{"id":5997,"date":"2023-05-17T09:56:22","date_gmt":"2023-05-17T07:56:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/?page_id=5997"},"modified":"2023-08-15T12:01:42","modified_gmt":"2023-08-15T10:01:42","slug":"lastekliinik-100","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/","title":{"rendered":"Lastekliinik 100"},"content":{"rendered":"\n

M\u00e4lestused ja meenutused<\/h2>\n\n\n
\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tTartu \u00dclikooli pediaatria kateeder \u2013 suunaja ja m\u00f5jutaja<\/strong><\/span><\/div>

Mall-Anne Riikj\u00e4rv
<\/em>Lastekliinik tuli minu ellu 1964. aastal, kui 4. kursuse \u00fcli\u00f5pilasena osutus v\u00f5imalikuks valida t\u00e4iendav programm lastehaiguste s\u00fcvendatud \u00f5ppimiseks. Olin veendunud, et lisakoormus ei ole ajutine katsetus, vaid see on minu valik tulevikuks.
Pediaatria kateeder oli sel ajal v\u00e4iksearvuline ja noor. Siin olid \u00e4sja assistentidena t\u00f6\u00f6d alustanud Tiia Soo ja Helju T\u00e4lli, juba pikema assistendi kogemusega Lia Sildver ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6s osales ka lastekliiniku arst Aino Paves. K\u00f5iki neid juhtis kindla sihiga v\u00e4simatu dots Leida Keres. Ei m\u00e4leta, kas kateeder pediaatria lisakursuse soovijatega eelnevalt ka vestlusi pidas, sobivust hindas v\u00f5i pediaatriat kui eriala tutvustas. M\u00f6\u00f6danikku vaadates n\u00e4ib, et loengud olid peamiselt Leida Kereselt ja Lia Sildverilt. Kahjuks ei ole enam alles loengukonspekte, kuid arvan, et esimese loengu pidas Lia Sildver. K\u00f5rvus nagu k\u00f5laks tema h\u00e4\u00e4le ja tooniga ilmselt l\u00e4bi aastate pediaatria esmaloengul palju kordi \u00f6eldud t\u00fc\u00fcplause: \u201e Laps ei ole t\u00e4iskasvanu miniatuuris\u201c. Loenguid illustreeriti haige demonstratsiooniga sealsamas auditooriumis. V\u00f5rreldes teiste auditooriumidega oli lastekliiniku oma pisike, kitsas, laudade ja toolidega, aga ometi tundus sooja ja s\u00f5bralikuna nagu kogu lastekliiniku majagi. Praktikume juhendasid noored kolleegid, lisaks eelnimetatuile Maido Luts. Assistendid olid praktikumide l\u00e4biviimisel l\u00f5pmatult heatahtlikud ja andestasid ka meie teadmatuse ja rumaluse.
Kogu \u00f5ppet\u00f6\u00f6 hingeks oli dots Leida Keres. Tema motoks oli: k\u00f5ik on v\u00f5imalik, kui tegutseme teaduslikult p\u00f5hjendatud meditsiiniteadmiste kohaselt. Ta oli \u00f5ppijate jaoks alati positiivne, optimistlik, suure sisendusj\u00f5uga. Loengutes pakuti meile k\u00f5ige uuemat informatsiooni, mille kohta teadmisi oligi v\u00e4he. N\u00e4iteks loengukonspektis oli mul mukovistsidoosi kohta mitte enam kui 5-6 rida, aga esmane info oli olemas. K\u00fcllap kuulsime loengutes lisaks elulisi n\u00e4iteid, mis k\u00e4sitletavat probleemi illustreerisid. Mul on meeles dots Kerese lausutud lapses\u00f5nad hematuuria kohta: \u201eema, ma pissisin j\u00f5hvikakisselli\u201c. Tema \u00fcheks suureks mureks oli haigustest tingitud v\u00f5i ka kaasas\u00fcndinud vigasus, mille v\u00e4ltimiseks r\u00f5hutas ta pidevalt varase diagnostika ja raviv\u00f5imaluste maksimaalse kasutamise t\u00e4htsust.
Pediaatria stuudiumi kestel saime tuttavaks kogu lastekliiniku ja sealse personaliga. Ehkki tudengite suhtes oldi n\u00f5udlikud, oli kogu \u00f5hkkond kodune. Millegip\u00e4rast meenub v\u00e4ga kitsaste boksidega imikute \u00e4gedate haiguste osakonna karm juhataja Asta Uibo, kellelt sain m\u00e4rkuse selle kohta, et imiku voodi\u00e4\u00e4rel istuda ei tohi. Lastekliiniku diagnostilised v\u00f5imalused olid tol ajal veel \u00fcsna piiratud. M\u00e4letan seda, kui kateeder sai uurimist\u00f6\u00f6ks esimese Astrupi aparaadi, mida assistendid oma teadust\u00f6\u00f6s kasutasid ja kliinikut ravit\u00f6\u00f6s abistasid.
Oli loomulik, et k\u00f5ik pediaatriast huvitatud astuvad ka \u00dcli\u00f5pilaste Teadusliku \u00dchingu pediaatriaringi. \u00dcli\u00f5pilaste hulgast valiti ringi juhataja ja olin isegi sel ametikohal \u00fche vahetuse. Ringi otseseks juhendajaks oli Leida Keres ja selle tegevust juhtis sisuliselt ikka kateeder. Pediaatriaring oli \u00fchtlasi laiema l\u00e4vimise kohaks teiste \u00f5ppijatega, kellest hiljem kolleegid- kaaslased pidid saama. Ringi astumiseks tuli l\u00e4bida nn. eksam, mille igal s\u00fcgisel korraldasid ringi VI kursuse liikmed \u00fclikooli kohvikus. Eksam oli piletitega ja eksamilt ei puudunud kateedrijuhataja, kes oma n\u00f5uga julgustas murelikke vastajaid, et vastused ikka \u00f5iged saaksid. Igal kevadel sooviti \u00fclikooli kohvikus toimunud pidulikul koosviibimisel l\u00f5petajatele edu eksamiteks ja tarmukat t\u00f6\u00f6elu algust. Ringi koosolekutel, kus esinejateks olid \u00fcli\u00f5pilased, oli auditoorium tavaliselt rahvast t\u00e4is. Tuleb k\u00fcll tunnistada, et mitte alati ei pakkunud kuuldu huvi ja koosoleku l\u00f5pp tundus kergendusena. Tudengite aktiivsus k\u00fcsimuste esitamisel oli tagasihoidlik ja diskussioonide algatajaks olid ikka kateedri \u00f5ppej\u00f5ud \u2013 eks v\u00e4hesed teadmised ei julgusta ka k\u00fcsimusi esitama!
Tihedam suhtlus kateedriga kujunes \u00fcli\u00f5pilastel uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus. Teemad valis kateeder ja need pidid toetuma ikka uudsele informatsioonile kirjandusest. N\u00e4iteks oli meie uurimist\u00f6\u00f6 teema Eesti oludes p\u00e4ris erakordne \u2013 uurisime dermatogl\u00fc\u00fcfe oligofreeniaga lastel. Esmakordne kokkupuude uurimist\u00f6\u00f6ga viis uude maailma, andis lisateadmisi ja kogemusi nii uurimust\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimisel, kirjutamisel kui ka oma materjali esitamisel erinevatel konverentsidel \u00fcle kogu N\u00f5ukogude Liidu. Meie uurimist\u00f6\u00f6ga esinesin konverentsil Arhangelskis. Uurimist\u00f6\u00f6 plaan koostati koos juhendajaga, aga tudengid olid uurimist\u00f6\u00f6s k\u00fcllaltki iseseisvad. Meie juhendaja dots Keres oli n\u00f5udlik, et uuringud korrektselt l\u00e4bi viidud saaksid ja t\u00e4htaeg ei ununeks. Juhendaja m\u00e4rkuste abil tuli t\u00f6\u00f6 kokku kirjutada ja lihvida. M\u00e4letan, et meie t\u00f6\u00f6s tuli kirjanduse \u00fclevaateks kasutada peamiselt inglisekeelset teavet. Arvasin, et olin teinud hea t\u00f5lket\u00f6\u00f6, kuid Kereselt tuli halastamatu ja otsekohene otsus, et tegemist ei ole eesti keelega, ja kogu peat\u00fckk tuli uuesti kirjutada.
Viimase kursuse kevadel korraldas kateeder rings\u00f5idu ja tutvumise Eesti v\u00e4ikelastekodude ja sanatoorsete koolidega, mis andis pildi nende tolleaegsetest oludest ja patsientuurist ning vajalikku teavet laste tervishoiu korraldusest. Eriti rasked haiged olid Karula ja Haapsalu v\u00e4ikelastekodudes, aga \u00f5nneks on meditsiini areng ja aeg teinud korrektiive ning taolisi haigeid enam ei kohta.
