Tartu Kultuurkapitali juurde on Neinar Seli poolt asutatud meditsiinivaldkonna alakapital, mille eesm\u00e4rk on aidata kaasa Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu \u00dclikooli Kliinikumi teadust\u00f6\u00f6 taseme t\u00f5stmisele. Stipendiume antakse v\u00e4lja kahes kategoorias: viimase kalendriaasta ja viimase viie aasta jooksul enim teadusartikleid publitseerinud autorile. Komisjon tugineb otsuse langetamisel Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse artiklite anal\u00fc\u00fcsile, arvestades artikleid, kus autor on m\u00e4rkinud oma t\u00f6\u00f6kohaks Tartu \u00dclikooli Kliinikumi.<\/p>\n\n\n\n
Stipendium viimasel viiel aastal enim teadusartikleid publitseerinud autorile antakse v\u00e4lja mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul ning selle suuruseks on 4000 eurot. Ajavahemiku 2018\u20132022<\/strong>\u00a0aastate arvestuses p\u00e4lvib stipendiumi kopsukliiniku juht dr Rain J\u00f5gi. \u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n Dr Rain J\u00f5gi: <\/strong>Hobisid on ilmas mitu. Nii saab hobiks olla ka teaduse tegemine. Hobid pakuvad r\u00f5\u00f5mu, vaheldust ja head seltskonda, toovad v\u00e4lja rutiinist, hoiavad vormis ja on tervisele kasulikud. \u00d5igupoolest saabki Kliinikumis teha ainult hobiteadust, sest Kliinikum ei ole teadusasutus, mist\u00f5ttu puudub ka teaduse baasrahastus. See, mida tehakse pelgalt lustist, ongi hobi. Sellega ei taha ma tehtut kuidagi pisendada. Erinevalt harrastus- ja profispordist, kus v\u00f5isteldakse erinevates kategooriates, on institutsionaalse (viljeldakse teadusinstituutides) ja hobiteaduse kaalukategooria sama: arbiitriteks on rahvusvaheliste eelretsenseeritavate ajakirjade toimetuskolleegiumid.<\/p>\n\n\n\n Tulemuslik teadust\u00f6\u00f6 eeldab tugevat uuringumeeskonda, toetavat struktuuri ja teadust\u00f6\u00f6 suhtes positiivset \u00f5hkkonda. Preemia on tunnustus nii meie uuringukeskusele kui kogu kopsukliinikule. T\u00e4nan k\u00f5iki \u00f5desid, sekret\u00e4re, arste ja tudengeid, kes aastate jooksul on uuringute l\u00e4biviimisel kaasa l\u00f6\u00f6nud. Eriti suur t\u00e4nu meie uuringu\u00f5dedele Irale ja Katile, kes aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel on teinud enamiku vahetust t\u00f6\u00f6st patsientide ja uuritavatega. Viimased viis aastat ei ole me teinud midagi teistmoodi, protsess on olnud pidev. Esimest korda saime sama tunnustuse osaliseks 15 aastat tagasi.<\/p>\n\n\n\n Nii nagu k\u00f5ikide asjadega siin elus, nii peab ka teaduse tegemiseks olema \u00f5nne ja h\u00e4id inimesi \u00fcmberringi. Mind on sellega \u00f5nnistatud ja olen selle eest v\u00e4ga t\u00e4nulik.<\/p>\n\n\n\n Teise stipendiumi, mis antakse v\u00e4lja viimase kalendriaasta ehk 2022. aasta teaduspublikatsioonide eest, p\u00e4lvis Kliinikumi meestekliiniku \u00fclemarst-\u00f5ppej\u00f5ud professor Margus Punab. Viimase kalendriaasta teaduspublikatsioonide stipendiumi suurus on 2000 eurot.<\/p>\n\n\n\n Prof Margus Punab<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kliinilisest teadusest ja kliinilisest meditsiinist<\/strong><\/p>\n\n\n\n Meestekliiniku kliiniline teadus p\u00f5hineb standardiseeritud patsiendik\u00e4sitlusel, hea kvaliteediga andmekogudel, t\u00f6\u00f6kulutuuril ja koost\u00f6\u00f6l nii Eesti siseselt kui ka rahvusvahelisel teadusv\u00e4ljal.<\/p>\n\n\n\n Liiga sageli kipub teadus meditsiinis olema asi iseeneses, vahend j\u00e4rgmise noore kolleegi aitamisel PhD paabulinnusulgedeni. Meestekliiniku teadus on aga \u00fcheselt suunatud kliinilise t\u00f6\u00f6 kvaliteedi parandamisele. Rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 eriala tippgruppidega \u00fcle maailma on v\u00f5imaldanud meil oma kliiniliste k\u00e4sitlustega k\u00e4ia mitmeski osas palju aastaid ees meie kolleegidest nii siin kui sealpool riigipiiri. 