Allergiakeskuses teevad ambulatoorseid vastuvõtte lastearstid, allergoloogid, laste kõrva-nina-kurgarstid ja silmaarstid.

Allergiakeskuses diagnoositakse, ravitakse ja nõustatakse atoopilise dermatiidi, allergilise nohu, astma, nõgestõve, anafülaksia, naha allergialöövete, krooniliste hingamisteede haiguste, tsüstilise fibroosi, immuunpuudulikkusega, kõrva-nina-kurguhaigustega ja silmahaigustega lapsi.

Uuringute (nahatorketestid, hingamisfunktsiooniuuringud, silmauuringud) ja nõustamise tõttu võib allergoloogi vastuvõtul kuluda aega rohkem kui 0,5 tundi. Palun arvestada sellega ja varuda aega!

Keskuses teevad õe iseseisvaid vastuvõtte dieetõde, kes nõustab nahahoolduse, toitumise ja ülekaalu osas, ning astmaõde, kes annab nõuandeid allergiliste hingamisteede haiguste ravimite manustamise tehnikate kohta.  

MILLISEID ALLERGIAUURINGUID TEHAKSE?

1. Nahatestid e. torketestid põhjusliku allergeeni väljaselgitamiseks https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/naha-torketest-allergeenide-selgitamiseks/

Test tehakse torketestina käsivarre painutusküljele. Nahale kantakse tilk allergeeni lahust ja läbi tilga vajutatakse spetsiaalse lansetiga 1 mm sügavuseni. Tehakse ka kontrolltest histamiini ja füsioloogilise lahuga. Testi tulemust hinnatakse 15 minuti möödudes. Positiivse tulemuse korral tekib torkekohale kubel ja punetus, mille läbimõõtu hinnatakse millimeetrites.

Kuna teatud ravimid võivad mõjutada uuringu tulemust, tuleb nende manustamine enne uuringu tegemist võimalusel katkestada:

• antihistamiinikumid – vähemalt 7 päeva;
• süsteemne glükokortikosteroid- ehk hormoonravi vähemalt 3 nädalat;
• glükokortikosteroid- ehk hormoonsalvid testi tegemise piirkonnas 1-3 nädalat;
• antidepressandid 7-14 päeva;
• beeta-blokaatorid soovituslikult 24 tundi;
• uuringupäeva hommikul mitte kasutada testi tegemise piirkonnas nahahooldusvahendeid;
• montelukast 1 ööpäev.

Nahatestide tegemise vastunäidustused:

• allergiahaiguse ägenemine;
• naha haigusseisundid (nahapõletik, nõgestõbi, nahalööbed, nahavigastused) testi tegemise piirkonnas;
• ägedad infektsioonhaigused;
• palavik;
• rasked dekompenseeritud haigusseisundid;
• rasedus;
• varasemalt anafülaktilise šoki esinemine uuritavale allergeenile.

2. Epikutaantestid e. plaastritestid

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/epikutaantestid-allergeenide-selgitamiseks/  

Epikutaanteste tehakse lastekliinikus toiduallergia diagnoosimiseks. Abi on sellest seedetrakti sümptomitega kulgeva allergia põhjuse väljaselgitamisel. Allergeenid pannakse spetsiaalsetesse metallist kambrikestesse, mis on kinnitatud hüpoallergilisele plaastrile. Allergeenidega plaastrid asetatakse tavaliselt ülaseljale. Kahe ööpäeva möödudes plaastrid eemaldatakse, kolme ööpäeva möödudes hinnatakse testi tulemust. Tulemus on positiivne, kui testi kohale on tekkinud naha punetus või väikesed villikesed.

Enne testi läbiviimist ei kasutata:

• kortikosteroidsalve/kreeme testi tegemise piirkonnas 5 ööpäeva vältel;
• pehmendavaid kreeme/salve 1 ööpäeva jooksul;
• antihistamiinseid preparaate 7 ööpäeva jooksul.

Epikutaantesti vastunäidustused:

• naha haigusseisundid testi tegemise piirkonnas (nahapõletik, nõgestõbi, nahavigastused);
• värske, tugev päevitus testi tegemise piirkonnas;
• ravi suukaudsete või süstitavate glükokortikosteroidide ehk hormoonravimitega, antihistamiinikumide ja immuunsupressantidega; 

3. Vereseerumist üld-IgE ja allergeenspetsiifiliste-IgE antikehade sisalduse määramine.

Vereanalüüs võetakse veeniverest. Ravimite tarvitamine üldreeglina ei mõjuta analüüsi tulemust.