M\u00f5eldes t\u00e4na tagasi neile aastatele, v\u00f5in \u00f6elda, et pediaatria kateedri ja lastekliiniku \u00f5hkkond, inimesed ja p\u00f5him\u00f5tted olid k\u00f5ige olulisemad, mis m\u00f5jutasid minu arusaamu tegutsemisel lastearstina. T\u00f6\u00f6, teadmised, pidev eneset\u00e4iendamine, n\u00e4ha probleemi tervishoiukorralduses ja p\u00fc\u00fcda aidata seda lahendada \u2013 need p\u00f5him\u00f5tted tulid eesk\u00e4tt dots Leida Kereselt. Ta oli \u00e4\u00e4rmiselt ratsionaalne ja sihip\u00e4rane oma tegevustes, mida kinnitas ka tema v\u00e4line kuvand \u2013 \u00e4\u00e4rmiselt tagasihoidlik riietuses ja ikka pabereist tulvil portfelliga. Ometi saatis seda ratsionaalsust r\u00f5\u00f5msameelsus, optimism ja kirglikkus, mida oli tunda nii loengutes, eksamil kui ka pediaatriaringi koosviibimistel. Kuidas m\u00f5ista haiget last, tema vanemaid, kuidas aidata, olla empaatiline \u2013 seda \u00f5ppisime kateedri assistentidelt ja arstidelt haiglas praktikumide ja arutluste k\u00e4igus.
Esimestel t\u00f6\u00f6aastatel jagus kohtumisi kateedri \u00f5ppej\u00f5ududega Tartus korraldatud seminaridel ja alati tundsid nad huvi, kuidas noorel arstil oma t\u00f6\u00f6s l\u00e4heb. Neilt oli v\u00f5imalik n\u00f5u k\u00fcsida k\u00f5igis eluliselt t\u00e4htsates asjades. Kui m\u00f5tlesin, et tuleviku huvides tahaksin kaitsta v\u00e4itekirja, p\u00f6\u00f6rdusin dots Kerese poole. Tema innustusel saigi valitud eriala, mis erines minu poolt algselt valitust. Leida Keres l\u00e4htus selle perioodi eesti pediaatria vajadustest ja suunas mind pulmonoloogia erialale. Ta n\u00e4itas \u00fcles suurt huvi, abistas dissertatsiooni valmimises. Ei tea, kui paljudel juhtudel j\u00e4lgis kateeder oma \u00f5pilaste isiklikku k\u00e4ek\u00e4iku, kuid mind \u00f5nnestas k\u00fcll dots. Kerese tervituskaart poja s\u00fcndimise puhul.
Olles erinevates ametites Tallinna I Lastehaiglas (1978\u20131982) ja Tervishoiu-ministeeriumis (1982\u20131991), kujunes koost\u00f6\u00f6 pediaatria kateedriga juba \u00fchiste huvide t\u00f5ttu. Kateedrijuhatajateks olid neil aastatel dots Leo Tamm ja dots Aino Paves. Lastearstide ettevalmistamine, kvalifikatsioon, pediaatrilise abi korraldamine, teadusuuringud \u2013 need olid \u00fchised teemad. Neil aastail valmisid koos kateedri t\u00f6\u00f6tajatega (kes olid ka kongresside org- komitee liikmed) lastearstide kongresside programmid. Haiglasse tulid esimesed internid, \u00fchiselt tuli koostada \u00f5ppeprogramme ja kavandada internide konverentse. Pediaatrite atesteerimine toimus tervishoiuministeeriumi juures ja alati kuulusid atestatsioonikomisjoni ka pediaatria kateedri esindajad.
Tervishoiuministeeriumi teaduslik-meditsiinilise n\u00f5ukogu juures tegutses pediaatria probleemkomisjon, mida juhtis dots Leida Keres koos alaerialade juhatajatega kateedrist ja haiglatest. See meeskond anal\u00fc\u00fcsis eesti pediaatria olukorda ja kujundas vajadustest l\u00e4htuvalt teaduslik-praktiliste uuringute suunad: varaealiste laste haigused, \u00e4ge ja krooniline pneumoonia, reuma, respiratoorsed allergoosid, imikute suremus, perinataalpatoloogia jne. Koost\u00f6\u00f6 toimis paljuski kirjavahetuse, koosolekute ja individuaalvestluste k\u00e4igus. Probleemkomisjoni temaatika ja selle muutumine ajas annab pildi neil aastatel toimunud pediaatria arengust Eestis.
Kuna imikute suremuse n\u00e4itaja oli k\u00f5rge, muutus aastatel 1980\u20131990 aktuaalseks perinatoloogia teaduskeskuse loomine. Kord planeeriti seda Tallinnasse, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi peeti isegi NSVL TA Siberi osakonna feto-platsentaarse osakonna juhataja prof. Tsirelnikoviga. Perinatoloogia teadusr\u00fchma taotleti ka\u00a0\u00dcldmolekulaarpatoloogia\u00a0<\/em>Instituuti. Mul on s\u00e4ilinud mitmete taotluste koopiaid, milles nimetatud \u00fcksusesse planeeriti 5\u201310 teadust\u00f6\u00f6tajat ja kuni 10 laboranti. Ka 2. dets. 1987. a pediaatria kateedri ja Tartu Lastearstide Seltsi \u00fchiskonverentsi otsuses on fikseeritud: \u201ePositiivselt lahendada teadusliku uurimist\u00f6\u00f6 keskuse \u201eEma ja lapse tervis\u201c loomine Tartus. Koheselt luua pediaatriline teaduslik uurimisgrupp aktuaalseimate probleemide lahendamiseks\u201c. T\u00e4na saame vaid tunnistada, et head kavatsused teoks ei saanud.
Kui 1990. aastatel toimunud tervishoiureform muutis kogu laste arstiabi s\u00fcsteemi, oli \u00fcheks t\u00f5sisemaks koost\u00f6\u00f6teemaks laste edasine arstiabi korraldus. T\u00f6\u00f6tasin siis juba Tallinna Lastehaiglas ja kateedrijuhatajaks oli prof Tiina Talvik. Eesti Lastearstide Seltsi, haiglate ja kateedri koost\u00f6\u00f6s peeti rohkelt arutelusid, koostati \u00fchiseid avaldusi ja p\u00f6\u00f6rdumisi tervishoiuministeeriumile. Ikka oli prof T. Talvik see, kes r\u00f5hutas, et lapsed peavad olema riigi prioriteet. Ehkki reform tekitas vastakaid arvamusi pediaatrite hulgas, ei muutunud arutelud kunagi konfliktseteks, otsused kujunesid p\u00f5hjendatud arutelude tulemusena. Seltsi algatusel, kaasates kateedri, koostati 1996. a kliinilised juhised perearstidele. 1998. a valmis pediaatriaprogramm. 1997. a tulid Tallinna Lastehaiglasse esimesed residendid (Silvi Plado ja Alar Abram) ja j\u00e4llegi oli abiks koost\u00f6\u00f6 residentuuri paremaks korraldamiseks haiglas, \u00fchiselt j\u00e4lgiti residentide arengut konverentside ja eksamite k\u00e4igus. J\u00e4rk-j\u00e4rgult laienes haiglas \u00f5ppet\u00f6\u00f6 \u2013 algul perearsti residentuuri lisandumisel, hiljem ka \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5ppets\u00fcklite l\u00e4biviimisel. 21. sajandi esimese k\u00fcmnendi l\u00f5pul algas kvaliteedialane koost\u00f6\u00f6 Tartu Lastekliinikuga. V\u00f5rreldakse erinevaid kvaliteediindikaatoreid, mis on abiks oma tegevuse hindamisel ja vajalike muutuste l\u00e4biviimisel.
Tihe suhtlus kateedriga oli ajal, kui Tartus oli k\u00fclalisprofessoriks Bengt Bj\u00f6rkst\u00e9n Rootsist. Ta l\u00f5i oma uurimisfondi ja juhendas meie allergia epidemioloogia uurimisgruppi, kuhu ka ise kuulusin. Aastatel 1992\u20132005 tehtud uurimist\u00f6\u00f6d tutvustasid Eestit maailma allergoloogide hulgas ja selle perioodi tulemusteks olid neli doktori- ja \u00fcks magistrit\u00f6\u00f6 ning teadusm\u00f5tte laiem levik. Tallinna Lastehaigla ja kateedri koost\u00f6\u00f6 on j\u00e4tkunud ja laienenud teadustegevuses eriti intensiivravi, neonatoloogia ja neuroloogia vallas.
