{"id":7317,"date":"2026-09-07T07:39:33","date_gmt":"2026-09-07T05:39:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/?post_type=uudised&#038;p=7317"},"modified":"2026-09-07T07:39:37","modified_gmt":"2026-09-07T05:39:37","slug":"kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026","status":"publish","type":"uudised","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\/","title":{"rendered":"Kiiritusravi on t\u00e4pne ja personaalselt planeeritud osa v\u00e4hiravist\u00a0(07.09.2026)"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kiiritusravi on \u00fcks v\u00e4hiravi p\u00f5himeetodeid, mida kasutatakse v\u00e4ga erinevate kasvajate ravis. Patsient v\u00f5ib kiiritusravi saada iseseisva ravina, kuid sageli on see osa suuremast raviplaanist, kuhu kuuluvad ka kirurgiline ja s\u00fcsteemne ravi. T\u00e4nap\u00e4evane kiiritusravi on muutunud j\u00e4rjest t\u00e4psemaks ning ravi planeerimisel p\u00fc\u00fctakse \u00fchelt poolt m\u00f5jutada kasvajat v\u00f5imalikult t\u00f5husalt, kuid teiselt poolt s\u00e4\u00e4sta \u00fcmbritsevaid terveid kudesid.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4na, 7. septembril t\u00e4histatava \u00fclemaailmse kiiritusravi teadlikkuse p\u00e4eva puhul r\u00e4\u00e4gib&nbsp;<strong>Tartu \u00dclikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonnajuhataja kohuset\u00e4itja dr Madis Joonsalu<\/strong>&nbsp;l\u00e4hemalt, mida patsiendil kiiritusravi kohta teada tasub.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>1. Milliste kasvajate ravis kasutatakse kiiritusravi k\u00f5ige sagedamini?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kiiritusravi on \u00fcks levinumaid v\u00e4hiravi meetodeid ja seda kasutatakse v\u00e4ga paljude kasvajat\u00fc\u00fcpide puhul. N\u00e4iteks kuuluvad nende hulka rinna- ja eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk, kopsuv\u00e4hk, pea- ja kaelapiirkonna kasvajad, emakakaelav\u00e4hk, p\u00e4rasoole- ja j\u00e4mesoolev\u00e4hk, ajukasvajad, l\u00fcmfoomid ning naha- ja pehmekoekasvajad. Rahvusvaheliste soovituste kohaselt peaks v\u00e4hemalt pooled v\u00e4hipatsiendid oma ravitee jooksul saama kiiritusravi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>2. Millal kasutatakse kiiritusravi iseseisva ravina ning millal koos keemia- ja kirurgilise raviga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See s\u00f5ltub kasvaja paiknemisest, t\u00fc\u00fcbist, levikuulatusest ning ravi eesm\u00e4rgist. Paljude patsientide raviplaan koosneb kiiritusravi, kirurgilise ravi ning s\u00fcsteemse ravi \u2013 keemia-, hormoon- v\u00f5i immuunravi \u2013 kombineerimisest, kuna erinevate ravimeetodite \u00fchendamine suurendab terveks saamise v\u00f5imalust ja v\u00e4hendab haiguse taastekke riski. Samuti kasutatakse kiiritusravi enne operatsiooni kasvaja v\u00e4hendamiseks, p\u00e4rast operatsiooni v\u00f5imalike allesj\u00e4\u00e4nud v\u00e4hirakkude h\u00e4vitamiseks v\u00f5i koos keemiaraviga, mis v\u00f5ib suurendada kiiritusravi efektiivsust. M\u00f5nikord on kiiritusravi ainus ravimeetod, n\u00e4iteks varajases staadiumis m\u00f5ne nahav\u00e4hi v\u00f5i eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi puhul.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>3. Miks v\u00f5ib \u00fcks patsient saada ainult \u00fche v\u00f5i paar seanssi, teine aga 10 v\u00f5i enam?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seansside arv, teisis\u00f5nu fraktsioneerimine, s\u00f5ltub mitmest tegurist:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>ravi eesm\u00e4rgist: kas tegemist on paranemisele suunatud raviga, mille kuur on sageli pikem, v\u00f5i palliatiivse ehk s\u00fcmptomeid leevendava raviga, mille korral v\u00f5ib piisata n\u00e4iteks 1\u20135 seansist;<\/li>\n\n\n\n<li>kasvaja t\u00fc\u00fcbist ja bioloogilistest omadustest;<\/li>\n\n\n\n<li>kiirituse piirkonnast ja l\u00e4hedal asuvate elundite tundlikkusest. Suurema doosi jagamine v\u00e4iksemateks osadeks v\u00e4hendab k\u00f5rvaltoimeid tervele koele;<\/li>\n\n\n\n<li>kasutatavast tehnikast. N\u00e4iteks t\u00e4ppiskiiritusravi (SRS\/SBRT) v\u00f5imaldab v\u00e4ga t\u00e4pselt suunatud suuremat doosi anda vaid m\u00f5ne seansiga.