HALDJA KÄÄRI

23.11.1921

Helju Tälli

Kakskümmend viis aastat kulges töö Tartu Linna Kliinilises Lastehaiglas peaarst Haldja Kääri juhtimisel. Lastehaigla struktuur haaras enda alla keskmiselt 100 voodikohaga statsionaari, kus uuriti – raviti Tartu ja Lõuna – Eesti, aga ka mujalt saabunud patsiente, polikliiniline osakond andis ambulatoorset arstiabi väikestele tartlastele. Ka lasteaedades ja koolides käivad lapsed olid lastehaigla meedikute valvsa pilgu all. Ja kogu seda ühendatud asutust juhtis väikesekasvuline sale, tumedapäine pediaater Haldja Kääri.

Haldja Sild sündis 23.novembril 1921.aastal Tartus. Isa oli põllutöökooli haridusega, töötas eestöötegijana majandites, hiljem laohoidjana põllumajandusministeeriumi alluvuses. Haldja kasvas koos noorema õega. Alghariduse omandas Tartu Linna V algkoolis, 1941.aastal lõpetas Tartu Kommertskooli. Sõja algaastatel töötas kantseleiametnikuna Mäksa vallavalitsuses. 1942.aastal asus ülikoolis õppima arstiteadust ning lõpetas 1948.aastal. Juba üliõpilasena abiellus sõja läbiteinud, hilisema kirjandusteadlase Kalju Kääriga. Ka esimene laps – poeg sündis üliõpilaspõlves. Haldja tööelu algas samuti juba stuudiumi ajal, 1945. – 1947.aastani oli ta arsti kohusetäitja Tartu nakkushaiglas. Pärast ülikooli lõpetamist suunati Tartu Lastepolikliiniku kooli- ja jaoskonnaarstiks. Kuid juba nelja aasta möödumisel oli Haldja Kääri end näidanud võimeka arstina ja 1952.aastal edutati ta Tartu Linna Kliinilise Lastehaigla peaarstiks. Paralleelselt tegi esimestel aastatel ka õppetööd lastehaiguste õppetoolis.

Peaarsti töö nõudis suurt haaret – pidevat organiseerimist, täiustamist, arendamist. Samas ka täpset seaduste täitmist ja määruste jälgimist, aruandmist. Tulemust iseloomistavad arvud haigla aastaaruannetest: 1952.aastal, kui Haldja Kääri asus tööle peaarstina, oli statsionaaris suremus 4,7%, kakskümmend viis aastat hiljem 0,99%.

Suurele tööpingele vaatamata lisandus Kääride perekonda veel kaks tütart. Haldja Kääril jagus oma kolmele lapsele suunatud helluse ja armastuse kõrval sama hellust ka sadadele ja tuhandetele võõrastele lastele.

Peaarsti õlgadel lasuv vastutus surus käitumisele peale ranguse ja nõudlikkuse pitseri. Dr. Kääri pilk oli sageli terav, puuriv, kõne toon napisõnaliselt arupäriv ja järsk, mõnikord laitev. Mäletan, et viimase kursuse üliõpilasena 1955.aastal, aga ka noore arstina 1961.aastal õppetoolis tööle asununa, tundsin pisut pelgust nõudliku peaarsti ees. Aastatepikkuse ühes majas töötamise vältel avanes järk – järgult Haldja Kääri sisemaailm. See oli pehmesüdameline, kaastundlik, poeetiline hing – tõeline haldjalik loomus.

Laste tervise kaitse edendamise probleeme püüdis Haldja Kääri lahendada ka ühiskondlike ja võimustruktuuride – Tartu linna tervishoiuosakonna ja täitevkomitee kaudu. Ta tööd tunnustati, 1969.aastal omistati talle teenelise arsti aunimetus, oli kõrgema kategooria pediaater.

Peaarst leidis aega ka lastevanematele suunatud artiklite – brožüüride kirjutamiseks, teaduslike probleemide uurimiseks. Tema poolt sügavuti tehtud uurimistöö toksoplasmoosi kohta aitas palju kaasa selle seni vähetuntud, ent lastele ohtliku haiguse leviku, vältimise, raviprobleemide teadvustamisele. Kahjuks jäi teadustöö lõplikult vormistamata ja kaitsmata.

Tartu Lastehaigla edasine areng esitas uue väljakutse haigla Oru tänava maja kapitaalremondi ja uue haigla ehitamise näol. Haldja Kääri loovutas peaarsti ülesanded noorema põlvkonna meessoost pediaatrile Kaljo Mitile. Dr. Haldja Kääri leidis uue sõbraliku meedikutepere Jõgeval, kus ta aastatel 1977 – 1985 töötas kooliarstina. Ta ei pidanud esialgu paljuks igapäevast edasi – tagasi rongisõitu Tartu ja Jõgeva vahel. Viimased seitse tööaastat töötas ta kooliarstina taas Tartus, nii nagu oma esimestel arstiaastatel. Pärast neljakümmend seitset tööaastat pediaatrina jäi 1992.aastal pensionile.

Paraku on kodu jäänud tühjaks. Haldja kaotas oma abikaasa 1982.aastal, tütar Merle elab ja töötab Hiiumaal. Kesk – Rootsis sirguvad tütar Mare kaks pikka poega ja kaks väikest heledapäist tütart, kes ootavad “murmur`i” külaskäike Eestist. Tänu tütardele on elupõlisele tartlannale omaseks saanud kodumaise Hiiumaa looduse omapära, mereäärsete alade avarus. Ta on õppinud tundma Kesk – Rootsi traditsioonilist elulaadi ja karmi ning kaunist loodust.

Tihe on suhtlemine Tartus elava õe ja poja perekonnaga, aga ka endiste töökaaslastega ja sõpradega. Nüüd on aega pühenduda hingelähedasele tegevusele – lugeda luulet ja valada oma mõtteid ja tundeid luulevormi. Kunstimaitse ja käte osavus on loonud kauneid kompositsioone tähtpäevadeks. Tähtvere pargi äärses kodus saab jälgida kevadist pungade puhkemist, suvist õite küllust, sügisest lehtede langemist ja valge lumevaiba laotumist kolletunud murule.

Sinu tööpäev, Haldja, oli pingeline ja 47 aasta pikkune, jätkugu Sul tervist, meelerahu ja inspiratsiooni veel paljudeks aastaringideks.