Kui minu algatusel andsime v\u00e4lja Lastearstide Seltsi S\u00f5numeid, ei \u00f6elnud kateeder kunagi koost\u00f6\u00f6st \u00e4ra ja need artiklid ilmestavad t\u00e4na meie pediaatria arengut.
Mitte ainult t\u00f6\u00f6, vaid ka pidustused \u00fchendasid kateedriga. Juubelis\u00fcnnip\u00e4evad, t\u00f6\u00f6juubelid, konverentsid ja koosolekud, mis l\u00f5ppesid kohvilauas, meenutavad kauneid hetki.
Ait\u00e4h k\u00f5igile, kellega kokkupuutest on elu rikkamaks saanud!<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tBengt Bj\u00f6rkst\u00e9n<\/strong><\/span><\/div>

Mall-Anne Riikj\u00e4rv<\/em>
Esmane kontakt Rootsi Link\u00f6pingi \u00dclikooli professori Bengt Bj\u00f6rkst\u00e9niga oli Tartus 1991. a, mil Bengti huvi Eesti vastu ja meie huvi allergiahaiguste uurimise vastu realiseerus otsusega laste allergiahaiguste leviku uurimiseks Eestis. Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes on uskumatu, et asi tookord teoks sai. N\u00e4htavasti said olulisteks meiepoolne tahe, sihikindlus ja kateedri moraalne tugi. Bengti aga huvitas teada saada, kas alles sotsialismist v\u00e4ljunud maal on erisusi allergiahaiguste levimuses. Kogu uurimist\u00f6\u00f6ks vajalik materiaalne pool (materjalid nahatestideks, aparatuur hingamisfunktsiooni m\u00e4\u00e4ramiseks ja ravimid provokatsiooni-testideks, paber ja rahaline toetus) tuli Rootsist. See oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kogus kaste ja karpe, millega Bengt 1992. a Tallinnasse j\u00f5udes laevast v\u00e4ljus. Puutusime esmakordselt kokku sellises mahus uurimist\u00f6\u00f6ga, aga Tartu ja Tallinna kolleegide hulljulgus viis meid edukale l\u00f5pule. Esimene artikkel ilmus juba 1995. a. Sellest uurimist\u00f6\u00f6st sai alguse lause, millega Bengt rahvusvaheliselt \u201elaineid l\u00f5i\u201c \u2013 sotsialism kaitseb allergia eest. Uurimist\u00f6\u00f6 andis meile v\u00f5imaluse tutvustada kongresside teesides ja posterettekannetes allergiahaiguste levimust Eesti lastel. Bengti rahvusvaheline haare v\u00f5imaldas Eestil osaleda ka allergia levimusest k\u00f5nelevas filmis, mida esitleti 1994. a rahvusvahelisel allergia ja immunoloogia konverentsil Stockholmis (IAACI).
1993. a sai prof Bj\u00f6rkst\u00e9nist Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisprofessor. Ta l\u00f5i Tartu Lastekliiniku juurde materiaalse baasi laste allergiaalaste uurimist\u00f6\u00f6de j\u00e4tkamiseks, 1994. a kavandas uuringu vasts\u00fcndinute prospektiivseks uurimiseks Tartus, alustas koost\u00f6\u00f6d T\u00dc Mikrobioloogia Instituudi ning Austraalia ja Inglismaa immunoloogidega. Lisaks alustas ta doktorantidega teoreetilisi seminare, k\u00e4sitledes teadusliku uurimist\u00f6\u00f6 metoodikat, teadusettekannete tegemist ja artiklite kirjutamist. Oma teadmiste, eruditsiooni ja v\u00f5luva esitlusmaneeri poolest sai ta doktorantide lemmikuks.
T\u00e4nu Bengti teaduslikule kiindumusele allergiahaigustesse, tema sidemetele ja oskusele t\u00f6\u00f6tada fondivalitsejatega, j\u00e4tkasime kolmes etapis rahvusvahelise allergialevimuse uurimuses (ISAAC I-III, 1994\u20132010). T\u00e4nu k\u00f5igile l\u00e4biviidud uuringutele olid 2005. aastaks doktoriv\u00e4itekirja kaitsnud arstid K. Julge, M. Vasar, T. Voor ja T. Annus ning magistrit\u00f6\u00f6 laborispetsialist T. Rebane. Artiklite ja doktorit\u00f6\u00f6de kirjutamisel kavandati \u00fcldplaan koos Bengtiga, kuid kirjutada tuli igal autoril ise ja \u00fcsna tavalised olid korduvad \u00fcmberkirjutamised p\u00e4rast Bengtilt saadud punasekirjut teksti.
Bengt k\u00e4is palju kordi Eestis ja ikka toimusid kohtumised nii Tallinna kui Tartu kolleegidega. Ta t\u00f5i Eestisse ka teisi maailmanimesid, ikka koost\u00f6\u00f6 arendamise m\u00f5tetega. Bengt oli ikka see, kes kohtumistel jutul\u00f5nga hoidis, lennukaid ideid ja h\u00fcpoteese k\u00fclvas ja kellega oli vahel raskusi sammu pidada. Bengtil oli omap\u00e4rane huumor ja naer, mis nakatas. Veel \u00fcks tahk, mida alati ei n\u00e4e. Suurtel kongressidel tundub, et esinejate k\u00f5ne voolab iseenesest vabalt. Bengti puhul n\u00e4gin, et temasugused tuntud teadlased teevad korraliku eelt\u00f6\u00f6 kodus, et tekst jookseks ja ajalimiiti ei \u00fcletaks. Bengt armastas ka mitteformaalseid kohtumisi, nt s\u00f5prade kodudes ja looduses. Seenekorjamine meeldis talle v\u00e4ga ja ta oli ka hea seenetundja.
\u00dcle 10-aastane periood koos Bengtiga on j\u00e4tnud tugeva j\u00e4lje Eesti laste allergiahaiguste uurimisse ja k\u00f5igisse, kes temaga neil aastatel l\u00e4hemalt kokku puutusid.
Mul on v\u00e4ga hea meel t\u00f5deda, et olen olnud l\u00e4hedalt seotud \u00fche Tartu \u00dclikooli audoktoriga, kelleks professor Bengt Bj\u00f6rkst\u00e9n sai 1996. aastal.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tArvida Valdmann<\/strong><\/span><\/div>

Heljo Preem
<\/em>K\u00f5ik vahetult s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel \u00fcleskasvanud lapsed olid kas otseselt v\u00f5i kaudselt Tartu lastepolikliiniku juhataja dr Arvida Valdmanni hoole all.
Arvida-Leontine Seglin s\u00fcndis Oraj\u00f5e vallas P\u00e4rnumaal. Tema isa Gedert oli l\u00e4tlane, kauges\u00f5idukapten, kes aastatel 1904\u20131919 t\u00f6\u00f6tas merekooli juhatajana Arhangelskis.
Arvida omandas alghariduse Eestis, aastatel 1907\u20131914 \u00f5ppis Arhangelskis t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumis. \u00d5pingud j\u00e4tkusid 1915\u20131918 Moskvas professor P. G. Statkevit\u0161i Naiste Meditsiiniinstituudis.
Ilmselt opteerus Seglini perekond s\u00f5ja- ja revolutsiooniraskustes Venemaalt 1919. a. Isa asus t\u00f6\u00f6le Heinaste (Aina\u017ei) merekooli juhatajana, ema suri varsti p\u00e4rast Eestisse naasmist.
Arvida Seglin asus Eestis uuesti p\u00fc\u00fcdlema arstikutset. 1920. a esitas ta Tartu \u00dclikoolile vene keeles kirjutatud avalduse palvega end vastu v\u00f5tta arstiteaduskonna II kursuse kuulajaks. Ilmselt hindas tolleaegne \u00fclikooli juhtkond ebapiisavaks tema Arhangelskis omandatud f\u00fc\u00fcsikateadmisi, mist\u00f5ttu pidi ta 1921. a kevadel sooritama eksami keskkooli f\u00fc\u00fcsikakursuse ulatuses Tartu \u00d5petajate Seminari juures. P\u00e4rast seda kanti Arvida Seglin seadusp\u00e4raselt Tartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilaste nimekirja. Siis tuli vahele haigus ja \u00f5pingutele sai Arvida asuda j\u00e4rgmisel s\u00fcgisel. \u00d5pingud olid edukad ja kiired: 1925. a j\u00f5uludeks olid sooritatud riigieksamid ja talle v\u00e4ljastati\u00a0cum laude<\/em>\u00a0arstidiplom.
P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tas Arvida assistendina sisehaiguste alal professor O. Masingu ja professor V. Vadi juhendamisel, hiljem ka haavakliinikus ja nakkushaiglas.
