Kontaktandmed

SA TÜ Kliinikumi lastekliinik
N. Lunini 6, 50406 TARTU

Tel: +372 731 9598
Fax: +372 731 9503

e-post: laste@kliinikum.ee

 

Vaata kaarti

Parkimisvõimalused

 

Lastekliinikusse saab sõita  kesklinnast bussidega: 1, 3, 5, 7 ja 24.

* digitaalselt allkirjastatud dokumendid palume saata sellele aadressile

laste@kliinikum.ee

Uncategorised

Epilepsia õde Lidia Roolaid

Vastuvõtt toimub Lunini 6, III korrus, B korpus, kabinet B 324
Vastuvõtuajad: iga kuu II ja IV nädala teisipäev kella 11:00 – 13:00

Vastuvõtu sisu:
Haiguse olemuse selgitamine – epilepsia olemus, mida jälgida, epilepsiapäeviku kasutamine, uuringute ja protseduuride tutvustamine.
Nõustamine ravimite võtmise osas - ravimite manustamise ja epilepsiapäeviku pidamise õpetus ning ravimite koos- ja kõrvalmõjudest teavitamine, üleannustamise sümptomite selgitamine, nõuanded ravirežiimist kinnipidamiseks. Ravisoostumuse hindamine. Vajadusel ravimkontsentratsiooni analüüsi võtmine.
Nõustamine elustiili osas – unerežiim, haigusega toimetulek lasteaias või koolikeskkonnas, turvalisus, haigust mõjutavate riskitegurite selgitamine. Riskikäitumise hindamine.
Vajaduste väljaselgitamine - mured ja hirmud seoses haigusega.
Infomaterjalid - juhendada vajadusel tõenduspõhiste allikate leidmisel, pakkuda võimalusi videoklippide vaatamiseks. Kirjaliku infomaterjali jagamine. Anda infot patsiendiühenduste, tugiorganisatsioonide kohta.

Soovitused vastuvõtule pöördumisel:
Võtke kaasa Teile eelnevalt antud infomaterjalid, et saaks koos arutada küsimusi, mis on selgusetuks jäänud. Märkige ära küsimused, millele soovite vastuseid saada.
Võtke kaasa epilepsiapäevik.

Vastuvõtule broneerimine toimub eriarsti poolt, vastuvõtuajast loobumine telefonil 731 9105.

Laste reumaõde Kristiina Tamm

Vastuvõtt toimub Lunini 6, II korrus, B korpus, kabinet B214 kolmapäeval kella 9:00 – 12:00

Vastuvõtu sisu:

Anamneesi võtmine, terviseseisundi hindamine, lapse kaalu ja pikkuse mõõtmine, andmete dokumenteerimine eHL-i.
Lapse ettevalmistus analüüside võtmiseks, vajadusel vere ja uriini analüüside võtmine. UH uuringutele aja broneerimine.
Haigusaktiivsuse küsimustiku JADAS andmine patsiendile.
Patsiendiõpetus enesehoolduse küsimustes: süstekohtade jälgimine ja hooldus, võimalike probleemide äratundmine, ennetamine, probleemipõhine nõustamine (vajadusel telefoni teel).
Nõustamine valuvaigistite manustamise osas, nende koos- ja kõrvalmõjudest teavitamine.
Patsiendi ja tema vanemate nõustamine füüsilise koormuse, toitumise ja sobiva päevarežiimi osas, infomaterjalide jagamine
Analüüside kommenteerimine, tõendite väljastamine.

Soovitused vastuvõtule pöördumisel:
Võtke kaasa Teile eelnevalt antud infomaterjalid, et saaks koos arutada küsimusi, mis on selgusetuks jäänud. Märkige ära küsimused, millele soovite vastuseid saada.
Võtke kaasa igapäevaselt tarvitavad ravimid originaalpakendites.


Vastuvõtule broneerimine toimub eriarsti poolt

Iga haigus ja haiglasse sattumine toob kaasa muutusi ja vajaduse tulla toime olukordadega, millega pole seni kohtutud. Lisaks oma toimetulekuviisidele saab sellistes olukordades täiendavat toetust pakkuda spetsialist, kellel on teadmised ja oskused elu keerukate situatsioonide, raskete loobumiste ja muutunud suhetega toimetulekuks.

 

Hingehoidja ja pereterapeut

Naatan Haamer

B- korpus III korrus, kab 307

Tel. 5525024

 

 

Osakonnas on 14 voodikohta.

Osakonnas viibivad ravil ägedate hingamisteede, seedetrakti ja neuroinfektsioonidega (meningiit, meningoentsefaliit, jne) lapsed.

Oluline nakkushaiguste diagnostikas ja ravis on haigustekitaja kindlakstegemine ning kaasaegse ravi läbiviimine.

alt

 

Osakonnas on kokku  24 voodikohta.

Osakonnas ravil viibivate ajaliste ja enneaegsete vastsündinute põhiprobleemideks on olnud asfüksia, sünnitrauma, hüperbilirubineemia, hingamishäired, sepsis, metaboolsed häired, arengurikked.

Enneaegselt sündinud laste paremaks meditsiiniliseks teenindamiseks on osakonnas käivitatud enneaegsete ambulatoorse abi keskus.

 

Enneaegsete laste vanematele mõeldud infomaterjalid

Haigekassa kinnitas SA TÜ Kliinikumi lastekliiniku ja SA Tallinna Lastehaigla arstide koostöös valminud infomaterjalid enneaegsete laste vanematele.

Trükitud voldikud saadetakse kõigile sünnitusmajadele, infomaterjalide brošüüre suurematele sünnitusmajadele.
Lapsevanematele jagatakse brošüüre vaid < 32 rasedusnädala sündinud üksiklaste või

Võrguväljaandena saab asjakohast infot lugeda med. asutuste ja pereportaalide lehekülgedel.

 

 

  imik

  • Algus

1988. aastal, mis oli Eestis esimeste lastevanemate organisatsioonide tekke aeg ning epohhiloov puuetega inimeste väärtustamises, avati TÜ lastekliiniku polikliiniline taastusravikeskus asukohaga vastehitatud elumajas, Ilmatsalu tn 46. Osakonnajuhatajaks sai dr Tiina Stelmach, kelle initsiatiivil ja eestvedamisel üksus moodustati.

