Healoomulised kopsukasvajad

 

­Trahheas, bronhides ja kopsukoes esinevad healoomulised kasvajad kokku on keskmiselt ca 100 korda haruldasemad kui kopsuvähk

­Heterogeenne rühm – kirjeldatud ca 60 erinevat healoomulist neoplasmaatilist protsessi

 

Tavalisemad healoomulise kopsukasvajad

Epiteliaalsed:

­Polüübid

­Papilloomid

­Adenoomid

Mesenhümaalsed:

­Bronhiaalsed fibroomid

­Bronhiaalsed kondroomid

­Bronhiaalsed leiomüoomid

­Bronhiaalsed lipoomid

­Neurofibroomid

­Hemangioomid

­Lümfangioleoimüomatoos (LAM)

Embrüonaalsed:

­Hamartoomid

­Teratoomid

Põletikulised (Inflammatoorsed) “tuumorid”:

­Plasmarakulised granuloomid

­Pseudotuumorid

­Eosinofiilsed granuloomid

Polüpoidsed (“Adenoomid”)*:

­Kartsinoid*

­Silindroom (cylinrdoma)*

­Mukoepirermoidtuumorid*

*Võivad maligniseeruda

 

Patsiendi iseloomulikud kaebused, sümptomid ja kulg (kliiniline haiguspilt)

­Enamik patsientidest on kaebusteta

­Vaevuste esinemisel on need enamasti tingitud kasvaja eksofüütsest (endobronhiaalsest) lokalisatsioonist:

  1. Köha
  2. Vahel veriköha
  3. Hingeldus
  4. Vilistav-vinguv hingamine, mis on kuuldav unilateraalselt või lokaalselt või nn. “intrapulmonaalne striidor”
  5. Korduvad kopsupõletikud samas lokalisatsioonis
  6. Rindkerevalu

Perifeersed kasvajad on praktiliselt kõik asümptomaatilised, neid avastatakse tavaliselt nn. Ümarvarjuna” juhuslikult röntgenuuringute tegemisel kopsudest

 

Ümarvarju puhul tuleb igal juhul selgitada selle olemus (Vt.)!

 

Kommentaare ümarvarju kohta

­Ümarvarju andev protsess on suure tõenäosusega pahaloomuline (kopsuvähk), kui patsient on >35-aastane ja suitsetanud >10 aastat, ent protsessi olemus vajab väljaselgitamist ka kõikidel muudel juhtudel!

­Sileda servaga, konkreetselt piirdunud protsessid on enamikul juhtudest healoomulised, kuid pahaloomulisuse tõenäosus on siiski vähemalt 35%

­Pahaloomulisusele viitavad röntgenleiul varju väliskontuurilt lähtuvad väljaulatuvad piikjad varjud

­Leiu täpsustamiseks kasutatakse laialdaselt rindkere CT või HRCT uuringut

­“Ümarvarjus” esinevat kaltsifikatsiooni on varem peetud healoomulisuse tunnuseks (tavaröntgenfilmil on lubistus nähtav <1% vähijuhtudest, kuid histoloogiliselt aga 14% vähkidest)

­Ümar või ümarvormidest moodustunud sagarja või kobarja struktuuriga vari (mis meenutab popcorn’i), eriti kui selles on tsentraalset, lamellaarset lubistust, on iseloomulik healoomulisele protsessile (hamartoom); hajutatud osakestena esinev lubistus on enam iseloomulik pahaloomulisusele

­Varasemate rindkere röntgenogrammide kättesaadavus võrdlemiseks konkreetse radioloogilise leiuga on kopsu ümarvarju diagnostikas sageli otsustava tähendusega:

  1. Kui kasvaja mõõtmete kahekordistumiseks kuluv aeg ületab 18 kuud, on suure tõenäosusega tegemist healoomulise protsessiga. Vähkide kasv on kiire – mõõtmed kahekordistuvad tavaliselt <7…10 kuuga

Hamartoom

­60% healoomulistest kasvajatest alumistes hingamisteedes

­ca 5…10% solitaarselest sõlmedest kopsudes (Lillington, 1991)

­Meestel 2x sagedamini kui naistel, suurim esinemissagedus 30-60-aastaselt

­Radioloogiliselt väga hästi piirdunud, 2-4 cm läbimõõdus (“popcorn’i meenutav) varjustus, mis 50% juhtudest sisaldab lubistust

