HEILI VARENDI  

Olen sündinud  23.03.1959.

Lõpetasin Tartu 1. Keskkool 1977. a ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna pediaatria osakonna cum laude 1985. a. Meditsiiniteaduste doktori kraad kaitsesin Tartu Ülikoolis 1999. ja Karolinska Instituudis 2001. a.

Teenistuskäik, sh praegune ametikoht

Alates 01.09.2008 Tartu Ülikool, lastehaiguste dotsent.    

Alates 01.01.2007 SA Tartu Ülikooli Kliinikum, lastekliiniku neonatoloogia osakond, vanemarst-õppejõud admin.-töö kohustes.   

01.09.2008–31.12.2016 Tartu Ülikool, lastehaiguste vanemteadur.   

2005–31.08.2008 Tartu Ülikool, Arstiteaduskond,  lastehaiguste vanemteadur.  

01.01.1999–31.12.2004 SA TÜK lastekliinik, arst-õppejõud; TÜ Lastekliinik, assistent.  

01.01.1993–31.12.1999 Tartu Ülikooli Arstiteaduskond, doktorantuur.  

01.01.1990–31.12.1993 TRÜ Arstiteaduskonna pediaatria kateeder, assistent.  

01.01.1986–31.12.1990 Rakvere Rajooni Keskhaigla, lastearst.  

01.01.1985–31.12.1986 Tartu Linna Kl. Lastehaigla, internatuur.

Arstitöö

Olen töötanud peamiselt vastsündinute ja imikutega, kuid teinud regulaarset valvearstitööd lastekliinikus.

Pärast TRÜ lõpetamist asusin tööle Rakvere Rajooni Keskhaiglas lastearstina sünnitusosakonnas ja lasteosakonnas. 1990. aasta 1. septembrist töötasin pediaatria kateedri assistendina, õpetades TRÜ arstiteaduskonna üliõpilastele Tartu Kliinilises Sünnitusmajas vastsündinu adaptatsiooni ja tema varaseid haigusi, samuti töötasin samas majas lastearstina. Tänu pediaatris kateedri külalisprofessor Bengt Björkstenile, kes tutvustas mind Stockholmi Karolinska haigla emeriitprofessor Jan Winbergile, kelle juhendamisel alustasin vastsündinute haistmise ja käitumise uuringuid aastal 1993. Järgneval 3-4 aastal ööbisin vahel sünnitusmajas, et hõlmata uuringutesse sünnitama tulevaid emasid ja nende vastsündinuid kohe pärast sündi.
Tookord oli tavapärane eraldada vastsündinu emast. Teda vannitati, kuivatati, manustati gonorröa silmapõletiku profülaktikaks silmatilku, mähiti teki sisse ning asetati soojenduslambi alla, kus ta üksindusest nuttis. Samal ajal ootas ema koridoris kõval raamil palatisse viimist. Siis viidi nad sünnitusjärgsesse osakonda, ema suurde palatisse ja laps lastetuppa ning edasi said ema ja laps kokku iga 3-4 tunni tagant 45 minutiks. Ema  nägi vaid teki seest paistvat lapse nägu, kui õed lapse ema juurde sööma viisid.

Minu teemaks oli uurida, kuidas laps käitub, kui ta pannakse ema kõhule kohe pärast sündi. Leidsin, et ema lõhnadel on vastsündinu sünnijärgses käitumises suur roll, ning näitasin, et vastsündinu orienteerub ema rinnast leviva lõhna järgi. Esimene artikkel avaldati ajakirjas „Lancet“.  See, praeguseks igapäevane nahk-naha kontakti metoodika tuli Tartusse uurimisküsimusena Rootsist läbi minu ja oli esialgu väga uudne. Kardeti, et lapsel on ema kõhu peal külm jne. Kui ämmaemandad said aru, et lapse ja ema sünnitusjärgne nahk-naha kontakt on väga kasulik nii emale kui lapsele, hakkasid nad seda toetama ja rakendama oma igapäevases töös. Tänu sellele, et sain käia korduvalt Stockholmis praktikal ja tõin kaasa materjale ning tegin korduvalt ettekandeid, hakkas nahk-naha kontakt levima ka teistesse sünnitusmajadesse. Oli näha, et emadel tekkis lastega palju parem side kui varasema eraldamisega ning selle metoodika kui rutiini juurutas igapäevasesse praktikasse Tartu Kliinilises Sünnitusmajas 1998. aastal dr. Maie Veinla.