Esimeseks vanemõeks sai Tartu Meditsiinikooli lõpetanud Lia Leesmaa. Aastatel 1993 kuni 1999.a lõpuni töötas vanemõena füsiaatria- ja lasteõe pädevusega Tiiu Vels.
 
Varemgi oli pakutud protseduuripõhist taastusravi teenust (elektriravi, liikumisravi, massaaž, logopeediline abi) põhiliselt Ülikooli tänava lastepolikliiniku ruumides. Nüüdsest hakati kujundama esimesi meeskonnatöö kogemusi. Eraldi projekteeritud ruumid pakkus lastehaigla endisele peaarstile dr Kaljo Mitile välja Tartu Maja tolleaegne juht Olari Taal, kelle juhtimise all olev firma antud maja Ilmatsalu tänaval ehitas.

  • Töö filiaalis

Osakonna loomisest alates kuni praeguseni töötavad lastekliinikus füsioterapeut Ülle Utsal (alates 2002. aastast lastekliiniku N.Lunini tn 6 peamajas), logopeed Reet Raud ja taastusarst Tiina Stelmach. Enamus aega Ilmatsalu tn osakonna eluloost kuni praeguseni on meeskonnas olnud ka õde Tiiu Vels ja hooldaja Siiri Lubi. Õde-perenaine Linda Mandel, kes oli alates Ilmatsalu üksuse loomishetkest tubli abijõud majandusasjade korraldamises, töötas osakonnas üle 12 aasta, kuni 2001.aasta alguseni, mil vastav ametikoht koondati.

Uudne oli tookord ruumidesse ehitatud linna esimene imikutele ja väikelastele mõeldud bassein, mis seniajani on Tartu linnas oma ainulaadse väärtusega.

Paljud esimesed arendus- ja taastusravi vahendid saadi Hollandis ja Rootsis loodud sõprussidemete vahendusel.

1996.a õnnestus osakonnajuhatajal Tiina Stelmachil saada heakskiit Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondidele esitatud projektile, mis võimaldas 3,5 kuuga rekonstrueerida Ilmatsalu tänavas asuvad keskuse ruumid ja viia lastebassein kaasaegsele vesivarustussüsteemile. 0667Antud ajahetkel andis see väljavaate ka jooksvate kulude vähendamiseks, mis sai otsustavaks osakonna ellujäämises. Jõudu andis lastevanemate poolt Tartu Linnavalitsusele saadetud toetuskiri sooviga tegevuse jätkumiseks lastele kavandatud ruumides. Tulemuseks oli ravikeskuse veelgi lapsesõbralikum miljöö, seda enam, et üle 50% teenusest osutati 0-3-aastastele lastele. Ümberehitustöid ja sisustamist aitasid rahastada ka Malta Ordu, Rootsi eraisikud, kes kogusid sihtotstarbelist ehitusraha ja puuetega laste inventari vastava kampaania käigus, samuti Eesti Puuetega Inimeste Fond ning Hollandi eraisikud ja sealsete politseinike loodud sihtasutus Eurocops. Hollandi Fondidele esitatud projektide toel ja sihtasutuse Eurocops toetusel oli võimalik ka aastaid toetada puuetega ja riskigrupi laste ravi- ja rehabilitatsioonikulusid, korraldada puuetega laste üritusi, rahastada spetsialistikoolitusi ning välja anda trükiseid lapsevanematele, samuti tagada hooldusvahendeid ja remonti imikute ja väikelaste basseinile.

  •  Reorganiseerimine

 1998.a ühines Ilmatsalu tn taastusravi osakonnaga Oru 3 meeskond (mida enne ühinemist juhatas dr Riina Pettai). Järgnes periood, mil loodi SA TÜ Kliinikum ning sellega seoses moodustati kliinikud. Aastast 1999 toimunud radikaalsed ümberkorraldused nii lastekliiniku struktuuris kui koosseisus ei jätnud puudutamata ka taastusravi.

2000. aastast reorganiseeriti Oru tn 3 asuv allüksus, ning koos Ilmatsalu tn 46 alates 1988. aastast tegutsenud ambulatoorse osakonnaga liideti see N.Lunini 6 statsionaarse osakonnaga. Uueks ühisnimetuseks sai SA TÜ Kliinikumi lastekliiniku laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskus. Alates 2000 kuni 2006. aasta oktoobrini töötas nii Ilmatsalu filiaali kui kogu laste taastusravikeskuse vanemõena lasteõde Tiiu Kuus.

2002. aastal toimus lastekliiniku arendus- ja taastusravi struktuuri järjekordne reorganiseerimine,
milleni viis eelkõige taastusravi alarahastamine Eesti tervishoiusüsteemis. Taastusravi töö Oru 3 aadressilt koondus osaliselt N.Lunini tänava peamajja, logopeed Tiiu Päll ja Imma Tiirmaa liitusid Ilmatsalu filiaaliga. Koosseisude koondamine oli tuntav.

Hoolimata pingelistest arengutest pälvis lastekliinik ühena vähestest esimestest meeskondadest tunnustust sotsiaalministri poolt määratud rehabilitatsiooniasutusena. Meie meeskond osaleb puuetega laste rehabilitatsioonivajaduste hindamises ja rehabilitatsiooniteenuste planeerimisel, meie spetsialistide ettepanekuid on oluliselt arvesse võetud sotsiaal- ja rehabilitatsiooni arengukavade ja seadustiku väljatöötamisel.

2005.aasta  veebruarist jäi keskuse juhataja dr T.Stelmach doktoritöö puhkusele, käivitades samal ajal Eesti Agrenska Fondi puuetega laste ja noorte teenuseid. 2005. aastast hakkas laste taastusravikeskust juhtima dr Riina Pettai, ning alates 2008. aastast Tiina Lind.