­Lubistus nähtav tavaröntgenogrammil 10-15% juhtudest

­Kahtluse korral aitab leidu täpsustada rindkere CT või HRCT uuring

­Lokaliseerub tavaliselt kopsukoes, väga harva on ta endobronhiaalne

­Sisaldab kondromatoosset kudet, rasvkudet, müksomatoosset ja fibroblastilist kudet, samuti lihaskiude, bronhinäärmeid ja põletikurakulist infiltratsiooni

 

Papilloom

­Tavaline lokalisatsioon: kõris, trahheas ja bronhides

­Sageli lastel

­2 tüüpi:

­polüübid (arvat. viirusliku etioloogiaga)

­põletikulised polüübid (kroonilise infektsiooni tagajärjel)

Hemangioom

­Tavaliselt perifeerne, kopsuparenhüümi protsess

­Esineb tunduvalt enam naistel, igas elueas

­Asümptomaatiline, ei põhjusta vaevusi, avastatakse juhuleiuna

 

Fibroom

­Esinevad nii perifeerse tuumorina (asümptomaatiline, juhuleiuna tuvastatav ümarvari)

­Kui bronhivalendikku ulatuva tsentraalse uudismoodustisena (tsentraalsele endobronhiaalsele kasvajale iseloomulikud tunnused ja sümptomid – köha, veriköha, lokaalne vilistav hingamine või intrapulmonaalne striidor, hingeldus, korduvad kopsupõletikud antud ventilatsioonipiirkonnas jne.)

 

Kondroom

­Harvaesinev, kõhrelist toest omavates tsentraalsetes bronhides

­Tavaliselt polüpoidja välimusega endobronhiaalne tuumor

 

Lipoom

­Tavaliselt suure kaliibriga tsentraalsetes hingamisteedes

­Enam vanematel meestel

­Põhjustavad tsentraalsele takistusele (tuumorile) iseloomulikke vaevusi ja sümptomeid (k.a. kopsupõletikke)

 

Adenoomid

­Lähtuvad limanäärmete epiteelist

­Moodustavad väikesi polüüpjaid kühmusid, mis on hõlpsasti bronhoskoopial nähtavad

 

Kartsinoid

­4% kõikidest bronhogeensetest uudismoodustistest

­Ürgneb Kulchitsky neuroendokriinsetest (APUD) rakkudest

­Nn. “kartsinoidisündroom” esineb ca 5%-l kopsukartsinoidiga patsientidest:

­Nahapunetus (“flushing”)

­Bronhide obstruktsioon

­Kõhulahtisus

­5-HIAA (5-hüdroksü-indolüüläädikhappe) eritumine uriiniga

­Kartsinoid annab metastaase – siiski üldiselt metastaseeruvad vaid kartsinoidisündroomiga kulgevad vormid

­Kartsinoid võib olla ka pahaloomuline:

­Metastaseerumine lümfisõlmedesse, maksa, luudesse ja pehmetesse kudedesse

­Kartsinoidi õnnestub 50% juhtudest näha bronhoskoopilisel uuringul

­Tsentraalse lokalisatsiooni korral hingamisteedes on kartsinoid selgelt piirdunud, üsna ümara pealispinnaga tuumor, mis ei infiltreeri ümbritsevat bronhilimaskesta

­Tsentraalne kartsinoid annab klassikalise endobronhiaalse tuumori kliinilise leiu: patsientide sagedaim esmaskaebus on köha või/ja veriköha või kopsu või selle osa atelektaas bronhi(haru) sulgusest

­Perifeerne kartsinoid on sageli asümptomaatiline

­Kartsinoid (ka pahaloomuline) on kirurgiliselt ravitav

 

Kopsu ja alumiste hingamisteede healoomuliste kasvajate diagnostika ja ravi sõltuvad protsessi lokalisatsioonist:

 

Tsentraalsed:

­bronhoskoopia + biopsia

Perifeersed:

­videotorakoskoopial (VATS) või torakotoomial võetud biopsia koos kopsu resektsiooniga (operatsiooniaegne kiiruuring)

­Aktsepteeritav on ka transtorakaalne peennõelaspiratsioonibiopsia

 

Valikravi on kirurgiline eemaldamine:

­Tsentraalne – torakotoomia käigus või endoskoopiliselt

­Perifeerne - kopsu resektsioon videotorakoskoopial või torakotoomial

Registreerimine

 

tööpäeviti

7.30–18.00

731 9100

või

tööpäeviti
08.00–16.00

731 8911

Kliinikumi üldinfo

   
731 8111
E-P 08.00–19.00