HELJO PREEM

11. 10. 1924–25. 12. 2016

Evi Samarüütel

Mõlgutan mõtteid Heljo Preemist kui kolleegist, kui juhatajast, kui südamlikust lastearstist.

Heljo Juhkam sündis 11. oktoobril 1924. aastal Tallinnas raudteelase perekonnas, õekesena vanema venna kõrvale. Ta lõpetas Tallinna 14. Algkooli 1936. a, keskkooli, mis Heljo õpingute ajal kandis mitmeid nimetusi (Tallinna I Tütarlaste Gümnaasium, Tallinna II Progümnaasium, Tallinna 5. Keskkool). 1943. a. Järgnes aasta töötamist Tallinna sanitaarepidemioloogia jaamas laborandina. 1944. a traagilisel märtsiööl hävis kodu, nädal hiljem suri põletushaavu saanud isa. Visa neiu astus sama aasta sügisel ülikooli ja lõpetas selle 1951.a arstina. 1948.a abiellus Kaljo Preemiga, hilisema inseneriga. Järgmisel aastal sündis esimene poeg, kolm aastat hiljem teine.

Heljo Preem asus tööle Tartu Linna Kliinilise Lastehaigla polikliinilises osakonnas jaoskonnaarstina ja ordinaatorina statsionaaris. Aastatel 1955–1960 töötas ta Tartu Vabariikliku Haigla org-metoodilise kabineti lastesektoris arst-metoodikuna ja jätkas tööd kohakaaasluse alusel ka lastehaiglas. Kui lastepolikliinikus avati ftisiaatri kabinet 1950. a, alustas ta seal tööd ftisiaatrina. Selles kabinetis jälgiti kuni kolme aasta vanuseid tuberkuloosiga infitseeritud lapsi ja dr Preem töötas seal kuni 1963. a. Reumakabinet avati 1952. a, ka selle kabineti esimeseks arstiks oli H. Preem. Tartus 1959. a vallandunud poliomüeliidi puhangu ajal kuulus ta mõned kuud poliomüeliidi vastase vaktsineerimise brigaadi.

Pärast org-metoodilise töö ümberkorraldamist naasis Heljo Preem 1960. a täiskohaga lastehaigla statsionaari, kus töötas osakonnajuhatajana. Aastal 1964 võttis ta Arvida Valdmannilt üle lastepolikliiniku juhataja ametikoha.

Heljo Preem oli juhina nõudlik ja korrektne. Osakonnajuhatajatelt ja kõigilt polikliinikus töötavatelt pediaatritelt ootas ta alati uuendusi. Ta oli kolleegide suhtes tähelepanalik ja julgustav. Ta soovis rakendada kõiki pediaatriaalaseid teadmisi ja võimalusi laste tervise heaks. Dr Preem süvenes organisatoorse töö keerdkäikudesse, õpetas hindama teaduse väärtust, tõmbas kõiki kaasa uuenduste teele ja teaduslikku uurimistöösse. Hea analüüsivõime tõttu andis vahel hoopis uue suuna kolleegi uurimusele. Ise koostas teadusartikleid, esitas neid konverentsidel ja avaldas trükis.

Heljo Preem oskas lastearstina osavalt käituda keerulistes väitlustes. Ta osales rahvasaadikuna kümme aastat Tartu linnanõukogu töös.

Tema eestvedamisel raviti mitmesuguste tervisehäiretega lapsi (suurem osa ortopeediliste erivajadustega) koolide ja lasteasutuste erirühmades. Kuna Heljo Preem oli ise noorena käinud balletitundides ja tegelenud iluvõimlemisega, oskas ta hinnata head rühti ning soovis head ja kena hoiakut kõigile. Pediaatrid sekkusid koolides ja lasteaedades võimlemistundidesse ja püüdsid õpetajatele-kasvatajatele anda arstlikke soovitusi. Laste haigestumise vähendamiseks toetas ta igas eas laste karastamist. Kauakestev ja vaevarikas oli tema võitlus lastepiimaköögi püsimajäämise eest ning tasuta toidu määramise eest majanduslikult vähekindlustatud perede imikutele.

Ravitöös oli Heljo Preem väga tähelepanelik nii lapse haiguse kui ema mure suhtes. Ta lisas arstimistele alati ka hea sõna. Suhtlemisel lapsevanematega pidi juhataja ilmutama erilisi diplomaadivõimeid. Stagnaajal tekkis eriarvamusi vene rahvusest teenekate vanavanematega, kes iga pisiasja korral pöördusid lastepolikliiniku juhataja poole. Heljo Preem lahendas probleemid taktitundeliselt ja kõiki osapooli rahuldava tulemusega.

Heljo Preem oli sirge ja sihvakas, armastas maheda tooniga kauneid maitsekaid rõivaid ja ehteid, tasast muusikat ja head seltskonda. Ta ei unustanud kunagi kolleegide tähtpäevi, mida tähistati ühiste koosviibimistega. Ka pidas ta lugu seltskondlikust kohvipausist, tema organiseerimisel leiti võimalused keskpäevaseks einestamiseks polikliiniku kohvitoas vastuvõtu ja koduvisiitide vahel. Pärast üheksateist aastat kestnud juhiametit lastepolikliinikus jätkas ta aastatel 1983–1992 tööd kooliarstina.

Pensionipõlves jätkas ta endiste kaastöötajate tähtpäevade ja juubelite meeles pidamist, meeleolukate kohtumiste korraldamist ja kroonikaraamatu pidamist. Tema enda ühe väärika juubeli kohta võime lugeda Kliinikumi Lehes (nr. 68 okt. 2004) ilmunud artiklist, et 15. oktoobril tähistati lastekliinikus lastepolikliiniku kauaaegse juhataja ja lastehaigla peaarsti asetäitja dr Heljo Preemi 80. juubelit. Meeleoluka ettekande tegi prof Tiina Talvik. Ta iseloomustas dr Preemi kui lugupeetud, hoolikat arsti ja head organisaatorit, kes muuhulgas oli ta ka üheks kaasautoriks omaaegsele tuntud käsiraamatule "Lapse tervishoid". Prof Tiina Talviku sõnul kuulusid dr Preemi olulisemate teenete hulka eriarstiabi arendamine ja parem korraldamine lastepolikliinikus. Korduvalt taotleti linnalt ja tervishoiuministeeriumilt muutusi laste polikliinilise abi tõhustamiseks, sh ruume. 1965. a anti lastepolikliinikule üle kõrvalmajas asunud onkoloogia dispanseri ruumid, kuhu sisustati silmaarsti kabinet. 1975. a vabanenud piimaköögi ruumidesse saadi pärast remonti nõuetele vastav röntgenoloogia osakond, ravimassaaži osakond, med-statistika kabinet, imikute osakond ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste osakond. 1981. a lisandusid ruumid ka surdologopeedia kabineti jaoks. 1982. a alustas tööd lasteendokrinoloog ja avati lastepolikliiniku filiaal jõudsalt kasvavas elamurajoonis Annelinnas. Need on vaid mõned näited. Tema eestvedamisel alustati riskilaste ja krooniliselt haigete laste põhjalikku uurimist ja jälgimist (mida tol ajal nimetati dispanseerimiseks). Ka see, et alla 1-aastaseid lapsi hakati suunama neuroloogi ja ortopeedi konsultatsioonile, oli tol ajal positiivne suundumus.

Lastearst Heljo Preem lahkus meie hulgast 92-aasta vanusena 1. jõulupühal 2016. aastal.