  • Filiaali sulgemine

Filiaali töö lõpetamise eelselt, 2009.a detsembrikuu seisuga töötas lastekliiniku laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskuse Ilmatsalu 46 filiaalis kokku 19 inimest:

Taastusarstid: Imma Tiirmaa, Tiina Stelmach
Õde Tiiu Vels
Sekretär Aile Luts
Logopeedid: Reet Raud, Marina Balkašina, Tiiu Päll
Füsioterapeudid Aimi Krukov, Eva Rüütel, Piret Suur, Ingrid Alumaa, Karin Kangur
Lapsepuhkusel füsioterapeudid: Merlin Burov, Elge Ambos, Rutt Saadjärv ja Kristiina Õunapuu
Hooldajad: Siiri Lubi, Jelena Vestmann

  • Laste taastusravikeskus 2009.a detsembri seisuga 

Alates 14.detsembrist 2009 paiknevad Ilmatsalu tn filiaali töötajad lastekliiniku peahoones N.Lunini 6, kus peale hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna ning apteegi ärakolimist jäi vaba ruumi taastusravikeskuse koondamiseks ühele pinnale. Siiski väheneb Lunini tn-le kolimisega oluliselt imikute, väikelaste ja puuetega laste vesiravivõimalus kompleksse arendus- ja taastusravi osana.

Ühe katuse alla saanud keskuse juht on dr Tiina Lind, vanemõde Tiiu Vaher, sekretär Aile Luts.

 Ülevaate koostas dr Tiina Stelmach

 

arendusravi2

 

 

 

Väikelaste arendusravi kasutatakse eelkõige varasest kesknärvisüsteemi kahjustusest tingitud haigusseisundite ravis, kus üheks juhtivaks sündroomiks on spastiline motoorikahäire.

 

 

ujumine2

 

 

 

 

 

Füsioteraapia vees ­­–sobilik eelkõige lihastoonuse häiretega lastele, samas liikumine vees parandab vastupidavust, liigesliikuvust, lihasjõudu, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni.

 


liikurrada2

 

 

Aeroobne treening liikurrajal või veloergomeetril – mõõduka koormusega vastupidavustreening. Selline treening arendab hästi kardio-pulmonaalset võimekust/ südame ja veresoonkonna ning kopsude funktsiooni.

 

 

rippling2

 

 

 

 

 

 

Terapi Master – Rippling Harjutuste Ravi (R-H-R) on täiuslik aktiivse liikumisravi süsteem, mille eesmärk on saavutada paremaid tulemusi tugi-liikumiselundkonna haiguste taastusravis. Võimaldab sooritada liigutusi koormusvabalt, ilma gravitatsiooni mõjuta, et taastada häirunud funktsiooni või vähendada valu.

 

Terapeutiline harjutus - passiivseid ja aktiivseid kehalisi harjutusi sooritatakse füsioterapeudi juhendamisel või kaasabil. Neid saab läbi viia nii saalis kui basseinis. Olenevalt patsiendi seisundist ja füsioteraapia eesmärgist kasutatakse harjutuste tõhustamiseks erinevaid teraapia- ja treenimisvahendeid(kummilindid, raskusmansetid, teraapiapallid, tasakaalupadjad jne).

 

Kinesioteipimine –eesmärk on taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste füsioloogilist liikumist ilma liikuvust piiramata. Kinesioteipimine on meetod, mis põhineb keha enda loomulikul paranemisel. Selleks kasutatakse spetsiaalselt välja töötatud teipi, mis laseb nahal hingata ning võimaldab ulatuslikku liikumist.

 

massaaz2

 

 

Massaaž- füsioterapeut teostab ravimassaaži vastavalt vajadusele, kas üksikutele lihasgruppidele või kogu kehale.

 

 

vibratsioonvest

 

 

 

 

 

 

Vibratsioonvest – kõrgsageduslik rindkereseina ostsillatsiooni aparaadi kasutamine sekreedi retensiooniga ehk röga väljutamise probleemidega patsientidele.

 

 

 

GoodBalance tasakaaluplatvorm – survetsentri kõikumise juhtimisel põhinev propriotseptiivne mänguline treening arvutipõhisel tasakaaluplatvormil.

 

Soojaprotseduur – lokaalne soojendus parafiiniga.

 

Hammersmith vastsündinute neuroloogiline hindamine - ajaliste ja enneaegsete vastsündinute neuroloogilise hindamise meetod imikutele kuni 42 gestatatsiooni nädalani.

SOMP –i  - (Structured Observation of Motor Performance- lapse motoorse soorituse struktureeritud hindamine) hindamismeetod mille, eesmärgiks on detailselt kirjeldada lapse motoorset võimekust nii motoorse arengu taseme kui motoorse soorituse kvaliteedi  osas esimese 10 elukuu jooksul. 

Movement ABC test , mis on mõeldud 4...12-aastaste laste peen- ja jämemotoorsete oskuste hindamiseks ja kõrvalekallete väljaselgitamiseks.

Manuaalne lihastestmine – lihaste jõu manuaalne hindamine, lähtudes standardiseeritud skaaladest

Liigutuste videoanalüüs – liigutuste salvestamine ja selle abil kõrvalekallete tuvastamine

Kardio-pulmonaalsed koormustestid – 6 minuti kõnnitest, Bruce’i test liikurrajal

 

tasakaal2

 

 

Tasakaalu testimine Good Balance tasakaaluplatvormil – survetsentri kõikumise salvestamine nii staatilisel kui dünaamilisel seismisel, tasakaalu iseloomustavate karakteristikute võrdlus ealiste normidega ja seeläbi tasakaaluhäirete tuvastamine.

 

 

 

 

 

kaepigistus

 

 

 

 

Dünamomeetria-käe pigistusjõudu mõõtmine dünamomeetri abil

 

  


goniomeetria

 

 

 

 

Goniomeetria –liigeste liikuvusulatuse mõõtminegoniomeetri abil

 

 

 

Füsioteraapia teenuse raames tegeleb füsioterapeut patsiendiga individuaalselt. Teenus sisaldab lapse seisundi hindamist, lapsevanema  nõustamist, vajadusel individuaalse harjutusprogrammi koostamist, selle selgeks õpetamist ja muude füsioteraapiameetodite rakendamist. Füsioteraapia teenusele suunab patsiendi eriarst (lasteneuroloog, lastearst, taastusarst).

fysioterapeudid

 

Füsioterapeudid:

Tagumises reas vasakult: Ingrid Alumaa, Aimi Reimann, Irene Kalju, Külliki Värä, Karin Kangur

Keskmises reas vasakult: Karin Jesse, Ülle Utsal (vastutav füsioterapeut), Reeli Rutens, Piret Suur, Merlin Burov

Ees reas: Eva Rüütel

Pildilt puuduvad: Natalia Garmaš, Karin Tammik, Rutt Hanni

 

 

 

Füsioterapeudi tegevusvaldkonnad Tartu lastekliinikus:

 

Riskivastsündinu sensomotoorse sooritusvõime hindamine:

Eesmärgiks on puude võimalik ennetamine või selle vähendamine.