4. Spirograafia abil hinnatakse kopsu mahte ning hingamisteede läbitavust forsseeritud (maksimaalse sügavuse ja kiirusega) hingamisel

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/spirograafia-ja-bronhodilataatortest/

Uuring on vajalik kopsuhaiguste diagnoosimisel, haiguse raskuse hindamisel ja kulu jälgimisel. Uuringu tulemus sõltub oluliselt uuritava koostöövõimest ja pingutusest, seetõttu teostatakse seda uuringut alates neljandast-kuuendast eluaastast.

Uuringu eelsed nõuded patsiendile:

• ei tohi kasutada lühitoimelisi bronhilõõgasteid 6 tundi enne uuringut (Ventolin)
• ei tohi kasutada pikatoimelisi bronhilõõgasteid 12 tundi (Oxis, Foradil, Symbicort, Serevent, Seretide) ja Relvar 24 tundi enne uuringut
• 4 tundi enne uuringut vältida aktiivset füüsilist tegevust
• 4 tundi enne uuringut vältida ergutavaid jooke (Coca-cola, kohv)

5. Bronhilõõgasti- ehk bronhodilataatortest. https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/spirograafia-ja-bronhodilataatortest/

Kui esialgne spirogamm viitab hingamisteede läbitavuse häirele, hinnatakse bronhodilataatortesti abil hingamisteede läbitavuse paranemist. Selleks antakse patsiendile sisse hingata bronhide silelihaseid lõõgastavat ravimit salbutamooli (Ventolin). Seejärel tehakse 15-20 minuti möödudes uus spirograafiline uuring.

6. Jooksutest ehk füüsilise koormuse test.

Provokatsioonitest füüsilise koormusega on näidustatud astma diagnostikas, kui haigusnähud esinevad füüsilisel pingutusel, jooksmisel. Patsient peab jooksma liikuval rajal (treadmill) 6-8 minutit. Uuringu käigus hinnatakse hingamisteede läbitavust võrdlevalt enne ja 20 minuti jooksul pärast maksimaalset füüsilist koormust spirograafia abil. Uuringule tulles on soovitav kanda sportlikku kerget ja mugavat riietust ja jalanõusid, mis ei takista füüsilist pingutust. Kaasa võtta käterätt.

Testi tegemiseks kulub aega umbes 1 tund. Enne testi süüa 1,5 -2 tundi kerge eine.

Testile tulla tervena, ägeda haiguse ja selle paranemise ajal (ca 2 nädalat) ei saa testi teha.

Uuringu eelselt:

• ei tohi kasutada lühitoimelisi bronhilõõgasteid (Ventolin) 6 tundi enne uuringut
• ei tohi kasutada pikatoimelisi bronhilõõgasteid (Oxis, Foradil, Symbicort, Serevent, Seretide) 12 tundi ja Relvar 24 tundi enne uuringut
• ei tohi kasutada montelukasti 24 tundi
• uuringupäeval enne uuringut vältida aktiivset füüsilist tegevust
• 4 tundi enne uuringut vältida ergutavaid jooke (Coca-cola, kohv)

7. Väljahingatava õhu fraktsioneeritud lämmastikoksiidi sisalduse (FeNO) määramine.

Mugav ja kiire võimalus hingamisteede põletiku hindamiseks. Uuringuid saab teha alates 5.-6. eluaastast, selleks peab uuritav olema suuteline 6 sekundi jooksul hingama ühtlase tugevusega läbi huuliku aparaati, mis registreerib väljahingatava õhu NO sisalduse. Uuring ei ole informatiivne suitsetavate patsientide puhul.

8. Provokatsioontest

Provokatsioontesti abil saab kontrollida, kas laps talub kahtlustatud allergeeni või mitte. Selleks antakse lapsele järelevalve all kahtlusalust allergeeni. Alustatakse väga väikestest kogustest, doosi tõstetakse kindlate ajaintervallide järel. Testi tegemiseks võib kuluda terve päev. Testi ei saa teha ägedate infektsioonide ajal.

Enne testile tulemist peaksid allergianähud olema võimalikult hästi kontrolli all, igapäevased ravimid võetud ja atoopilise dermatiidiga lastel nahk kreemitatud.

Testitav toit peaks olema lapse menüüst eemaldatud vähemalt 2 nädalat enne testi.

Pärast testi peab vanem/hooldaja jälgima last edasi kodus. Kodus peaks olema allergiavastane ravim ehk antihistamiinikum juhuks kui kodus tekib lööve. Kui samal õhtul kodus tekib äge lööve, oksendamine, hingamisraskus või loidus, kutsuda kiirabi.

