Uncategorised

VAATA LISAKS SIIT

Lastekliinikus on ainulaadne võimalus suhtlusrobotite abil arendada laste kõnet ja suhtlemisoskusi.

Tule õpi koos robot Pepperiga.

VAATA LISAKS SIIT

 

Ootame lapsi suhtlemisoskust ja koostööd arendavasse treeningusse, kasutades uusi kaasaegseid lastele huvipakkuvaid tehnoloogilisi lahendusi.

VAATA LISAKS SIIT 

 

Iga kuu I ja IV nädala esmaspäeviti kella 14-16
III korrus B korpus kabinet B313
Telefon: 731 9678

  • Terviseseisundi hindamine
  • Glükohemoglobiini analüüsi teostamine
  • Süstekohtade kontroll
  • Korraliste analüüside ja uuringute ajakava järgimine, radioloogiliste uuringute kokkuleppimine (UH, Rö, MRI, KT)
  • Dieedialane nõustamine

Kaasa võtta: diabeedipäevik, glükomeeter

Laste diabeediõe vastuvõtule suunab lastekliiniku eriarst. Vastuvõtule saab registreerida telefoni teel (7319 100 E–R 07.30–18.00) või registratuuris (E–R 08.00–18.00). Eriarsti saatekiri pole vajalik

Laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskuse tutvustus

 

Laste taastusravi osakond on lastele spetsialiseerunud ambulatoorset kompleksset raviteenust pakkuv osakond. Ootame patsiente sünnist 18 aasta vanuseni. Meie eeliseks on kõrgelt kvalifitseeritud ja oma ala parimad lastele spetsialiseerunud töötajad ning laste alal töötamise pikaajaline kogemus. Samuti koostöö võimalus spetsialistide vahel ja samas kliinikus praktiseerivate pediaatriliste eriarstidega.

Haigekassa poolt rahastatavale raviteenusele saab  suunata laste taastusarsti vastuvõtule pere- ja eriarsti saatekirjaga. Traumajärgsed kiiret vastuvõtuaega vajavad patsiendid suunab kas lastekirurg otse või on võimalik seda teha perearstil helistades osakonna sekretäri telefonile 7319645.

 

Füsioterapeudid tegelevad kõigi lapseea patoloogiatega alustades neuroloogilisest ja ortopeedilisest ja lõpetades somaatiliste probleemidega. Oodatud on nii lihastoonuse probleemiga imikud, rühiprobleemiga teismelised kui keerukamate ja kombineeritud probleemidega igas vanuses patsiendid. Lastekliinikus suunab patsiendi Lastekliiniku Haigekassa lepinguga rahastatud füsioteraapia teenusele taastusarst või spetsialiseerunud pediaater.

1 x nädalas on füsioterapeudi vastuvõtt otse perearsti teraapiafondist suunatud patsientidele.

 

Tegevusteraapia saab aidata lapsi, kellel esineb mahajäämus eneseteenindus-, õpi- ja mängulistes või sotsiaalsetes oskustes. Tegevusvõime hindamiseks kasutatakse tegevusteraapias standardiseeritud teste. Tegevusterapeut arendab lapse käelisi, sensomotoorseid, kognitiivseid ja psühho-sotsiaalseid tegevuseeldusi; annab soovitusi keskkonna kohandamiseks ja nõustab sobivate abivahendite valikul (sh vajadusel koostab piltkommunikatsioonil põhinevaid suhtlusraamatuid). Tegevusteraapiasse on oodatud väikelapsed, kellel on diagnoositud pervasiivne arenguhäire (sh autismispektrihäire), arengus mahajäämus ja /või motoorikahäire. Samuti lapsed hemipareesi, käe trauma v.m. käe funktsiooni taastamise vajadusega. Tegevusterapeudi juurde jõuab laps samuti eriarsti vastuvõtu kaudu.

 

Lastekliiniku logopeedid teostavad kompleksset hindamist igas vanuses lastele nii kõne-, söömis-,  neelamis- kui müofunktsionaalsete häirete korral. Hindame arengut dünaamikas ja vajadusel teostame logopeedilist teraapiat. Jälgime kõne-eelset arengut, eristame aeglast kõnearengut kõnehäirest ja hindame laste suhtlemisoskusi. Logopeedi vastuvõtule aja broneerimiseks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri.

 

Kliiniliste psühholoogide üheks suureks töövaldkonnaks on laste ja noorukite arengu, vaimsete võimete ja kognitiivsete protsesside hindamine. Lisaks sellele ka emotsionaalse seisundi, käitumisprobleemide ja isiksuse uuringud. Nendele uuringutele saab suunata vaid laste psühhiaater, neuroloog või taastusarst.

Kliinilise psühholoogi esmasele konsultatsioonile ja psühhoteraapiasse saavad suunata lapsi ja noorukeid kõik arstid (sh perearstid).

 

Sotsiaaltöötajad nõustavad lapsevanemaid erinevatel toimetulekut toetavatel teemadel ja rehabilitatsiooni valdkonnas. Nendega saab otse ühendust telefonil 7319 602.

Kui soovid vastuvõttude kohta täpsemat infot, võta julgesti ühendust osakonna sekretäriga telefonil 7319645.

 

Rehabilitatsiooniteenuse osutamisest meie osakonnas saab täpsema info sisenedes Lastekliiniku kodulehel avalehe menüüpunkti "Rehabilitatsioon".

PREVALL – taime- ja pinnasepõhise materjali seos laste atoopilise ülitundlikkuse tekkega

 

Tere tulemast osalema PREVALL-i allergiate ennetamise uuringusse!

 

PREVALL-i uuringus selgitatakse välja, kuidas on lapseea allergiatega seotud taime- ja pinnasepõhised materjalid. PREVALL on lühend inglise keelsetest sõnadest Prevention of Allergies, mis tähendab allergiate  ennetamist. Uuringut korraldavad Helsingi Ülikool ja Tampere Ülikooli lastehaigla Soomes ning Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik Eestis.

