00e4riliku v\u00e4hi riski hindamist teostab meditsiinigeneetik v\u00f5i onkoloog ning vastav arst otsustab ka geeniuuringute vajaduse \u00fcle.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tV\u00e4hkkasvajate molekulaarne profileerimine<\/strong><\/span><\/div>

K\u00f5ige uuem ja kiiremini arenev valdkond molekulaardiagnostika laboris on v\u00e4hkkasvajate molekulaarne profileerimine ehk somaatiliste geenimuutuste (kindla koega piiritletud geenimuutused, mis ei ole p\u00e4ritavad) uurimine kasvajakoest. Seda teostatakse erinevatel eesm\u00e4rkidel: kasvajate t\u00fcpiseerimiseks; diagnoosi t\u00e4psustamiseks; v\u00f5i sobiva ravimikandidaadi leidmiseks. Tihtilugu ei ole histoloogiliselt v\u00f5imalik kindlaks teha, mis t\u00fc\u00fcpi kasvajaga t\u00e4pselt tegemist on (nt teatud ajukasvajad). Siin tulevad appi molekulaarsed anal\u00fc\u00fcsid, kus uuritakse kindlaid geneetilisi markereid v\u00f5i geenide gruppe. Kasvajarakkudes toimuvad igasugused geneetilised \u00fcmberkorraldused nii geenisiseselt kui ka erinevate geenide ja kromosoomide l\u00f5ikes. Paljud neist muutustest on kasvajaspetsiifilised (nt EGFR<\/em> geeni mutatsioonid kopsu adenokartsinoomi korral v\u00f5i KRAS<\/em>, NRAS<\/em> v\u00f5i BRAF<\/em> geeni mutatsioonid kolorektaalv\u00e4hi korral). Spetsiifiliste muutuste esinemine v\u00f5i puudumine v\u00f5ib anda kasulikku infot kasvajavastase ravi m\u00e4\u00e4ramiseks, kasvaja alat\u00fc\u00fcbi kohta v\u00f5i ka haiguse prognoosi kohta.\u00a0

Somaatiliste muutuste m\u00e4\u00e4ramiseks kasvajakoest kasutatakse molekulaardiagnostika laboris reaalaja-PCR-il p\u00f5hinevad t\u00e4isautomatiseeritud Idylla platvormi (Biocartis NV), mis on m\u00f5eldud \u00fcksikute biomarkerite kiireks tuvastamiseks ning NGS tehnoloogial p\u00f5hinevat Illumina TruSight Oncology 500 geenipaneeli, millega on v\u00f5imalik uurida \u00fcle 500 kasvajatega seotud geeni. V\u00f5imalik on uurida kasvajarakke nii DNA kui RNA tasemel. Lisaks tahkete kasvajate uuringutele on kasutusel ka geenipaneelid erinevate vereloomekasvajate uurimiseks, nt krooniliste m\u00fceloproliferatiivsete haiguste paneel, millega uuritakse CALR<\/em>, JAK2<\/em> ja MPL<\/em> geene ning hematoloogiliste kasvajate somaatiliste muutuste paneel, mis katab 70 spetsiifilist geeni, mis on seotud m\u00fceloidsete pahaloomuliste kasvajatega (nt leukeemiad).

Uue suunana kasvajate molekulaargeneetilistes uuringutes on laboris juurutamisel somaatiliste geenimuutuste tuvastamine rakuvabast DNAst. See t\u00e4hendab, et uuringumaterjalina saab kasutada patsiendi veeniverd, millest on eraldatud vereplasma ja sellest omakorda kasvajarakkudest vereringesse \u201elekkinud\u201c rakuvaba DNA. See v\u00f5imaldub teostada uuringuid ka siis, kui n\u00e4iteks biopsia v\u00f5tmine ei ole v\u00f5imalik.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tFarmakogeneetika<\/strong><\/span><\/div>