1927. a abiellus Arvida Seglin temaga samal ajal arstiteaduskonna l\u00f5petanud Johannes Valdmanniga. M\u00f5lemad \u00f5ppisid Riia \u00dclikooli Hambaarstimisinstituudis, omandasid hambaarsti kutse ja \u00f5iguse praktiseerida hambaarstina. Johannes Valdmann t\u00f6\u00f6tas Tartu \u00dcldhaigekassa Hambaarstimise Kabineti juhatajana ja paralleelselt erapraksisega hambaarstina. Nende hambaravikabinet asus Tartus Pepleri t\u00e4navas majas number 21. Aastatel 1940\u20131941 t\u00f6\u00f6tas Arvida Valdmann l\u00fchiajaliselt Tartu lastepolikliiniku hambaravi osakonna juhatajana. V\u00f5ib arvata, et t\u00f6\u00f6 erakabinetis j\u00e4tkus kuni 1944. a suveni, mil s\u00f5jatuli h\u00e4vitas Pepleri t\u00e4nava hoonestuse ja paiskas laiali perekonna.
S\u00f5jategevuse kaugenemisel Eestist asuti uuesti korraldama meditsiiniasutuste v\u00f5rku. Arvida Valdmann m\u00e4\u00e4rati 6. okt 1944 Tartu Lastepolikliiniku juhatajaks ja kooliarstiks. Sel perioodil osutasid ambulatoorset abi kolm asutust: lasten\u00f5uandla, lastepolikliinik ja kooliambulatoorium. P\u00e4evakorrale kerkis m\u00f5te ambulatoorse abi koondamisest \u00fchte asutusse ja 1950. a maikuus toimuski reorganiseerimine. \u00dchinenud asutuse alluvusse kuulus ka piimak\u00f6\u00f6k. Dr Arvida Valdmann j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6d Tartu Linna Kliinilise Lastehaigla peaarsti aset\u00e4itjana polikliinilisel alal.
S\u00f5jaj\u00e4rgse perioodi t\u00f6\u00f6p\u00f5ld meditsiinis oli raske nagu teistelgi elualadel. See oli probleemiderikas aeg. Oli vaja kujundada \u00fchtne teotahteline kollektiiv. Uuenduste ja muutuste elluviimist laste ambulatoorses abis vajasid nii laste arengu ja tervisekaitse k\u00fcsimused, raviprobleemid kui ka emade teadlikkuse t\u00f5stmine. Uute ravimite ja raviskeemide kasutusele tulek, immuniseerimise elluviimine eeldasid s\u00fcsteemikindlat planeerimist ja k\u00f5igi t\u00f6\u00f6tajate teadmiste pidevat t\u00e4iendamist. Arvida Valdmann juurutas regulaarse meditsiinipersonali t\u00e4iend\u00f5ppe polikliinikus. Ta koostas t\u00e4pse juhise jaoskonnapediaatrite t\u00f6\u00f6 igakuise aruande kohta. See v\u00f5imaldas polikliiniku juhatajal ja ka igal jaoskonnapediaatril ja -\u00f5el anal\u00fc\u00fcsida oma t\u00f6\u00f6 tulemusi, mida sai arvestada edasise t\u00f6\u00f6 planeerimisel.
1951. a noore jaoskonnapediaatrina t\u00f6\u00f6le asununa tunnetasin oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s dr. Valdmanni heatahtlikku ja s\u00f5bralikku suhtumist ning tuge. Eriti v\u00e4ljendus see 1954. a, mil pidin esmakordselt esinema vabariiklikul pediaatrite kongressil. Ettekanne k\u00e4sitles uuendusi jaoskonnapediaatri t\u00f6\u00f6s s\u00f5jaj\u00e4rgsel ajal, mis olidki ju tegelikult Arvida Valdmanni poolt ellu rakendatud. Tartu lastepolikliiniku t\u00f6\u00f6korraldus ja -tulemused \u00e4ratasid huvi ka konverentsil viibinud Moskva kor\u00fcfeede seas: ettekanne v\u00f5eti kaasa vene keelde t\u00f5lkimiseks ja laiemaks tutvustamiseks. Kas see toimus \u2013 kahjuks ma teada ei saanud.
Iseloomult oli Arvida Valdmann tasakaalukas ja t\u00e4pne, n\u00f5udlik enese ja t\u00f6\u00f6kaaslaste suhtes. Ta kujunes kaast\u00f6\u00f6tajatele autoriteediks, mida s\u00fcvendas ka tema v\u00e4limus. Ta oli tumedajuukseline, pikka kasvu ja tugeva kehaehitusega, samas rahulike liigutuste ja heatahtliku ilmega, milles oli veidi kurbust ja igatsust. K\u00fcllap olid noored kolleegid nii m\u00f5nigi kord noomimist v\u00e4\u00e4rt. Ent noomimise asemel juhtis ta t\u00e4helepanu sellele, kuidas antud olukorras oleks olnud \u00f5igem toimida. Toredad olid koosviibimised polikliinikus. Kohvilaud oli tagasihoidlik, l\u00f5bus vestlus ja naer selle \u00fcmber l\u00e4hendasid kolleege \u00fcksteisele. Jutustades humoorikalt juhtumisi oma elust oli ka peaarsti silmades l\u00f5bus naerus\u00e4ra.
Tema s\u00f5bralikkust tunnetasime ka t\u00f6\u00f6st vabal ajal. Tal oli Riia l\u00e4histel suvekodu, mida k\u00fclastasime kord oma perega. Vastuv\u00f5tt oli \u00e4\u00e4rmiselt s\u00fcdamlik. Suure aia keskel paiknev avar eramu k\u00e4tkes endas endiste aegade kodusoojust, meie lahke v\u00f5\u00f5rustaja muutis seal veedetud puhkusep\u00e4evad p\u00e4ikeselisteks. Meie teismelised pojad leidsid Ants Valdmanni eestvedamisel k\u00fcllaga huvitavat tegevust. Need olid toredad p\u00e4evad, millest head m\u00e4lestused ei kustu.
Arvida Valdmanni kutset\u00f6\u00f6 tulemusrikkust on peetud paljude t\u00e4nukirjade v\u00e4\u00e4riliseks nii Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakonna, Punase Risti Seltsi kui lastehaigla peaarsti poolt.
Kuid aeg ruttas. 1964. a j\u00e4i Arvida Valdmann pensionile. Lastepolikliiniku t\u00f6\u00f6d oli ta juhtinud \u00fcle kahek\u00fcmne aasta. Kogu polikliiniku kollektiivi osav\u00f5tul andis ta \u00fclikooli kohviku r\u00f5dusaalis oma kohustused ja polikliiniku s\u00fcmboolse v\u00f5tme \u00fcle minule.
Kuid see ei t\u00e4hendanud sidemete katkemist. K\u00fclastused dr.Valdmanni juurde olid vastastikku meeldivad. Ta jagas m\u00e4lestusi, elukogemusi, k\u00f5neles tervislikest eluviisidest ja ootas alati huviga uudiseid tema oma lastepolikliiniku edasisest k\u00e4ek\u00e4igust.
02.04.1988. a j\u00f5udis k\u00e4tte dr Arvida Valdmanni auv\u00e4\u00e4rne 90. juubeli- s\u00fcnnip\u00e4ev, mille puhul k\u00e4isime teda kodus \u00f5nnitlemas. Hubases milj\u00f6\u00f6s oli toredaid meenutusi, pisut nukrustki. Huumorit aga jagus ka elur\u00f5\u00f5msal juubilaril. Kui noor kolleeg lausus, et ta ei taha enam televiisorit vaadata, vastas juubilar: \u201d\u2026aga mina ei taha enam peeglisse vaadata!\u201d Elagu naiselikkus!
Eluring hakkas t\u00e4is saama ja 22. augustil 1990. aastal saabus lahkumine. Arvida Valdmann puhkab Tartus Uus - Jaani kalmistul.
<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tElvine Tekkel<\/strong><\/span><\/div>

Heljo Preem<\/em>
V\u00e4he on neid kolleege, kelle vaimusilma ette kerkib arst Elvine Tekkeli sale ja sirge, hallip\u00e4ise kauni frisuuriga daamilik kuju. Ja veel v\u00e4hem on neid, kellel oli \u00f5nn temaga tihedamalt kokku puutuda.