Teostatavad tegevused:

  • perega õigeaegse kontakti loomine. Füsioterapeut loob kontakti lapsevanemate/hooldajatega juba esmase haiglaravi jooksul, õpetades neile lapse funktsionaalsust parandavat käsitlust (kandmis-, toitmis- ja puhkeasendid ning aktiivtegevused)
  • riskivastsündinu sensomotoorse sooritusvõime hindamine ja tulemuste dokumenteerimine. Füsioterapeut jälgib last paralleelselt lastearstiga, hinnates lapse motoorset sooritusvõimet 40. GNil ja  lapse 2,4 6 9 ja 12 elukuul(vajadusel ka kauem). Esimesel ja teisel eluaastal hinnatakse motoorset sooritusvõimet lapse korrigeeritud vanusest lähtudes erinevate testide alusel
  • tegevuse planeerimine. Sensomotoorse soorituse kõrvalekallete hulga alusel planeeritakse füsioterapeutilise sekkumise vajadus, koostatakse koostöös pereliikmetega asendravi ja abivahendite alal koduprogramm. Füsioterapeutilist ravi võib võimaluse korral teostada elukohajärgses tervisekeskuses.

 

Füsioteraapia neuroloogiliste probleemidega lastele:

  • füsioterapeut hindab motoorset sooritusvõimet ja kõrvalekaldeid erinevates vanuses lastel normsoorituse komponentidest.

Teostatavad tegevused kõrvalekallete korral:

  • lihastoonuse häirete käsitlus, mille tulemusel tagatakse patsiendile parim võimalik liigutuslik toimetulek
  • sihipärase motoorse programmeerimise ja planeerimise õpetamine
  • asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide arendamine ja kinnistamine
  • lihasjõu ja vastupidavusnäitajate arendamine liikumistegevuste parandamiseks
  • põhiliikumisoskustega seotud ja eakohast kommunikatsiooni võimaldavate asendite kasutamine
  • liikumistegevuste õpetamine, liigutusliku aktiivsuse ja omaalgatuslikkuse stimuleerimine, komplekssete liikumistegevuste arendamine teraapiatunnist igapäevaellu ja seeläbi elukvaliteedi ja iseseisvusastme tõstmine
  • liikumisorientatsiooni ja taju arendame

 

Füsioteraapia pulmonoloogiliste probleemidega lastele:

Hingamisteede ägedate infektsioonide ja nende komplikatsioonide korral :

  • väikelastel eelkõige passiivsete sekreedi väljutamist soodustavate võtete rakendamine
  • suuremate laste puhul nii aktiivsete kui passiivsete sekreedi eliminatsiooni tehnikate kasutamine

Krooniliste kopsuhaiguste korral hõlmab kompleksne füsioteraapia järgnevat:

  • rinnakorvi ja lülisamba liikuvuse parandamine/säilitamine
  • rühihäirete ennetamine/korrigeerimine lihaspingete vähendamine
  • peamiste hingamislihaste lõõgastamine, venitamine ja tugevdamine, vältimaks abilihaste töösse lülitumist
  • sekreedi väljutamise soodustamine (sh ka vibratsioonvesti teraapia)
  • hingamismustri parandamine
  • produktiivse köha saavutamine

 

Lisaks tegeleme:

  • ortopeediliste
  • traumatoloogiliste
  • kardioloogiliste
  • reumatoloogiliste patsientidega

Lapse seisundi hindamisel kasutame erinevaid objektiivseid mõõtmisvahendeid

Füsioterapeut kasutab füsioteraapia läbiviimisel järgmiseid meetodeid

 

 

Uuringute (nahatorketestid, hingamisfunktsiooniuuringud) ja nõustamise tõttu võib allergoloogi vastuvõtul kuluda aega rohkem kui 0,5 tundi. Palun arvestada sellega ja varuda aega! 

 

Allergia- ja krooniliste kopsuhaiguste diagnostika ja ravi

  • spetsiifiline hüposensibiliseeriv ravi allergeenidega;
  • välishingamise funktsionaalne diagnostika, bronhodilataator- ja provokatsioonitestid;
  • patsientide ja perekonna õpetus ning nõustamine;
  • tsüstilise fibroosi keskus

nov_002 

UURINGUD

1. Nahatestid e. torketestid põhjusliku allergeeni väljaselgitamiseks

Test teostatakse torketestina käsivarre painutusküljele. Nahale kantakse tilk allergeeni lahust ja läbi tilga vajutatakse spetsiaalse lansetiga 1 mm sügavuseni. Tehakse ka kontrolltest histamiini ja füsioloogilise lahuga. Testi tulemust hinnatakse 15 minuti möödudes. Positiivse tulemuse korral tekib torkekohale kubel ja punetus, mille läbimõõtu hinnatakse mm-tes.

