Õhkrind e. pneumotooraks (Pneumohorax)

 

Normaalselt pleuraõõnes välise atmosfääri suhtes negatiivne rõhk, et kopsud täidaksid rindkereõõne võimalikult äielikult. See negatiivne rõhk süveneb sissehingamisel (-1,0 kPa) ja väheneb väljahingamisel (-0,3 kPa).

 

Õhkrinna klassifikatsioon.

Kui “pleuraõõnde” satub õhku, langeb alarõhk ja kopsude maht väheneb (nn. osaline õhkrind) kuni rõhud võrdsustuvad.

Kui negatiivne rõhk kaob täielikult ja vistseraalse ja parietaalse pleura vahel puuduvad haigusprotsessi läbimise tagajärjel tekkinud) liited, langeb kops täielikult õhutühjana kokku (nn. totaalne õhkrind). Kui õhk pääseb pleuraõõnde ventiilmehhanismi kaudu (läbivalt vigastatud rindkeresein või kops, mistõttu õhk siseneb pleuraõõnde, kuid ei välju sealt), on tegemist (ventiil)pingelise õhkrinnaga

 

Kui õhkrind tekib inimesel ilma selge traumaatilise põhjuseta, on kõne all iseeneslik õhkrind e. spontaanne pneumotooraks. Seda esineb rohkem meestel ja suitsetajatel.

 

Spontaanse õhkrinna põhjused:

 

Tavaliselt purunevad õhuruumid kopsudes:

  • Kopsu pinnal olevad väiksemad, enam kopsu tipupiirkonnas asetsevad, hingamisteedega ühenduses olevad õhuruumid (ingl. k. bleb) või ka
  • Suuremad, emfüseemiga patsientidele omased bulla’d.
  • Harvem on spontaanse õhkrinna põhjuseks kopsu destruktsiooniga kulgev infektsioon (abstsedeeruv pneumoonia, kopsuabstsess või tuberkuloosne õõs, mis murdub pleuraõõnde.
  • Väga harvadeks põhjusteks on kopsu tsüstja degeneratiooniga kulgevad haigused – lümfangioleiomüomatoos (naistel korduvad spontaansed õhkrinnad) ja mesenhümaal-tsüstiline hamartoom

 

Traumaatiline õhkrind tekib:

  • Erinevate rindkereseina läbistavate traumade korral
  • Ka kinniste rindkeretraumade korral – kopsu vigastus roidefragmendi poolt
  • Kopsude barotraumade korral

 

Iatrogeenne õhkrind – invasiivsete diagnostiliste- ja raviprotseduuride komplikatsioonina:

  • Pleurapunktsioon
  • Pleurabiopsia
  • Perkutaanne transtorakaalne peennõelbiopsia
  • Bronhoskoopial tehtav kaugbiopsia (transbronhiaalne biopsia) – välditav protseduuri tegemisel röntgenläbivalgustuskontrolli all

 

Õhkrinnaga patsiendi anamneesis trauma või spontaansele õhkrinnale omased riskitegurid (Vt. spontaanse õhkrinna põhjused)

 

Õhkrinna kliiniline haiguspilt

  • Sõltub paljudest teguritest, sealhulgas eelkõige õhkrinna suurusest, pingelisusest ja kardiorespiratoorse süsteemi eelnevast seisundist
  • Patsient võib olla asümptomaatiline
  • Tavaliselt tunneb patsient kahjustusega poolel pleuraalset rindkerevalu (valu on terav, seotud rindkere asendi ja hingamisliigutustega
  • Eelnevalt halva kopsufunktsiooniga patsientidel võib väikese ulatusega õhkrind põhjustad raske hingamispuudulikkuse koos sellel omast kaebustega
  • Pingelise õhkrinna korral tihti raske üldseisund tsüanoosi ja/või hüpotooniaga

 

Õhkrinna diagnostika

  • Väheulatuslik õhkrind – raske füüsikalise uurimise meetoditega diagnoosida
  • Suurema õhuruumi korral – perkussioonil tümpaania, auskultatsioonil hingamiskahina nõrgenemine või kadumine
  • Radioloogiline leid – näha tavaröntgenogrammidel, selgemini ekspiiriumis tehtud ülesvõttel
  • Analüüsida hoolikalt kopsu võimalikke kontuure - välistada artefaktid, samuti pehmete kudede jm. ekstratorakaalsete struktuuride poolt moodustatud varjud
  • Pingelise õhkrinna korral keskseinandi/südame silueti nihe tervele poolele (vastavalt kahjustatud poole hemitooraksi mahu suurenemine)
  • Diferentsida suuremõõtmelisest emfüsemaatiliselt bulla’st (mis ei ole olemuselt õhkrind)

