Tartu \u00dclikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku ajalugu tuleb k\u00e4sitleda koos Tartu \u00dclikooli ja arstiteaduskonna arenguga ning sellest tulenevalt erinevate struktuuri\u00fcksuste tekkimisega eri ajaperioodidel. Selgelt v\u00f5ib eristada 4 ajaj\u00e4rku kirurgiakliiniku ajaloos:<\/p>\n\n\n\n
1804-1917 nn vene tsaariaegne periood<\/p>\n\n\n\n
1918-1940 esimene EV iseseisvusaegne periood<\/p>\n\n\n\n
1941-1991 n\u00f5ukogude okupatsiooni aeg<\/p>\n\n\n\n
Alates 1992 teine EV iseseisvusaegne periood<\/p>\n\n\n\n
1804-1917<\/strong><\/p>\n\n\n\n Veneaegne T\u00dc kirurgiakliinik alustas t\u00f6\u00f6d 1804. aastal Tartus Riia m\u00e4el b\u00fcrger Dahlstr\u00f6mi majas. 1808. a viidi Tartu \u00dclikooli Kliinikum koos kirurgiakliinikuga Toomele sealsest kasarmuhoonest \u00fcmber ehitatud haiglasse, kus kirurgiakliinik tegutses kuni 1971. aastani.<\/p>\n\n\n\n Tsaariaegse Tartu \u00dclikooli kirurgiakliiniku ajaloos ja arengus oli oluline roll saksa (baltisaksa) ja vene p\u00e4ritolu v\u00e4ljapaistvatel isikutel\/kirurgidel, kelle tegevus t\u00f5i T\u00dc kirurgiakliinikule ka rahvusvahelist tuntust. Sellest perioodist tuleks esile t\u00f5sta Johann Christian Moier, kes juhtis kirurgiakliinikut 22 aastat (1814-1836) ja keda peetakse kirurgia loojaks Eestis ja Tartu kirurgia koolkonna rajajaks. Tema v\u00f5imekusest r\u00e4\u00e4gib fakt, et ta valiti mitmel korral arstiteaduskonna dekaaniks (1817-1830) ja aastatel 1834-1836 oli ta Tartu \u00dclikooli rektor.<\/p>\n\n\n\n Moieri j\u00e4rglaseks sai Nikolai Pirogov, kes juhtis kirurgiakliinikut 1836-1841. Tema panus kirurgia arengusse oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, ta andis v\u00e4lja topograafilise anatoomia atlase ja \u00f5petas kirurge m\u00f5tlema l\u00e4htuvalt anatoomiast. N. Pirogov v\u00f5ttis kasutusele mitmeid originaalseid operatsioonitehnikaid nagu ninaplastika ja labajala osteoplastiline amputatsioon.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast Pirogovi juhatas kirurgia- ja silmakliinikut Saksamaalt kutsutud professor G.F.B. Adelmann, kes oli kliiniku juhataja 1841-1871, s.o 30 aastat, mis on kirurgiakliiniku ajaloos k\u00f5ige pikemalt ametis olnud kliiniku juhataja.<\/p>\n\n\n\n Sellest perioodist tuleks m\u00e4rkida 1850-1858. a kirurgiakliinikus t\u00f6\u00f6tanud Julius von Szymanowskit<\/em>, keda loetakse Euroopas plastikakirurgia loojaks.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige kuulsamaks kirurgiks, kes on Tartus \u00f5ppinud ja t\u00f6\u00f6tanud ning kirurgiakliinikut juhtinud, on E von Bergmann (kliiniku juhataja 1871-1878). Bergmanni loetakse \u00fcheks aseptika meetodi loojaks. Talle t\u00f5id rahvusvahelist tuntust ka t\u00f6\u00f6d koljuvigastustest ja ajuhaigustest, aga ka uute operatsioonimeetodite v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine. Tema operatsioonimeetod h\u00fcdrotseele raviks on kasutusel veel t\u00e4nap\u00e4evalgi. Bergmanni tegevus Tartus ei piirdunud ainult arstit\u00f6\u00f6ga. Tema taotlusel p\u00f5hineb Toome kirurgiakliiniku laiendamine, rekonstrueerimine ja uuena avamine 1875. aastal. Bergmanni panust kirurgia arengusse m\u00e4rgib ka talle p\u00fcstitatud ausammas Tartus Toomem\u00e4el, aga ka tema nime kandev kliinik Potsdamis, Saksamaal.<\/p>\n\n\n\n Tsaariaegse Tartu \u00dclikooli kirurgiakliiniku viimane juhataja oli WMF Zoege von Manteuffel, kes oli v\u00e4ljapaistev kirurg. Ta v\u00f5ttis 1897. a esimesena Euroopas kasutusele operatsioonil steriilsed kummikindad, et v\u00e4ltida haavainfektsiooni. Zoege von Manteuffel tegi Eestis esimese operatsiooni kilpn\u00e4\u00e4rmel (1892) ja s\u00fcdamel (1903), eemaldades kuuli parema s\u00fcdamevatsakese kaudu.