{"id":9766,"date":"2023-05-26T10:25:13","date_gmt":"2023-05-26T08:25:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/?page_id=9766"},"modified":"2025-01-31T09:10:38","modified_gmt":"2025-01-31T07:10:38","slug":"ainevahetushaiguste-labor-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/","title":{"rendered":"Ainevahetushaigused"},"content":{"rendered":"
\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tAinevahetushaigused<\/strong><\/span><\/div>

Ainevahetushaigused on grupp p\u00e4rilike haigusi, mille korral tekib organismis spetsiifiline biokeemiline k\u00f5rvalekalle. Selle k\u00f5rvalekalde p\u00f5hjustab haigusseoseline muutus ehk mutatsioon \u00fches geenis. Enamik ainevahetushaigusi avaldub vasts\u00fcndinu- ja\/v\u00f5i imikueas, kuid \u00fcha enam kasvab hilisemas lapseeas ja isegi t\u00e4iskasvanueas diagnoositud haigusjuhtude osakaal. Enamus ainevahetushaigusi on autosoom-retsessiivse v\u00f5i X-liitelise p\u00e4rilikkust\u00fc\u00fcbiga, mist\u00f5ttu kordusrisk ainevahetushaigusega laste peredes on v\u00e4hemalt 25%. Samuti on v\u00f5imalik paljusid neist \u00f5igeaegse diagnoosi korral ravida. Selle t\u00f5ttu on v\u00e4ga oluline nende \u00f5igeaegne diagnostika.
K\u00e4esoleval hetkel on kirjeldatud juba \u00fcle 1450 erineva p\u00e4riliku ainevahetushaiguse. Iga \u00fcksik konkreetne ainevahetusdefekt on v\u00e4ga harva esinev, kuid grupina on nende esinemissagedus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne \u2013 50,9 juhtu 100 000 vasts\u00fcndinu kohta (Tiivoja et al. 2022<\/em>).

Ajavahemikul 1990-2017 Eestis diagnoositud ainevahetushaigusega isikute andmete anal\u00fc\u00fcsi tulemuste p\u00f5hjal v\u00f5ime \u00f6elda, et nende haiguste levimus on hetkel Eestis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud \u2013 0,47 juhult 100 000 inimese kohta (1990) 2,51 juhuni 100 000 inimese kohta (2017). Samas on nende aastatega tekkinud uued ja t\u00e4psemad diagnostikameetodid ning t\u00e4ienenud arusaamad ainevahetushaiguste tekkemehhanismidest. See v\u00f5imaldab varem ja t\u00e4psemini ainevahetushaigusi diagnoosida.
K\u00f5ige sagedasemad ainevahetushaigused Eestis on:
\u2022 aminohapte metabolismi h\u00e4ired (35%), neist k\u00f5ige sagedasem on fen\u00fc\u00fclketonuuria (61%)
\u2022 komplekssete molekulide haigused ehk ladestushaigused (17%), neist k\u00f5ige sagedasemad on mukopol\u00fcsahharidoosid (34%)
\u2022 mitokondriaalsed haigused (10%),
\u2022 tetrap\u00fcrooli metabolismi h\u00e4ired ehk porf\u00fc\u00fcriad (9%) (Tiivoja et al. 2022).<\/em>


\u00a0
Sagedasemad ainevahetushaigused<\/strong>
Siin tabelis on n\u00e4ha sagedasemad ainevahetushaigused ja nende teadaolev esinemissagedus Eestis:
(Tiivoja et al. 2022<\/em>)

Eestis diagnoositud kaasas\u00fcndinud ainevahetushaiguste grupid perioodil 1990-2017 ja uued diagnostikameetodid (joonisel noolega):

\u00a0(Tiivoja et al. 2022<\/em>).

Ainevahetushaiguse kahtlusega haige \u00e4ratundmiseks<\/strong>
Selleks, et paremini valida millistele ainevahetushaigustele tuleks iga konkreetse haige juures m\u00f5elda, soovitatakse ainevahetushaiguse kahtlusega patsiendid jagada kliiniliste kriteeriumide alusel III kategooriasse (kategooriatest t\u00e4psemalt j\u00e4rgnevates l\u00f5ikudes):
I Intoksikatsiooni t\u00fc\u00fcpi haigused
II Komplekssete molekulide haigused ehk ladestushaigused
III Energia defitsiidi t\u00fc\u00fcpi haigused
<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tI Intoksikatsiooni t\u00fc\u00fcpi haigused<\/strong><\/span><\/div>

Neid haigusi p\u00f5hjustab \u00fcheainevahetusahela katkemine ja selle tagaj\u00e4rjel kogu organismis toksiliste vaheainete kuhjumine. Tegemist on mingi konkreetse ens\u00fc\u00fcmi puudulikkusega, mille tulemusena hakkab selle bloki ees olevate ainete kontsentratsioon kasvama (Joonis 1, aine A ja B). K\u00e4ivitatakse alternatiivsed ainevahetusrajad (E) ning samuti v\u00f5ib tekkida bloki j\u00e4rel teatud ainete puudulikkus (C ja D).