Elvine Metikas s\u00fcndis 7. aprillil 1898. a Tallinnas, kus m\u00f6\u00f6dus ka tema koolip\u00f5lv. P\u00e4rast Tallinna T\u00fctarlaste G\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamist 1918. a astus ta j\u00e4rgmisel aastal Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonda ja l\u00f5petas \u00f5pingud 1924. a. \u00dcli\u00f5pilasp\u00f5lves v\u00f5ttis ta osa \u00fcli\u00f5pilasseltsi P\u00f5hjala, hiljem Eesti Nais\u00fcli\u00f5pilaste Seltsi tegevusest, kus oli aktiivne ka vilistlaskogus. \u00dchtlasi kuulus ta Eesti Akadeemiliste Naiste \u00dchingusse.
J\u00e4rgnes abielu advokaat Evald Tekkeliga. Perre s\u00fcndis kaks t\u00fctart: 1927. a Ester ja kaks aastat hiljem Astrid. Vanem t\u00fctar valis ema j\u00e4lgedes arsti elukutse, tema abikaasa oli r\u00f6ntgenoloog Nils Sachris.
T\u00f6\u00f6le asus Ella Tekkel esialgu \u00fclikooli naistekliinikus volont\u00e4\u00e4rassistendina. P\u00e4rast esimese t\u00fctre s\u00fcndi j\u00e4tkas ta j\u00e4rgmisel aastal t\u00f6\u00f6d kooliarstina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi T\u00fctarlaste G\u00fcmnaasiumis (praegune Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasium), kus hiljem \u00f5ppisid ka tema t\u00fctred. Selle kooli rajamise algatajaks, hiljem direktoriks oli eesti koolitegelane, hilisem professor Peeter P\u00f5ld. Kool oli eestikeelne, kasvatuse alusteks olid rahvuslikkus ja lapse isikup\u00e4ra arvestamine. Seega astus noor arst s\u00fcgavalt haritud ja ideeliste p\u00f5him\u00f5tetega t\u00f6\u00f6keskkonda. Kooliarstina oli dr Elvine Tekkeli p\u00fc\u00fcdeks kindlustada \u00f5pilastele hea tervislik seisund. Hilisematel aastatel oli ta abiliseks heade meditsiiniliste kogemustega s\u00fcmpaatne kooli\u00f5de Keller. Lisaks \u00f5pilaste tervisliku seisundi kontrollimisele ja vajadusel raviprotseduuridele suunamisele h\u00f5lmas arsti ja \u00f5e t\u00f6\u00f6 koolis laialdasi prof\u00fclaktilisi \u00fcritusi nagu nakkushaiguste vastane vaktsineerimine, uuringud helmintidele ja vajadusel dehelmintiseerimine. Dr E. Tekkel oli n\u00f5uandjaks kooli sanitaarse seisundi parandamise probleemides ja sooja koolieine v\u00f5imaldamise kindlustamisel.
Enne s\u00f5da oli ta viibinud erialasel t\u00e4iendusel Soomes. S\u00f5japerioodil t\u00f6\u00f6tas Ella Tekkel l\u00fchiaegselt erapraksisega naistearstina. 1944. a asus ta t\u00f6\u00f6le lastepolikliinikus jaoskonnapediaatri ja kooliarstina. Erinevates koolides ja periooditi kohakaasluse alusel koolieelsetes lasteasutustes t\u00f6\u00f6tas E. Tekkel kuni pensionile j\u00e4\u00e4miseni 1961. a. Pensionile saatmine kolleegide poolt oli pidulik, s\u00fcdamlik, veidi kurbki.
Dr Elvine Tekkel oli tuntud kui v\u00e4ga korrektne ja abivalmis arst, alati r\u00f5\u00f5msameelne, seejuures v\u00e4ga tagasihoidlik. Ta oli meeldiv kaaslane ja huvitav huumorimeelega vestleja. V\u00e4imees dr Nils Sachris iseloomustas teda: \u201dTa oli v\u00e4ga meeldiv inimene, intelligentne, kellega v\u00f5is k\u00f5ikidel teemadel k\u00f5nelda\u201d.
Ella Tekkelilt eneselt on meeles humoristlik vahepala: \u201dS\u00f5jaaeg. Kord jalutasid mulle j\u00e4rele paar saksa s\u00f5durit, imetledes minu ilu seljatagant. Uudishimust m\u00f6\u00f6dusid nad nii l\u00e4hedalt, et ka eestvaate ilu oli n\u00e4ha. Siis laususid nad s\u00fcgavalt ohates \u2013 tagant nagu g\u00fcmnaasium, eest nagu muuseum\u201d.
Tore m\u00e4lestus on j\u00e4\u00e4nud k\u00fclask\u00e4igust Elvine Tekkeli juurde Peedule tema 70. juubeli puhul. Kollektiivi \u00f5nnitluse, kingituse ja lillede \u00fcleandjaks oli esindus tolleaegsest lastehaigla juhtkonnast: dr Haldja K\u00e4\u00e4ri, dr Elli Ratnik ja mina. Kohale s\u00f5itsime dr I.-V. Noveki isikliku autoga. Juubilar oli endiselt s\u00e4rava naeratusega, elavate liigutustega, saledapihaline, k\u00f5rval vaikselt muhelev abikaasa. Imetlusv\u00e4\u00e4rne perekond! Kuigi elu parimais t\u00f6\u00f6aastais abikaasalt oli 1941. a v\u00f5etud \u00f5igus t\u00f6\u00f6tada juriidilisel erialal ja \u00fclalpidamist tuli hankida juhut\u00f6\u00f6dega, oli s\u00e4ilinud elur\u00f5\u00f5m ja aktiivne ellusuhtumine toreda perekonna ringis. Maja tutvustamine juubilari ja tema abikaasa poolt kulges vaimuka ja humoorika vestluse saatel. Vestlushoos kohvilauas j\u00e4tkus l\u00f5busat ja s\u00fcdamlikku naeru k\u00fclask\u00e4igu l\u00f5puni.
J\u00e4\u00e4davale puhkusele j\u00e4i dr Elvine Tekkel 1. aprillil 1989. aastal. Tema puhkepaigaks sai Tartu Raadi kalmistu.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tElmar Kohandi<\/strong><\/span><\/div>

Helju T\u00e4lli<\/em>
Elmar Kohandi oli h\u00e4stituntud arst nii v\u00e4ikestele kui ka suurtele tartlastele, paljudele lastele ja vanematele \u00fcle kogu Eestimaa.
Neljak\u00fcmne kuue t\u00f6\u00f6aasta jooksul ravis Elmar Kohandi mitme p\u00f5lvkonna lapsi, polnud harvad juhud, kus ta t\u00e4nase v\u00e4ikese patsiendi vanemad olid lapsep\u00f5lves olnud tema hoolealused.
Haiged lapsed ja nende vanemad kogesid, et hea arstionu kindlate ja \u00f5rnade k\u00e4te puudutus leevendas valu, tema lahkete silmade l\u00e4bin\u00e4geva vaate ees ei j\u00e4\u00e4nud varjule haiguse p\u00f5hjus. \u00c4revil, murelikud vanemad tunnetasid Elmar Kohandi rahuliku ja tasase h\u00e4\u00e4le kaudu ta tarka ja tasakaalukat meelt, mis sisendas kindlustunnet, et nende laste heaks on tehtud parim v\u00f5imalikust. Tuhandeteni k\u00fc\u00fcnib nende laste arv, kellele Elmar Kohandi t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6 andis tagasi tervise.
Elmar Kohandi (Koch) pikk ja sisukas elu algas kolmekuningap\u00e4eval, 6.jaanuaril 1911.aastal Tartumaal Aru vallas. Vanemad olid v\u00e4ikese renditalu pidajad, Elmar oli kolmest pojast keskmine. V\u00f5ib arvata, et elu v\u00e4iketalus vabariigi algaastail ei olnud kerge, ent kindlasti sisendas just kodu poegadesse t\u00f6\u00f6harjumuse, haridusjanu, kohusetundlikkuse kogu eluks.
Elmar Kohandi haridustee algas Aru algkoolis, 1920. \u2013 1922.aastal omandas ta seal nelja klassi teadmised. J\u00e4rgnesid \u00f5pingud Tartu Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumis, mille l\u00f5petas 1929.aastal.
J\u00e4rgneval aastal t\u00f6\u00f6tas kodutalus ja mitmesugustel juhut\u00f6\u00f6del. 1930\/31.aastal l\u00e4bis aastase s\u00f5jav\u00e4e ajateenistuse Valga Soomusrongi r\u00fcgemendis.