Farmakogenoomika uurib, kuidas geneetilised erinevused m\u00f5jutavad ravimite ainevahetust organismis. Farmakogeneetilise anal\u00fc\u00fcsi abil on v\u00f5imalik hinnata ravimite potentsiaalsete k\u00f5rvaltoimete riski ja t\u00e4psustada ravimite annuseid. Lisaks v\u00f5imaldab farmakogenoomika rakendada personaliseeritud meditsiini, kohandades ravimi valikut ja annust vastavalt patsiendi geneetilisele profiilile. Kuigi farmakogeneetika arvestamine raviotsuste tegemisel v\u00f5ib parandada ravitulemusi, v\u00e4hendada k\u00f5rvaltoimete riski ja muuta haiguse ravi kuluefektiivsemaks, on oluline teada, et k\u00f5iki ravimeid ei saa farmakogeneetiliste l\u00e4henemisviiside abil v\u00f5rdselt k\u00e4sitleda. Oluline on m\u00e4rkida, et farmakogeneetiliste anal\u00fc\u00fcside tulemused j\u00e4\u00e4vad p\u00fcsima kogu inimese elu jooksul, mis v\u00f5imaldab \u00fchest anal\u00fc\u00fcsist saadud teavet rakendada erinevate haiguste raviskeemide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks ja optimeerimiseks kogu elu jooksul. Arvestama peab sellega, et farmakogeneetiline taust ja vastavad kliinilised juhised on olemas ainult piiratud hulga ravimite kohta.<\/p><\/div><\/div><\/div>\n\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tMolekulaardiagnostika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tMolekulaardiagnostika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tEAK akrediteering\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tMolekulaardiagnostika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tMolekulaardiagnostika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tMolekulaardiagnostika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tMolekulaardiagnostika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tMolekulaardiagnostika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tMolekulaardiagnostika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Laborispetsialistid<\/h2>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"
Dr Tiina Kahre<\/strong>
osakonnajuht,
vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud pediaatria erialal<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Hanno Roomere<\/strong>
vanemlaborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
\u00dclle Murumets<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Olga Fjodorova<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Kadri Rekker<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Kadri Toome<\/strong>
vanemlaborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"
Ustina \u0160amarina<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Mikk Tooming<\/strong>
vanemlaborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Erki Aun<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Elerin Albin<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Helis Guske<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Agnes Kala<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"
Dr Sander Pajusalu<\/strong>
vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud meditsiinigeneetika erialal<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Karl Johannes Artma <\/strong>
andmehalduse spetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Maarja Haugas <\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"
Diana Tafit\u0161uk<\/strong>
bioanal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Anett P\u00f5ldes<\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Eneli Haamer <\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Kaia Hirv<\/strong>
bioanal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Katren Mikkel <\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
K\u00e4triin Kruusaauk <\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"
Kristiina Ots<\/strong>
bioanal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Ingebrit Vahe<\/strong>
bioanal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Mariliis Raud<\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Mare Ivandi<\/strong>
bioanal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Marilin Kuusk <\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Markus Vares<\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Reet Kuuskm\u00e4e <\/strong>
bioanal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Kaur Robin Kivir\u00fc\u00fct<\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Laborispetsialistid<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":7382,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-8899","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nMolekulaardiagnostika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Molekulaardiagnostika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Laborispetsialistid\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-01-30T09:46:01+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/Sander-Pajusalu-203x300.png\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/molekulaardiagnostika-labor\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/molekulaardiagnostika-labor\\\/\",\"name\":\"Molekulaardiagnostika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/molekulaardiagnostika-labor\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/molekulaardiagnostika-labor\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/08\\\/Sander-Pajusalu-203x300.png\",\"datePublished\":\"2023-04-18T13:05:24+00:00\",\"dateModified\":\"2026-01-30T09:46:01+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/molekulaardiagnostika-labor\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/molekulaardiagnostika-labor\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/molekulaardiagnostika-labor\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/08\\\/Sander-Pajusalu.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/08\\\/Sander-Pajusalu.png\",\"width\":1181,\"height\":1749},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/molekulaardiagnostika-labor\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Kliinikust\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Laboratoorse geneetika osakond\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Molekulaardiagnostika\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/\",\"name\":\"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Molekulaardiagnostika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Molekulaardiagnostika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","og_description":"Laborispetsialistid","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/","og_site_name":"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","article_modified_time":"2026-01-30T09:46:01+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/Sander-Pajusalu-203x300.png","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/","name":"Molekulaardiagnostika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/Sander-Pajusalu-203x300.png","datePublished":"2023-04-18T13:05:24+00:00","dateModified":"2026-01-30T09:46:01+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/Sander-Pajusalu.png","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/Sander-Pajusalu.png","width":1181,"height":1749},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/molekulaardiagnostika-labor\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Kliinikust","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Laboratoorse geneetika osakond","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Molekulaardiagnostika"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/","name":"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"K\u00fclli Kevv\u00e4i","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/author\/kyllikev\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Laborispetsialistid","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8899","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8899"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8899\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8899"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}