\u00a0
Joonis 1: Intoksikatsiooni t\u00fc\u00fcpi ainevahetushaiguse tekkemehhanism<\/em>

Intoksikatsiooni t\u00fc\u00fcpi haiguste hulka kuuluvad:
\u2022 aminoatsidopaatiad (fen\u00fc\u00fclketonuuria, t\u00fcrosineemia, vahtrasiirupi t\u00f5bi, homots\u00fcsteinuuria)
\u2022 orgaanilised atsiduuriad
\u2022 uurea ts\u00fckli defektid
\u2022 suhkrute talumatused
Kliinilise pildi avaldumisele eelneb s\u00fcmptomite vaba periood - raseduse ja s\u00fcnnituse kulg on normaalne. Fenot\u00fc\u00fcp on k\u00f5rvalekalleteta.

Intoksikatsioon v\u00f5ib olla:
\u2022 \u00e4ge - oksendamine, letargia, kooma, maksapuudulikkus - tegemist on \u00e4gedalt haige vasts\u00fcndinuga<\/strong>
\u2022 krooniline - ps\u00fchhomotoorses arengus mahaj\u00e4\u00e4nud laps

<\/strong>Intoksikatsiooni t\u00fc\u00fcpi haigustega v\u00f5ivad kaasneda humoraalsed h\u00e4ired:
\u2022 laktaadi kuhjumine - laktaatatsideemia olemasolu
\u2022 ammooniumioonide kuhjumine - h\u00fcperammoneemia
\u2022 hape-alus tasakaalu h\u00e4irumine - atsidoos, alkaloos
\u2022 ketoos

Uuringud, mida tuleks kaaluda intoksikatsiooni t\u00fc\u00fcpi ainevahetushaiguse kahtluse korral:<\/strong>
Spetsiifilised kvantitatiivsed anal\u00fc\u00fcsid:
\u2022 aminohapped (seerum, uriin, liikvor)
\u2022 orgaanilised happed (uriin, seerum)
\u2022 monosahhariidid

Paljusid intoksikatsiooni t\u00fc\u00fcpi haigusi saab edukalt ravida. Ravi seisneb toksiliste metaboliitide k\u00f5rvaldamises kas spetsiaalse dieedi ja\/v\u00f5i toksiliste metaboliitide v\u00e4ljutamise abil (transfusioon ja dial\u00fc\u00fcs). Seet\u00f5ttu on nende kiire ja \u00f5igeaegne diagnostika v\u00e4ga t\u00e4htis.
<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tII Komplekssete molekulide haigused ehk ladestushaigused<\/strong><\/span><\/div>

Komplekssete molekulide haiguste ehk ladestushaiguste korral on h\u00e4iritud suurte komplekssete molekulide s\u00fcntees v\u00f5i lagunemine. Kliinilised s\u00fcmptoomid on p\u00fcsivad ja aeglaselt progresseeruvad.
\u00a0
Kliinilises pildis on iseloomulik:
\u2022 N\u00e4htavate ladestuss\u00fcmptomite olemasolu
\u2022 Kaasas\u00fcndinud v\u00e4\u00e4rarengute ja anomaaliate esinemine

See on ainuke ainevahetushaiguste r\u00fchm, mida tuleks kahtlustada kaasas\u00fcndinud v\u00e4\u00e4rarengute ja anomaaliatega vasts\u00fcndinutel.
Siia haiguste gruppi kuuluvad:
\u2022 l\u00fcsosomaalsed haigused \u2013 h\u00e4iritud on suurte ainemolekulide lagundamine ja need ladestuvad l\u00fcsosoomidesse
\u2022 peroks\u00fcsomaalsed haigused \u2013 h\u00e4iritud on v\u00e4ga pika ahelaga ja hargnenud ahelaga rasvhapete lagundamine peroks\u00fcsoomides
\u2022 kaasas\u00fcndinud gl\u00fckos\u00fc\u00fclimise defektid \u2013 h\u00e4iritud on valkude k\u00fcljes olevate gl\u00fckos\u00fc\u00fclahelate rakusisene s\u00fcntees ja transport\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0

