{"id":8905,"date":"2023-04-18T15:08:04","date_gmt":"2023-04-18T13:08:04","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/?page_id=8905"},"modified":"2023-08-08T14:37:28","modified_gmt":"2023-08-08T12:37:28","slug":"onkogeneetika","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/","title":{"rendered":"Onkogeneetika"},"content":{"rendered":"\n<p>Osa kasvajaid esinevad sagedamini perekondades ja l\u00e4hisugulastel ning nende varajase avastamise ja seega ka paremate ravitulemuste huvides on oluline hinnata v\u00f5imalikult t\u00e4pselt haigestumisriski. Sellistest kasvajatest on sagedasemad p\u00e4rilik rinna- ja munasarjav\u00e4hk ning p\u00e4rilik mittepol\u00fcpoosne j\u00e4mesoolev\u00e4hk. P\u00e4rilikud vormid moodustavad m\u00f5lema paikme kasvajatest umbes 5-10% ning nende tekke eelsoodumust hindab vastav spetsialist perekonnaanamneesi ning vajadusel tehtavate geenitestide tulemuste alusel. Praegusel ajal on v\u00f5imalik teha uuringuid paljude kasvajate p\u00e4riliku riski uurimiseks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>P\u00e4rilik rinna- ja munasarjav\u00e4hk<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Umbes 10% rinna- ja munasarjav\u00e4hi juhtudest on p\u00f5hjustatud p\u00e4rilikult edasikanduva geenimutatsiooni poolt. Seda nimetatakse p\u00e4rilikuks ehk perekondlikuks rinna- ja\/v\u00f5i munasarjav\u00e4hiks. Haigust p\u00f5hjustavad muutused nn. rinnav\u00e4hi geenides (BRCA1, BRCA2, CHEK2).<br>Antud haigus esineb suurema t\u00f5en\u00e4osusega perekondades, kus on teada mitmeid rinna- ja\/v\u00f5i munasarjav\u00e4hi juhte, v\u00f5i kui haigus on avaldunud varajases eas (enne 45.-50. eluaastat). P\u00e4riliku v\u00e4higa on tihti tegemist ka juhul, kui perekonnas on rinnav\u00e4hk esinenud meestel; samuti juhtudel, kui v\u00e4hkkasvaja tekib m\u00f5lemas rinnas.<br>Meditsiinigeneetiku konsultatsiooni k\u00e4igus uuritakse ja n\u00f5ustatakse patsiente j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Koostatakse p\u00f5hjalik sugupuu arvestades pahaloomulisete haiguste esinemist<\/li>\n\n\n\n<li>Arvutatakse v\u00e4lja risk haigestuda rinna- ja munasarjav\u00e4hki<\/li>\n\n\n\n<li>Teostatakse vastavad geeniuuringud&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Geenimutatsiooni olemasolul antakse soovitused edasiseks j\u00e4lgimiseks ja uuringuteks ning tehakse kindlaks pereliikmed, kes v\u00f5ivad olla sama mutatsiooni kandjad<\/li>\n\n\n\n<li>Geneetiku konsultatsiooni otsus on n\u00e4htav digiloos.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kuna vastavat geenimutatsiooni kandvate inimeste j\u00e4lgimine erineb tavaelanikonnast, siis on p\u00e4riliku rinna- ja munasarjav\u00e4hi diagnoosimine v\u00e4ga oluline informatsioon nii patsiendile endale kui ka k\u00f5ikidele teda ravivatele arstidele.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/jkl-165_pariliku_rinna-_ja_munasarjavahi_kasitlusjuhend_04\/\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/pildid\/icons\/pdf.png\" alt=\"pdf\">&nbsp;P\u00e4riliku rinna- ja munasarjav\u00e4higa patsientide geneetilise konsulteerimise ja j\u00e4lgimise juhend<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>* &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;* &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;*<\/p>\n\n\n\n<p>Illumina uue p\u00f5lvkonna sekveneerimisel p\u00f5hinev TruSight Hereditary Cancer paneeli p\u00e4rilike v\u00e4his\u00fcndroomidega seotud geeni info koos selgitustega on leitav lehel&gt;&gt;&gt;&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/molekulaardiagnostika\">Molekulaardiagnostika tellimislehed<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>* &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;* &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;*<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Somaatilised muutused tuumorikoest (NGS, FFPE)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Somaatiliste muutuste m\u00e4\u00e4ramiseks tuumorikoest kasutatakse j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna sekveneerimisel (next generation sequencing-NGS) p\u00f5hinevat paneelanal\u00fc\u00fcsi, mis v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida samaaegselt muutusi 523 geenis DNA tasemel ning 55 geenis RNA tasemel. Kasutatakse Illumina\u00ae TruSight\u2122 Oncology 500 (TSOnco 500 - Illumina\u00ae)\u00a0 geenipaneeli, millega on v\u00f5imalik detekteerida v\u00e4ikeseid \u00fchenukleotiidivariante, insertsioone, deletsioone, splaiss-saidi variante, geeni fusioone ning immunoteraapia jaoks spetsiifilisi geenilookuseid. Eelk\u00f5ige on TSOnco 500 m\u00f5eldud soliidtuumorite diagnostikaks ning on disainitud ja optimiseeritud eesk\u00e4tt muutuste m\u00e4\u00e4ramiseks parafiinploki l\u00f5ikudest (FFPE) eraldatud DNAst v\u00f5i RNAst. Esmaselt eraldatakse DNA ja RNA erinevatest FFPE l\u00f5ikudest, kuid edasine t\u00f6\u00f6voog toimub DNA ja RNA anal\u00fc\u00fcsimisel \u00fcheaegselt.