{"id":8901,"date":"2023-04-18T15:06:06","date_gmt":"2023-04-18T13:06:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/?page_id=8901"},"modified":"2025-07-22T13:26:24","modified_gmt":"2025-07-22T11:26:24","slug":"tsutogeneetika-labor","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/","title":{"rendered":"Ts\u00fctogeneetika"},"content":{"rendered":"
\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKromosoomianal\u00fc\u00fcs<\/strong><\/span><\/div>

Kromosoomianal\u00fc\u00fcsil kontrollitakse valgusmikroskoobis inimese kromosoomide arvu ja ehitust. Kromosoomid on valkudega kokku pakitud DNA-molekulid, mis ilmuvad n\u00e4htavale jagunevates rakkudes. Inimesel on igas rakus 46 kromosoomi: 1.-22. kromosoom (autosoomid) esinevad paarikaupa, lisaks moodustub kombinatsioon sugukromosoomidest X ja Y. Sugukromosoomidest s\u00f5ltub inimese sugu, seda n\u00e4itab kromosoomivalem ehk kar\u00fcot\u00fc\u00fcp. Normaalne naise kar\u00fcot\u00fc\u00fcp on 46,XX ja normaalne mehe kar\u00fcot\u00fc\u00fcp on 46,XY. Inimese normaalseks arenguks on k\u00f5ik 46 kromosoomi ilmtingimata vajalikud, muutused kromosoomide arvus ja ehituses p\u00f5hjustavad\u00a0kromosoomhaigusi<\/a>.
\"\"
Kromosoome saab uurida ainult paljunevates rakkudes, kus kromosoomid on kokku pakitud ja valgusmikroskoobis n\u00e4htavad. Seet\u00f5ttu on uuringuks v\u00f5etud proovimaterjali vaja laboris kasvatada. Alles siis kui rakukultuuris on tekkinud piisavalt palju jagunevaid rakke, saab teha kromosoomide uurimiseks mikroskoobipreparaadid.
\"\"
Pilt 2: Kromosoomipreparaat. Rakutuumad ja kromosoomid 100x suurendusega.<\/em>
\"\"
Inimese \u00fche raku kromosoomid 1000x suurendusega.\u00a0Foto: Kadi Jairus<\/em>

Et kromosoomid oleksid valgusmikroskoobis n\u00e4htavad (suurendus 1000x), on neid vaja v\u00e4rvida. V\u00e4rvimise tulemusena tekib kromosoomidele iseloomulik v\u00f6\u00f6distus. Levinuim v\u00f6\u00f6distuse meetod on G-v\u00f6\u00f6distus. Mida pikemad on kromosoomid, seda rohkem v\u00f6\u00f6te n\u00e4htavale ilmub ja seda t\u00e4psem on anal\u00fc\u00fcs. Rahvusvaheliselt aktsepteeritud tase on 400-550 v\u00f6\u00f6ti haploidse kar\u00fcot\u00fc\u00fcbi kohta. Enamus t\u00f6\u00f6st toimub valgusmikroskoobis, kuid kromosoomianal\u00fc\u00fcsil on abiks ka spetsiaalne tarkvara, mida kasutatakse t\u00f6\u00f6 h\u00f5lbustamiseks ja dokumenteerimiseks. Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus loetakse \u00fcle v\u00e4hemalt kaheteistk\u00fcmne raku kromosoomide arv ja anal\u00fc\u00fcsitakse iga kromosoomi mustrit v\u00f6\u00f6tide kaupa. Hindamine toimub rahvusvahelise ts\u00fctogenenoomika nomenklatuuri (ISCN) j\u00e4rgi. Kromosoomianal\u00fc\u00fcsi tulemusena v\u00e4ljastatakse vastusena patsiendi kromosoomivalem ehk kar\u00fcot\u00fc\u00fcp.
\"\"
Pilt 3: Normaalse naise kar\u00fcogramm. Vastav kar\u00fcot\u00fc\u00fcp ehk kromosoomivalem on 46,XX.<\/em>
\"\"
Pilt 4: Normaalse mehe kar\u00fcogramm. Vastav kar\u00fcot\u00fc\u00fcp ehk kromosoomivalem on 46,XY.<\/em>