Uuringud, mida teha komplekssete molekulide haiguste kahtluse korral:
\u2022 mukopol\u00fcsahhariidid e gl\u00fckoosaminogl\u00fckaanid (uriin) \u2013 v\u00e4listab mukopol\u00fcsahharidoosid
\u2022 oligosahhariidid (uriin) \u2013 spetsiifilised leiud v\u00f5ivad viidata oligosahharidoosidele
\u2022 siaalhappe paneel (uriin) \u2013 v\u00e4listab siaalhappe ladestushaigused\u00a0
\u2022 v\u00e4ga pika ahelaga rasvhapete paneel (seerum) \u2013 v\u00e4listab peroks\u00fcsomaalsed haigused\u00a0
\u2022 puriinid ja p\u00fcrimidiinid (uriin) \u2013 v\u00e4listab puriinide ja\/v\u00f5i p\u00fcrimidiinide ainevahetush\u00e4ire
\u2022 kolesterool ja 7-deh\u00fcdrokolesterool vereseerumis - v\u00e4listab kolesterooli bios\u00fcnteesi defektid, eelk\u00f5ige Smith-Lemli-Opitz s\u00fcndroomi
\u2022 Vereseerumi sialotransferriini isoelektrilise fokusseerimise anal\u00fc\u00fcs \u2013 patoloogiline tulemus viitab p\u00e4rilikele gl\u00fckos\u00fc\u00fclimise defektidele, kuid normaalne tulemus v\u00e4listab need 98-99% t\u00f5en\u00e4osusega
\u2022 l\u00fcsosomaalsed haigused (kuivatatud vereplekk) \u2013 ens\u00fc\u00fcmanal\u00fc\u00fcs Gaucheri t\u00f5ve, Pompe t\u00f5ve, Fabry t\u00f5ve; MPS I, II, IVa, IVb ja VI v\u00e4listamiseks
<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tIII Energia defitsiidi t\u00fc\u00fcpi haigused<\/strong><\/span><\/div>

Antud haiguste korral tekib mitokondrites osaline v\u00f5i t\u00e4ielik energia tootmise h\u00e4ire v\u00f5i on k\u00f5rvalekaldeid energia kasutamises. Siia gruppi kuuluvad:
\u2022 mitokondri siseseste ainevahetusradade h\u00e4ired:
\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u2022 \u00a0kaasas\u00fcndinud laktaatatsideemiad
\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u2022 \u00a0p\u00fcruvaadi metabolismi h\u00e4ired
\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u2022 \u00a0mitokondriaalse hingamisahela defektid
\u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0\u2022 rasvhapete beeta-oks\u00fcdatsiooni defektid
\u2022 gl\u00fckogeeni salvestuse ja lagunemise h\u00e4ired (gl\u00fckoneogeneesi ja gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi defektid)
\u2022 kreatiini defitsiitsuse s\u00fcndroomid

\u00a0
\"Image1\"


Kuna energiavajadus on lapseeas k\u00f5ige suurem ajus, maksas, lihastes ja s\u00fcdamelihases, siis kliinilised s\u00fcmptomid avalduvad just nende organs\u00fcsteemide kaudu.

Sagedasemad kliinilised s\u00fcmptomid:
\u2022 h\u00fcpogl\u00fckeemia
\u2022 h\u00fcperlaktaatatsideemia
\u2022 m\u00fcopaatia
\u2022 kardiom\u00fcopaatia ja kardiovaskulaarne puudulikkus
\u2022 kasvupeetus
\u2022 teadvush\u00e4ire, kooma
\u2022 Reye s\u00fcndroom
\u2022 \u00e4kksurm

Spetsiifilised uuringud, mida tuleks kaaluda energia defitsiidi t\u00fc\u00fcpi haiguste kahtluse korral:
\u2022 Gl\u00fckoos, laktaat (seerum, kaasa arvatud gl\u00fckoosi koormuskatsu ajal)
\u2022 Orgaanilised happed (seerum): p\u00fcruvaat ja laktaadi\/p\u00fcruvaadi omavaheline suhe, ketokehad: 3-OH but\u00fcraat, atseetoatsetaat, 2-OH but\u00fcraat
\u2022 Aminohapped (seerum)\u00a0
\u2022 Orgaanilised happed (uriin)
\u2022 Karnitiinide paneel (seerum)
\u2022 Ens\u00fc\u00fcmanal\u00fc\u00fcs: NB! Materjali valik:<\/strong> reeglina vaja teha lihase biopsiast - tehakse Hollandis (konsulteeri meditsiinigeneetikuga)

Ainevahetush\u00e4irete anal\u00fc\u00fcsid tehakse vereseerumist ja\/v\u00f5i uriinist. K\u00f5rvalekallete korral on v\u00f5imalus tellida t\u00e4iendavaid ens\u00fc\u00fcmanal\u00fc\u00fcse. Ainevahetushaiguse diagnoos kinnitatakse molekulaargeneetiliselt.