Enne testi läbiviimist ei kasutata

  • Antihistamiinseid ravimeid 5-10 päeva
  • Kortikosteroidsalve testi tegemise piirkonnas 1 nädala vältel
  • Süsteemseid kortikosteroide 1 kuu vältel
  • Põhisalve 1 ööpäeva jooksul
  • Singulairi (montelukast) 1 ööpäeva jooksul

Nahatestide vastunäidustused

  • Allergiahaiguse ägenemine
  • Ägedad infektsioonhaigused
  • Rasked dekompenseeritud haigusseisundid
  • Rasedus

  2. Aplikatsioonitestid e. plaastritestid

Aplikatsiooniteste tehakse toiduallergia diagnoosimiseks. Abi on sellest ka 
seedetrakti sümptomitega kulgeva allergia põhjuse väljaselgitamisel. Allergeenid pannakse spetsiaalsetesse metallist kambrikestesse, mis on kinnitatud hüpoallergilisele plaastrile. Allergeenidega plaastrid asetatakse tavaliselt ülaseljale. Kahe ööpäeva möödudes plaastrid eemaldatakse, kolme ööpäeva möödudes hinnatakse testi tulemust. Tulemus on positiivne, kui testi kohale on tekkinud naha punetus või väikesed villikesed

Enne testi läbiviimist ei kasutata:

  • Kortikosteroidsalve testi tegemise piirkonnas 5 ööpäeva vältel
  • Põhisalve 1 ööpäeva jooksul
  • Antihistamiinseid preparaate 5 ööpäeva jooksul

Aplikatsioonitesti vastunäidustused:

  • Nahapõletik testi piirkonnas

3. Vereseerumist üld-IgE ja IgE antikehade sisalduse määramine.

4. Spirograafia abil hinnatakse kopsu mahte ning hingamisteede läbitavust forsseeritud hingamisel.

Uuring on vajalik kopsuhaiguste diagnoosimisel, haiguse raskuse hindamisel ja kulu dünaamilisel jälgimisel. Uuringu tulemus sõltub oluliselt uuritava koostöövõimest ja pingutusest, seetõttu teostatakse seda uuringut alates neljandast-kuuendast eluaastast.

Uuringu eelsed nõuded patsiendile

  • ei tohi kasutada lühitoimelisi bronhilõõgasteid 6 tundi enne uuringut
  • ei tohi kasutada pikatoimelisi bronhilõõgasteid 12 tundi enne uuringut
  • 4 tundi enne uuringut vältida aktiivset füüsilist tegevust
  • 4 tundi enne uuringut vältida ergutavaid joke (Coca-cola, kohv)

5. Bronhilõõgasti- ehk bronhodilataatortest.

Kui esialgne spirogamm viitab hingamisteede läbitavuse häirele, hinnatakse bronhodilataatortesti abil hingamisteede läbitavuse paranemist. Selleks antakse patsiendile sisse hingata bronhide silelihaseid lõõgastavat ravimit salbutamooli (Ventoliin). Seejärel tehakse 15-20 minuti möödudes uus spirograafiline uuring. 

6. Jooksutest ehk füüsilise koormuse test.

Provokatsioonitest füüsilise koormusega on näidustatud astma diagnostikas, kui haigusnähud esinevad füüsilisel pingutusel, jooksmisel. Patsient peab jooksma 10o liikuval rajal (treadmill) 6-8 minutit. Uuringu käigus hinnatakse hingamisteede läbitavust võrdlevalt enne ja 20 minuti jooksul pärast maksimaalset füüsilist koormust spirograafia abil. Uuringule tulles on soovitav kanda kerget ja mugavat riietust, mis ei takista füüsilist pingutust.
Uuringu eelsed nõuded patsiendile:

  • ei tohi kasutada lühitoimelisi bronhilõõgasteid 6 tundi enne uuringut
  • ei tohi kasutada pikatoimelisi bronhilõõgasteid 12 tundi enne uuringut
  • 4 tundi enne uuringut vältida aktiivset füüsilist tegevust
  • 4 tundi enne uuringut vältida ergutavaid joke (Coca-cola, kohv)

7. Väljahingatava õhu fraktsioneeritud lämmastikoksiidi sisalduse (FeNO) määramine.

Kaasaegne mugav ja kiire võimalus hingamisteede põletiku hindamiseks, mis on Eestis praegu kasutusel vaid Tartu lastekliiniku allergiakeskuses. Uus meetod abistab arsti astma diagnoosi panekul, ravi määramisel ja ravitulemuse hindamisel. Rootsi firma Aerocrine aparaadiga NIOX MINO saab uuringuid teha alates 5.-6. eluaastast. Eeltingimus uuringu läbiviimiseks on see, et patsient suudaks vähemalt 6 sekundi jooksul hingata ühtlase tugevusega läbi huuliku aparaati, mis registreerib väljahingatava õhu NO sisalduse. Uuring ei ole informatiivne suitsetavate patsientide puhul.

 

RAVI

1. Allergeenimmuunravi

Allergeenimmuunravi (AIR) on immunoglobuliin E-vahendatud allergia korral kasutatav raviviis, mida on varasemalt nimetatud ka desensibiliseerivaks või hüposensibiliseerivaks raviks. Allergeeni järk järgult suurenevates annustes organismi viies hakkab immuunsüsteem allergeeni taluma ja väheneb tundlikkus allergiasümptomeid vallandava allergeeni suhtes.

AIR sobib ainult sellistele allergilise silmapõletiku, nohu ja astmaga haigetele, kellel nahatorketestid ja/või vereseerumi IgE antikehad on positiivsed ning leitakse  allergeenikontakti ja vaevuste vaheline seos.

Immuunravi viiakse läbi standardiseeritud allergeenilahustega nahaaluse süsteravina või keelealuste tilkadena. Õietolmuallergikul võib nahaalune süsteravi olla aastaringne või hooajaeelne e presesoonne. Laps peab olema pärast süsti allergiakeskuses jälgimisel vähemalt pool tundi, esimese allergeeni süsti korral isegi 1 tund. Ravi kestab vähemalt 3-5 aastat.

