14. septembril 2026 avatakse Tartu \u00dclikooli Kliinikumi puhasruumide kompleks, mis on ainulaadne Eestis, luues v\u00f5imalused uute ja seni k\u00e4ttesaamatute ravimeetodite arendamiseks. Esimesed arendused tehakse hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate rakuravi ning silma sarvkesta t\u00fcvirakkude siirdamise vallas.<\/p>\n\n\n\n
Puhasruumide kompleks asub Kliinikumi peamaja laiendatud D-korpuses ning sinna kolivad nii koe- ja rakuravi arenduskeskus kui ka kliiniliste uuringute keskus. Nagu nimigi \u00fctleb, tegeletakse koe- ja rakuravi arenduskeskuses rakkude ja kudede k\u00e4itlemisega. Koe- ja rakuravi arenduskeskuse juhi Kai J\u00f5ersi<\/strong> s\u00f5nul on uues keskuses kokku kuus erinevateks koe- ja rakut\u00f6\u00f6tlusteks m\u00f5eldud t\u00f6\u00f6tlusruumi. Viis neist B-klassi ja \u00fcks C-klassi puhasruum. \u201ePuhasruum t\u00e4hendab kontrollitud keskkonda, kus erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil j\u00e4rgitakse pidevalt \u00f5hu puhtust ja teisi keskkonnatingimusi. Puhasruumides v\u00e4lditakse k\u00f5ike, mis v\u00f5iks t\u00f6\u00f6deldavaid rakke v\u00f5i kudesid saastada. B- ja C-klass n\u00e4itavad, kui ranged n\u00f5uded ruumile kehtivad \u2013 B-klass on C-klassist k\u00f5rgema puhtusastmega ning selle n\u00f5uded \u00f5hu puhtusele ja t\u00f6\u00f6korraldusele on rangemad. Selline kontrollitud keskkond on eriti oluline inimese rakkude ja kudede t\u00f6\u00f6tlemisel, sest need on m\u00f5eldud hilisemaks kasutamiseks patsiendi ravis,\u201c selgitas J\u00f5ers.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhi dr Ain Kaare<\/strong> s\u00f5nul ulatub vereloome t\u00fcvirakkude siirdamise ajalugu Tartu \u00dclikooli Kliinikumis enam kui 30 aasta taha, selle aja jooksul on Kliinikumis teostatud umbes 900 vereloome t\u00fcvirakkude siirdamist. \u201eV\u00e4ga paljudel juhtudel vajavad vereloome t\u00fcvirakud ka kehav\u00e4list t\u00f6\u00f6tlemist ning aja jooksul on n\u00f5uded t\u00f6\u00f6tlemisruumidele muutunud \u00fcha karmimaks. Uued puhasruumid t\u00e4idavad k\u00f5iki t\u00e4nap\u00e4evaseid n\u00f5udeid ning v\u00f5imaldavad ohutut rakkude kehav\u00e4list t\u00f6\u00f6tlust,\u201c r\u00e4\u00e4kis dr Kaare. Lisaks vereloome t\u00fcvirakkude siirdamisele v\u00f5imaldavad uued puhasruumid astuda j\u00e4rgmise sammu, milleks on CAR-T rakuravi. \u201eTegemist on ravimeetodiga, mil patsiendilt kogutakse tema enda immuunrakke ning \u00f5petatakse neid \u00e4ra tundma v\u00e4hirakke. Muudetud rakke nimetataksegi CAR-T rakkudeks. Need rakud on peale patsiendile tagasikandmist v\u00f5imelised \u00fcles leidma v\u00e4hirakud ja need h\u00e4vitama,\u201c kirjeldas Eesti hematoloogiliste kasvajate rakuravi eestvedaja dr Kaare. Ta lisas, et kui praegu peaksid Eesti patsiendid seda ravimeetodit vajama, tuleb neil s\u00f5ita v\u00e4lismaale. \u201eOleme koost\u00f6\u00f6s Icosageni ja P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglaga v\u00e4ga l\u00e4hedal sellele, et saame sama ravi pakkuda ka Eestis. Ka raviprotokoll on selleks juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud,\u201c \u00fctles dr Kaare.<\/p>\n\n\n\n Teine ravimeetod, mis vajab spetsiifilisi kudede ja rakkude t\u00f6\u00f6tlemiseks m\u00f5eldud ruume, on silma sarvkesta t\u00fcvirakkude kasvatamine nende siirdamiseks. \u201eSarvkesta epiteeli t\u00fcvirakkude \u00fclesanne on toota uusi epiteelirakke ja hoida sarvkesta pind l\u00e4bipaistva ning siledana. Kui need t\u00fcvirakud on h\u00e4vinud, n\u00e4iteks s\u00f6\u00f6vituse tagaj\u00e4rjel, v\u00f5ib tekkida limbaalne t\u00fcvirakupuudulikkus, mille tagaj\u00e4rjel h\u00e4irub n\u00e4gemine oluliselt. Plaanitud ravi k\u00e4igus kasvatatakse v\u00e4ikesest koet\u00fckist esmalt laboris uus t\u00fcviakurikas sarvkesta epiteelikiht, mis siiratakse seej\u00e4rel kahjustatud silmapinnale. T\u00fcvirakkude siirdamise kaudu on v\u00f5imalik taastada sarvkesta normaalne epiteel ja parandada oluliselt patsientide n\u00e4gemist,\u201c selgitas Kliinikumi silmakliiniku juht dr Mikk Pauklin<\/strong>, kelle s\u00f5nul toimub arendust\u00f6\u00f6 selle nimel, et esimene siirdamine saaks toimuda 2027. aasta esimeses pooles.