Ainevahetushaiguste ravi monitoorimine toimub vereseerumist ja uriinist tehtavate anal\u00fc\u00fcside alusel. N\u00e4iteks fen\u00fc\u00fclketonuuria korral j\u00e4lgitakse vereplekist fen\u00fc\u00fclalaniini taset, fen\u00fc\u00fclalaniini\/t\u00fcrosiini suhet, aminohappeid seerumis ja vajadusel muid biokeemilisi anal\u00fc\u00fcse (eHL-is GE PKU patsient).
<\/p><\/div><\/div><\/div>\n\n\n

Ainevahetushaiguste labor viib l\u00e4bi Eestis s\u00fcndinud vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuringut. T\u00e4psemat teavet leiad lehelt Vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuring<\/a><\/p>\n\n\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tAinevahetushaiguste labor\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tAinevahetushaiguste labor\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tEAK akrediteering\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tAinevahetushaiguste labor\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tAinevahetushaiguste labor\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tAinevahetushaiguste labor\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t<\/picture>\n\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\tAinevahetushaiguste labor\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Laborispetsialistid<\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"
Mihkel Ilisson<\/strong>
laborispetsialist
<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Kadi K\u00fcnnapas<\/strong>
laborispetsialist
<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Hardo Lillev\u00e4li<\/strong>
vanemlaborispetsialist<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"
Annika Kriisa<\/strong>
bioanal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Kaarina Kessel<\/strong>
bioanal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Minna-Maria Lass <\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
\u00dclle Meos<\/strong>
laborant<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Ekaterina Rozanteva<\/strong>
laborianal\u00fc\u00fctik<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ainevahetushaiguste labor viib l\u00e4bi Eestis s\u00fcndinud vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuringut. T\u00e4psemat teavet leiad lehelt Vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuring Laborispetsialistid<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":7382,"menu_order":3,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-9766","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nAinevahetushaigused - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ainevahetushaigused - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Ainevahetushaiguste labor viib l\u00e4bi Eestis s\u00fcndinud vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuringut. T\u00e4psemat teavet leiad lehelt Vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuring Laborispetsialistid\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-01-31T07:10:38+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/supergraafika_TUK.png\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/ainevahetushaiguste-labor-2\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/ainevahetushaiguste-labor-2\\\/\",\"name\":\"Ainevahetushaigused - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/ainevahetushaiguste-labor-2\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/ainevahetushaiguste-labor-2\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/04\\\/supergraafika_TUK.png\",\"datePublished\":\"2023-05-26T08:25:13+00:00\",\"dateModified\":\"2025-01-31T07:10:38+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/ainevahetushaiguste-labor-2\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/ainevahetushaiguste-labor-2\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/ainevahetushaiguste-labor-2\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/04\\\/supergraafika_TUK-e1693221632545.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/04\\\/supergraafika_TUK-e1693221632545.png\",\"width\":110,\"height\":105},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/ainevahetushaiguste-labor-2\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Kliinikust\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Laboratoorse geneetika osakond\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/kliinikust\\\/laboratoorse-geneetika-osakond\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Ainevahetushaigused\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/\",\"name\":\"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/geneetika\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ainevahetushaigused - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ainevahetushaigused - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","og_description":"Ainevahetushaiguste labor viib l\u00e4bi Eestis s\u00fcndinud vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuringut. T\u00e4psemat teavet leiad lehelt Vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuring Laborispetsialistid","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/","og_site_name":"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","article_modified_time":"2025-01-31T07:10:38+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/supergraafika_TUK.png","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/","name":"Ainevahetushaigused - Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/supergraafika_TUK.png","datePublished":"2023-05-26T08:25:13+00:00","dateModified":"2025-01-31T07:10:38+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/supergraafika_TUK-e1693221632545.png","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/supergraafika_TUK-e1693221632545.png","width":110,"height":105},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/ainevahetushaiguste-labor-2\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Kliinikust","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Laboratoorse geneetika osakond","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/kliinikust\/laboratoorse-geneetika-osakond\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Ainevahetushaigused"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/","name":"Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"K\u00fclli Kevv\u00e4i","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/author\/kyllikev\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Ainevahetushaiguste labor viib l\u00e4bi Eestis s\u00fcndinud vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuringut. T\u00e4psemat teavet leiad lehelt Vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuring Laborispetsialistid","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9766","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9766"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9766\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/geneetika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9766"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}