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>TSOnco 500 geenipaneel on hetkel k\u00f5ige suurema geenide arvuga kommertsiaalselt pakutav paneel, millel olevad geenid v\u00f5imaldavad testida somaatilisi muutusi v\u00e4ga erinevates kudedes. Tootjapoolselt on sobivateks kasvajateks kopsu-, kolorektaal-, rinna-, munasarja- mao-, p\u00f5iekasvajad, samuti v\u00f5iks seda kasutada melanoomi, sarkoomide ja ka m\u00fceloidsete kasvajate korral (<a href=\"https:\/\/www.illumina.com\/products\/by-type\/clinical-research-products\/trusight-oncology-500.html\"><\/a><a href=\"https:\/\/www.illumina.com\/products\/by-type\/clinical-research-products\/trusight-oncology-500.html\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/www.illumina.com\/products\/by-type\/clinical-research-products\/trusight-oncology-500.html<\/a>).&nbsp;NCCN juhendites toodud testimist vajavate geenide nimekirjade j\u00e4rgi on ligikaudu 100% geenide katvus tagatud j\u00e4rgmiste kasvajate korral: mitte-v\u00e4ike rakuline kopsuv\u00e4hk, j\u00e4mesoole kasvaja, p\u00e4rasoolekasvaja, melanoom, rinnav\u00e4hk, neuroendokriinsed kasvajad, emaka ja emakakaela kasvajad, maov\u00e4hk, pankrease adenokartsinoom (Massard et al 2017). Tootja info geenide nimekiri on k\u00e4ttesaadav antud peat\u00fcki l\u00f5pus ning ka T\u00dcK Kliinilise geneetika keskuse kodulehel molekulaardiagnostika viide.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks on v\u00f5imalik antud paneeliga m\u00e4\u00e4rata ka mikrosatelliitide ebastabiilsust ning kasvajakoe mutatsioonikoormust. Mikrosatelliitide ebastabiilsus uuritavas koes viitab MMR s\u00fcsteemi geenidefektidele (DNA vigadeparandus geenid), mis on seotud erinevate pahaloomuliste kasvajate progressiooniga. Samuti on MSI farmakogeneetiliseks markeriks teatud immuunoteraapiate korral (PMID: 31151482). Kasvajakoe mutatsioonikoormuse \u00fchik on mutatsioonide arv \u00fche megabaasi DNA kohta. Kasvaja mutatsioonikoormust hinnatakse kategooriates \u201eTMB-k\u00f5rge\u201c, \u201eTMB-keskmine\u201c, \u201eTMB-madal\u201c ja \u201eTMB-m\u00e4\u00e4ramatu\u201c. TMB-k\u00f5rge vastab 20 v\u00f5i enamale mutatsioonile Mb kohta (Mut\/Mb); TMB-keskmine vastab 6-19 Mut\/Mb; TMB-madal on v\u00f5rdne v\u00f5i v\u00e4hem kui 5 Mut\/Mb. \u201eTMB-m\u00e4\u00e4ramatu\u201c antakse vastuseks juhul, kui proovi kvaliteet ei ole piisavalt hea, et tulemust \u00fcheselt m\u00e4\u00e4rata.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uuritavaks materjaliks sobib formaliinis fikseeritud parafiini sisestatud kasvajakude v\u00f5i metastaas. Soovituslik fikseerimise aeg alla 24h. Saatekirjale elektroonses tellimuses on vajalik m\u00e4rkida saatediagnoos, kasvajamaterjali p\u00e4ritolu, histoloogiline kirjeldus. FFPE proovi saatmisel geneetiliseks uuringuks on vajalik, et patoloog hindaks kasvajarakkude sisalduse antud plokis.<\/p>\n\n\n\n<p>Tellimisleht koos geenide nimekirjaga&nbsp;on leitav lehel&gt;&gt;&gt;&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/molekulaardiagnostika\">Molekulaardiagnostika tellimislehed<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Osa kasvajaid esinevad sagedamini perekondades ja l\u00e4hisugulastel ning nende varajase avastamise ja seega ka paremate ravitulemuste huvides on oluline hinnata v\u00f5imalikult t\u00e4pselt haigestumisriski. Sellistest kasvajatest on sagedasemad p\u00e4rilik rinna- ja munasarjav\u00e4hk ning p\u00e4rilik mittepol\u00fcpoosne j\u00e4mesoolev\u00e4hk. P\u00e4rilikud vormid moodustavad m\u00f5lema paikme kasvajatest umbes 5-10% ning nende tekke eelsoodumust hindab vastav spetsialist perekonnaanamneesi ning vajadusel tehtavate geenitestide [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":7413,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-8905","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Onkogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Onkogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Osa kasvajaid esinevad sagedamini perekondades ja l\u00e4hisugulastel ning nende varajase avastamise ja seega ka paremate ravitulemuste huvides on oluline hinnata v\u00f5imalikult t\u00e4pselt haigestumisriski. Sellistest kasvajatest on