Kromosoomianal\u00fc\u00fcsil on v\u00f5imalik tuvastada ainult suuremaid kromosoomide ehituse muutusi, mis on v\u00e4hemalt 5Mb (5 miljoni DNA aluspaari) suurused. Samuti pole G-v\u00f6\u00f6distusega v\u00f5imalik identifitseerida v\u00e4ikeste lisakromosoomide p\u00e4ritolu ning muutusi selliste kromosoomiosade vahel, millel on sarnane v\u00f6\u00f6distuse muster. Vastavalt patsiendi n\u00e4idustusele tehakse vajadusel t\u00e4iendavad anal\u00fc\u00fcsid: n\u00e4iteks\u00a0FISH-anal\u00fc\u00fcs<\/a>,\u00a0submikroskoopiline kromosoomianal\u00fc\u00fcs<\/a>\u00a0v\u00f5i\u00a0<\/strong>m\u00f5ni\u00a0molekulaardiagnostiline anal\u00fc\u00fcs.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tFISH anal\u00fc\u00fcsid<\/strong><\/span><\/div>

FISH ehk\u00a0fluorestsents in situ h\u00fcbridisatsioon<\/em>\u00a0on meetod, mis v\u00f5imaldab tuvastada kindlate nukleiinhapete j\u00e4rjestuste esinemise (ja asukoha) kromosoomis v\u00f5i rakutuumas.
\"\"
Pilt 1. Fotol on n\u00e4htav FISH anal\u00fc\u00fcs 22. kromosoomi regioonis 22q11.21 deletsiooni v\u00e4listamiseks. Punane signaal on seostunud 22q11.21 regiooniga, roheline signaal on nn kontrollproov 22. kromosoomi tuvastamiseks. Paremal on n\u00e4htavad signaalid kromosoomidel, vasakul rakutuumas. Tegemist on normaalse tulemusega, sest m\u00f5lemas rakus on olemas nii regiooniga seostunud kui ka kontrollproovi signaal<\/sub>

FISH anal\u00fc\u00fcsi abil on v\u00f5imalik n\u00e4htavaks teha palju v\u00e4iksemaid muutuseid kui tavalisel kromosoomianal\u00fc\u00fcsil G-v\u00f6\u00f6distusega. Selleks kasutatakse fluorestseeruva m\u00e4rgisega seotud DNA molekule (enamasti pikkusega 100 \u2013 600 kb e 100 000 \u2013 600 000 aluspaari), mis kromosoomipreparaadi t\u00f6\u00f6tlemise k\u00e4igus seostuvad ainult kindla kromosoomipiirkonnaga. J\u00e4rgneval anal\u00fc\u00fcsil fluorestsentsmikroskoobis tuvastatakse kromosoomil v\u00e4rviline signaal vaid juhul, kui see piirkond on kromosoomis olemas. FISH-meetodiga saab uuringut teha nii\u00a0metafaasi kromosoomidel<\/strong>\u00a0kui ka\u00a0interfaasis olevate rakkude tuumadel<\/strong>, sest v\u00e4rvilise signaaliga molekulid seostuvad ka lahtipakitud DNA-le. Viimasel juhul ei ole n\u00e4ha, millises kromosoomis just uuritav piirkond paikneb, k\u00fcll aga saab teada vastavate piirkondade olemasolu ja arvu rakus. Kui on tegemist uuritava piirkonna deletsiooniga, siis signaali ei ole. Tavaliselt kasutatakse \u00fches anal\u00fc\u00fcsis mitut eri v\u00e4rvi m\u00e4rgisega seotud DNA molekuli.