Epilepsia õde Lidia Roolaid

Vastuvõtt toimub Lunini 6, III korrus, B korpus, kabinet B 324
Vastuvõtuajad: iga kuu II ja IV nädala kolmapäeval kella 9:00 – 11:00

Vastuvõtu sisu:
Haiguse olemuse selgitamine – epilepsia olemus, mida jälgida, epilepsiapäeviku kasutamine, uuringute ja protseduuride tutvustamine.
Nõustamine ravimite võtmise osas - ravimite manustamise ja epilepsiapäeviku pidamise õpetus ning ravimite koos- ja kõrvalmõjudest teavitamine, üleannustamise sümptomite selgitamine, nõuanded ravirežiimist kinnipidamiseks. Ravisoostumuse hindamine. Vajadusel ravimkontsentratsiooni analüüsi võtmine.
Nõustamine elustiili osas – unerežiim, haigusega toimetulek lasteaias või koolikeskkonnas, turvalisus, haigust mõjutavate riskitegurite selgitamine. Riskikäitumise hindamine.
Vajaduste väljaselgitamine - mured ja hirmud seoses haigusega.
Infomaterjalid - juhendada vajadusel tõenduspõhiste allikate leidmisel, pakkuda võimalusi videoklippide vaatamiseks. Kirjaliku infomaterjali jagamine. Anda infot patsiendiühenduste, tugiorganisatsioonide kohta.

Soovitused vastuvõtule pöördumisel:
Võtke kaasa Teile eelnevalt antud infomaterjalid, et saaks koos arutada küsimusi, mis on selgusetuks jäänud. Märkige ära küsimused, millele soovite vastuseid saada.
Võtke kaasa epilepsiapäevik.

Vastuvõtule suunab lastekliiniku eriarst. Vastuvõtule saab registreerida telefonil 731 9100 (E–R 07.30–18.00) või lastekliiniku registratuuris (E–R 08.00–18.00).

Vastuvõtuajast loobumine telefonil 731 9099.

Laste reumaõde Kristiina Tamm

Vastuvõtt toimub Lunini 6, II korrus, B korpus, kabinet B214 kolmapäeval kella 9:00 – 12:00

Vastuvõtu sisu:

Anamneesi võtmine, terviseseisundi hindamine, lapse kaalu ja pikkuse mõõtmine, andmete dokumenteerimine eHL-i.
Lapse ettevalmistus analüüside võtmiseks, vajadusel vere ja uriini analüüside võtmine. UH uuringutele aja broneerimine.
Haigusaktiivsuse küsimustiku JADAS andmine patsiendile.
Patsiendiõpetus enesehoolduse küsimustes: süstekohtade jälgimine ja hooldus, võimalike probleemide äratundmine, ennetamine, probleemipõhine nõustamine (vajadusel telefoni teel).
Nõustamine valuvaigistite manustamise osas, nende koos- ja kõrvalmõjudest teavitamine.
Patsiendi ja tema vanemate nõustamine füüsilise koormuse, toitumise ja sobiva päevarežiimi osas, infomaterjalide jagamine
Analüüside kommenteerimine, tõendite väljastamine.

Soovitused vastuvõtule pöördumisel:
Võtke kaasa Teile eelnevalt antud infomaterjalid, et saaks koos arutada küsimusi, mis on selgusetuks jäänud. Märkige ära küsimused, millele soovite vastuseid saada.
Võtke kaasa igapäevaselt tarvitavad ravimid originaalpakendites.


Vastuvõtule broneerimine toimub eriarsti poolt

Iga haigus ja haiglasse sattumine toob kaasa muutusi ja vajaduse tulla toime olukordadega, millega pole seni kohtutud. Lisaks oma toimetulekuviisidele saab sellistes olukordades täiendavat toetust pakkuda spetsialist, kellel on teadmised ja oskused elu keerukate situatsioonide, raskete loobumiste ja muutunud suhetega toimetulekuks.

 

Hingehoidja ja pereterapeut

Naatan Haamer

B- korpus III korrus, kab 307

Tel. 5525024

 

 

Osakonnas on 14 voodikohta.

Osakonnas viibivad ravil ägedate hingamisteede, seedetrakti ja neuroinfektsioonidega (meningiit, meningoentsefaliit, jne) lapsed.

Oluline nakkushaiguste diagnostikas ja ravis on haigustekitaja kindlakstegemine ning kaasaegse ravi läbiviimine.

alt

 

Osakonnas on kokku  24 voodikohta.

Osakonnas ravil viibivate ajaliste ja enneaegsete vastsündinute põhiprobleemideks on olnud asfüksia, sünnitrauma, hüperbilirubineemia, hingamishäired, sepsis, metaboolsed häired, arengurikked.

Enneaegselt sündinud laste paremaks meditsiiniliseks teenindamiseks on osakonnas käivitatud enneaegsete ambulatoorse abi keskus.

 

Enneaegsete laste vanematele mõeldud infomaterjalid

Haigekassa kinnitas SA TÜ Kliinikumi lastekliiniku ja SA Tallinna Lastehaigla arstide koostöös valminud infomaterjalid enneaegsete laste vanematele.

Trükitud voldikud saadetakse kõigile sünnitusmajadele, infomaterjalide brošüüre suurematele sünnitusmajadele.
Lapsevanematele jagatakse brošüüre vaid < 32 rasedusnädala sündinud üksiklaste või

Võrguväljaandena saab asjakohast infot lugeda med. asutuste ja pereportaalide lehekülgedel.

 

 

  imik

  • Algus

1988. aastal, mis oli Eestis esimeste lastevanemate organisatsioonide tekke aeg ning epohhiloov puuetega inimeste väärtustamises, avati TÜ lastekliiniku polikliiniline taastusravikeskus asukohaga vastehitatud elumajas, Ilmatsalu tn 46. Osakonnajuhatajaks sai dr Tiina Stelmach, kelle initsiatiivil ja eestvedamisel üksus moodustati.

Esimeseks vanemõeks sai Tartu Meditsiinikooli lõpetanud Lia Leesmaa. Aastatel 1993 kuni 1999.a lõpuni töötas vanemõena füsiaatria- ja lasteõe pädevusega Tiiu Vels.
 
Varemgi oli pakutud protseduuripõhist taastusravi teenust (elektriravi, liikumisravi, massaaž, logopeediline abi) põhiliselt Ülikooli tänava lastepolikliiniku ruumides. Nüüdsest hakati kujundama esimesi meeskonnatöö kogemusi. Eraldi projekteeritud ruumid pakkus lastehaigla endisele peaarstile dr Kaljo Mitile välja Tartu Maja tolleaegne juht Olari Taal, kelle juhtimise all olev firma antud maja Ilmatsalu tänaval ehitas.