sagedasemad p\u00e4rilik rinna- ja munasarjav\u00e4hk ning p\u00e4rilik mittepol\u00fcpoosne j\u00e4mesoolev\u00e4hk. P\u00e4rilikud vormid moodustavad m\u00f5lema paikme kasvajatest umbes 5-10% ning nende tekke eelsoodumust hindab vastav spetsialist perekonnaanamneesi ning vajadusel tehtavate geenitestide [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-08-08T12:37:28+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/pildid\/icons\/pdf.png\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/infomaterjalid-2\\\/onkogeneetika\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/infomaterjalid-2\\\/onkogeneetika\\\/\",\"name\":\"Onkogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/infomaterjalid-2\\\/onkogeneetika\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/infomaterjalid-2\\\/onkogeneetika\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/pildid\\\/icons\\\/pdf.png\",\"datePublished\":\"2023-04-18T13:08:04+00:00\",\"dateModified\":\"2023-08-08T12:37:28+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/infomaterjalid-2\\\/onkogeneetika\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/infomaterjalid-2\\\/onkogeneetika\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/infomaterjalid-2\\\/onkogeneetika\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/pildid\\\/icons\\\/pdf.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/pildid\\\/icons\\\/pdf.png\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/infomaterjalid-2\\\/onkogeneetika\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Infomaterjalid\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/infomaterjalid-2\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Onkogeneetika\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/\",\"name\":\"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Onkogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Onkogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","og_description":"Osa kasvajaid esinevad sagedamini perekondades ja l\u00e4hisugulastel ning nende varajase avastamise ja seega ka paremate ravitulemuste huvides on oluline hinnata v\u00f5imalikult t\u00e4pselt haigestumisriski. Sellistest kasvajatest on sagedasemad p\u00e4rilik rinna- ja munasarjav\u00e4hk ning p\u00e4rilik mittepol\u00fcpoosne j\u00e4mesoolev\u00e4hk. P\u00e4rilikud vormid moodustavad m\u00f5lema paikme kasvajatest umbes 5-10% ning nende tekke eelsoodumust hindab vastav spetsialist perekonnaanamneesi ning vajadusel tehtavate geenitestide [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/","og_site_name":"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","article_modified_time":"2023-08-08T12:37:28+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/pildid\/icons\/pdf.png","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/","name":"Onkogeneetika - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/pildid\/icons\/pdf.png","datePublished":"2023-04-18T13:08:04+00:00","dateModified":"2023-08-08T12:37:28+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/pildid\/icons\/pdf.png","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/pildid\/icons\/pdf.png"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/onkogeneetika\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Infomaterjalid","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/infomaterjalid-2\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Onkogeneetika"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/","name":"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"K\u00fclli Kevv\u00e4i","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/author\/kyllikev\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Osa kasvajaid esinevad sagedamini perekondades ja l\u00e4hisugulastel ning nende varajase avastamise ja seega ka paremate ravitulemuste huvides on oluline hinnata v\u00f5imalikult t\u00e4pselt haigestumisriski. Sellistest kasvajatest on sagedasemad p\u00e4rilik rinna- ja munasarjav\u00e4hk ning p\u00e4rilik mittepol\u00fcpoosne j\u00e4mesoolev\u00e4hk. P\u00e4rilikud vormid moodustavad m\u00f5lema paikme kasvajatest umbes 5-10% ning nende tekke eelsoodumust hindab vastav spetsialist perekonnaanamneesi ning vajadusel tehtavate geenitestide&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8905","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8905"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8905\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7413"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8905"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}