Bronhiaalastma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mis avaldub lämbumistundena või lämbumishoona (astmahoona). See on tingitud hingamistorude (bronhide) limaskesta põletikust või ülitundlikkusest (allergiast) mõnede ainete suhtes, mis põhjustavad bronhide ahenemise. Kopsuastmale on iseloomulik väljahingamise takistus. Eristatakse põletikulis-allergilist (endogeenset) ja allergilist (eksogeenset) ehk atoopilist astma vormi.
Kopsude ehitus ja funktsioon
Sissehingamisel läbi nina või suu satub õhk hingetorusse (trahhea), mis rindkere sees jaguneb kaheks peabronhiks, üks hargneb paremasse ja teine vasakusse kopsu. Kumbki peabronh jaguneb edasi üha peenemateks harudeks puuokste sarnaselt. Kõige peenemad hingamisteed lõpevad väikestes õhukottides (alveoolid). Organismile vajalik hapnik imendub verre just alveoolidest. Samas antakse tagasi organismis moodustunud süsihappegaas, mis eemaldub organismist väljahinga-misel.
Terved bronhid kujutavad endast õhukeseseinalist toru, mille sise-pinda katab õhukene limaskest, väljastpool tugevam lihaskest. Kui inimene köhib või aevastab, tõmbuvad need lihased kokku ning see soodustab lima eraldumist bronhidest. Lima moodustub bronhi limaskestas ning selle ülesanne on aidata sissehingatud tolmu või muid võõrkehi eemaldada kopsudest ja kaitsta hingamisteid bakterite ja infektsioonide poolt põhjustatud infektsioonide eest.
Astma puhul on bronhide limaskest põletikuline ja turses, mille tagajärjel bronhid ahenevad. Ka lima tekib normaalsest rohkem ja osa hingamisteedest võib ummistuda.
Põletikuline limaskest on tundlik mitmesuguste ärrituste suhtes. Ärritavad faktorid süvendavad põletikku ja bronhide lihaskesta kokkutõmbed ahendavad bronhe veelgi. Bronhide põletik ja ahenemine raskendab õhu liikumist hingamisteedesse ja tekitab astmale iseloomulikke sümptoome, nagu köha, suurenev rögaeritus, vilistav hingamine ja õhupuudustunne.
Köhahood, vilistav hingamine ja lämbumistunne on sageduselt ja intensiivsuselt varieeruvad. Astmahoog võib olla lühikese kestusega, kuid võib kesta ka mitu päeva. Viimasel juhul on tegemist nn. astmaatilise seisundiga. Vanematel inimestel, kelle haigus on kestnud juba aastaid, ei muutu hingamine täiesti vabaks ka astmahoogudevahelisel perioodil. See on krooniline bronhiaalastma.
Sagedamini esinevad astmahood varahommikul (kella 4 ja 6 vahel) või ärkamisel. Pärast keskpäeva on haigete seisund kergem.
Astma kulg on mõjustatav paljudest välistest ja sisemistest faktoritest. Füüsiline koormus, külm õhk, mitmesuguesd ärritavad lõhnad ja ravimid võivad vallandada astmahoo, eriti lastel ja noortel täiskasvanutel.
- Mis on allergia? Mõnedel inimestel esineb ülitundlikkus teatud ainete suhtes, millega nad kokku puutuvad, mida sisse hingavad või mida söövad. Neid aineid nimetatalse allergeenideks ning reaktsiooni, mida nad esile kutsuvad, allergiaks.
Allergia ei teki esmasel kokkupuutel allergeeniga, vaid areneb pikkamisi, progresseeruvalt.
- Mis on allergilise astma põhjustajad?
Looduslikest tolmudest põhjustatud astma. Mitmesugused õie-, heina-, teraviljatolmud lendlevad õhus peamiselt päikesepaistelistel ja tuulistel päevadel, vähem niiske ja vihmase ilma korral.
Allergia avaldub aevastamises, ninaeritise suurenemises, silmade punetuses ning hingamisraskuse süvenemises. 
Tolmust tingitud astma. Peamiseks allergeeniks on silmale nähtamatud lestalised, mida leidub rohkesti madratsites, patjades ja korteri niisketes kohtades. Voodiriideid kloppides ja korrastades lenduvad allergiat põhjustavad lestad ruumis ning ladestuvad hiljem kõikjale. Seetõttu tuleb voodiriideid kloppida hoovis.