FISH-anal\u00fc\u00fcs leiab t\u00e4iendava uuringuna kasutamist:<\/strong>
A\u00a0<\/strong>- s\u00fcnnieelses diagnostikas, kui on kahtlus sagedasemate arvuliste kromosoomihaiguste (13., 18., 21., X, Y) esinemise osas lootel ning infot on kiiresti vaja. Vastuse saab ligikaudu 48 tundi p\u00e4rast s\u00fcnnieelse protseduuri tegemist. Interfaasi FISH anal\u00fc\u00fcs ei anna informatsiooni kogu kar\u00fcot\u00fc\u00fcbi kohta, vaid ainult nende piirkondade koopiaarvu kohta, mille DNA-proov kasutusel oli. S\u00fcnnieelses diagnostikas j\u00e4rgneb tavaliselt interfaasi FISH uuringule kogu kar\u00fcot\u00fc\u00fcbi anal\u00fc\u00fcs kultiveeritud amnioni- v\u00f5i koorionirakkudest v\u00f5i \u00fclegenoomne uuring v\u00f5imalike patogeensete koopiaarvu muutuste tuvastamiseks
B\u00a0<\/strong>\u2013 lisaanal\u00fc\u00fcsina kui tekib vajadus identifitseerida markerkromosoomi v\u00f5i t\u00e4psustada murrukohti kromosoomide translokatsiooni korral. Anal\u00fc\u00fcsi saab teha kui on olemas vastavad m\u00e4rgistatud DNA-molekulid.
C<\/strong>\u00a0- traditsioonilise G-v\u00f6\u00f6distuse k\u00f5rval kui patsiendi kliinilised tunnused viitavad kindla kromosoomipiirkonna defektile, kuid muutus on nii v\u00e4ike, et pole valgusmikroskoobis n\u00e4htav \u2013 nn. mikrodeletsiooni v\u00f5i mikroduplikatsiooni s\u00fcndroomid. Praegusel hetkel on selliste muutuste tuvastamiseks kasutusel pigem \u00fclegenoomne koopiaarvu m\u00e4\u00e4ramise anal\u00fc\u00fcs ehk submikroskoopiline kromosoomianal\u00fc\u00fcs.
\"\"
Pilt 2. Fotol on n\u00e4htav FISH anal\u00fc\u00fcs \u00e4geda leukeemiaga patsiendi luu\u00fcdi rakutuumadel. Punane signaal n\u00e4itab regiooni 12p13(ETV6) ja roheline signaal 21q22.1(RUNX1). Tegemist on 21q22.2(RUNX1) kordistumise ehk amplifikatsiooniga<\/sub>

D<\/strong>\u00a0\u2013 hematoloogiliste kasvajate diagnostikas, kus anal\u00fc\u00fcsitakse leukeemia- ja l\u00fcmfoomispetsiifiliste muutuste esinemist, mis aitab raviarstil t\u00e4psustada kasvaja t\u00fc\u00fcpi, valida \u00f5iget ravitaktikat, hinnata ravi efektiivsust ning anda t\u00e4psemat prognoosi.
E<\/strong>\u00a0- tahkete kasvajate diagnostikas kasutades koel\u00f5ikude preparaate, k\u00fclmutatud koest tehtud preparaate v\u00f5i v\u00e4rske koe puutepreparaate. Iga anal\u00fc\u00fcsi jaoks on tarvis kindlat, otsitava muutuse p\u00f5hist DNA proovi. V\u00f5imalik on m\u00e4\u00e4rata n\u00e4iteks Her2 regiooni amplifikatsiooni, ALK geeni struktuurimuutust, erinevaid l\u00fcmfoomidega seotud translokatsioone jne.