<\/p>\n\n\n\n Tsaariaja l\u00f5ppu j\u00e4\u00e4b Maarjam\u00f5isa kliinikute kahe hoone v\u00e4ljaehitamine (1915-1917), milledest \u00fches alustas t\u00f6\u00f6d II kirurgiakliinik 1921. a.<\/p>\n\n\n\n 1918-1940<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eesti Vabariigi Tartu \u00dclikool avati 1919. a. Kui tsaariaegses Tartu \u00dclikoolis oli \u00fcks kirurgiakliinik, siis EV Tartu \u00dclikoolis oli kaks kirurgiakliinikut. I kirurgiakliinik avati Toomel 1919. a ja II kirurgiakliinik Maarjam\u00f5isas 1921. a.<\/p>\n\n\n\n I kirurgiakliinikut juhtis 1919-1931. a prof K. Konik, kes oli ka \u00fcks kolmest Eestimaa P\u00e4\u00e4stekomitee liikmetest. I kirurgiakliiniku j\u00e4rgmine juhataja oli prof U. Karell (1931-1937) ning 1938. a asus I kirurgiakliiniku juhatama prof A. Linkberg. II kirurgiakliiniku (Maarjam\u00f5isa) esimene juhataja oli prof R. Wanach (1921-1931), tema j\u00e4rglaseks sai prof K. Konik (1931-1936) ja seej\u00e4rel prof U. Karell (1937-1944).<\/p>\n\n\n\n Kuigi 22 aastase iseseisvusperioodi jooksul ei rikastanud Tartu \u00dclikooli kirurgia m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt maailma arstiteaduse ajalugu, p\u00fcsis kirurgia siiski laitmatult rahvusvahelisel tasemel, millele aitas kaasa teatud konkurents Toome ja Maarjam\u00f5isa kirurgiakliinikute vahel, aga ka asjaolu, et mitmed kirurgid said t\u00e4ienduskoolitusi Euroopa tuntud keskustes Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Poolas ja Ungaris, mis oluliselt m\u00f5jutas hiljem kitsaste kirurgiliste erialade tekkimist.<\/p>\n\n\n\n Eesti I iseseisvusaja l\u00f5puks oli Toomel asuvas kirurgiakliinikus 120 voodikohta ja Maarjam\u00f5isa kirurgiakliinikus 100 voodikohta.<\/p>\n\n\n\n 1941-1991<\/strong><\/p>\n\n\n\n N\u00f5ukogude okupatsioon ja II Maailmas\u00f5da muutsid aastatel 1940-1944 oluliselt Toome ja Maarjam\u00f5isa kirurgiakliinikute j\u00e4rjepidevust ja staatust, mis p\u00e4\u00e4dis kirurgiakliinikute evakueerimisega Tartust 1944. aastal. P\u00e4rast s\u00f5da loodi NSVL eeskujul Tartu \u00dclikoolis kateedrid. Teaduskonnakirurgia kateeder prof A. Linkbergi juhtimisel j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6d Toome I kirurgiakliinikus. Toome kliinik oli baasiks ka ortopeedia osas operatiivse kirurgia ja topograafilise anatoomia kateedrile (esimene juhataja dots. V. P\u00f5kk). II kirurgiakliinikus Maajam\u00f5isas tegutses hospitaalkirurgia kateeder (esimene juhataja dots. J. Ennulo) ning \u00fcldkirurgia ja kirurgilise propedeutika kateeder (esimene juhataja dots. A. Rulli). Maarjam\u00f5isa kirurgiakliinik sai baasiks ka kirurgilisele stomatoloogiale.<\/p>\n\n\n\n Okupatsiooniaegses Eestis toimusid olulised muutused Tartu kirurgias. Loodi uued spetsialiseeritud osakonnad: kirurgilise stomatoloogia osakond (1945), traumatoloogia osakond (1952), lastekirurgia osakond (1962), uroloogia osakond (1962) ja veresoontekirurgia osakond (1965). Toome kirurgiakliinikus t\u00f6\u00f6tasid alates 1962. a \u00fcldkirurgia osakond (30 voodit), lastekirurgia osakond (30 voodit), ortopeedia osakond (30 voodit), uroloogia osakond (30 voodit). Maarjam\u00f5isa kirurgiakliinikus \u00fcldkirurgia osakond (60 voodit), traumatoloogia osakond (60 voodit), stomatoloogiline kirurgia (25 voodit) ja torakaalkirurgia osakond (25 voodit). 1962. aastast kuni taasiseseisvumiseni toimus k\u00fcll k\u00f5ikide erialade areng, kuid tehnoloogia mahaj\u00e4\u00e4mus nii diagnostikas kui ravis ning informatsiooni puudus avaldasid siiski olulist pidurdavat m\u00f5ju. Kontaktid arenenud riikidega olid n\u00f5rgad. Positiivset m\u00f5ju avaldas sel ajal kirurgide arengule kirurgide t\u00e4ienduskursused h\u00e4stivarustatud keskustes Leningradis ja Moskvas.