Tänapäeval tuntakse enam kui 200 tööstuslikku produkti, mille tolm võib provotseerida astmat. Haigetel, kellel astma avaldub peamiselt tööl viibides ja kes on astmavabad peale tööaja lõppu, puhkepäevadel ja puhkuse ajal, on astmahoo vallandajaks tõenäoliselt tööstustolm. 
Loomadest tingitud astma. Kodulinnud ja karvkattega loomad on allergeenideks eeskätt lastele, harvem täiskasvanutele. Kass, koer, hamster, puurilinnud, akvaariumikalad ei sobi allergilise lapse ja astmahaige eluruumidesse.
Toiduanetest ja ravimitest põhjustatud astma. Laste toiduallergia on põhjustatud peamiselt lehmapiima valkudest. Ülitundlikkus väljendub esmalt seedehäiretes (kõhulahtisus, oksendamine) ja nahanähtudena (nõgesekõrvetusele sarnanev või punetav lööve). Astmahoogu võivad vallandada puuviljad, vähid, mitmesugused veinisordid, toiduvärvid. Ravimitest võivad astmahoogusid sagedamini provotseerida antibiootikumid ja aspiriin.
Põletikulis-allergilise (endogeense) astma vallandajad ja tekkemehhanism on paljuski veel ebaselge. Küll on aga teada, et bronhide põletik on määrava tähtsusega selle haiguse kulus.
Tänapäeval võib astmahaige tänu uutele, efektiivsetele ravimitele ja õige raviskeemi puhul elada normaalset elu ilma oluliste piiranguteta. Ravi eesmärk on ära hoida astmahoogude teke päeval ja öösel ning vähendada miinimumile ägenemiste arvu, mille puhul on vaja välja kutsuda kiirabi või saata astmahaige haiglaravile.
Üldine eesmärk on saavutada haige hea enesetunne ja rahuldav üldseisund võimalikult väheste ravimite ja ravimannustega.
Astmaravimid võib tinglikult jagada kahte gruppi:
- Bronhide valendikku laiendavad ravimid (bronhodilataatorid).
Parandavad bronhide läbitavust bronhide silelihaste spasmi likvideerides. Rahvasuu on andnud neile astmapiibu nimetuse. Põletikuvastast ja ülitundlikkust vähendavat toimet neil ei ole. Toime on lühiaegne (4-6 tundi), kuid kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua tõsiseid tüsistusi, mis avalduvad peamiselt südame rütmihäiretena.
Tuntumad:
salbutamool, berotek, astmopent. Ka eufülliin kuulub sellesse rühma.
Inhalaatorite toime algab paari-kolme minuti pärast, suukaudsete ravimite ja süstide toime paarikümne minuti pärast.
Kasutatakse astmahoo korral. ALATI KAASAS KANDA!
- Põletikuvastased ravimid.
Vähendavad bronhide limaskesta turset, limaeritust. Ei likvideeri astmahoogu. Kasutatatakse pikema aja vältel, et ennetada astmahoogusid, vähendada hoogude sagedust ja tugevust. Peamiselt kuuluvad siia hormoonpreparaadid, mida kasutatakse tablettidena (üldtoime, kõrvlnähtude võimalus) või pulbrit ja aerosoolidena (kohalik toime bronhidele). Põltikuvastaseid ravimeid tuleb kasutada regulaarselt ka hoogudevahelisel perioodil, vastasel korral nende toime kaob. Seetõttu tuleb ka neid ravimeid alati kaasas kanda.
Tuntumad:
prednisoloon, bekotiid, beklomet, pulmikort, nedokromiil, intaal.
Üldpõhimõtteid ja nõudeid astma ravis
- Ravimeid tuleb tarvitada regulaarselt.
Arsti ettekirjutuse kohane pidev ravi aitab ära hoida astma ägenemist ja vajadust haiglaravi järele.
Ravi ei tohi katkestada ka hea enesetunde ja vaba hingamise korral.
- Pidev kontakt oma raviarstiga on hädavajalik.
Ainult ravi määranud arst saab otsustada kas suurendada või vähendada ravimiannuseid või nendest üldse loobuda. Hea kontakt raviarstiga hoiab ära arusaamatused ravimi tarvitamisel, sest arsti kohus on informeerida haiget ravimi toimemehhanismidest ja kõrvalnähtudest ning selgitada tarvitamisõpetust. Haige peab teadma millist ravimit kasutada astmahoo, millist hooogudevahelisel perioodil.