Vajadusel lisainfo FISH-anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5imaluste kohta laboris: 7319496<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tSubmikroskoopilised kromosoomianal\u00fc\u00fcsid<\/strong><\/span><\/div>

Igasugune kromosoomide arvu, suuruse v\u00f5i struktuuri muutus toob kaasa muutusi geneetilise informatsiooni mahus ja\/v\u00f5i asukohas. See omakorda v\u00f5ib p\u00f5hjustada terviseprobleeme. Kromosoomide struktuurseid muutusi (k.a geneetilise materjali kadumine e. deletsioonid, lisandumine e. duplikatsioonid, \u00fcmber paigutamine e. translokatsioonid) seostatakse neuroloogiliste ja ps\u00fchhiaatriliste haigustega, arengupeetusega ja kaasas\u00fcndinud anomaaliatega.

\u00dcheks meetodiks, mis v\u00f5imaldab p\u00e4riliku materjali hulga muutusi detekteerida, on submikroskoopiline kromosoomianal\u00fc\u00fcs. \u00dcldiselt tuvastatakse antud meetodil kromosoomide muutusi u 17\u201320%-l arenguprobleemide ja\/v\u00f5i intellektipuudega patsientidest. DNA koopiaarvu variatsioonide (CNV) uurimiseks kasutatakse geenikiipe. Meil kasutatava Human CytoSNP-12 kiibiga on v\u00f5imalik anal\u00fc\u00fcsida u 220 000 kindlaksm\u00e4\u00e4ratud \u00fcksiknukleotiidi muutust (SNP) ning markerit, mis katavad ligikaudu 250 ts\u00fctogeneetiliste uuringute k\u00e4igus tavap\u00e4raselt anal\u00fc\u00fcsitavat geneetilist regiooni (k.a subtelomeersed regioonid, peritsentromeersed regioonid, sugukromosoomid, lisaks proovid ~400-st geneetiliste haigustega seotud geenist). Saadud andmeid anal\u00fc\u00fcsitakse erinevate tarkvaradega. Kasutatavad programmid arvestavad CNV-de leidmisel kahte parameetrit \u2013 fluorestsentsintensiivsuste suhet (logR ratio<\/em>) ning alleelisagedust (allele frequency<\/em>). Seet\u00f5ttu v\u00f5imaldab kasutatud metoodika lisaks CNV-de kindlaksm\u00e4\u00e4ramisele ja kaardistamisele saada informatsiooni ka aberratsiooni p\u00e4ritolu ning koopiaarvuneutraalsete \u00fcmberkorralduste (heteros\u00fcgootsuse kadu, uniparentaalne disoomia) kohta. Kui tavalise perifeerse vere kromosoomianal\u00fc\u00fcsi lahutusv\u00f5ime on\u00a0ca\u00a0<\/em>5-10Mb, siis submikroskoopilise kromosoomianal\u00fc\u00fcsi lahutusv\u00f5ime on minimaalselt 50\u2013100 kb.

Submikroskoopilist kromosoomianal\u00fc\u00fcsi kasutatakse j\u00e4rjest sagedamini ka s\u00fcnnieelses diagnostikas ja samuti kasvajates tekkinud koopiaarvu muutuste tuvastamiseks.
\"\"Submikroskoopilisel kromosoomianal\u00fc\u00fcsil tuvastatud deletsioon 22. kromosoomis (DiGeorge s\u00fcndroom)<\/sub>

N\u00e4idustused submikroskoopiliseks kromosoomianal\u00fc\u00fcsiks:<\/strong>
Postnataalne<\/em>
\u2022\u00a0f\u00fc\u00fcsilise ja\/v\u00f5i vaimse arengu probleemidega patsiendid, kus tavakar\u00fcot\u00fc\u00fcbil pole muutusi oodata (v\u00f5i pole muutusi leitud)
\u2022\u00a0autismispektriga haigused
\u2022\u00a0kaasas\u00fcndinud arenguriketega ja d\u00fcsmorfsed patsiendid, kus puudub viide kindlale s\u00fcndroomile
\u2022\u00a0ts\u00fctogeneetilise leiu t\u00e4psustus