S\u00f5jav\u00e4est vabanedes puudus majanduslik v\u00f5imalus edasi\u00f5ppimiseks. Algas visa ja sihikindel t\u00f6\u00f6 edasise hariduse omandamise nimel. G\u00fcmnaasiumi l\u00f5petanud noormees ei p\u00f5lanud maa- ega metsat\u00f6\u00f6d, mitmesuguseid ametikohti. Abi \u00f5pinguteks oli loota ka vanemalt vennalt Peetrilt, kes oli l\u00f5petanud teoloogia\u00f5pingud kolmek\u00fcmnendate aastate keskpaiku ja oli koos lesestunud ema ja nooremate vendadega asunud L\u00e4\u00e4nemaale, Ridala kiriklasse. Ning 1937.aasta s\u00fcgisel asus Elmar Kohandi oma unistuste ja p\u00fc\u00fcdluste t\u00e4itumise teele \u2013 alustas \u00fclikooli\u00f5pinguid arstiteaduskonnas.
Sihikindla t\u00f6\u00f6 tulemusel j\u00e4rgnes \u00fcks edukalt sooritatud arvestus ja eksam teisele. \u00dcli\u00f5pilaselu \u00fcritustes l\u00f5i kaasa korp! Ugala liikmena.
1941.aasta s\u00f5jasuvi tabas Elmar Kohandit Tallinnas \u2013 ta oli IV kursuse \u00fcli\u00f5pilasena tegemas suvepraktikat Tallinna Sisehaiguste Haiglas. S\u00f5ja alguse j\u00e4rele m\u00e4\u00e4rati ta samas haiglas ordinaatori aset\u00e4itjaks, tal \u00f5nnestus v\u00e4ltida Venemaale evakueerimist. Tallinnas j\u00e4tkas ta t\u00f6\u00f6d ka j\u00e4rgnevail aastail. Raskel s\u00f5jatalvel 1943 m\u00e4\u00e4rati ta Eesti Leegioni pataljoni arsti \u00fclesannetesse. Palju tuli n\u00e4ha verd ja surma, tajuda omagi surma l\u00e4hedust. Saatus oli Elmar Kohandile armuline \u2013 teda s\u00e4\u00e4stsid nii l\u00e4heduses l\u00f5hkevad m\u00fcrsud kui ka arhiividokumentide h\u00e4vimine.
1944.aasta s\u00fcgisel oli Elmar Kohandi taas Tartus valmistudes uuesti avatud \u00fclikoolis oma arsti\u00f5pinguid l\u00f5petama. Uue takistusena saabus komandeering Kallastele. S\u00f5jarinnete poolt muserdatud P\u00f5hja \u2013 Tartumaal oli puhkenud t\u00e4ide poolt levitatava t\u00e4hnilise t\u00fc\u00fcfuse epideemia, mis \u00e4hvardas ka Tartut. Kallastel avati ajutine nakkushaigla, kehtestati karantiin, liikumiskeeld. Elmar Kohandi v\u00f5itles t\u00fc\u00fcfusega detsembrikuust kuni 1945.aasta veebruarikuu l\u00f5puni. Siis sooritas ta vajalikud eksamid ja oktoobrikuul sai arsti kutse.
Laste ravimisega sidus Elmar Kohandi end juba eelmisel aastal. 1.mail m\u00e4\u00e4rati ta pediaatria kateedri assistendi kohuset\u00e4itjaks, oktoobrikuust, p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist \u2013 assistendiks. Samaaegselt algas ka ravit\u00f6\u00f6 Tartu lastekliinikus.
Arste oli neil aastail v\u00e4he, laste haigestumus ja suremus olid k\u00f5rged. Seet\u00f5ttu tuli arstil t\u00f6\u00f6tada imetlusv\u00e4\u00e4rselt palju ja laia haardega: Elmar Kohandi on t\u00f6\u00f6tanud jaoskonnaarstina, laboratooriumiarstina, ftisiaatrina, EKG kabineti arstina, on asendanud osakonnajuhatajaid, peaarste, linna tervishoiuosakonna juhatajat. 1952.aastal kinnitati Elmar Kohandi lastehaigla II (terapeutilise) osakonna juhatajaks. Sel ajal oli ta pediaater \u2013 konsultandina toeks haavakliiniku- ja kurgu \u2013 nina \u2013 k\u00f5rvahaiguste arstidele. Kunagi ei keeldunud ta vanemate palvel veel \u00f5htutundidel k\u00fclastamast m\u00f5nd v\u00e4ikest abivajajat kusagil \u00e4\u00e4relinnas asuvas kodus. Ja k\u00f5igi kaast\u00f6\u00f6tajate ja kolleegide lastele oli Elmar Kohandi l\u00e4bi aastak\u00fcmnete k\u00e4ep\u00e4raseks ja autoriteetseks konsultandiks.
Osakonnajuhatajana t\u00f6\u00f6tas dr. Kohandi pidevalt kaksk\u00fcmmend viis aastat, 1977.aastast j\u00e4tkas ta samas osakonnas ordinaatorina kuni pensionile j\u00e4\u00e4miseni 1986.aastal. 1964.aastast oli I kategooria pediaater.
Milline oli Elmar Kohandi? Milliseid muljeid ja m\u00e4lestusi j\u00e4ttis oma kaast\u00f6\u00f6tajatele mees, kes elas pika ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rse elu laste h\u00fcvangut j\u00e4rgides?
\u00dchtki inimest ei ole v\u00f5imalik portreteerida igak\u00fclgselt. K\u00f5igil, kes puutusid kokku Elmar Kohandiga, on temast isiklikud ja erinevad m\u00e4lestused. Nende ridade kirjutaja, kes \u00f5ppis Elmar Kohandit tundma 1952.aastal, p\u00fc\u00fcab edasi anda oma m\u00e4lestusi.
Elmar Kohandi oli \u00fcle keskmist kasvu, sirgeseljaline ja r\u00fchikas. Ta liigutused olid m\u00f5\u00f5dukad, rahulikud, k\u00f5nnak \u00fchtlane. Neljak\u00fcmneaastaselt olid ta juuksed ruuge varjundiga tumeblondid, aastad segasid sinna j\u00e4rk \u2013 j\u00e4rgult h\u00f5behalli. L\u00e4bi l\u00e4ikivate prilliklaaside tulev pilk oli \u00fchteaegu leebe ja terane, ta silmavaade oli lahke nagu loomuski, ent terav ja l\u00e4bin\u00e4gev v\u00e4ikeste patsientide uurimisel.
Mulle meeldis j\u00e4lgida kolleeg Kohandit igap\u00e4evase haiglat\u00f6\u00f6 milj\u00f6\u00f6s. Rahuliku, vaikse h\u00e4\u00e4lega esitas ta k\u00fcsimusi lapsele v\u00f5i ta vanematele, sihip\u00e4raselt ja ruttamata liikusid ta k\u00e4ed patsiendi l\u00e4bivaatamisel.
Kuuek\u00fcmnendatel aastatel hakkas Elmar Kohandi s\u00fcvenenult tegelema k\u00f5ige valusama ja lootusetuma probleemiga tolleaegses (ja sageli ka t\u00e4nap\u00e4eva) pediaatrias \u2013 leukeemia ja teiste verehaiguste raviga. Ta viibis korduvalt vastavatel t\u00e4ienduskursustel, luges k\u00f5ike k\u00e4ttesaadavat erialast kirjandust ja p\u00fc\u00fcdis k\u00f5ike omandatut ka rakendada oma t\u00f6\u00f6s.
Tagasi vaadatas v\u00f5ib hinnata, et laste internmeditsiinis on just valgeveresuse diagnostikas ja ravis viimase 50 aasta jooksul toimunud tohutu areng. Kuuek\u00fcmnendatel aastatel oli leukeemia diagnoosimisel ts\u00fctokeemiliste, immunoloogiliste, ts\u00fctogeneetiliste uuringute rakendamine alles algj\u00e4rgus, r\u00e4\u00e4kimata raku pinna markerite m\u00e4\u00e4ramisest. Ravimisel ei j\u00e4rgitud veel kindlaid raviprotokolle kemoterapeutiliste vahendite ja kiiritusravi rakendamisega, luu\u00fcdi transplantatsioon oli kauge unistus. Leukeemia diagnoos oli alati fataalne.
Elmar Kohandi alustas v\u00f5itlust verehaigete laste elu pikendamise, nende vaevuste leevendamise nimel. Selgitades vanematele haiguse olemust, l\u00e4hi- ja kaugprognoosi, ei sisendanud ta neile hurraa \u2013 optimismi, vaid selgitas vanematele olukorda t\u00f5ep\u00e4raselt. Vanemad tajusid, et ta jagas nende muret ja nii kujunes\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 dr. Kohandi leukeemiahaigete laste perekondade s\u00f5braks, avitajaks ja toeks.