<\/p>\n\n\n\n 1992-k.a<\/strong><\/p>\n\n\n\n 1992. a moodustati kahe \u00f5ppetooliga (\u00fcldkirurgia \u00f5ppetool ja kirurgiliste haiguste \u00f5ppetool) T\u00dc kirurgiakliinik (juh prof A. Peetsalu (1992-2012), alates 2012 prof U. Lepner). Kliinilisteks baasideks kliinikumis said:<\/p>\n\n\n\n - I kirurgia osakond, alates 2000. a \u00fcldkirurgia ja plastilise kirurgia osakond, juh dr H. Kokk (1977-1995), dots U. Lepner (1996-2012), dr T. Vaasna (2012-2023), dr C. Nikkolo (2024-);<\/p>\n\n\n\n - II kirurgia osakond, alates 2000. a abdominaalkirurgia osakond, juh dr V. Laisaar (1982-1994), dots T. V\u00e4li (1995-2009), dr T. Tikk (2009-2017), kaasprof T. Sillakivi (2017-2023), dr A. Uksov (2024-);<\/p>\n\n\n\n - uroloogia osakond, alates 2000. a uroloogia ja neerusiirdamise osakond, juh dr H. Kask (1977-1997), dr G. Timberg (1998-2008), dr T. Muul 2008-2014, dots A. Kotsar (2015-2018), dr R. Ots (2018-2023), dr M. \u017darkovski (2024-);<\/p>\n\n\n\n - lastekirurgia osakond, juh dr E-A. V\u00e4rim\u00e4e (1978-2000), dr K. Varik (2000-2016), dr R. L\u00f5ivukene 2017-2023), dr V. K\u00fcbarsepp (2024-);<\/p>\n\n\n\n - veresoontekirurgia osakond, oli aastatel 1992-2000 kirurgiakliiniku koosseisus (juh dr E. Rebane), 2001-2005 kuulus osakond kardiovaskulaar-ja torakaalkirurgia kliinikusse (juh dots. A. Pulges). Aastal 2005 liideti osakond taas kirurgiakliinikuga, juhatajaks sai dr. J. Lieberg. Alates 2022 on juhataja prof J. Kals.<\/p>\n\n\n\n Kirurgilise ja g\u00fcnekoloogilise onkoloogia osakond (kuni 2021 kirurgilise onkoloogia osakond hematoloogia ja onkoloogia kliiniku koosseisus) liideti kirurgiakliinikuga 2022. a, juh dr J. Soplepmann, alates 2024 dr E. Eelma.<\/p>\n\n\n\n Taasiseseisvumisperioodi iseloomustab kirurgia tormiline areng, mis sai v\u00f5imalikuks piiride avanemisega ning kirurgidel tekkisid v\u00f5imalused koolitusteks ja sta\u017eeerimiseks v\u00e4lismaa tipphaiglates ja \u00fclikoolides, samuti hakkas kiiresti paranema tehnoloogia pool. Esile tuleb tuua laparoskoopilise meetodi juurutamine (1993. a esimene laparoskoopiline kolets\u00fcstektoomia) \u00fcldkirurgias ja onkoloogilises kirurgias ning selle laienemine uroloogiasse ja lastekirurgiasse; endovaskulaarse kirurgia juurutamine ja arendamine viimasel k\u00fcmnendil veresoontekirurgias; maksasiirdamise (1999 dots T. V\u00e4li eestvedamisel) ja pankrease siirdamise (2015 dr M. Murruste eestvedamisel) juurutamine lisaks neerusiirdamisele, mida on kirurgiakliinikus edukalt tehtud juba alates 1968 (prof A. Linkberg). Paradigma muutus kirurgiliste haiguste ravis oli p\u00e4evakirurgia sisseviimine 1999. a, mis on aastatega \u00fcha laienenud ning uue p\u00e4evakirurgia operatsiooniploki valmimisega 2023. aastal on loodud uus v\u00f5imalus p\u00e4evakirurgia osakaalu kirurgiliste haigete ravis veelgi suurendada.<\/p>\n\n\n\n Koostaja prof U. Lepner<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tartu \u00dclikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku ajalugu tuleb k\u00e4sitleda koos Tartu \u00dclikooli ja arstiteaduskonna arenguga ning sellest tulenevalt erinevate struktuuri\u00fcksuste tekkimisega eri ajaperioodidel. Selgelt v\u00f5ib eristada 4 ajaj\u00e4rku kirurgiakliiniku ajaloos: 1804-1917 nn vene tsaariaegne periood 1918-1940 esimene EV iseseisvusaegne periood 1941-1991 n\u00f5ukogude okupatsiooni aeg Alates 1992 teine EV iseseisvusaegne periood 1804-1917 Veneaegne T\u00dc kirurgiakliinik alustas t\u00f6\u00f6d 1804. […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"parent":17,"menu_order":9,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-6426","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n