Asukoht: Lunini 6, B korpus II korrus (üldpediaatria)

                Lunini 6, B korpus IV korrus (neuroloogia)

 

Osakonnajuhataja: Eve Õiglane Šlik tel 731 9582

Vastutav arst:  Inga Vainumäe tel 731 9607,  5331 9607

Vanemõde: Airi Tenno 731 9581

Vastutav õde: Maire Valgma tel 731 9571

Sekretär: Häili Evert tel 731 9598 (üldpediaatria); Dagmar Ojaste 731 9588 (neuroloogia)

Valveõde: tel 731 9573 (üldpediaatria), 731 9583 (neuroloogia)

Diabeediõde: tel 5331 9678 

Psühholoog: Lisanna Pertens ja Liina Reinart tel 731 9579

Kliiniline psühholoog: Teri Talpsep tel 7319577

Psühhiaater: Roman Balõtšev  tel 731 9577

Haiglaõpetaja tel  731 9502 ruum B322

Osakonna arstid: prof Vallo Tillmann, dotsent Heli Grünberg, dotsent Oivi Uibo, Tiina Rägo, Inga Vainumäe, Aili Traat,Chris Pruunsild, Lilja Ginter, Kristel Köbas, Margit Sõnajalg, Aleksandr Peet, Jaanika Ilisson; Anneli Kolk, Aita Napa, Reet Tali, Ulvi Vaher, Eve Õiglane-Šlik, Klari Noormets, Rael Laugesaar, Kadre Saare

 

Konsultatiivsed kabinetid:

ruum B214 tel 731 9670 (üldpediaatria)
ruum B312 tel 731 9575 (üldpediaatria)
ruum B313 tel 731 9678 (üldpediaatria)

ruum B308 tel 731 9584 (neuroloogia)

ruum B311 tel 731 9676 (neuroloogia)

 

Asukoht: N.Lunini 6, A korpus IV korrus

 

Osakonnajuhataja
Eda Tamm tel 731 9640

Vanemõde
Marika Metsoja tel. 731 9631

Sekretär
Malle Kalk tel 731 9634

Valveõde tel 731 9643

 

Osakonna arstid
Eda Tamm, Marika Kirss, Marje Kleemann, Margit Närska, Aime Pütsepp, Piia Jõgi

 

Konsultatiivne kabinet/vaktsinatsioonide ruum C352 tel 731 9513 - õde Karin Laasik

   

Osakonna alla kuulub haigete vastuvõtt ja erakorraline vastuvõtt C-korpuse I korrusel
ruum C120
telefon 731 9512  24 h

 

Ägedate infektsioonide osakonna tutvustus

Asukoht: N.Lunini 6, A korpus I korrus. Filiaal naistekliinikus L.Puusepa 8, G korpus, II korrus

 

Osakonna juhataja:
N.Lunini 6 dotsent Heili Varendi tel 731 9610
filiaalis Anne Antson tel 731 9931

Vanemõde 
Jana Retpap tel 731 9611, 5331 9611   

Sekretär 
Maarja Lombiots tel 731 9601 

Valveõde - N.Lunini 6 tel 731 9613

Imetamisnõustaja

Juta Ernits  tööpäeviti kell 8-14  mobiiltelefonil  5331 9018

Emade telefon - N.Lunini 6 tel 731 9618

Projektijuht dotsent Anne Ormisson tel 731 9610

Arstide tuba L.Puusepa 8 tel 731 9931 

 

Osakonna arstid:
Heili Varendi, Eha Kallas, Piret Külasepp, Jaanika Kuld, Mari-Anne Vals, Georgi Nellis, Maie Veinla, Valve Astover, Urve Salundi, Anne Antson, Mirjam Merila.

 

 Konsultatiivne kabinet - A213 tel 731 9677

 

Neonatoloogia osakonna tutvustus

Asukoht: N.Lunini 6, A-korpus II ja III korrus; C-korpus III korrus; B-korpus III korrus 

 

Keskusejuhataja
Tiina Lind tel 731 9644, 5331 9644

Vanemõde
Tiiu Vaher tel 731 9017, 5331 9017

Sekretär
Aile Luts tel 731 9645 

Sotsiaaltöötajad
Kätlin Jaeger ja Cäroliy-Angelika Liblik tel 731 9602 (731 9629)

Registreerimine taastusravile:tel 731 9100

Registreerimine rehabilitatsiooniplaani koostamiseks või teenuseks: tel 731 9645

 

Rehabilitatsioon

Keskuse arstid: 
Tiina Lind, Tiina Stelmach, Imma Tiirmaa

Füsioterapeudid:

Ülle Utsal, Merlin Burov, Karin Jesse, Irene Kalju, Aimi Reimann, Eva Mengel (lapsehoolduspuhkusel), Piret Suur (lapsehoolduspuhkusel), Külliki Värä, Karin Tammik, Ingrid Alumaa, Rutt Hanni, Reeli Tamm (lapsehoolduspuhkusel), Kaisa Karlis, Reilika Arjokesse

Tegevusterapeut:

Lille Saukas (lapsehoolduspuhkusel), Pille Pärn, Kätlin Lindsaar

 

Füsioteraapia lastekliinikus

Psühholoogid:
Mairi Männamaa, Kaili Trossmann, Janne Jehe, Külli Muug, Tuuli Land

Logopeedid:
Inna Marats, Helene Savolainen, Tiiu Soopõld, Raili Mäll, Julia Krehhov(lapsehoolduspuhkusel), Kirsi Sepp

Füsioteraapiaõed: 
Elve Kalda, Valentina Serpak

 

 

 

2009.a detsembris suleti Ilmatsalu 46 asunud filiaal. 

Laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskuse filiaal (Ilmatsalu tn 46) aastatel 1988-2009

 

Version 1.5.26Lastekliinik Preview01Logout Site Menus Content Components Extensions Tools Help Preview Save Apply Close Help Article: [ Edit ] Title Laste ja noorukite allergiahaiguste keskus Published No Yes Alias laste-ja-noorukite-allergiahaiguste-keskus Front Page No Yes Section Category Preview Code Editor

Asukoht: N.Lunini 6, A ja C korpus II korrus

 

Keskusejuhataja
dotsent Maire Vasar tel 731 9603

Vanemõde
Kairi Sokk tel 731 9623

 

 

Keskuse arstid:

Allergoloogid: dotsent Maire Vasar, Kaja Julge, Mari Kivivare, Tiia Voor, Anneli Larionova

Kõrva-nina-kurguarstid: Anne-Ly Miggur,  Ene Kenkmann

Silmaarstid: Piret Jüri, Riina Meesak

 

Allergoloogide konsultatiivsed kabinetid :

ruum C251,  tel 731 9624,
ruum A229, tel 731 9628
ruum A209, tel 731 9675

 

Laste ja noorukite allergiahaiguste keskuse tutvustus

 

Lastekliiniku juhataja 
professor Vallo Tillmann  C-korpus, I korrus, ruum C103,  tel 731 9500, 53 319 500