Ka rasketes olukordades s\u00e4ilitas Elmar Kohandi alati v\u00e4lise rahulikkuse. Ta tegutses kiirete, kindlate liigutustega, andis kaast\u00f6\u00f6tajaile l\u00fchikesi, t\u00e4pseid korraldusi. Oma emotsioonid ja l\u00e4bielamused peitis ta nii \u00f6elda koore alla \u2013 ainult l\u00e4hemad kaast\u00f6\u00f6tajad tajusid ta pilkude ja nappide lausete kaudu valu, mida tundis arst, kes alati ei olnud v\u00f5imeline t\u00e4ielikult abistama haiget last. Valu, mida arst tundis meditsiiniteaduse suutmatuse t\u00f5ttu.
Veerandsaja aasta pikkune t\u00f6\u00f6 osakonnajuhatajana t\u00e4hendas kogu osakonna personali t\u00f6\u00f6 juhtimist, nii meditsiinilise, majandusliku kui ka olmelise k\u00fclje kontrolli all hoidmist. Iga p\u00e4ev tuli j\u00e4lgida ja juhatada umbes 40 \u2013 liikmelist naisperet. Osakonna t\u00f6\u00f6 sujus t\u00e4pselt ja voolavalt. Muidugi olid siin suureks abiks tublid vanem\u00f5ed (Hilda K\u00e4rner, Laine Knoll jt.). osakonnas t\u00f6\u00f6tatud aastate jooksul ei olnud mul juhust kuulda, et Elmar Kohandi oleks k\u00f5rgendanud h\u00e4\u00e4lt m\u00f5ne s\u00fc\u00fcdlase peale. Eksimused ja puuduj\u00e4\u00e4gid t\u00f6\u00f6s lahendati rahulikult, v\u00f5ib \u2013 olla pisut rangemas toonis tehtud m\u00e4rkustega.
Eraldi m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib Elmar Kohandi tugev diagnostikuvaist. Ta m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 oli plaanip\u00e4rane ja sihikindel. Selle m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 s\u00fcstemaatilisusest andsid tunnistust h\u00e4stivormistatud haiguslood. T\u00f6\u00f6tas ju Elmar Kohandi ajal, mil arvuteid haiglas ei olnud, arsti t\u00e4htis t\u00f6\u00f6vahend oli t\u00e4itesulepea. Kolleeg Kohandi poolt peetud haiguslood olid kui \u00f5ppevahendid kolleegidele ja \u00fcli\u00f5pilastele. Korraliku, isikup\u00e4rase k\u00e4ekirjaga oli j\u00e4\u00e4dvustatud kogu diagnoosimise k\u00e4ik: diagnoosi h\u00fcpoteesid, vajalikud uuringud, kliiniline diagnoos koos seda toetavate \/ v\u00e4listavate tunnustega. Individuaalne diagnoos v\u00f5ttis kokku k\u00f5ik antud patsiendi haiguskulgu m\u00f5jutavad tegurid, esitati prognoos, koostati raviplaan. K\u00f5ik diagnoosimisk\u00e4igu (loe: arstliku m\u00f5tlemise) l\u00fclid olid h\u00e4sti s\u00fcstematiseeritult, oluline alla joonetatult, kantud haiguslukku. L\u00f5ppepikriis v\u00f5ttis l\u00fchidalt ja t\u00e4pselt kokku patsiendi kogu haiguskulu ise\u00e4rasused. Sissekanded olid t\u00e4psed ja loogilised, ilma \u00fchegi liigse s\u00f5nata. Oli enesestm\u00f5istetav, et osakonnajuhataja ei lahkunud kunagi \u00f5htul t\u00f6\u00f6lt enne, kui oli teinud sissekanded sama p\u00e4eva kohta iga lapse haigusloos.
Elmar Kohandi t\u00f6\u00f6 Tartu Lastehaiglas algas lastehaiguste \u00f5ppetooli assistendina. Ja ehkki ta 1952.aastast oli p\u00f5hikohaga osakonnajuhataja, j\u00e4i ta alati pedagoogiks.\u00a0 Viiek\u00fcmnendatel \u2013 kuuek\u00fcmnendatel aastatel oli ta lastehaiguste lektor Tartu Meditsiinikoolis. Arstiteaduskonna \u00fcli\u00f5pilastele viis ta vajaduse korral l\u00e4bi seminare, osakonnas t\u00f6\u00f6tavatele subordinaatoritele \u2013 pediaatria\u00fcli\u00f5pilastele oli Elmar Kohandi heatahtlik ja kannatlik juhendaja. Leebelt ja v\u00e4heste m\u00e4rkustega suunas ta noore arstihakatise m\u00f5ttek\u00e4igu \u00f5igetele radadele v\u00f5i kinnitas ta k\u00e4tt uue protseduuri omandamisel. Eelk\u00f5ige aga kasvatas Elmar Kohandi noori kolleege oma eeskujuga. Olen kindel, et k\u00f5igil, umbes 700 arstil, kes viimase viiek\u00fcmne aasta jooksul omandasid lastearsti kutse Tartu \u00dclikoolis ja l\u00e4bisid praktika Tartu Lastekliinikus, on iga\u00fchel isiklikke ja sooje m\u00e4lestusi dr Elmar Kohandist.
Esimeste t\u00f6\u00f6aastate mitmek\u00fclgne ja tohutu t\u00f6\u00f6koormus surus noore arsti tavaliselt 12 \u2013 14 tunniks \u2013 sagedaste \u00f6\u00f6valvete korral enam kui 30-ks tunniks \u00fchtej\u00e4rgi, haiglaseinte vahele. Seep\u00e4rast oli ainuv\u00f5imalik leida ka isiklik \u00f5nn ja armastatud abikaasa haiglaseinte vahelt. 1950.aasta veebruarikuu algul abiellus Elmar Kohandi noore ja tubli meditsiini\u00f5e Aino Henninguga. Aino ja Elmar jagasid nelik\u00fcmmend \u00fcheksa aastat \u00fchiseid r\u00f5\u00f5me ja muresid nii perekonnas kui ka kutset\u00f6\u00f6s. Perekonnaelu suurteks r\u00f5\u00f5mudeks olid lapsed \u2013 Peeter s\u00fcndis 1952.aastal, t\u00fctar Riina kolm aastat hiljem. Perekonnas valitses \u00fcksmeel, vastastikune m\u00f5istmine ja toetamine. Kolm aastak\u00fcmmet hiljem tabas peret suur mure \u2013 vanemad, kes olid p\u00fchendunud haigete laste aitamisele, olid sunnitud seisma oma t\u00fctre kalmul. Taadi \u2013 memme armastus ja hool kandus Riina kahele \u2013 t\u00e4naseks neiuikka j\u00f5udnud t\u00fctrele, seda jagus \/ jagub ka poeg Peetri \u00fcli\u00f5pilasest pojale.
\u00a0Pingelise arstit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt n\u00e4pistas Elmar Kohandi aega ka huvialadeks. Kuuek\u00fcmnendatel aastatel osales ta aktiivselt ja edukalt lastekliinikus t\u00f6\u00f6tavas inglise keele \u00f5pperingis. Seitsmek\u00fcmnendatel aastatel oli koos abikaasaga rahva\u00fclikooli kunstiosakonna kuulaja. Kolmel aastal toimusid regulaarsed loengud kunstivooludest, -ajaloost, n\u00e4ituste k\u00fclastused, v\u00e4ljas\u00f5idud kunstimuuseumidesse. Kursuse l\u00f5put\u00f6\u00f6na esitas Elmar Kohandi arvustuse \u00fche k\u00fclastatud kunstin\u00e4ituse kohta. Auto muretsemine perekonna s\u00f5itudeks tingis vajaduse s\u00fcveneda ka mootori ehituse saladustesse, selle v\u00f5imalike h\u00e4irete diagnoosimisele ja ravile. K\u00f5ik suvepuhkused veetis perekond \u00fchiselt looduse r\u00fcpes \u2013 mere\u00e4\u00e4rses Kabli rannas P\u00e4rnumaal.
T\u00e4htp\u00e4evadel ja s\u00fcnnip\u00e4evapidudel kolleegide ja s\u00f5prade seltskonnas oli Elmar Kohandi heatujuline ja naljalembeline. Ta pidas lugu heast kohvist, ei keeldunud klaasikesest konjakist, kuid j\u00e4i alati soliidseks ja vaoshoituks. Ka naljajuttu ajas ta ikka rahulikul, m\u00f5\u00f5dukal h\u00e4\u00e4lel, kuuldes vaimukat nalja, naeris s\u00fcdamest ent tasaselt. Sellisena m\u00e4letan teda ka lastekliiniku vana Oru t\u00e4nava maja auditooriumis korraldatud pension\u00e4ride koosviibimistelt.