RAVIPROTSEDUURID:

• Allergeenimmuunravi https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/allergia-immuunravi/

Allergeenimmuunravi (AIR) on immunoglobuliin E-vahendatud allergia korral kasutatav raviviis, mille käigus allergeeni järk järgult suurenevates annustes organismi viies hakkab immuunsüsteem allergeeni taluma ja väheneb tundlikkus allergiasümptomeid vallandava allergeeni suhtes.

AIR sobib ainult sellistele allergilise silmapõletiku, nohu ja astmaga haigetele, kellel nahatorketestid ja/või vereseerumi IgE antikehad on positiivsed ning leitakse allergeenikontakti ja vaevuste vaheline seos.

Immuunravi viiakse läbi standardiseeritud allergeenilahustega nahaaluse süsteravina või keelealuste tilkadena. Õietolmuallergikul võib nahaalune süsteravi olla aastaringne või hooajaeelne e presesoonne. Laps peab olema pärast süsti allergiakeskuses jälgimisel vähemalt pool tundi, esimese allergeeni süsti korral isegi 1 tund. Ravi kestab vähemalt 3-5 aastat, seepärast peab enne ravi alustamist olema valmidus pikaajalisele ravile. Soovituslik patsiendi vanus ravi alustamisel on üle 5 aasta.

2. Taluvuse kujundamine toiduallergeenide suhtes

Kasutatakse toiduallergiate puhul (piim, muna, pähkel). Raviskeem koos täpsete allergeenikogustega antakse kaasa arsti poolt. Ravimiks on toiduaine ise tõusvas koguses ja ravi toime püsimiseks on pärast ravi lõppemist soovituslik selle igapäevane tarbimine teatud koguses (nt 200ml piima päevas).

Sagedasemad kõrvaltoimed on suu ja kurgu sügelus ning kerge kõhuvalu, neid võib vähendada annuse muutmisega. Ravimit (toitu) võtta täis kõhuga, pärast vältida paar tundi tugevat füüsilist koormust ja doosi vähendada ägedate infektsioonide ja allergia ägenemise ajal.

Patsiendiinfo allergiahaiguste kohta:

Atoopiline dermatiit https://www.kliinikum.ee/?s=atoopiline+dermatiit

Allergiline nohu https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/allergiline-nohu/

Ristallergia https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/ristallergia/

Munaallergia https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/munaallergia/

Nõgestõbi https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/urtikaaria-ehk-nogestobi/

Külmaurtikaaria https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/kulmaurtikaaria/

Anafülaksia https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/anafulaksia/

Kõrva-nina-kurguarstid teevad kõrva-nina-kurguhaiguste diagnostikat, ravi.  Vajadusel broneerivad operatsiooni aja TÜK kõrvakliinikusse. Uuringutest tehakse skriiningkuulmisuuringuid (otoakustilised emissioonid, toonaudiomeetria),  tümpanomeetriat. Lisainfot võib leida kliinikumi patsiendiinfost:

Kuulmisuuringud:

https://www.kliinikum.ee/wp-content/uploads/2019/12/vastsyndinu_kuulmise_soeluuring.pdf

https://www.kliinikum.ee/wp-content/uploads/2019/12/teie_lapse_kuulmise_teine_kontrolluuring.pdf

https://www.kliinikum.ee/wp-content/uploads/2019/12/lapse_taiendavad_uuringud_kuulmiskeskuses.pdf

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/kuulmiskeskuse-kuulmisuuringud-lastele/

Kõrvavalu ja -põletik: https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/korvavalu-ja-poletik-lastel/

Limakõrv https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/limakorv/

Kuulmekilede šunteerimine:

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/kuulmekile-sunteerimine/

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/kuulmekile-sunteerimisjargne-meelespea/

Adenoidide eemaldamine:

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/adenoidi-eemaldamise-operatsioon/

Ninaverejooks https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/ninaverejooks/

Kurgumandlite eemaldamise järgne meelespea https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/tonsillektoomia-ehk-kurgumandlite-eemaldamine/

Silmaarsti ambulatoorsel vastuvõtul teostatakse laste silmade profülaktilist kontrolli ja haiguste diagnostikat ja ravi.

Kontrollitakse lapse nägemist eraldi silmadega. Tehakse refraktomeetria, vajadusel määratakse prillid. Teostatakse ka mikroskoopilist uuringut ja silmapõhjade kontrolli.

Sageli on prillide kirjutamisel ja ka silmapõhjade vaatlusel vajalik tsüklopleegia (pupillide laiendus ) tilkadega. Tilkade toime saavutamiseks vajalik kuni 45 minutiline ooteaeg. Tilkade kõrvalmõjuna on sellel päeval nägemine udusem.