INNA JUSTUS
Sündisin 27.03.1947 Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 6. keskkooli 1966 a ,mis andis ka meditsiinõe kutse. See võimaldas mul töötada 1966-1967 Tallinna I Lastehaiglas, mille kohal laiub praegu hotell „Viru“. 1967 astal astusin TRÜ arstiteaduskonna vastavatusse pediaatria osakonda, mille lõpetasin 1974. a ja internatuuri 1975. a 1976. a alustasin tööd Tartu linna Lastehaigla polikliinikus jaoskonnapediaatrina. Sel ajal tuli lisaks ambulatoorsele vastuvõtule teha ka koduvisiite ja nende arv ühes päevas küündis mitte väga harva üle 30 visiidi. Lapsi pidi teenindatavas jaoskonnas olema ca 1000. Kuna minu jaoskond oli vananeva elanikkonnaga piirkonnas, mis laius raudteest paremal pool Riia tänavat kuni linna piirini, siis oli see hea füüsiline koormus. Abiks oli siiski ka polikliiniku auto. Jaoskonnas töötamine jäi lühikeseks, sest tekkis vajadus teise röntgenoloogi järele ja dr H. Preem arvas, et selleks sobiksin just mina. Olen talle selle eest väga tänulik, sest paremat eriala enda jaoks ei oska ma ette kujutada.
1976 a alustati Tartus prof Erich Kuusi algatusel röntgenoloogia spetsialiseerumise kursustega. Enne seda oli spetsialiseerumine võimalik kas Moskvas või Leningradis. Pean oma põhiliseks mentoriks Ilmar Vello Novekit, kes oli Eestis esimene lasteröntgenoloogia arendaja.
Alates 1977. aastast siiani töötan röntgenoloogina, uue nimega radioloogina SA TÜK Lastekliinikus, olles küll struktuuriüksuste ümberkohandamise järgselt SA TÜK Radioloogia kliiniku töötaja. Mitmest radioloogia harust olen truuks jäänus konventsionaalsele lasteradioloogiale. Ja seda õpetanud radioloogia ning pediaatria residentidele.
Algusaastatel oli töö röntgenoloogina klassikaliselt pimedas kabinetis ja aparatuur oli nii vana, et röntgentoru vajas vahepeal jahutamist. Röntgenfilmide vähesuse tõttu tegime kopsupõletiku kahtlusega lastel röntgenläbivalgustusi ja neid oli massilise haigestumise ajal vahest ka 50 ja enam läbivalgustus ühel päeval. Röntgenfilmide nappuse tõttu lõigati see väikseks, vastavalt lapse ja ülesvõetava piirkonna suurusele.
Aja möödudes tuli uuem aparatuur ja valges kabinetis sai elektronoptilise muunduriga tööd teha alates kolimisest vastvalminud Tartu lastehaigla Infektsioonkorpusesse 1982. aastal. Kabinet töötas siin kuus päeva nädalas kl 8-19-ni. Pühapäeval ja öö ajal oli arst ja röntgenlaborant välja kutsutav piipariga. Hiljem võisin olla kodus ja röntgenfilm märjana ja raami peal saadeti taksoga mulle koju ja siis vastus taksiga tagasi haiglasse.
Asjad muutusid kardinaalselt alates 2007. aastast, kui tekkis IMPAX- radioloogiliste uuringute arhiveerimise süsteem ja juba varem arvututesse läinud uuringuid oli nüüd võimalik hinnata kodusest arvutist. Ja nii olengi töövälisel ajal vastanud laste, eriti vastsündinute röntgenülesvõtteid siiani.
Korduvalt olen oma teadmisi ja oskusi täiendanus stažeerimisega Soomes , osalenud Euroopa ja Ülemailmsetel lasteradioloogide jätkuõppe kursustel ja kongressidel alates 1991a. Stockholmis, Jeruusalemmas, Montrealis, Luganos, Pariisis, Barcelonas, Lissabonis, Oslos, Viinis, Londonis, Heidelbergis, Chicagos.
On olnud õnne töötada koos toredate lasteradioloogiale pühendunud kolleegidega: Rainer Uibo, Aivar Selge, Luisa Dmitritšenko, Heleri Konik ja Mare Lintrop.
Mare Lintropi sügavad erialased teadmised radioloogias ning haiguste etioloogia ja kliinilise pildi tundmine, on teinud temast nõutava konsultandi mitte ainult meie kliinikus.
Meie igapäevased abilised röntgentehnikud Tiia Kuul, Eda Reinhold, Tiiu Nõmmik ning hooldaja Niina Šakirova on aastatega omandanud erilise oskuse lastega töötamisel.
2014a. renoveeritud röntgeni kabinet sai sisustatud tipptehnoloogilise täisdigitaalse väikese kiirguskoormusega aparaadiga, mis on esimene omataoline Põhjamaades. Uue aparaadiga saab teha nii röntgenipilte kui läbivalgustusi. Selle röntgeniaparaadi kaasaegne ülesehitus vähendab nii meie väikestele patsientidele kui .ka personali kiirguskoormust.
2017 a lisandus ka täisdigitaalne palati röntgenaparaat.
Abielus, kahe tütre ema ja viie lapselapse vanaema.