  • Töö filiaalis

Osakonna loomisest alates kuni praeguseni töötavad lastekliinikus füsioterapeut Ülle Utsal (alates 2002. aastast lastekliiniku N.Lunini tn 6 peamajas), logopeed Reet Raud ja taastusarst Tiina Stelmach. Enamus aega Ilmatsalu tn osakonna eluloost kuni praeguseni on meeskonnas olnud ka õde Tiiu Vels ja hooldaja Siiri Lubi. Õde-perenaine Linda Mandel, kes oli alates Ilmatsalu üksuse loomishetkest tubli abijõud majandusasjade korraldamises, töötas osakonnas üle 12 aasta, kuni 2001.aasta alguseni, mil vastav ametikoht koondati.

Uudne oli tookord ruumidesse ehitatud linna esimene imikutele ja väikelastele mõeldud bassein, mis seniajani on Tartu linnas oma ainulaadse väärtusega.

Paljud esimesed arendus- ja taastusravi vahendid saadi Hollandis ja Rootsis loodud sõprussidemete vahendusel.

1996.a õnnestus osakonnajuhatajal Tiina Stelmachil saada heakskiit Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondidele esitatud projektile, mis võimaldas 3,5 kuuga rekonstrueerida Ilmatsalu tänavas asuvad keskuse ruumid ja viia lastebassein kaasaegsele vesivarustussüsteemile. 0667Antud ajahetkel andis see väljavaate ka jooksvate kulude vähendamiseks, mis sai otsustavaks osakonna ellujäämises. Jõudu andis lastevanemate poolt Tartu Linnavalitsusele saadetud toetuskiri sooviga tegevuse jätkumiseks lastele kavandatud ruumides. Tulemuseks oli ravikeskuse veelgi lapsesõbralikum miljöö, seda enam, et üle 50% teenusest osutati 0-3-aastastele lastele. Ümberehitustöid ja sisustamist aitasid rahastada ka Malta Ordu, Rootsi eraisikud, kes kogusid sihtotstarbelist ehitusraha ja puuetega laste inventari vastava kampaania käigus, samuti Eesti Puuetega Inimeste Fond ning Hollandi eraisikud ja sealsete politseinike loodud sihtasutus Eurocops. Hollandi Fondidele esitatud projektide toel ja sihtasutuse Eurocops toetusel oli võimalik ka aastaid toetada puuetega ja riskigrupi laste ravi- ja rehabilitatsioonikulusid, korraldada puuetega laste üritusi, rahastada spetsialistikoolitusi ning välja anda trükiseid lapsevanematele, samuti tagada hooldusvahendeid ja remonti imikute ja väikelaste basseinile.

  •  Reorganiseerimine

 1998.a ühines Ilmatsalu tn taastusravi osakonnaga Oru 3 meeskond (mida enne ühinemist juhatas dr Riina Pettai). Järgnes periood, mil loodi SA TÜ Kliinikum ning sellega seoses moodustati kliinikud. Aastast 1999 toimunud radikaalsed ümberkorraldused nii lastekliiniku struktuuris kui koosseisus ei jätnud puudutamata ka taastusravi.

2000. aastast reorganiseeriti Oru tn 3 asuv allüksus, ning koos Ilmatsalu tn 46 alates 1988. aastast tegutsenud ambulatoorse osakonnaga liideti see N.Lunini 6 statsionaarse osakonnaga. Uueks ühisnimetuseks sai SA TÜ Kliinikumi lastekliiniku laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskus. Alates 2000 kuni 2006. aasta oktoobrini töötas nii Ilmatsalu filiaali kui kogu laste taastusravikeskuse vanemõena lasteõde Tiiu Kuus.

2002. aastal toimus lastekliiniku arendus- ja taastusravi struktuuri järjekordne reorganiseerimine,
milleni viis eelkõige taastusravi alarahastamine Eesti tervishoiusüsteemis. Taastusravi töö Oru 3 aadressilt koondus osaliselt N.Lunini tänava peamajja, logopeed Tiiu Päll ja Imma Tiirmaa liitusid Ilmatsalu filiaaliga. Koosseisude koondamine oli tuntav.

Hoolimata pingelistest arengutest pälvis lastekliinik ühena vähestest esimestest meeskondadest tunnustust sotsiaalministri poolt määratud rehabilitatsiooniasutusena. Meie meeskond osaleb puuetega laste rehabilitatsioonivajaduste hindamises ja rehabilitatsiooniteenuste planeerimisel, meie spetsialistide ettepanekuid on oluliselt arvesse võetud sotsiaal- ja rehabilitatsiooni arengukavade ja seadustiku väljatöötamisel.

2005.aasta  veebruarist jäi keskuse juhataja dr T.Stelmach doktoritöö puhkusele, käivitades samal ajal Eesti Agrenska Fondi puuetega laste ja noorte teenuseid. 2005. aastast hakkas laste taastusravikeskust juhtima dr Riina Pettai, ning alates 2008. aastast Tiina Lind.

  • Filiaali sulgemine

Filiaali töö lõpetamise eelselt, 2009.a detsembrikuu seisuga töötas lastekliiniku laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskuse Ilmatsalu 46 filiaalis kokku 19 inimest:

Taastusarstid: Imma Tiirmaa, Tiina Stelmach
Õde Tiiu Vels
Sekretär Aile Luts
Logopeedid: Reet Raud, Marina Balkašina, Tiiu Päll
Füsioterapeudid Aimi Krukov, Eva Rüütel, Piret Suur, Ingrid Alumaa, Karin Kangur
Lapsepuhkusel füsioterapeudid: Merlin Burov, Elge Ambos, Rutt Saadjärv ja Kristiina Õunapuu
Hooldajad: Siiri Lubi, Jelena Vestmann

  • Laste taastusravikeskus 2009.a detsembri seisuga 

Alates 14.detsembrist 2009 paiknevad Ilmatsalu tn filiaali töötajad lastekliiniku peahoones N.Lunini 6, kus peale hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna ning apteegi ärakolimist jäi vaba ruumi taastusravikeskuse koondamiseks ühele pinnale. Siiski väheneb Lunini tn-le kolimisega oluliselt imikute, väikelaste ja puuetega laste vesiravivõimalus kompleksse arendus- ja taastusravi osana.