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>4. Kas sama diagnoosiga patsiendid saavad alati sarnase raviskeemi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ei. Isegi sama diagnoosiga patsientidel v\u00f5ib raviplaan oluliselt erineda, s\u00f5ltuvalt kasvaja staadiumist, asukoha t\u00e4psest anatoomiast, patsiendi \u00fcldseisundist ja kaasuvatest haigustest, varasemast ravist, kasvaja molekulaarsetest omadustest ning patsiendi enda eelistustest ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imest. Seet\u00f5ttu koostatakse igale patsiendile individuaalne raviplaan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>5. Mis on aja jooksul raviskeemides muutunud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kiiritusravi tehnoloogia on viimastel aastak\u00fcmnetel arenenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Aparatuur on muutunud t\u00e4psemaks ja v\u00f5imaldab kiirte suunamist otse kasvaja kujule. Sellega on kaasnenud \u00fcldine suundumus l\u00fchemate raviskeemide ehk h\u00fcpofraktsioneerimise poole, kus kiiritatakse v\u00e4hemate seanssidega ilma tulemuslikkust kaotamata. Samuti on tugevalt juurdunud piltjuhitud kiiritusravi, kus vahetult enne igat seanssi kontrollitakse patsiendi asendit, ning hingamisega kohandatud tehnikad, mis veelgi suurendavad t\u00e4psust ja ohutust, j\u00e4lgides hingamisest tekkivat liikumist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>6. Millal kasutatakse kogukeha kiiritusravi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kogukeha kiiritusravi kasutatakse peamiselt ettevalmistusena vereloome t\u00fcvirakkude siirdamiseks. See h\u00e4vitab patsiendi enda haiget luu\u00fcdi ja p\u00e4rsib immuuns\u00fcsteemi, et keha saaks uued siirdatud rakud omaks v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>7. Kuidas valmib patsiendi personaalne kiiritusraviplaan?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Personaalse raviplaani koostamine algab planeerimise kompuutertomograafia (KT) uuringust, mida vajadusel t\u00e4iendatakse magnetresonantstomograafia (MRT) v\u00f5i positronemissioontomograafia (PET) uuringuga, et kasvajat ja selle \u00fcmbrust v\u00f5imalikult t\u00e4pselt kaardistada. Juba selle uuringu k\u00e4igus fikseeritakse spetsiaalsete abivahenditega patsiendi t\u00e4pne kehaasend, et see oleks korratav igal j\u00e4rgneval seansil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Saadud uuringute p\u00f5hjal m\u00e4\u00e4rab arst kindlaks kasvaja ja ravi sihtmahtude t\u00e4psed piirid ning ravidoosi. KT uuringul m\u00e4rgistatakse l\u00e4hedalasuvad elundid ja koed, mida tuleb kiirguse eest v\u00f5imalikult h\u00e4sti kaitsta. Nende andmete alusel koostab meditsiinif\u00fc\u00fcsik v\u00f5i dosimetrist kiiritusravi plaani, optimeerides kiirgusdoosi jaotuse nii, et kasvaja saaks raviks vajaliku kiirgushulga ning \u00fcmbritsevate tervete kudede ja elundite kiirguskoormus oleks v\u00f5imalikult v\u00e4ike. Kiiritusravi planeerimine ja teostamine on mitme eriala spetsialistide koost\u00f6\u00f6protsess, mille eesm\u00e4rk on tagada patsiendile v\u00f5imalikult t\u00f5hus, t\u00e4pne ja ohutu ravi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>8. Kas patsient ise saab midagi teha, et kiiritusravi kulgeks v\u00f5imalikult h\u00e4sti?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jah, saab. N\u00e4iteks:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>k\u00e4ia k\u00f5igil seanssidel regulaarselt ja t\u00e4pselt kokkulepitud aegadel;<\/li>\n\n\n\n<li>hoida kiiritatavat nahapiirkonda puhtana ja kuivana, v\u00e4ltida h\u00f5\u00f5rumist, kriimustamist, alkoholi sisaldavaid tooteid ja parf\u00fc\u00fcme sellel alal;<\/li>\n\n\n\n<li>j\u00e4rgida arsti, radioloogiatehniku ning \u00f5de-n\u00f5ustaja antud juhiseid n\u00e4iteks dieedi, raviks ettevalmistuse ja nahahoolduse osas;<\/li>\n\n\n\n<li>anda ravimeeskonnale viivitamatult teada tekkinud k\u00f5rvaltoimetest v\u00f5i mistahes takistustest, mis v\u00f5ivad ravi edukust m\u00f5jutada.