Registreerimine

 

Registreerimine 

eriarsti vastuvõtule

(vajalik isikukood)

 

1) Tel 731 9100

   (E-R 07.30-18.00) 

2) internetis

3) kliinikumi      patsiendiportaalis

 ePatsient

 

 

Vastuvõtuaega saab tühistada telefonil 731 9099

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Kontaktandmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Puusepa 8, 
51014 TARTU

Tel:  +372 731 9802
Fax: +372 731 9804

e-post: ho@kliinikum.ee

Puusepa 8 majajuht

 

Kiiritusravi ehk radioteraapia on paikne ravimeetod kasvajate ravimiseks ioniseeriva kiirgusega. Seda teostatakse kiiritusravi plaani alusel, mis koostatakse individuaalselt igale patsiendile arvestades tema haigust. Vastavalt plaanile jagatakse kiiritusravi seanssideks, mis tähendab, et kiiritusravi protseduuril tuleb käia 1–39 korda. Täpsema info oma raviplaani kohta saate raviarstilt.
Kiiritusravi teostavad radioloogiatehnikud, kes on spetsialiseerunud kiiritusravi teostamisele. Nemad saavad Teid aidata küsimustes, mis puudutavad ravi läbiviimist ja igapäevast ravikorraldust. Täpsemat informatsiooni oma haigusest, kõrvalmõjudest, toitumis¬soovitustest, ravimite manustamisest jne saate oma raviarstilt.

 

ÜLDINE INFO
Kiiritusravi teostatakse igal tööpäeval. Esimesel seansil lepitakse kokku kellaaeg, kuna Teid kiiritusravi perioodi vältel igapäevaselt protseduurile oodatakse. Juhul, kui Te mõnel päeval tulla ei saa, informeerige sellest esimesel võimalusel kiiritusravi personali telefoni teel. Vahele jäänud ravikord lisandub ravi esialgsele lõpukuupäevale.


Kuna kiiritusravi on täielikult sõltuv aparatuuri korrasolekust, võib juhtuda, et Teie raviseansi kellaaeg nihkub edasi või jääb ära. Sellisel juhul teavitatakse Teid esimesel võimalusel telefoni teel. Aparaadi rike võib juhtuda ootamatult, seega palume mõistvat suhtumist ja kannatlikkust. Ravipersonal teeb kõik endast oleneva, et normaalne töövoog kiiresti taastada.

 

KIIRITUSRAVIKS ETTEVALMISTUS
Enne kiiritusravi protseduuride algust suunab raviarst Teid radioloogilisele uuringule. Seda nimetatakse ka raviplaneerimise uuringuks, sest selle alusel koostab ravimeeskond Teile kiiritusravi plaani.
Mõne aja möödudes, enne kiiritusravi protseduuride algust, teostatakse simulatsiooni protseduur, kus joonistatakse markeriga nahale märgistused (protseduur on valutu, sarnaneb kompuuteruuringule). Nahal olevad märgistused on vajalikud selleks, et radioloogiatehnikud saaksid sättida ehk positsioneerida Teie asendit kiiritusravi ajal. Märgistused ei tähista kohti, mida kiiritatakse. Patsientidel, kellele on tehtud fikseerimismask, on vajalikud märgistused joonistatud maski peale. Nahamärgistusi ei tohi maha pesta! Täpsemat informatsiooni märgistuste kohta saate radioloogiatehnikutelt.


Esimesel kolmel ravikorral, vajadusel ka rohkematel, tehakse ravi alguses Teile kontrolluuring, millega vaadatakse, kas nahamärgistused on raviplaaniga vastavuses. Kui ei ole, siis korrigeeritakse märke. Uuringu käigus ei saa vaadata, kui palju on kasvajamaht suurenenud või vähenenud. Kui nahamärgistuste asukoht on kontrollitud ja vajadusel korrigeeritud, tehakse edaspidi kontrolluuringut ühel korral nädalas.

 

KIIRITUSRAVI PROTSEDUUR
Kiiritusravi toimub selleks ettenähtud ruumis, kuhu sisenevad koos Teiega ka radioloogiatehnikud, kes aitavad Teid kiiritusravi aparaadi alla ning hoolitsevad selle eest, et kehaasend oleks protseduuri jaoks õiges asendis.
Kiiritusravi aparaadi all peab kiiritatav piirkond olema paljas, see tähendab, et peate vajadusel osaliselt lahti riietuma.