Peale raviplaani koostamist tuleb haigel ja arstil kokku leppida järgnevates visiitides ja kontaktivõimalustes.
- Haige peab oskama oma seisundit hinnata.
Kõige lihtsam on registreerida nn. astmapiibu kasutamise sagedust ööpäevas. Kõige objektiivsem on aga mõõta väljahingamise tippvooluväärtusi nn. PEF-meetri abil (vt.allpool). Viimane on kui baromeeter, mille näidud kajastavad astmahaige seisundit paranemise või halvenemise suunas.
Kui tarvidus astmapiibu järele kasvab tavalisega võrreldes kahe või kolmekordseks või PEF-meetri näidud oluliselt vähenevad, siis võib kindel olla, et kontroll oma haiguse üle on kadumas ja raviskeemi tuleb kohe korrigeerida.
- Astmahaige peab informeerima perekonnaliikmeid või naabreid oma haigusest.
See on vajalik juhtudel, kui haige enam ei suuda ise ennast aidata ega arstiabi kutsuda, sest raske astmahoog võib mõnikord tekkida ka hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest, regulaarsest ja nõuetekohasest ravimite tarvitamisest. Omaksed peavad teadma, millist ravimit kasutada järsku tekkiva astmahoo korral ja kuidas leida kontakti raviarstiga.
- Astma ravi ei ole ainult astmahoogude ravi.
Kasutades ainult astmahoogude puhul tarvitatavaid ravimeid jääb haiguse põhjus - bronhide põletik - kõrvaldamata. Haigel peab olema selge ülevaade, milliseid ravimeid kasutatakse astma ägenemise korral, milliseid vaibumisperioodil.
Kroonilise astma ravi valgusfoori mudeli järgi
Eesmärgid: - normilähedase kopsufunktsiooni saavutamine
- normaalse elurütmi tagamine haigele
- haige vaevuste vähendamine miinimumile
- raske astmahoo ärahoidmine
Kolm tsooni (roheline, kollane, punane) määravad ära kroonilise astmahaige seisundi ja ravi.
Roheline tsoon. KÕIK ON KORRAS!
PEF-meetri näidud 80-100% haige parimast väärtusest. Kaebused puuduvad või on minimaalsed. Igapäevases elus ega tööl ei ole vaja teha mingeid piiranguid. Kui haige on olnud pikemat aega rohelises tsoonis, siis on võimalik arstiga kooskõlastatult vähendada ravimi annuseid.
Kollane tsoon. ETTEVAATUST!
PEF-meetri näidud 50-80% haige parimast väärtusest. Kaebused - köha, hingamisel vilinad rindkeres, rusutud enesetunne. Tegemist on astma ägenemisega. Kui mingisugustel põhjustel ei ole võimalik kohe arsti poole pöörduda, siis võib suurendada rohelises tsoonis määratud ravimite annuseid või katsetada paari päeva jooksul raviskeemi, mille arst oli varem määranud kollase tsooni jaoks. Kui kõikumised rohelise ja kollase tsooni vahel on sagedased, siis viitab see vajadusel korrigeerida rohelise tsooni ravi.
Punane tsoon. HÄDAOHT!
PEF-meetri näidud alla 50% haige parimast väärtusest. Kaebused - tugev köhaärritus, raskendatud väljahingamine, rõhumistunne rindkeres esinevad ka rahuolekus või intensiivistuvad vähimagi pingutuse korral. Kohe tarvitada bronhe laiendavaid vahendeid aerosoolina, s.o. astmapiipu. Kui PEF-meetri näit ei parane, on ülim aeg helistada kiirabisse või lasta omastel end haiglasse toimetada.
Mida peab astmahaige veel teadma? 
Kroonilist bronhiaalastmat põdev haige peab teadma, kas ta kuulub nn. Kõrgenenud riskigruppi:
-
haiged, kes on pikka aega tarvitanud suukaudseid või süstitavaid hormoonpreparaate ja nendest hiljuti loobunud
-
haiged, kes on ägenemiste tõttu korduvalt viibinud haiglaravil
-
haiged, kes on raske astmahoo tõttu ravitud intensiivraviosakonnas
-
haiged, kel on psühhosotsiaalseid probleeme (labiilne närvisüsteem, kerge erutuvus, ebaterve kodune mikrokliima jne.)