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>9. Millised on patsientide sagedasemad hirmud v\u00f5i v\u00e4\u00e4rarusaamad kiiritusravi kohta?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Levinud eksiarvamused<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Hirm, et kiiritusravi muudab patsiendi radioaktiivseks ja ohtlikuks teistele.<\/strong>\u00a0V\u00e4liskiiritusravi korral see nii ei ole. Ravi ajal suunatakse kiirgus patsiendi kehasse ainult kiiritusseansi ajaks ning p\u00e4rast seansi l\u00f5ppu ei j\u00e4\u00e4 patsient \u201ckiirgama\u201d. Seet\u00f5ttu on ohutu viibida koos pereliikmete, laste ja rasedatega.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>V\u00e4\u00e4rarusaam, et kiiritusravi seanss ise on valulik.<\/strong>\u00a0Kiiritamine ise ei ole valulik. Patsient ei tunne ioniseerivat kiirgust oma kehas. Ebamugavust v\u00f5ivad p\u00f5hjustada raviasendis p\u00fcsimine v\u00f5i hiljem tekkivad k\u00f5rvaltoimed, kuid kiiritusseanss ise on v\u00f5rreldav r\u00f6ntgenpildi tegemisega.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>V\u00e4\u00e4rarusaam, et rohkem seansse t\u00e4hendab raskemat v\u00f5i lootusetumat haigust ning v\u00e4hem seansse kergemat haigust.<\/strong>\u00a0Seansside arv s\u00f5ltub eelk\u00f5ige kasvaja t\u00fc\u00fcbist, ravi eesm\u00e4rgist, kasutatavast tehnikast ja valitud doosiskeemist. Ka v\u00e4ga t\u00f5husat ravi v\u00f5idakse anda v\u00e4heste seanssidega, samas kui suurem seansside arv ei t\u00e4henda tingimata raskemat haigust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Levinud mured<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Mure k\u00f5rvaltoimete p\u00e4rast.<\/strong>\u00a0Kiiritusravil v\u00f5ivad t\u00f5epoolest esineda k\u00f5rvaltoimed, kuid nende iseloom ja tugevus s\u00f5ltuvad ravitavast piirkonnast, kasutatavast doosist ning inimese individuaalsest tundlikkusest. Enamik k\u00f5rvaltoimeid on ajutised ja taanduvad m\u00f5ne n\u00e4dala v\u00f5i kuu jooksul p\u00e4rast ravi l\u00f5ppu.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Hirm p\u00fcsivate raskete k\u00f5rvaltoimete ees.<\/strong>\u00a0Kuigi t\u00e4nap\u00e4evase kiiritusravi eesm\u00e4rk on hoida tervete kudede kiirguskoormus v\u00f5imalikult v\u00e4ike, v\u00f5ivad harvadel juhtudel tekkida ka pikaajalised v\u00f5i p\u00fcsivad k\u00f5rvaltoimed. Ravi planeerimisel hinnatakse neid riske hoolikalt ning ravi eeldatavat kasu kaalutakse alati v\u00f5imalike riskide suhtes. V\u00f5imalikke k\u00f5rvaltoimeid, nende esinemise t\u00f5en\u00e4osust ning raviv\u00f5imalusi arutatakse patsiendiga enne ravi alustamist, et ta saaks ravi kohta teha teadliku otsuse.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mure, et kiiritusravi on raskemini talutav kui keemiaravi.<\/strong>\u00a0Kiiritusravi ja keemiaravi k\u00f5rvaltoimed on erinevad ning nende otsene v\u00f5rdlemine ei ole sageli v\u00f5imalik. Kiiritusravi m\u00f5ju piirdub tavaliselt ravitava piirkonnaga, samas kui keemiaravi toimib kogu organismis. Paljud patsiendid taluvad kiiritusravi h\u00e4sti ja saavad ravi ajal j\u00e4tkata enamiku oma tavap\u00e4raste tegevustega.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kokkuv\u00f5ttes on oluline teada, et suur osa kiiritusraviga seotud hirmudest p\u00f5hineb vananenud v\u00f5i ebat\u00e4psel infol. Samas on normaalne tunda muret v\u00f5imalike k\u00f5rvaltoimete ja ravi m\u00f5ju p\u00e4rast. Ravimeeskond selgitab enne ravi alustamist, milliseid m\u00f5jusid konkreetselt oodata ning kuidas v\u00f5imalikke k\u00f5rvaltoimeid ennetada ja leevendada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>10. Millised kiiritusravi v\u00f5imalused on Kliinikumis viimastel aastatel lisandunud\/arenenud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alates 2024. aasta novembrist on Tartu \u00dclikooli Kliinikumi radio- ja onkoteraapia osakonna k\u00f5igis neljas kiiritusravipunkris kasutusel uue p\u00f5lvkonna Varian TruBeam lineaarkiirendid. Need v\u00f5imaldavad rakendada laia valikut kaasaegseid kiiritusravi tehnikaid, sealhulgas intensiivsusmoduleeritud kiiritusravi (IMRT), mahtmoduleeritud kaarkiiritusravi (VMAT), hingamisest juhitud kiiritusravi ning t\u00e4ppiskiiritusravi (SRS\/SBRT). Lineaarkiirendid on varustatud n\u00fc\u00fcdisaegsete kuvamis- ja patsiendi j\u00e4lgimiss\u00fcsteemidega, mis v\u00f5imaldavad enne ravi ja ravi ajal kontrollida patsiendi asendit ning suunata kiirgus t\u00e4pselt sihtm\u00e4rgile.