1997. aastal alanud Euroopa meeste vananemise uuring (t\u00e4naseni 93 Pubmedi kirjet) aitas meil juba m\u00f5ne aasta p\u00e4rast t\u00e4iesti teisel tasemel m\u00f5ista meeste h\u00fcpogonadismi olemust. T\u00e4nu sellele olime ses kontekstis kolleegidest ees enam kui 10 aastat. Meeste puhul \u00f5nnestus v\u00e4hemalt Eestis \u00e4ra hoida naiste hormoonasendusravi kontekstis maailmas l\u00e4bi k\u00e4idud \u201elastehaigused\u201c.<\/p>\n\n\n\n Balti-P\u00f5hjamaade koost\u00f6\u00f6grupp (t\u00e4naseks 25 Pubmed kirjet), milles osaleme alates 1995. aastast, on \u00f5petanud meile rahvastikup\u00f5histe kontrollgruppide \u00fclisuurt v\u00e4\u00e4rtust. L\u00e4bi selle koost\u00f6\u00f6 oleme loonud aluse p\u00f5him\u00f5tetele, kuidas hinnata meeste sugutrakti haiguseid, kuidas tagada androloogilises laboris kvaliteedi kontrolli ja hoida laboris rahvusvahelises m\u00f5istes k\u00f5rgtaset.<\/p>\n\n\n\n Koost\u00f6\u00f6s prof Maris Laanega (t\u00e4naseni 25 Pubmedi kirjet) tehtud uuringutes oleme leidnud ja rahvusvaheliselt tuntuks teinud seni ainukese meeste viljatuse kontekstis farmakogeneetilise potentsiaaliga geneetilise pol\u00fcmorfismi. Miks pole see konkreetse raviviisini j\u00f5udnud, s\u00f5ltub kahjuks \u00e4rimaailma p\u00f5him\u00f5ttest. Kliiniline vajadus, seni seletamata mehepoolse viljatuse p\u00f5hjused, sundis meid kiiresti edasi liikuma \u00fclegenoomsetele geneetilistele uuringutele, kus t\u00e4naseks mitmed olulised publikatsioonid ilmunud, revolutsioonilisemad loodetavasti l\u00e4hema aasta jooksul j\u00e4rgnemas.<\/p>\n\n\n\n Koos prof Reet M\u00e4ndariga (t\u00e4naseni 27 Pubmedi kirjet) oleme toonud revolutsiooni mehe sugutrakti p\u00f5letiku laboratoorsesse diagnostikasse. Nii eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku, kus oleme publitseerinud maailmas esimese p\u00f5letikkureaktsiooni kvantifitseeriva metoodika artikli, kui viimastel aastatel ka kusitip\u00f5letiku diagnostikas. Suure v\u00e4\u00e4rtusega sugutrakti p\u00f5letike probleemi m\u00f5istmisel on olnud ka meie paralleeluuringutel, mis kaasasid nii haigusega mehi, kui ka nende seksuaalpartnerid.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5in julgelt v\u00e4ita, et meie andmekogude alusel on sajad teadusartiklid j\u00e4\u00e4nud kirjutamata, sest patsiente, keda aidata, on olnud palju, inimesi aga v\u00e4he ja v\u00e4ga v\u00e4he on olnud vahendeid teaduse tegemiseks. Samas, igale noorele kolleegile on kliinilise t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvale anda ka intellektuaalselt teisesuunaline v\u00e4ljakutse, mis ideaaljuhtudel viib j\u00e4lle m\u00f5ne l\u00f5igu androloogias v\u00f5i ka siduserialade m\u00e4ngumaal t\u00e4iesti uuele tasemele.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4nan k\u00f5iki meestekliiniku t\u00f6\u00f6tajaid ja teadupartnerid nii siin kui \u00fcle ilma teie erakordse panuse eest Eesti androloogia arendamisel!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tartu Kultuurkapitali juurde on Neinar Seli poolt asutatud meditsiinivaldkonna alakapital, mille eesm\u00e4rk on aidata kaasa Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu \u00dclikooli Kliinikumi teadust\u00f6\u00f6 taseme t\u00f5stmisele. Stipendiume antakse v\u00e4lja kahes kategoorias: viimase kalendriaasta ja viimase viie aasta jooksul enim teadusartikleid publitseerinud autorile. Komisjon tugineb otsuse langetamisel Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse artiklite anal\u00fc\u00fcsile, arvestades artikleid, kus autor on […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","categories":[],"tags":[],"class_list":["post-6268","uudised","type-uudised","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n