Eesti Perinatoloogia Seltsi juhatuse tegevuses olen olnud aktiivne osaleja selle loomisest 1990.a.  Oma tegevuse raames lõime rahvusvahelisi sidemeid ja  kutsusime Eestisse igal aastal mõne neonatoloogia tunnustatud külalislektori. 1997. aastal korraldasime EPS neonatoloogia sektsiooni koosolekuid, mille raames koostasime mitmeid ravijuhiseid, mis aitasid ühtlustada vastsündinute käsitlust Eestis. Alates 2006. aastast olen olnud seotud Euroopa Perinatoloogia ja Neonatoloogia Seltse ühendava UENPS juhatusega, et parandada ja ühtlustada vastsündinutele antavat abi Euroopas.

Alates 2007. aastast oleme Eestis süstemaatiliselt kogunud enneaegsete vastsündinute tervisenäitajaid ja võrrelnud neid teiste keskuste ja rahvusvaheliste tulemustega. Oleme püüdnud leida võimalusi rahvusvaheliseks koostööks, et kogu Eesti vastsündinumeditsiini arengut toetada ning edendada. Lõpuks on realiseerunud vähemalt kümneaastane arstide lobitöö - aastast 2020 on Eesti Raseduse Infosüsteemi jõudnud enneaegse lapse registri kaart ning täienenud vastsündinu perinataalse perioodi andmestik.

Oleme koostanud ka enneaegse vastsündinu ravikvaliteedi indikaatorid, mis peaksid võimaldama hinnata perinataalabi kvaliteeti selles lõigus ka edaspidi, kasutades enneaegsete laste registrikaardile kogutud andmeid.

Meie elu ja töö jooksul on perinataalmeditsiin Eestis edenenud märkimisväärselt, on paranenud vastsündinute elulemus, tervis ja elukvaliteet.

Teadustöö peamised teemad

1.         Enneaegsete vastsündinute varane ja hilistulem – alates 2007 - planeerinud uuringuid, andmeid kogunud, doktoranti juhendanud, lapsi uurinud, osalenud rahvusvahelises teaduskoostöös (projektid EPICE, SCENE, SHIPS; alates 2017 RECAP).

2.         Ravimid ja vastsündinu: ravimikasutus Euroopas, farmakokineetika ja abiainete esinemine.

3.         Ravimite farmakokineetika uurimise uued meetodid vastsündinutel ja imikutel (mikrodoos, C14- märgistatud doos, aktseleraator mass-spektromeetria) – uuringu PAMPER TÜ peatäitja. 

4.         Vastsündinu haistmine ja käitumine – minu doktoritöö ja ka ühe juhendatava teema. 

5.         Vastsündinute tervis ja haigused – erinevate perinataalsete seisundite ning haiguste sageduse ja kulu uurimine.

Teaduspublikatsioonid

ETIS jaanuar 2020 seisuga kokku 159 publikatsiooni; sh 48 1. kategooria teadusartikli kaasautor

Muu teaduslik, organisatsiooniline ja erialane tegevus

Alates 2020. a  Eesti Teadusagentuuri nomineeritud rahvusvahelise juhtivate naisteadlaste AcademiaNet liige.

Alates 2020. a  Eesti Lastearstide Seltsi juhatuse liige.

Alates 2013. a  Journal of Individualized Neonatal and Pediatric Medicine toimetuskolleegiumi liige.

Alates 2006. a Union of European Neo- and Perinatal Societies (UENPS) juhatuse liige.

2005−2018 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nõunike kogu liige.

1990-2011 Eesti Perinatoloogia Seltsi asutajaliige, sekretär, president ja asepresident.

2015-2016 Eesti ekspert Swedish Institute projektis NETINCARE „Networking to improve health care for mothers and premature infants in the Baltic region and Moldova“.

2014-2016 TEMPUS projekti Egyptian Neonatal Safety Training Network kaastäitja Tartu Ülikoolis.

2014-2016 Eesti ravijuhendi „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“ töörühma liige ja sellele järgnenud auditi läbiviija. Koostasime indikaatorid ning viisime läbi haiguslugude auditi aastate 2015-2016 väga enneaegsete sündide varase ja hilistulemi kohta, aruanne publitseeriti jaanuaris 2020.

Juhendamine

Olen juhendanud doktorikraadi kaitsmiseni dr.  L. Toome (2014) (Very Low Gestational Age Infants in Estonia: Measuring Outcomes and Insights into Prognostic Factors), kaasjuhendanud 2 magistrikraadi (Ü. Utsal 2006; H. Nurmsalu 2009).

2019. aastal autasustati mind Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna medaliga.