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viimastel aastatel on Kliinikumis kasvanud ka t\u00e4ppiskiiritusravi osakaal. Seda kasutatakse muu hulgas oligometastaatilise haiguse korral, kui v\u00e4hk on levinud vaid m\u00f5nda \u00fcksikusse kohta. See tehnika v\u00f5imaldab anda v\u00e4ikesele piirkonnale v\u00e4ga suure ja t\u00e4pse doosi vaid m\u00f5ne seansiga, s\u00e4\u00e4stes \u00fcmbritsevat tervet kude.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4psuse toetamiseks on kasutusele v\u00f5etud ka kehapinna kaamerap\u00f5hine j\u00e4lgimise tehnoloogia, mis j\u00e4lgib patsiendi asendit ja hingamist seansi ajal reaalajas. T\u00e4nu sellele ei ole enamasti enam vaja teha patsiendi nahale p\u00fcsivaid m\u00e4rgistusi, mida varasemalt kasutati raviasendi fikseerimiseks. See on patsiendile mugavam ja v\u00e4hem koormav. Samal ajal on positsioneerimise t\u00e4psus oluliselt paranenud, mis on eriti oluline just v\u00e4ikeste kasvajate ravis, kus juba v\u00e4ike k\u00f5rvalekalle v\u00f5ib m\u00f5jutada ravitulemust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>11. Kui palju raviseansse Kliinikumis aastas tehakse?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tartu \u00dclikooli Kliinikumis tehakse aastas ligikaudu 19 000 kiiritusravi protseduuri.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kiiritusravi on \u00fcks v\u00e4hiravi p\u00f5himeetodeid, mida kasutatakse v\u00e4ga erinevate kasvajate ravis. Patsient v\u00f5ib kiiritusravi saada iseseisva ravina, kuid sageli on see osa suuremast raviplaanist, kuhu kuuluvad ka kirurgiline ja s\u00fcsteemne ravi. T\u00e4nap\u00e4evane kiiritusravi on muutunud j\u00e4rjest t\u00e4psemaks ning ravi planeerimisel p\u00fc\u00fctakse \u00fchelt poolt m\u00f5jutada kasvajat v\u00f5imalikult t\u00f5husalt, kuid teiselt poolt s\u00e4\u00e4sta \u00fcmbritsevaid terveid kudesid.&nbsp; T\u00e4na, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","categories":[],"tags":[],"class_list":["post-7317","uudised","type-uudised","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v28.4 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kiiritusravi on t\u00e4pne ja personaalselt planeeritud osa v\u00e4hiravist\u00a0(07.09.2026) - Hematoloogia-onkoloogia kliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kiiritusravi on t\u00e4pne ja personaalselt planeeritud osa v\u00e4hiravist\u00a0(07.09.2026) - Hematoloogia-onkoloogia kliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kiiritusravi on \u00fcks v\u00e4hiravi p\u00f5himeetodeid, mida kasutatakse v\u00e4ga erinevate kasvajate ravis. Patsient v\u00f5ib kiiritusravi saada iseseisva ravina, kuid sageli on see osa suuremast raviplaanist, kuhu kuuluvad ka kirurgiline ja s\u00fcsteemne ravi. T\u00e4nap\u00e4evane kiiritusravi on muutunud j\u00e4rjest t\u00e4psemaks ning ravi planeerimisel p\u00fc\u00fctakse \u00fchelt poolt m\u00f5jutada kasvajat v\u00f5imalikult t\u00f5husalt, kuid teiselt poolt s\u00e4\u00e4sta \u00fcmbritsevaid terveid kudesid.