Ühe katuse alla saanud keskuse juht on dr Tiina Lind, vanemõde Tiiu Vaher, sekretär Aile Luts.

 Ülevaate koostas dr Tiina Stelmach

 

arendusravi2

 

 

 

Väikelaste arendusravi kasutatakse eelkõige varasest kesknärvisüsteemi kahjustusest tingitud haigusseisundite ravis, kus üheks juhtivaks sündroomiks on spastiline motoorikahäire.

 

 

ujumine2

 

 

 

 

 

Füsioteraapia vees ­­–sobilik eelkõige lihastoonuse häiretega lastele, samas liikumine vees parandab vastupidavust, liigesliikuvust, lihasjõudu, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni.

 


liikurrada2

 

 

Aeroobne treening liikurrajal või veloergomeetril – mõõduka koormusega vastupidavustreening. Selline treening arendab hästi kardio-pulmonaalset võimekust/ südame ja veresoonkonna ning kopsude funktsiooni.

 

 

rippling2

 

 

 

 

 

 

Terapi Master – Rippling Harjutuste Ravi (R-H-R) on täiuslik aktiivse liikumisravi süsteem, mille eesmärk on saavutada paremaid tulemusi tugi-liikumiselundkonna haiguste taastusravis. Võimaldab sooritada liigutusi koormusvabalt, ilma gravitatsiooni mõjuta, et taastada häirunud funktsiooni või vähendada valu.

 

Terapeutiline harjutus - passiivseid ja aktiivseid kehalisi harjutusi sooritatakse füsioterapeudi juhendamisel või kaasabil. Neid saab läbi viia nii saalis kui basseinis. Olenevalt patsiendi seisundist ja füsioteraapia eesmärgist kasutatakse harjutuste tõhustamiseks erinevaid teraapia- ja treenimisvahendeid(kummilindid, raskusmansetid, teraapiapallid, tasakaalupadjad jne).

 

Kinesioteipimine –eesmärk on taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste füsioloogilist liikumist ilma liikuvust piiramata. Kinesioteipimine on meetod, mis põhineb keha enda loomulikul paranemisel. Selleks kasutatakse spetsiaalselt välja töötatud teipi, mis laseb nahal hingata ning võimaldab ulatuslikku liikumist.

 

massaaz2

 

 

Massaaž- füsioterapeut teostab ravimassaaži vastavalt vajadusele, kas üksikutele lihasgruppidele või kogu kehale.

 

 

vibratsioonvest

 

 

 

 

 

 

Vibratsioonvest – kõrgsageduslik rindkereseina ostsillatsiooni aparaadi kasutamine sekreedi retensiooniga ehk röga väljutamise probleemidega patsientidele.

 

 

 

GoodBalance tasakaaluplatvorm – survetsentri kõikumise juhtimisel põhinev propriotseptiivne mänguline treening arvutipõhisel tasakaaluplatvormil.

 

Soojaprotseduur – lokaalne soojendus parafiiniga.

 

Hammersmith vastsündinute neuroloogiline hindamine - ajaliste ja enneaegsete vastsündinute neuroloogilise hindamise meetod imikutele kuni 42 gestatatsiooni nädalani.

SOMP –i  - (Structured Observation of Motor Performance- lapse motoorse soorituse struktureeritud hindamine) hindamismeetod mille, eesmärgiks on detailselt kirjeldada lapse motoorset võimekust nii motoorse arengu taseme kui motoorse soorituse kvaliteedi  osas esimese 10 elukuu jooksul. 

Movement ABC test , mis on mõeldud 4...12-aastaste laste peen- ja jämemotoorsete oskuste hindamiseks ja kõrvalekallete väljaselgitamiseks.

Manuaalne lihastestmine – lihaste jõu manuaalne hindamine, lähtudes standardiseeritud skaaladest

Liigutuste videoanalüüs – liigutuste salvestamine ja selle abil kõrvalekallete tuvastamine

Kardio-pulmonaalsed koormustestid – 6 minuti kõnnitest, Bruce’i test liikurrajal

 

tasakaal2

 

 

Tasakaalu testimine Good Balance tasakaaluplatvormil – survetsentri kõikumise salvestamine nii staatilisel kui dünaamilisel seismisel, tasakaalu iseloomustavate karakteristikute võrdlus ealiste normidega ja seeläbi tasakaaluhäirete tuvastamine.

 

 

 

 

 

kaepigistus

 

 

 

 

Dünamomeetria-käe pigistusjõudu mõõtmine dünamomeetri abil

 

  


goniomeetria

 

 

 

 

Goniomeetria –liigeste liikuvusulatuse mõõtminegoniomeetri abil

 

 

 

Füsioteraapia teenuse raames tegeleb füsioterapeut patsiendiga individuaalselt. Teenus sisaldab lapse seisundi hindamist, lapsevanema  nõustamist, vajadusel individuaalse harjutusprogrammi koostamist, selle selgeks õpetamist ja muude füsioteraapiameetodite rakendamist. Füsioteraapia teenusele suunab patsiendi eriarst (lasteneuroloog, lastearst, taastusarst).

fysioterapeudid

 

Füsioterapeudid:

Tagumises reas vasakult: Ingrid Alumaa, Aimi Reimann, Irene Kalju, Külliki Värä, Karin Kangur

Keskmises reas vasakult: Karin Jesse, Ülle Utsal (vastutav füsioterapeut), Reeli Rutens, Piret Suur, Merlin Burov

Ees reas: Eva Rüütel

Pildilt puuduvad: Natalia Garmaš, Karin Tammik, Rutt Hanni

 

 

 

Füsioterapeudi tegevusvaldkonnad Tartu lastekliinikus:

 

Riskivastsündinu sensomotoorse sooritusvõime hindamine:

Eesmärgiks on puude võimalik ennetamine või selle vähendamine.