<\/p>\n\n\n\n Lisaks rakuravile, mis usutavasti on tulevikus aina igap\u00e4evasem ravimeetod, kasutatakse siirdamiseks ka luukude. \u201eTartu \u00dclikooli Kliinikumis on luukoe hankimisega tegeletud juba enam kui 65 aastat ning olgugi, et t\u00e4nap\u00e4evaks on v\u00f5imalik v\u00e4ga mitmete inimp\u00e4ritolu kudede siirdamine, on luukoe siirdamine maailmas k\u00f5ige sagedasem. Kliinikumis kasutatakse luukoe siirdamist pea igap\u00e4evaselt,\u201c tutvustas vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud ja skeletikudede panga eestvedaja dr Katre Maasalu<\/strong>. Kui Kliinikumi ravit\u00f6\u00f6s v\u00f5i ka teistel haiglatel tekib vajadus, on skeletikudede panga tootevalikus t\u00f6\u00f6deldud reiepealuud, luupuru, toruluude osad, terved luud, k\u00f5\u00f5lused ja meniski transplantaadid \u201eSelliste kudede k\u00e4itlemine ja siirdamine eeldab, et kogu protsess oleks algusest l\u00f5puni h\u00e4sti j\u00e4lgitav ja t\u00f5endatav ning et ruumid vastaksid Ravimiameti ja rahvusvahelistele rangetele n\u00f5utele. Seet\u00f5ttu koondub ka skeletikudede panga t\u00f6\u00f6 puhasruumide kompleksi,\u201c r\u00e4\u00e4kis dr Maasalu.<\/p>\n\n\n\n \u201eSeega t\u00f6\u00f6deldakse Kliinikumis v\u00e4ga erinevaid inimese rakke ja kudesid ning nende t\u00f6\u00f6tlusprotsessid on erinevad. Puhasruumide kompleksi loomise on k\u00f5ikide \u00fcksuste erinevate vajadustega arvestatud erinevaid ruume luues, kuid kogu kompleks kasutab \u00fchist tehnilist taristut, keskkonnaseiret ja kvaliteedis\u00fcsteemi,\u201c lisas Kai J\u00f5ers.<\/p>\n\n\n\n Kirjeldatud koe- ja rakuravi keskuse k\u00f5rval asub uutes ruumides t\u00f6\u00f6le ka Kliinikumi ja Tartu \u00dclikooli \u00fchine kliiniliste uuringute keskus. \u201eKliiniliste teadusuuringute l\u00e4biviimine on v\u00e4ga oluline \u00fclikoolihaigla eelis. Meie keskuse eesm\u00e4rk on luua s\u00fcsteem, milles teadus, ravi, innovatsioon ja ettev\u00f5tlus toetavad \u00fcksteist. Siis on Kliinikumi t\u00f6\u00f6tajatel, teadlastel ja erinevatel koost\u00f6\u00f6partneritel mugav ja sujuv osaleda uute ravimeetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises ning nende kliinilisse kasutusse viimises,\u201c kirjeldas kliiniliste uuringute keskuse juht dr Katrin Kaarna<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Ta lisas, et \u00fclikoolihaigla puhul on mitmetele tegevustele rakendatud ka haiglaerandit, mis t\u00e4hendab, et Kliinikumil on v\u00f5imalus arendada personaalseid raku- ja geeniravimeid ning pakkuda patsientidele uuenduslikku ravi olukorras, kus standardlahendustest j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks. \u201eUude kompleksi on sisse seatud ka uuringute l\u00e4biviimiseks m\u00f5eldud vastuv\u00f5tukabinetid ambulatoorsetele uuringupatsientidele. Kokkuv\u00f5tvalt saab \u00f6elda, et uude kompleksi koondub kogu uue ravimeetodi arendustee \u2013 teaduslikust ideest kontrollitud puhasruumikeskkonda ning sealt edasi kliinilise uuringu v\u00f5i haiglaerandi kaudu patsiendini,\u201c s\u00f5nas dr Kaarna.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumi puhasruumide kompleks valmis mitme osapoole koost\u00f6\u00f6na. Hoone laienduse projekteeris ja ehitas Embach Ehitus ning sellesse rajatud puhasruumide kompleksi projekteeris ja ehitas Caverion. M\u00f5lemad ettev\u00f5tted tegid tihedat koost\u00f6\u00f6d Kliinikumi haldusvaldkonnaga. Investeeringu kogumaksumus oli k\u00e4ibemaksuta 4,7 miljonit eurot. Sellest 1,6 miljonit moodustas TeamPerMedi projekti Eesti riigi kaasfinantseering, mis rahastati Haridus-teadusministeeriumi toetusena. Teadusaparatuuri soetamist on toetanud ka Riiklik Siirdemeditsiini ja Kliiniliste Uuringute keskuse konsortsium.<\/p>\n\n\n\n