 

 

A.                                                                               B.

 

Joonis 1. A. Parempoolne totaalne pneumotooraks. Patsiendil kaebusteks pleuraalne valu paremal rindkeres ja düspnoe füüsilisel koormusel (tavapärasest kiirem kõndimine võimatu). Näha täielikult kollabeerunud parem kops ja keskseinandi/südame silueti vähene nihe tervele poolele. B. Sama patsient pärast dreeni asetamist ja õhu evakueerimist. Paremal kostodiafragmaalsiinuses on näha vähene pleuraefusioon.

 

 

 

Joonis 2. Osaline õhkrind paremal. Pleuraõõs on dreneeritud, kuid rigiidne kops ei ole täielikult sirustunud ja hemitooraksit täitnud. Roheliste nooltega on näidatud kopsu kontuurid.

 

Õhkrinna ravi

 

Pingeline õhkrind vajab vältimatut abi, kuna võib kiiresti progresseeruda eluohtlikuks seisundiks. Esmaabiks on kohene dreneerimine, selleks võimaluste puudumisel viiakse roievahemikust pleuraõõnde õõnes (punktsiooni)nõel rõhu all oleva õhu evakueerimiseks

 

Kui õhuruumi suuruseks on <20% hemitooraksi mahust, s.t. PA-röntgenogrammil on “õhusirbi” laius selle lateraalkontuuril kuni 2 cm ja järgmise 24 tunni vältel see ei laiene, võib patsienti jälgida ja oodata spontaanset paranemist (kopsu- või pleuradefekt umbub ja õhk imendub). Niisugustel juhtudel ja patsiendi kliinilise seisundi stabiilsuse korral on soovitatav teha röntgenogramme 1-nädalaliste intervallidega kuni õhu täieliku imendumiseni

 

Eelkirjeldatust massiivsema õhkrinna (õhu poolt okupeeritud >20% hemitooraksist) raviks dreneeritakse indkereõõs õhu eemaldamise eesmärgil. Dreen paigaldatakse tavaliselt keskmiselt medioklavikulaarjoonelt 2.-3. roidevahemikust suunates sisseviidava dreeni otsa üles kopsutipu suunas. Dreen ei pea olema suure läbimõõduga (erinevalt pleuraempüeemi ja hemotooraksi ravis kasutatavatest). Juhtudel, kui rindkereõõnes on ka vedelikku (õhkrinnale lisandub pleuraefusioon = fluidopneumotooraks), asetatakse dreen tavaliselt küljelt (aksillaarjoonelt). Pärast vedeliku ja õhu evakueerumist peetakse dreeni suletuna sees 24 tundi kontrollimaks võimaliku retsidiivpneumotooraksi olemasolu. Kui õhuleke esineb ja püsib ka 3-4 ööpäeva möödumisel, on tarvis kaaluda kirurgilist ravi või keemilist pleurodeesi.

 

Kollabeerunud kopsu koes aja jooksul (tavaliselt 1-2 nädalaga) toimuvate muutuste tõttu kaotab kops võime taas sirustuda ja hemitooraksit (rindkerepoole õõnt) täielikult täita ka siis, kui pleuraõõnes rõhk normaliseerub. Seepärast ei tohi näidustuste olemasolul dreneerimisega viivitada.

 

Dreeni asetamise näidustused õhkrinna korral kokku võttes:

  • Õhkrinna maht ³20% hemitooraksist (selgitus tekstis)
  • Patsiendil raske hingeldus või hingamispuudulikkus kliiniliselt
  • Pingeline õhkrind
  • Mehhaanilisel ventilatsioonil olev patsient
  • Õhkrinnale lisaks pleuraefusiooni olemasolu (pneumofluidotooraks)
  • Mõlemapoolne pneumotooraks
  • Korduv (retsidiveeruv) samapoolne pneumotooraks

 

Kirurgilise ravi näidustused õhkrinna korral:

  • Korduv (retsidiveeruv) samapoolne pneumotooraks
  • Püsiva õhulekkega pneumotooraks
  • Mõlemapoolne pneumotooraks

 

Kliinikumi üldinfo

   
731 8111
E-P 08.00–19.00

Registreerimine

 

tööpäeviti

7.30–18.00

731 9100

või

tööpäeviti
08.00–16.00

731 8911