Teostatavad tegevused:

  • perega õigeaegse kontakti loomine. Füsioterapeut loob kontakti lapsevanemate/hooldajatega juba esmase haiglaravi jooksul, õpetades neile lapse funktsionaalsust parandavat käsitlust (kandmis-, toitmis- ja puhkeasendid ning aktiivtegevused)
  • riskivastsündinu sensomotoorse sooritusvõime hindamine ja tulemuste dokumenteerimine. Füsioterapeut jälgib last paralleelselt lastearstiga, hinnates lapse motoorset sooritusvõimet 40. GNil ja  lapse 2,4 6 9 ja 12 elukuul(vajadusel ka kauem). Esimesel ja teisel eluaastal hinnatakse motoorset sooritusvõimet lapse korrigeeritud vanusest lähtudes erinevate testide alusel
  • tegevuse planeerimine. Sensomotoorse soorituse kõrvalekallete hulga alusel planeeritakse füsioterapeutilise sekkumise vajadus, koostatakse koostöös pereliikmetega asendravi ja abivahendite alal koduprogramm. Füsioterapeutilist ravi võib võimaluse korral teostada elukohajärgses tervisekeskuses.

 

Füsioteraapia neuroloogiliste probleemidega lastele:

  • füsioterapeut hindab motoorset sooritusvõimet ja kõrvalekaldeid erinevates vanuses lastel normsoorituse komponentidest.

Teostatavad tegevused kõrvalekallete korral:

  • lihastoonuse häirete käsitlus, mille tulemusel tagatakse patsiendile parim võimalik liigutuslik toimetulek
  • sihipärase motoorse programmeerimise ja planeerimise õpetamine
  • asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide arendamine ja kinnistamine
  • lihasjõu ja vastupidavusnäitajate arendamine liikumistegevuste parandamiseks
  • põhiliikumisoskustega seotud ja eakohast kommunikatsiooni võimaldavate asendite kasutamine
  • liikumistegevuste õpetamine, liigutusliku aktiivsuse ja omaalgatuslikkuse stimuleerimine, komplekssete liikumistegevuste arendamine teraapiatunnist igapäevaellu ja seeläbi elukvaliteedi ja iseseisvusastme tõstmine
  • liikumisorientatsiooni ja taju arendame

 

Füsioteraapia pulmonoloogiliste probleemidega lastele:

Hingamisteede ägedate infektsioonide ja nende komplikatsioonide korral :

  • väikelastel eelkõige passiivsete sekreedi väljutamist soodustavate võtete rakendamine
  • suuremate laste puhul nii aktiivsete kui passiivsete sekreedi eliminatsiooni tehnikate kasutamine

Krooniliste kopsuhaiguste korral hõlmab kompleksne füsioteraapia järgnevat:

  • rinnakorvi ja lülisamba liikuvuse parandamine/säilitamine
  • rühihäirete ennetamine/korrigeerimine lihaspingete vähendamine
  • peamiste hingamislihaste lõõgastamine, venitamine ja tugevdamine, vältimaks abilihaste töösse lülitumist
  • sekreedi väljutamise soodustamine (sh ka vibratsioonvesti teraapia)
  • hingamismustri parandamine
  • produktiivse köha saavutamine

 

Lisaks tegeleme:

  • ortopeediliste
  • traumatoloogiliste
  • kardioloogiliste
  • reumatoloogiliste patsientidega

Lapse seisundi hindamisel kasutame erinevaid objektiivseid mõõtmisvahendeid

Füsioterapeut kasutab füsioteraapia läbiviimisel järgmiseid meetodeid

 

 

Allergiakeskuses teevad ambulatoorseid vastuvõtte lastearstid, allergoloogid, laste kõrva-nina-kurgarstid ja silmaarstid.

Allergiakeskuses diagnoositakse, ravitakse ja nõustatakse atoopilise dermatiidi, allergilise nohu, astma, nõgestõve, anafülaksia, naha allergialöövete, krooniliste hingamisteede haiguste, tsüstilise fibroosi, immuunpuudulikkusega, kõrva-nina-kurguhaigustega ja silmahaigustega lapsi.

Uuringute (nahatorketestid, hingamisfunktsiooniuuringud, silmauuringud) ja nõustamise tõttu võib allergoloogi vastuvõtul kuluda aega rohkem kui 0,5 tundi. Palun arvestada sellega ja varuda aega!

Keskuses teevad õe iseseisvaid vastuvõtte dieetõde, kes nõustab nahahoolduse, toitumise ja ülekaalu osas, ning astmaõde, kes annab nõuandeid allergiliste hingamisteede haiguste ravimite manustamise tehnikate kohta.  

MILLISEID ALLERGIAUURINGUID TEHAKSE?

1. Nahatestid e. torketestid põhjusliku allergeeni väljaselgitamiseks https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/naha-torketest-allergeenide-selgitamiseks/

                                                                                                                                                                                                                                        

Test tehakse torketestina käsivarre painutusküljele. Nahale kantakse tilk allergeeni lahust ja läbi tilga vajutatakse spetsiaalse lansetiga 1 mm sügavuseni. Tehakse ka kontrolltest histamiini ja füsioloogilise lahuga. Testi tulemust hinnatakse 15 minuti möödudes. Positiivse tulemuse korral tekib torkekohale kubel ja punetus, mille läbimõõtu hinnatakse millimeetrites.

Kuna teatud ravimid võivad mõjutada uuringu tulemust, tuleb nende manustamine enne uuringu tegemist võimalusel katkestada:

  • antihistamiinikumid – vähemalt 7 päeva;
  • süsteemne glükokortikosteroid- ehk hormoonravi vähemalt 3 nädalat;
  • glükokortikosteroid- ehk hormoonsalvid testi tegemise piirkonnas 1-3 nädalat;
  • antidepressandid 7-14 päeva;
  • beeta-blokaatorid soovituslikult 24 tundi;
  • uuringupäeva hommikul mitte kasutada testi tegemise piirkonnas nahahooldusvahendeid;
  • montelukast 1 ööpäev.

Nahatestide tegemise vastunäidustused:

  • allergiahaiguse ägenemine;
  • naha haigusseisundid (nahapõletik, nõgestõbi, nahalööbed, nahavigastused) testi tegemise piirkonnas;
  • ägedad infektsioonhaigused;
  • palavik;
  • rasked dekompenseeritud haigusseisundid;
  • rasedus;
  • varasemalt anafülaktilise šoki esinemine uuritavale allergeenile.