Sel ajal, kui radioloogiatehnikud Teid ravilaual positsioneerivad, lamage võimalikult lõdvestunult ja proovige end mitte liigutada ega enda nihutamisega asendi korrigeerimisel kaasa aidata. See on vajalik, kuna positsioneerides peavad nahamärgistused olema kohakuti ruumis asetsevate laserite ristumiskohtadega. Kui hoiate ennast kramplikult, on Teid positsioneerida väga raske või isegi võimatu.
Kiiritusravi teostamisel kasutatakse erinevad kiiritusravi fikseerimisalused, mis valitakse vastavalt sellele, millist piirkonda on vaja kiiritada. Alates raviplaneerimise uuringust kuni kiiritusravi viimase päevani peab asend olema täpselt ühesugune, sest ainult nii saab tagada, et kiiritusravi teostus on võimalikult täpne. Kiiritusravi alused ei pruugi olla väga mugavad, kuid nad on valmistatud spetsiaalselt kiirgust läbilaskvast materjalist ja pehmemat alust kasutada pole võimalik.


Ravi kestab keskmiselt 10 minutit ja Te ei tunne mitte midagi. Raviaparaat kiiritab Teid erinevate nurkade all, sest nii on võimalik maksimaalselt säästa terveid kudesid ja organeid, mis kasvajat ümbritsevad. Nurkade järjekord võib igapäevaselt olla erinev, sest järjekorra valib radioloogia¬tehnik, kes parasjagu aparaati juhib. Tulemus sellest ei sõltu.


Kiiritusravi mõju on lokaalne, mis tähendab seda, et kui kiiritatakse näiteks pead, siis kiirgus ei mõju vaagnapiirkonnale. Vastavalt kiiritatavale piirkonnale, võivad tekkida ka raviga kaasnevad kõrvaltoimed. Täpsemat informatsiooni küsige ravipersonali käest. Lisainformatsiooni võite saada infovoldikutest nahahoolduse, limaskestade hoolduse ja kõhulahtisuse kohta. 

 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Milliseid kiirgusi kasutatakse?
Kiiritusravis kasutatavad kiirgused on elektromagneetiline kiirgus (footonid) ning laetud osakeste kiirgus (elektronid).


Kas olete radioaktiivne pärast kiiritusravi?
Ei, Te ei ole radioaktiivne pärast kiiritusravi. Te ei kiirga mingisugust ioniseerivat kiirgust ja olete täiesti ohutu kõikidele Teid ümbritsevatele inimestele.


Kas kiiritusravi kõrvaltoimed muudavad Teie elurežiimi?
Mitte alati. Enamus haigeid on võimelised tööl käima, tegema koduseid toimetusi ja elama aktiivset elu ka kiiritusravi ajal.

 

Kas juuksed langevad välja?

Kiiritusravi võib põhjustada ajutise või alalise juuste väljalangemise ainult kiiritatud piirkonnas. Küsige oma raviarstilt selle kohta lisainformatsiooni.

 

Kas kiiritusravi ajal võib autot juhtida?
Võib, kui Te ei tunne suurt väsimust ega uimasust. Peaaju kiiritusravi saaval patsiendil pole soovitatav autot juhtida.

 

Kas ma tohin ennast pesta?
Isiklik hügieen on väga tähtis. Te võite pesta ennast nagu tavaliselt, ettevaatlik tuleb olla kiiritusravi saava piirkonnaga. Jälgige, et Te ei hõõruks maha keha peal olevaid märgistusi. Kiiritusravile tulge palun puhta nahaga, deodorant ja kreemid on kiiritatavas piirkonnas keelatud!

 

Kas ma saunas võin käia?
Tohib, aga leili ei tohi võtta.

 

Mis saab pärast kiiritusravi?
Ravi lõppedes määratakse Teile arsti vastuvõtu aeg ja vajadusel tehakse uuringud (KT, MRT). Vastuvõtul hindab arst ravitulemust ning otsustab edasise ravi vajalikkuse üle.