Haige ei tohi keelduda arstiabist ega haiglaravist, kui:
-
bronhe laiendav ravim ei ole toiminud 3 tunni jooksul
-
bronhe laiendavat ravimit (astmapiipu) läheb vaja sagedamini kui iga 3-4 tunni jooksul
-
2-6 tundi pärast hormoonprepaaradi sissevõtmist omal algatusel või süstimist kiirabi poolt ei saabu seisundi paranemist.
Kuidas kontrollida oma astmat PEF-meetri abil?
Mis on PEF-meeter?
PEF(Peak Expiratory Flow) meeter on instrument, mille abil on võimalik määrata väljahingatava õhuvoolu maksimaalkiirust (ekspiratoorset tippvoolu). Instrumendi näitude põhjal on võimalik hinnata hingamisteede ahenemise astet, seega
-
määrata astma raskusastet
-
prognoosida astma kulgu
-
hinnata ravi efektiivsust
PEF-meetreid on mitmesuguse kujuga, kuid nende tööprintsiip ja kasutamisõpetus on samad. Mõõtmisel tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest.
-
kontrollida, et mõõtur oleks nullasendis
-
hingata sügavalt sisse
-
huultega tihedalt otsikut haarates, puhuda välja nii kiiresti ja nii tugevalt kui võimalik
-
mõõtmist teha vähemalt kolm korda järjest paari minuti jooksul ning parim näit kolmest kanda päevikusse või graafikule
Mõõtmistulemustele on soovitav lisada kellaaeg, ravimite kasuta-mine ja muud olulised haigusega seotud andmed. Kui mõõtmistevahelisel perioodil tekib vajadus kasutada inhalaatorit, siis oodata 10 minutit ja fikseerida uuesti PEF-meetri näit.
Kui mõõdame regulaarselt kaks korda päevas (hommikul ja õhtul) kindlatel kellaaegadel samas kehaasendis (seistes, istudes), siis saame usaldusväärsed andmed, mille põhjal võib teha järelduse, kas astma ravi on küllaldane või mitte.
Astmaravimite kasutamine inhalaatorite abil eeldab õige inhalatsioonitehnika omandamist, et hinnaline ravim toimiks efektiivselt. Inhalaatori kasutamisel tuleb täita järgmisi nõudeid:
 |
 |
 |
| 1. Eemaldada huuliku kate ja loksutada inhalaatorit tugevalt | 2. Hingata välja ja haarata huultega huulikust | 3. Kallutada pea veidi taha ja alustada sügavat sissehingamist, samal ajal vajutada inhalaatori põhjale, vabastades sellega propellandi ja ravimisuspensiooni |
 |
|
 |
4. Jätkata aeglaselt sügavat sissehingamist |
5. Hoida hinge kinni umbes 10sekundit |
6. Loputada suud |
Harvadel juhtudel võib propellant põhjustada neelu ja kõri piirkonna ärritusnähte (köha, hääle kähisemine).
Õige inhalaatoritehnika omandamine osutub mõnikord raskeks, eriti väikelastel, vanuritel ja haigete puhul, kelle hingamisfunktsioon on tugevalt häiritud. Inhalaatorite kasutamist hõlbustavad mitmesugused plastmassist pikendustorud ja vahemahutid.
Pikendustorud.
Suurenenud distants inhalaatori huuliku ja neelupiirkonna vahel loob eeldused, et ravimaerosool satub suuremas koguses hingamisteedesse.
Vahemahutid (volumaatikud, nebuheilerid).
Pirnikujuline, keskelt lahtikäiv plastmassist instrument, mille ühes otsas on huulik ja ainult sissehingamisele avanev klapp. Teises otsas on avaus aerosoolinhalaatori jaoks.
Peale ravimi pihustamist vahemahutisse tuleb ravim aeglaselt (5 sekundi jooksul) sisse hingata. See aeg võimaldab väikelastel , vanuritel ja tugevalt väljendunud hingamispuudulikkusega haigetel rahulikult ravim sisse higata. Vahemahuti võimaldab lihtsamini manustada suuremaid ravimannuseid. Väikelaste jaoks on konstrueeritud ka erilised väikesed instrumendid, kus huulikut asendab mask.
Pihustid (nebulisaatorid).
Aparaadid, mis pihustavad vedelal kujul oleva ravimi, kui sellest rõhu all läbi suruda õhk või hapnik.
Pulberinhalaatorid.
Pulbrilisel kujul olev ravim hingatakse sisse spetsiaalse instrumendi abil. Freooni või mõne teise propellandi ärritav kõrvaltoime hingamisteedesse on välditud.