 

2. Epikutaantestid e. plaastritestid

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/epikutaantestid-allergeenide-selgitamiseks/  

Epikutaanteste tehakse lastekliinikus toiduallergia diagnoosimiseks. Abi on sellest seedetrakti sümptomitega kulgeva allergia põhjuse väljaselgitamisel. Allergeenid pannakse spetsiaalsetesse metallist kambrikestesse, mis on kinnitatud hüpoallergilisele plaastrile. Allergeenidega plaastrid asetatakse tavaliselt ülaseljale. Kahe ööpäeva möödudes plaastrid eemaldatakse, kolme ööpäeva möödudes hinnatakse testi tulemust. Tulemus on positiivne, kui testi kohale on tekkinud naha punetus või väikesed villikesed.

Enne testi läbiviimist ei kasutata:

  • kortikosteroidsalve/kreeme testi tegemise piirkonnas 5 ööpäeva vältel;
  • pehmendavaid kreeme/salve 1 ööpäeva jooksul;
  • antihistamiinseid preparaate 7 ööpäeva jooksul.

Epikutaantesti vastunäidustused:

  • naha haigusseisundid testi tegemise piirkonnas (nahapõletik, nõgestõbi, nahavigastused);
  • värske, tugev päevitus testi tegemise piirkonnas;
  • ravi suukaudsete või süstitavate glükokortikosteroidide ehk hormoonravimitega, antihistamiinikumide ja immuunsupressantidega; 

3. Vereseerumist üld-IgE ja allergeenspetsiifiliste-IgE antikehade sisalduse määramine.

Vereanalüüs võetakse veeniverest. Ravimite tarvitamine üldreeglina ei mõjuta analüüsi tulemust.

 

4. Spirograafia abil hinnatakse kopsu mahte ning hingamisteede läbitavust forsseeritud (maksimaalse sügavuse ja kiirusega) hingamisel

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/spirograafia-ja-bronhodilataatortest/

Uuring on vajalik kopsuhaiguste diagnoosimisel, haiguse raskuse hindamisel ja kulu jälgimisel. Uuringu tulemus sõltub oluliselt uuritava koostöövõimest ja pingutusest, seetõttu teostatakse seda uuringut alates neljandast-kuuendast eluaastast.

Uuringu eelsed nõuded patsiendile:

  • ei tohi kasutada lühitoimelisi bronhilõõgasteid 6 tundi enne uuringut (Ventolin)
  • ei tohi kasutada pikatoimelisi bronhilõõgasteid 12 tundi (Oxis, Foradil, Symbicort, Serevent, Seretide) ja Relvar 24 tundi enne uuringut
  • 4 tundi enne uuringut vältida aktiivset füüsilist tegevust
  • 4 tundi enne uuringut vältida ergutavaid jooke (Coca-cola, kohv)

 

5. Bronhilõõgasti- ehk bronhodilataatortest. https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/spirograafia-ja-bronhodilataatortest/

Kui esialgne spirogamm viitab hingamisteede läbitavuse häirele, hinnatakse bronhodilataatortesti abil hingamisteede läbitavuse paranemist. Selleks antakse patsiendile sisse hingata bronhide silelihaseid lõõgastavat ravimit salbutamooli (Ventolin). Seejärel tehakse 15-20 minuti möödudes uus spirograafiline uuring.

 

6. Jooksutest ehk füüsilise koormuse test.

Provokatsioonitest füüsilise koormusega on näidustatud astma diagnostikas, kui haigusnähud esinevad füüsilisel pingutusel, jooksmisel. Patsient peab jooksma liikuval rajal (treadmill) 6-8 minutit. Uuringu käigus hinnatakse hingamisteede läbitavust võrdlevalt enne ja 20 minuti jooksul pärast maksimaalset füüsilist koormust spirograafia abil. Uuringule tulles on soovitav kanda sportlikku kerget ja mugavat riietust ja jalanõusid, mis ei takista füüsilist pingutust. Kaasa võtta käterätt.

Testi tegemiseks kulub aega umbes 1 tund. Enne testi süüa 1,5 -2 tundi kerge eine.

Testile tulla tervena, ägeda haiguse ja selle paranemise ajal (ca 2 nädalat) ei saa testi teha.

Uuringu eelselt:

  • ei tohi kasutada lühitoimelisi bronhilõõgasteid (Ventolin) 6 tundi enne uuringut
  • ei tohi kasutada pikatoimelisi bronhilõõgasteid (Oxis, Foradil, Symbicort, Serevent, Seretide) 12 tundi ja Relvar 24 tundi enne uuringut
  • ei tohi kasutada montelukasti 24 tundi
  • uuringupäeval enne uuringut vältida aktiivset füüsilist tegevust
  • 4 tundi enne uuringut vältida ergutavaid jooke (Coca-cola, kohv)

7. Väljahingatava õhu fraktsioneeritud lämmastikoksiidi sisalduse (FeNO) määramine.

Mugav ja kiire võimalus hingamisteede põletiku hindamiseks. Uuringuid saab teha alates 5.-6. eluaastast, selleks peab uuritav olema suuteline 6 sekundi jooksul hingama ühtlase tugevusega läbi huuliku aparaati, mis registreerib väljahingatava õhu NO sisalduse. Uuring ei ole informatiivne suitsetavate patsientide puhul.

8. Provokatsioontest

Provokatsioontesti abil saab kontrollida, kas laps talub kahtlustatud allergeeni või mitte. Selleks antakse lapsele järelevalve all kahtlusalust allergeeni. Alustatakse väga väikestest kogustest, doosi tõstetakse kindlate ajaintervallide järel. Testi tegemiseks võib kuluda terve päev. Testi ei saa teha ägedate infektsioonide ajal.

Enne testile tulemist peaksid allergianähud olema võimalikult hästi kontrolli all, igapäevased ravimid võetud ja atoopilise dermatiidiga lastel nahk kreemitatud.

Testitav toit peaks olema lapse menüüst eemaldatud vähemalt 2 nädalat enne testi.

Pärast testi peab vanem/hooldaja jälgima last edasi kodus. Kodus peaks olema allergiavastane ravim ehk antihistamiinikum juhuks kui kodus tekib lööve. Kui samal õhtul kodus tekib äge lööve, oksendamine, hingamisraskus või loidus, kutsuda kiirabi.