Lastekliiniku direktor 
Marika Kirss  C-korpus, II korrus, ruum C253,  tel 731 9506, 53 319 506

Lastekliiniku ülemõde

Evelyn Evert  C-korpus, II korrus, ruum C254, tel 731 9510, 53 319 510 

Sekretär 
Häili Evert  B-korpus, IIkorrus, ruum B216, tel 731 9598

Hingehoidja

Naatan Haamer  B-korpus, III korrus, ruum B 307,  tel 731 9651, 552 5024

Vallo Tillmann Marika Kirss evelyn_ylemode
Kliiniku juhataja professor
Vallo Tillmann
Direktor
Marika Kirss
Ülemõde
Evelyn Evert

Lastekliiniku infotelefon E-R 7-19, L, P 9-19 731 9505

Haigete vastuvõtt, erakorraline vastuvõtt 24 h 731 9512

 

Osakondade valvetelefonid

Laste ja noorukite allergiahaiguste keskus 731 9623
Laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskus 731 9645
Neonatoloogia osakond 731 9613
Üldpediaatria ja neuroloogia osakond (neuroloogia) 731 9583
Ägedate infektsioonide osakond 731 9643
Üldpediaatria ja neuroloogia osakond (üldpediaatria) 731 9573
Sotsiaaltöötajad 731 9602
Hingehoidja 731 9651, 552 5024 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 
Haiglaõpetaja 731 9502

 


Juhataja prof Vallo Tillmann 731 9500, 5331 9500
Direktor Marika Kirss 731 9506, 5331 9506
Ülemõde Evelyn Evert 731 9510, 5331 9510
Sekretär Häili Evert 731 9598

 

Igal lapsel on õigus haridusele!

Õppekorraldus haiglas on paindlik. Iga õpilase puhul arvestatakse eelkõige tema tervisliku seisundiga- esikohal on meditsiiniline pool.

 

Haiglaõpetaja/eripedagoog:

  • õpetab ja juhendab haiglaravil olevaid kooliealisi lapsi
  • annab nõu kooliküsimustes (õpi-ja käitumisprobleemid)

 

Õppimise positiivne külg lapse jaoks:

  • aitab viia muremõtteid mõneks ajaks peast
  • võimaldab arendavat ja kasulikku tegevust uuringute ja protseduuride vahel
  • võimaldab säilitada järjepidevust õpingutes

 

Palun võimalusel kaasa võtta õppevahendid !

Haiglaõpetaja Hilda Looper
tel 731 9502
B-korpus, III korrus, ruum B322
E-R 10-16
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Parkimimine lastekliiniku hoonega (N.Lunini 6) piirnevatel N.Lunini ja Nooruse tänavatel.

Parkimist piiratakse ööpäevaringselt: päeval kellaajaliselt 2 tunnile.
Esiklaasile jätta parkimiskell või paberilehele kirjutatud parkimise alustamise kellaaeg.

Sõidukeid on võimalik parkida lähedalasuvasse parklasse Biomeedikumi juures.

 

Tasulise parkimise ala on L. Puusepa 1a ( Maarjamõisa Polikliiniku) parklas. Tasulise parkimise kord kehtib kõikidel päevadel alates kella 06.00-st kuni 18.00-ni. Parkimiskellaga esimene tund tasuta. Parkimise eest saab tasuda automaati, mis asub polikliiniku külgukse kõrval varjualuse all.
Samuti on parkimine korraldatud ka L. Puusepa 8 peahoone ning G1- ja G2- korpuste esistes parklates. https://www.kliinikum.ee/patsiendile#parkimine 

Avaldusi väljavõtete ja koopiate saamiseks isiku raviandmetest SA TÜ Kliinikumis võetakse vastu isikut tõendava dokumendi alusel Tartu Ülikooli Kliinikumi kantseleides asukohaga:L. Puusepa 8 kabinet E-111 või L. Puusepa 1a kabinet 4097.

Täpne info telefonil 731 9204 ja Kliinikumi kodulehel

Vastu võetakse avaldusi veel teistes kliinikumi kantseleides (L.Puusepa 1a, L.Puusepa 8, N.Lunini 6) isikut tõendava dokumendi alusel.

Avalduse võib saata ka:

posti teel aadressil:

SA TÜ Kliinikumi analüüsi-marketingiteenistus
Puusepa 8
51014 TARTU
faksi teel 731 9205
e-kirjaga: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
interneti teel
Kõik avaldused menetletakse analüüsi-marketingiteenistuses.

 

Kindlasti peavad olema avalduses esitatud järgmised andmed:

  • avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
  • posti- või elektronpostiaadress (soovi korral ka faksinumber);
  • kontaktandmed (telefon, mobiil);
  • isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, kelle kohta andmeid soovitakse;
  • täpne päring, mille kohta andmeid soovitakse (ravil viibimise aeg, kliinik, osakond jne.);
  • avalduse esitaja allkiri ja esitamise kuupäev.

 

Vastamise tähtaeg on 5-15 päeva alates avalduse saabumisele järgnevast päevast.

  • Kohapeal kirjutatud avaldusele ja digitaalselt allkirjastatud avaldusele vastatakse avalduses näidatud viisil.
  • Postiga, e-kirjaga või faksiga saadetud avalduse vastusele tuleb järgi tulla kliinikumi kantseleisse aadressil Puusepa 8, kabinett C236, kus väljavõtted ravidokumentidest väljastatakse isikut tõendava dokumendi esitamisel.
  • Juhul, kui Teil ei ole võimalik ise tulla kohale avaldust esitama või vastusele järgi, võib seda teha kolmas isik, kellele olete andnud oma tervislikku seisundit kajastavatele andmetele juurdepääsuks kirjaliku nõusoleku (volikirja).