&nbsp; T\u00e4na, [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Hematoloogia-onkoloogia kliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-09-07T05:39:37+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Eeldatav lugemisaeg\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/uudised\\\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/uudised\\\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\\\/\",\"name\":\"Kiiritusravi on t\u00e4pne ja personaalselt planeeritud osa v\u00e4hiravist\u00a0(07.09.2026) - Hematoloogia-onkoloogia kliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2026-09-07T05:39:33+00:00\",\"dateModified\":\"2026-09-07T05:39:37+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/uudised\\\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/uudised\\\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/uudised\\\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Uudised\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/uudised\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kiiritusravi on t\u00e4pne ja personaalselt planeeritud osa v\u00e4hiravist\u00a0(07.09.2026)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/\",\"name\":\"Hematoloogia-onkoloogia kliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/ho\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kiiritusravi on t\u00e4pne ja personaalselt planeeritud osa v\u00e4hiravist\u00a0(07.09.2026) - Hematoloogia-onkoloogia kliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kiiritusravi on t\u00e4pne ja personaalselt planeeritud osa v\u00e4hiravist\u00a0(07.09.2026) - Hematoloogia-onkoloogia kliinik","og_description":"Kiiritusravi on \u00fcks v\u00e4hiravi p\u00f5himeetodeid, mida kasutatakse v\u00e4ga erinevate kasvajate ravis. Patsient v\u00f5ib kiiritusravi saada iseseisva ravina, kuid sageli on see osa suuremast raviplaanist, kuhu kuuluvad ka kirurgiline ja s\u00fcsteemne ravi. T\u00e4nap\u00e4evane kiiritusravi on muutunud j\u00e4rjest t\u00e4psemaks ning ravi planeerimisel p\u00fc\u00fctakse \u00fchelt poolt m\u00f5jutada kasvajat v\u00f5imalikult t\u00f5husalt, kuid teiselt poolt s\u00e4\u00e4sta \u00fcmbritsevaid terveid kudesid.&nbsp; T\u00e4na, [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\/","og_site_name":"Hematoloogia-onkoloogia kliinik","article_modified_time":"2026-09-07T05:39:37+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Eeldatav lugemisaeg":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\/","name":"Kiiritusravi on t\u00e4pne ja personaalselt planeeritud osa v\u00e4hiravist\u00a0(07.09.2026) - Hematoloogia-onkoloogia kliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/#website"},"datePublished":"2026-09-07T05:39:33+00:00","dateModified":"2026-09-07T05:39:37+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/kiiritusravi-on-tapne-ja-personaalselt-planeeritud-osa-vahiravist-07-09-2026\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Uudised","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/uudised\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kiiritusravi on t\u00e4pne ja personaalselt planeeritud osa v\u00e4hiravist\u00a0(07.09.2026)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/","name":"Hematoloogia-onkoloogia kliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Margit Kala","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/author\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kiiritusravi on \u00fcks v\u00e4hiravi p\u00f5himeetodeid, mida kasutatakse v\u00e4ga erinevate kasvajate ravis. Patsient v\u00f5ib kiiritusravi saada iseseisva ravina, kuid sageli on see osa suuremast raviplaanist, kuhu kuuluvad ka kirurgiline ja s\u00fcsteemne ravi. T\u00e4nap\u00e4evane kiiritusravi on muutunud j\u00e4rjest t\u00e4psemaks ning ravi planeerimisel p\u00fc\u00fctakse \u00fchelt poolt m\u00f5jutada kasvajat v\u00f5imalikult t\u00f5husalt, kuid teiselt poolt s\u00e4\u00e4sta \u00fcmbritsevaid terveid kudesid.&nbsp; T\u00e4na,&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/wp-json\/wp\/v2\/uudised\/7317","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/wp-json\/wp\/v2\/uudised"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/wp-json\/wp\/v2\/types\/uudised"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7317"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7317"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/ho\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7317"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}