 

RAVIPROTSEDUURID:

Allergeenimmuunravi (AIR) on immunoglobuliin E-vahendatud allergia korral kasutatav raviviis, mille käigus allergeeni järk järgult suurenevates annustes organismi viies hakkab immuunsüsteem allergeeni taluma ja väheneb tundlikkus allergiasümptomeid vallandava allergeeni suhtes.

AIR sobib ainult sellistele allergilise silmapõletiku, nohu ja astmaga haigetele, kellel nahatorketestid ja/või vereseerumi IgE antikehad on positiivsed ning leitakse allergeenikontakti ja vaevuste vaheline seos.

Immuunravi viiakse läbi standardiseeritud allergeenilahustega nahaaluse süsteravina või keelealuste tilkadena. Õietolmuallergikul võib nahaalune süsteravi olla aastaringne või hooajaeelne e presesoonne. Laps peab olema pärast süsti allergiakeskuses jälgimisel vähemalt pool tundi, esimese allergeeni süsti korral isegi 1 tund. Ravi kestab vähemalt 3-5 aastat, seepärast peab enne ravi alustamist olema valmidus pikaajalisele ravile. Soovituslik patsiendi vanus ravi alustamisel on üle 5 aasta.

2. Taluvuse kujundamine toiduallergeenide suhtes

Kasutatakse toiduallergiate puhul (piim, muna, pähkel). Raviskeem koos täpsete allergeenikogustega antakse kaasa arsti poolt. Ravimiks on toiduaine ise tõusvas koguses ja ravi toime püsimiseks on pärast ravi lõppemist soovituslik selle igapäevane tarbimine teatud koguses (nt 200ml piima päevas).

Sagedasemad kõrvaltoimed on suu ja kurgu sügelus ning kerge kõhuvalu, neid võib vähendada annuse muutmisega. Ravimit (toitu) võtta täis kõhuga, pärast vältida paar tundi tugevat füüsilist koormust ja doosi vähendada ägedate infektsioonide ja allergia ägenemise ajal.

Patsiendiinfo allergiahaiguste kohta:

Atoopiline dermatiit https://www.kliinikum.ee/?s=atoopiline+dermatiit

Allergiline nohu https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/allergiline-nohu/

Ristallergia https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/ristallergia/

Munaallergia https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/munaallergia/

Nõgestõbi https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/urtikaaria-ehk-nogestobi/

Külmaurtikaaria https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/kulmaurtikaaria/

Anafülaksia https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/anafulaksia/

Kõrva-nina-kurguarstid teevad kõrva-nina-kurguhaiguste diagnostikat, ravi.  Vajadusel broneerivad operatsiooni aja TÜK kõrvakliinikusse. Uuringutest tehakse skriiningkuulmisuuringuid (otoakustilised emissioonid, toonaudiomeetria),  tümpanomeetriat. Lisainfot võib leida kliinikumi patsiendiinfost:

Kuulmisuuringud:

https://www.kliinikum.ee/wp-content/uploads/2019/12/vastsyndinu_kuulmise_soeluuring.pdf

https://www.kliinikum.ee/wp-content/uploads/2019/12/teie_lapse_kuulmise_teine_kontrolluuring.pdf

https://www.kliinikum.ee/wp-content/uploads/2019/12/lapse_taiendavad_uuringud_kuulmiskeskuses.pdf

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/kuulmiskeskuse-kuulmisuuringud-lastele/

Kõrvavalu ja -põletik: https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/korvavalu-ja-poletik-lastel/

Limakõrv https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/limakorv/

Kuulmekilede šunteerimine:

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/kuulmekile-sunteerimine/

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/kuulmekile-sunteerimisjargne-meelespea/

Adenoidide eemaldamine:

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/adenoidi-eemaldamise-operatsioon/

Ninaverejooks https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/ninaverejooks/

Kurgumandlite eemaldamise järgne meelespea https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/tonsillektoomia-ehk-kurgumandlite-eemaldamine/

Silmaarsti ambulatoorsel vastuvõtul teostatakse laste silmade profülaktilist kontrolli ja haiguste diagnostikat ja ravi.

Kontrollitakse lapse nägemist eraldi silmadega. Tehakse refraktomeetria, vajadusel määratakse prillid. Teostatakse ka mikroskoopilist uuringut ja silmapõhjade kontrolli.

Sageli on prillide kirjutamisel ja ka silmapõhjade vaatlusel vajalik tsüklopleegia (pupillide laiendus ) tilkadega. Tilkade toime saavutamiseks vajalik kuni 45 minutiline ooteaeg. Tilkade kõrvalmõjuna on sellel päeval nägemine udusem.

Asukoht: Lunini 6, B korpus II korrus (üldpediaatria)

                Lunini 6, B korpus IV korrus (neuroloogia)

 

Osakonnajuhataja: Eve Õiglane Šlik tel 731 9582

Vastutav arst:  Inga Vainumäe tel 731 9607,  5331 9607

Vanemõde: Airi Tenno 731 9581

Vastutav õde: Maire Valgma tel 731 9571

Sekretär: Häili Evert tel 731 9598 (üldpediaatria); Dagmar Ojaste 731 9588 (neuroloogia)

Valveõde: tel 731 9573 (üldpediaatria), 731 9583 (neuroloogia)

Diabeediõde: tel 5331 9678 

Kliiniline psühholoog: Teri Talpsep tel 731 9577 või 731 9579

Psühhiaater: Roman Balõtšev  tel 731 9577

Haiglaõpetaja tel  731 9502 ruum B322

Osakonna arstid: prof Vallo Tillmann, dotsent Heli Grünberg, dotsent Oivi Uibo, Tiina Rägo, Inga Vainumäe, Aili Traat,Chris Pruunsild, Lilja Ginter, Kristel Köbas, Margit Sõnajalg, Aleksandr Peet, Jaanika Ilisson; Anneli Kolk, Aita Napa, Reet Tali, Ulvi Vaher, Eve Õiglane-Šlik, Klari Heidmets, Rael Laugesaar, Kadre Saare, Nadežda Šapovalova, Kärt Simre

 

Konsultatiivsed kabinetid:

ruum B214 tel 731 9670 (üldpediaatria)
ruum B312 tel 731 9575 (üldpediaatria)
ruum B313 tel 731 9678 (üldpediaatria)

ruum B308 tel 731 9584 (neuroloogia)

ruum B311 tel 731 9676 (neuroloogia)