 

Alus: Kliinikumi koduleht: Patsiendile > Teabenõue
Isiku tervislikku seisundit kajastavate andmete andmekandjatel väljastamise,
kasutamise ja transportimise juhend kliinikumis JKL - 62

Teenuse osutamine toimub:

Lastekliiniku hoones Lunini 6 A-korpuse II ja II korrusel, B-korpuse IV korrusel ja C-korpuse III korrusel. Vesiravi toimub aadressil Puusepa 1a, Spordimeditsiini ja Taastusravi kliiniku basseinis. Teenusele tulles saate info teenuse asukoha kohta sekretärilt (Lunini 6 kab. A325)

 

Teenusele saabudes peab kliendil kaasas olema:

  • Kehtiv sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsus
  • Kehtiv rehabilitatsiooniplaan (selle olemasolul)
  • Lapse sünnitunnistus (või selle koopia) ja lapsevanema isikut tõendav dokument.

Teenuse lõppedes lepitakse sekretäriga kokku kohtumine kliendi esindajaga dokumentide allkirjastamiseks.

 

Lastekliiniku rehabilitatsioonimeeskonna koosseis:

Sotsiaaltöötajad: Helve Maripuu, Kätlin Jaeger

Füsiaatriaõed: Elve Kalda, Valentina Serpak, Tiiu Vaher

Füsioterapeudid: Ülle Utsal (vastutav füsioterapeut), Karin Jesse, Reeli Tamm, Piret Suur, Eva Mengel, Merlin Burov, Irene Kalju, Külliki Värä, Ingrid Alumaa, Aimi Reimann, Rutt Hanni, Karin Tammik

Logopeedid-eripedagoogid: Tiiu Soopõld, Inna Marats, Helene Savolainen, Helena Oselin, Margit Kaljuste, Raili Mäll

Psühholoogid: Mairi Männamaa, Külli Muug, Janne Jehe, Maris Hinn, Kaili Trossmann

Taastusarstid: Imma Tiirmaa, Tiina Stelmach, Tiina Lind

Tegevusterapeudid: Lille Saukas, Pille Pärn

 

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid keskkonna (nt.kodu) kohandamiseks, nõustatakse abivahendi valikul ja kasutamisel. Olulisel kohal on erivajadustega inimeste nõustamine erinevatel teemadel, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.

 

Rehabilitatsiooniteenuse osutamise protsessi kirjeldus:

Rehabilitatsiooniteenusele pöörduv klient registreerub sekretäri juures või telefoni teel rehabilitatsiooniteenuse järjekorda olemasoleva Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Sekretär registreerib kliendi järjekorda ning teenuse osutamiseks vabade vahendite olemasolul kooskõlastab kliendile vajaliku teenuste mahu ning kliendile sobiva aja teenuse saamiseks teenust osutava spetsialistiga. Seejärel informeerib ta klienti teenusele tuleku ajast ja teenuse saamise kohast. Vajadusel soovitab kliendile teist rehabilitatsiooniasutust.

 

Osutame järgnevaid teenuseid:

1001 Tegevusvõime, keskkonna toetuse ja abivajaduse hindamine, tegevuste planeerimine rehabilitatsiooniks ning fikseerimine rehabilitatsiooniplaanis (lastele kuni 18.a)

1002 Isiku, tema pere ja vajaduse korral isiku lähivõrgustiku nõustamine ja juhendamine rehabilitatsiooniplaani elluviimisel juhtumikorralduse põhimõttel.

1003 Rehabilitatsiooniplaani täiendamine meeskonnatöös ning vahehindamiste läbiviimine rehabilitatsiooniprotsessis mitme spetsialisti poolt

2001,2002, 2017 Füsioterapeudi individuaalne ja grupitöö.
Lapse motoorse sooritusvõime ja tegevuskeskkonna hindamine spetsiifiliste objektiivsete standardiseeritud testide ja mõõtmisvahendite abil (Movement ABC, SOMP, Good Balance tasakaaluplatform, dünamomeeter, goniomeeter). Lapse ja lapsevanema nõustamine liikumisfunktsiooni ja tegevusvõime paranemist soodustavate tegevuste ja abivahendite osas. Koostame individuaalsed liigutuslikku arengut ja tegevusvõimet soodustavad ja/või säilitavad koduprogrammid ning õpetame last ja lapsevanemat neid kasutama. Arenguprobleemidega laste puhul arendusravi võtete kasutamine ja õpetamine perele.

2004, 2005, 2006 Sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne-, pere- ja grupinõustamine).
Sotsiaaltöötaja selgitab välja kliendi terviseseisundist tulenevad ja igapäevast toimetulekut mõjutavad psühhosotsiaalsed, sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised toimetuleku aspektid ning nõustab ja juhendab klienti ja tema peret puudest tulenevate sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja lahendamisel. Vajadusel teeb koostööd kohalike omavalitsustega ja avalike teenuste osutajatega.

2007, 2008, 2009 Eripedakoogi teenus (individuaalne-, pere- ja grupinõustamine)

2003, 2018, 2016 Tegevusterapeudi teenused

2010, 2011, 2012 Psühholoogi teenus (individuaalne-, pere- ja grupinõustamine)
Kliendi ja tema pere psüühilise tegevusvõime hindamine ja probleemide väljaselgitamine. Nõustamine ja teraapia toimetuleku probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks.

2013, 2014, 2015 Logopeedi teenus (individuaalne-, pere- ja grupinõustamine)
Kliendi kõne valdkonna probleemide väljaselgitamine, kõnepuude korrigeerimine, suhtlemisoskuse kujundamine.

2025, 2026, 2027 Õe teenus (individuaalne-, pere- ja grupinõustamine)

2028 Arsti individuaalteenus

Nõuandetelefonid

 

„Lastearst kuuleb“  1599 E-P 08:00-24:00 1 € min

 

Perearsti nõuandetelefon 1220 tasuta 24 h

 

Mürgistuste info 16 662 tavaline operaatori tariif 24 h

 

Lasteabitelefon 116 111  teata abivajavast lapsest, info, nõuanded ja esmane kriisinõustamine.

Registratuur

Registreerimine eriarsti vastuvõtule Interneti teel

Eriarsti vastuvõtuaja tühistamine Interneti teel

Registreerimine
telefoni teel 731 9100

E-R 07.30 - 18.00
Vastuvõtuajast loobumiseks helistage telefonil 731 9099


* registreerimisel on tarvis patsiendi isikukoodi

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Lastekliiniku koostööpartnerid ja heategevusorganisatsioonid