Prenataalne<\/em>
\u2022\u00a0UH-leid
\u2022\u00a0koekultuur ei kasva (hukkunud looted)
\u2022\u00a0komplitseeritud anamnees
\u2022\u00a0ts\u00fctogeneetilise leiu t\u00e4psustus

Hematoloogiline<\/em>
\u2022\u00a0ts\u00fctogeneetilise leiu t\u00e4psustus
\u2022\u00a0kahtlus selliste muutuste esinemisele, mida ei ole v\u00f5imalik tavakar\u00fcot\u00fcpiseerimise ja FISH anal\u00fc\u00fcsiga tuvastada<\/p><\/div><\/div><\/div>\n\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tTs\u00fctogeneetika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tTs\u00fctogeneetika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tEAK akrediteering\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tTs\u00fctogeneetika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tTs\u00fctogeneetika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tTs\u00fctogeneetika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tTs\u00fctogeneetika\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Laborispetsialistid<\/h2>\n\n\n\n

Ts\u00fctogeneetika labor<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"
Pille Tammur<\/strong>
vanemlaborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Piret Ilisson<\/strong>
vanemlaborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Kati Kuuse<\/strong>
laborispetsialist
<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Maria Keernik<\/strong>
laboriarst<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Erika Tamm<\/strong>
laborispetsialist
<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"
Aila Gustke<\/strong>
laborant<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Eret Orumaa<\/strong>
bioanal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Mare J\u00fcrgenson<\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Maret Vilbaste<\/strong>
bioanal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Triin Korb <\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Geneetika labor Tallinnas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"
Tiiu Roovere<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Kadi Jairus<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Polina Verhovtsova<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Triin M\u00f6lter-V\u00e4\u00e4r<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Airi Klasche<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Gerly Kilusk<\/strong>
laborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"
Airi Visamaa<\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Laborispetsialistid Ts\u00fctogeneetika labor Geneetika labor Tallinnas<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":7382,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-8901","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nTs\u00fctogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ts\u00fctogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Laborispetsialistid Ts\u00fctogeneetika labor Geneetika labor Tallinnas\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-07-22T11:26:24+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/supergraafika_TUK.png\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/tsutogeneetika-labor\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/tsutogeneetika-labor\\\/\",\"name\":\"Ts\u00fctogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/tsutogeneetika-labor\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/tsutogeneetika-labor\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/04\\\/supergraafika_TUK.png\",\"datePublished\":\"2023-04-18T13:06:06+00:00\",\"dateModified\":\"2025-07-22T11:26:24+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/tsutogeneetika-labor\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/tsutogeneetika-labor\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/tsutogeneetika-labor\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/04\\\/supergraafika_TUK-e1693221632545.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/04\\\/supergraafika_TUK-e1693221632545.png\",\"width\":110,\"height\":105},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/tsutogeneetika-labor\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Kliinikust\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Laboratoorse geneetika osakond\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Ts\u00fctogeneetika\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/\",\"name\":\"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ts\u00fctogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ts\u00fctogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","og_description":"Laborispetsialistid Ts\u00fctogeneetika labor Geneetika labor Tallinnas","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/","og_site_name":"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","article_modified_time":"2025-07-22T11:26:24+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/supergraafika_TUK.png","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/","name":"Ts\u00fctogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/supergraafika_TUK.png","datePublished":"2023-04-18T13:06:06+00:00","dateModified":"2025-07-22T11:26:24+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/supergraafika_TUK-e1693221632545.png","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/supergraafika_TUK-e1693221632545.png","width":110,"height":105},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/tsutogeneetika-labor\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Kliinikust","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Laboratoorse geneetika osakond","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Ts\u00fctogeneetika"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/","name":"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"K\u00fclli Kevv\u00e4i","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/author\/kyllikev\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Laborispetsialistid Ts\u00fctogeneetika labor Geneetika labor Tallinnas","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8901","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8901"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8901\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8901"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}