 

Asukoht: N.Lunini 6, A korpus IV korrus

 

Osakonnajuhataja
Eda Tamm tel 731 9640

Vanemõde
Marika Metsoja tel. 731 9631

Sekretär
Malle Kalk tel 731 9634

Valveõde tel 731 9643

 

Osakonna arstid
Eda Tamm, Marika Kirss, Marje Kleemann, Margit Närska, Aime Pütsepp, Piia Jõgi

 

Konsultatiivne kabinet/vaktsinatsioonide ruum C352 tel 731 9513 - õde Karin Laasik

   

Osakonna alla kuulub haigete vastuvõtt ja erakorraline vastuvõtt C-korpuse I korrusel
ruum C120
telefon 731 9512  24 h

 

Ägedate infektsioonide osakonna tutvustus

Asukoht: N.Lunini 6, A korpus I korrus. Filiaal naistekliinikus L.Puusepa 8, G korpus, II korrus

 

Osakonna juhataja:
N.Lunini 6 dotsent Heili Varendi tel 731 9610
filiaalis Anne Antson tel 731 9931

Vanemõde 
Jana Retpap tel 731 9611, 5331 9611   

Sekretär 
Maarja Lombiots tel 731 9601 

Valveõde - N.Lunini 6 tel 731 9613

Imetamisnõustaja

Juta Ernits  tööpäeviti kell 8-14  mobiiltelefonil  5331 9018

Emade telefon - N.Lunini 6 tel 731 9618

Projektijuht dotsent Anne Ormisson tel 731 9610

Arstide tuba L.Puusepa 8 tel 731 9931 

 

Osakonna arstid:
Heili Varendi, Eha Kallas, Piret Külasepp, Jaanika Kuld, Mari-Anne Vals, Georgi Nellis, Maie Veinla, Valve Astover, Urve Salundi, Anne Antson, Mirjam Merila.

 

 Konsultatiivne kabinet - A213 tel 731 9677

 

Neonatoloogia osakonna tutvustus

Asukoht: N.Lunini 6, A-korpus II ja III korrus; C-korpus III korrus; B-korpus III korrus 

 

Keskusejuhataja
Tiina Lind tel 731 9644, 5331 9644

Vanemõde
Tiiu Vaher tel 731 9017, 5331 9017

Sekretär
Aile Luts tel 731 9645 

Sotsiaaltöötajad
Kätlin Jaeger ja Helve Maripuu tel 731 9602 (731 9629)

Registreerimine taastusravile:tel 731 9100

Registreerimine rehabilitatsiooniplaani koostamiseks või teenuseks: tel 731 9645

 

Rehabilitatsioon

Keskuse arstid: 
Tiina Lind, Tiina Stelmach, Imma Tiirmaa

Füsioterapeudid:

Ülle Utsal, Merlin Burov, Karin Jesse, Irene Kalju, Aimi Reimann, Piret Suur, Külliki Värä, Karin Tammik, Ingrid Alumaa, Reeli Tamm (lapsehoolduspuhkusel), Reilika Arjokesse

Tegevusterapeut:

Lille Saukas (lapsehoolduspuhkusel), Pille Pärn

 

Füsioteraapia lastekliinikus

Psühholoogid:
Mairi Männamaa, Kaili Trossmann, Janne Jehe, Külli Muug, Tuuli Land

Logopeedid:
Inna Marats, Helene Savolainen, Raili Mäll, Julia Krehhov(lapsehoolduspuhkusel), Kirsi Sepp, Marina Tammik

Füsioteraapiaõed: 
Elve Kalda, Valentina Serpak

 

 Laste ja noorukite arendus-ja taastusravi keskuse tutvustus

 

2009.a detsembris suleti Ilmatsalu 46 asunud filiaal. 

Laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskuse filiaal (Ilmatsalu tn 46) aastatel 1988-2009

 

Asukoht: N.Lunini 6, A ja C korpus II korrus

 

Keskusejuhataja
Tiia Voor tel 731 9594

Vanemõde
Tiiu Vaher tel 731 9017

 

 

Keskuse arstid:

Allergoloogid: dotsent Maire Vasar, Kaja Julge, Mari Kivivare, Tiia Voor, Anneli Larionova

Kõrva-nina-kurguarstid: Anne-Ly Miggur,  Ene Kenkmann

Silmaarstid: Piret Jüri, Riina Meesak

 

Allergoloogide konsultatiivsed kabinetid :

ruum C251,  tel 731 9624,
ruum A229, tel 731 9628
ruum A209, tel 731 9675

 

Laste ja noorukite allergiahaiguste keskuse tutvustus

 

Lastekliiniku juhataja 
professor Vallo Tillmann  C-korpus, I korrus, ruum C103,  tel 731 9500, 53 319 500

Lastekliiniku direktor 
Marika Kirss  C-korpus, II korrus, ruum C253,  tel 731 9506, 53 319 506

Lastekliiniku ülemõde

Evelyn Evert  C-korpus, II korrus, ruum C254, tel 731 9510, 53 319 510 

Sekretär 
Häili Evert  B-korpus, IIkorrus, ruum B216, tel 731 9598

Hingehoidja

Naatan Haamer  C-korpus, IV korrus, ruum C 455,  tel 552 5024

Vallo Tillmann Marika Kirss evelyn_ylemode
Kliiniku juhataja professor
Vallo Tillmann
Direktor
Marika Kirss
Ülemõde
Evelyn Evert

Nõuandetelefonid

 

„Lastearst kuuleb“  1599 E-P 08:00-24:00 1 € min

 

Perearsti nõuandetelefon 1220 tasuta 24 h

 

Mürgistuste info 16 662 tavaline operaatori tariif 24 h

 

Lasteabitelefon 116 111  teata abivajavast lapsest, info, nõuanded ja esmane kriisinõustamine.

Registratuur

Registreerimine eriarsti vastuvõtule Interneti teel Interneti teel

Eriarsti vastuvõtuaja tühistamine Interneti teel

Registreerimine
telefoni teel 731 9100

E-R 07.30 - 18.00
Vastuvõtuajast loobumiseks helistage telefonil 731 9099


* registreerimisel on vajalik patsiendi isikukood

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Lastekliiniku koostööpartnerid ja heategevusorganisatsioonid