Vaospeetud ja kannatlik oli arst Elmar Kohandi ka p\u00e4rast rasket operatsiooni. Telefonik\u00f5nes 1999.aasta jaanuarikuu keskel mainis ta:\u201d\u2026ma olen j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ga n\u00f5rgaks\u2026\u201d\u00a0 Ja 21.jaanuaril 1999.aastal saabus l\u00f5plik vaikus\u2026
Elmar Kohandi puhkab Tartu Raadi kalmistul.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tAade Pihelgas<\/strong><\/span><\/div>

10.08.1912 \u2013 14.12.1985<\/strong>
Haldja K\u00e4\u00e4ri
<\/em>K\u00f5ik, kelle tee on ristunud Aade Pihelgaga, kannavad meeles m\u00e4lestust temast \u2013 heast lastearstist, v\u00e4simatust r\u00e4nnuhuvilisest, looduse- ja kunstis\u00f5brast, erudeeritud pol\u00fcglotist, sooja s\u00fcdamega heast inimesest.
Adele Pihelgas oli Tallinna t\u00fcdruk. Ta s\u00fcndis 10.augustil 1912.aastal. Isa t\u00f6\u00f6tas raudteetehases lukksepana, ema oli kodune. Aadel oli kolm nooremat \u00f5de, nendest kaks surid imiku ja v\u00e4ikelapseeas. Oma hilisemas ankeedis on Aade \u00f5dede surma p\u00f5hjusena maininud tuberkuloosset meningiiti. V\u00f5ib arvata, et need nukrad, lapsep\u00f5lvekodust p\u00e4rit m\u00e4lestused seisid silma ees ka hilisemal lastearstil. Kolmas \u00f5de elas k\u00f5rge eani, rasketel aastatel oli Aade Pihelgas toeks ja abiks oma \u00f5elastele.
Aade Pihelgase koolitee algas Tallinna XV algkoolis, j\u00e4tkus Tallinna II G\u00fcmnaasiumis, mille l\u00f5petas 1931.aastal. K\u00f5rgemat haridust omandama asus ta 1934. aasta s\u00fcgisel. Aade Pihelga avaldus palvega v\u00f5tta ta \u00f5ppima Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonda on kirjutatud v\u00e4ga kauni, korrap\u00e4rase, lausa kalligraafilise kaldkirjaga. Elu jooksul oli ta k\u00e4ekiri tunduvalt muutunud. \u00d5pingud ei kulgenud ladusalt. K\u00fcll segavad tervislikud p\u00f5hjused (1935.a.,1938.a.), majanduslikud raskused (1939.a.), ilmselt on olnud k\u00f5hklusi ka valitud eriala sobivuses \u2013 1937. aastal on rahuldatud palve \u00fcle viia filosoofiateaduskonda, kuid juba poole aasta m\u00f6\u00f6dudes naaseb ta arstiteaduskonda.
1936.aastal v\u00f5tab ta ametlikult uueks eesnimeks Aade. \u00d5ppimise vaheaegadel on t\u00f6\u00f6tanud mitmesugustel juhut\u00f6\u00f6del. J\u00e4rjekordse immatrikuleerimisega 1940.aastal algab visa t\u00f6\u00f6 arstikutse saavutamiseks. 1941. aastal on edukalt sooritatud\u00a0\u00a0examen philosophicum\u00a0<\/em>ja j\u00e4rgnevatel aastatel on \u00f5pinguraamatus tihedalt sissekandeid. Aprillis 1946. aastal oli \u00fclikool l\u00f5petatud ja Aade Pihelgas tunnistati arsti kutse v\u00e4\u00e4riliseks, 1948.aasta s\u00fcgisel sai ta k\u00e4tte ka diplomi.
Tartu Lastehaiglasse, tollase aadressiga Katoliku 3, tuli \u00fcli\u00f5pilane Aade Pihelgas t\u00f6\u00f6le 15. m\u00e4rtsil 1945. aastal, arstiteaduskonna viimase kursuse \u00fcli\u00f5pilasena. Tartu oli s\u00f5jahaavades, s\u00fcdalinn varemetes. Polnud elektrit, raskusi oli veega varustamisel. Inimesed olid n\u00e4lginud, esines pedikuloos.
Aade Pihelgas ise on kirja pannud oma m\u00e4lestustes 1962. aastal j\u00e4rgmist:\u00a0\u201dAlgul tuli v\u00f5idelda suurte raskustega: vee ja elektri puudumine, pesu, voodite ja k\u00fcttepuude nappus. Haigete teenindamine tekitas t\u00f5sist muret, eriti noorema med. personali v\u00e4hesus. Oli ainult 18 sanitari. Remont n\u00f5udis suurt j\u00f5upingutust, ka v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6aega, siiski t\u00f6\u00f6tatakse nurisemata. 1946. aasta novembris l\u00f5petati majasisene suur \u00fcmberehitamine. Kuna TR \u00dclikooli veev\u00e4rgi surve oli madal, puudus vesi iga p\u00e4ev, vahel \u00fcle poole p\u00e4eva. Novembris 1948.a. paranes veevarustuse olukord, haigla \u00fchendati linna veev\u00e4rgiga. Kliiniku personal kaevas 85 meetrit kraavi s\u00fcgavusega 3 meetrit.\u201d
S\u00f5jaj\u00e4rgsel perioodil t\u00f6\u00f6tav arst pidi oskama diagnoosida t\u00e4hnilist t\u00fc\u00fcfust, k\u00f5hut\u00fc\u00fcfust, difteeriat, lastehalvatust, malaariat, tuberkuloosset meningiiti, marut\u00f5be. Tollal moodustasid nende diagnoosidega haiged k\u00f5ige suurema raskete haigete kontingendi. Haigetel oli sageli pedikuloos \u2013 nii pea \u2013 kui ka riidet\u00e4id. \u00d6\u00f6sel pidid haigla aknad olema korralikult suletud, muidu tulid sealt sisse rotid.
Aade Pihelgasele kuulub eriline osa Tartu ja kogu Eestimaa laste ravi ajaloos. Esimese eesti arstina s\u00f5itis ta 1947.aasta detsembrikuul Moskvasse, selleks et \u00f5ppida seal tuberkuloosse meningiidi ravimist lastel seljaaju kanalisse viidava streptom\u00fctsiiniga. 1948.aasta jaanuari l\u00f5pul oli ta Tartus tagasi. Teises kvartalis avati Tartu lastekliinikus laste tuberkuloosse meningiidi raviks omaette spetsiaalne osakond haigla III korrusel. Selle osakonna juhatajaks (algul ordinaatoriks) sai Aade Pihelgas. Ta on kirja pannud j\u00e4rgmist:\u201d Suure murrangu t\u00f5i streptom\u00fctsiini rakendamine seni 100% letaalsusega tbk. meningiidi ravisse, milleks avati spetsiaalne osakond. Esimene tbk. meningiidi haige, 10 aastane poiss, hospitaliseeriti 10.veebruaril 1948.aastal. Liikvori k\u00fclvis kasvas\u00a0Mycobacterium tuberculosis.\u00a0<\/em>Lapsel esines tbk. meningiidi retsidiiv, mis ka paranes defektita. 1948.aastal saadeti \u00e4sja avatud tbk. meningiidi osakonda \u00fcle \u2013 Eestiliselt 82, enamasti terminaalstaadiumis asuvat tbk. meningiidi haiget, v\u00e4ga raske tbk. protsessiga mujal organismis. Osakonna algaastatest alates s\u00fcstitakse tbk. meningiidi puhul streptom\u00fctsiini endolumbaalselt, alates 1957.a. toimub ravi aga ilma subarahnoidaalsete s\u00fcstimisteta.\u201d
Seega \u00fcheksa aasta jooksul tuli teha streptom\u00fctsiinravi arsti poolt seljaajukanalisse tehtavate s\u00fcstetena. Personalile oli t\u00f6\u00f6tamine tuberkuloosse meningiidi osakonnas raske. Lapsed olid lamajad haiged, neid tuli toita, kanda ja potitada. Kuna spetsiifiline ravi toimus ainult lumbaalpunktsioonide kaudu, siis tuli haiged kanda protseduuride lauale. Neid fikseeriti kogu protseduuri ajal 2 \u2013 3 t\u00f6\u00f6taja poolt, painutatud seljaga, k\u00fclili asendis. R\u00f6ntgeni kabinetti, mis asus maja esimesel korrusel, kanti lapsed seljas treppidest alla ja \u00fcles. Polnud ei lifte, ratastoole ega ratastel kanderaame. Ka r\u00f5dule, aeroteraapiale kanti magamiskottidesse r\u00f5ivastatud lapsed k\u00e4tel. Tuberkuloosse meningiidi osakonna esimestel t\u00f6\u00f6aastatel ilmnes kurbloolsus, et haiged sattusid ravile hilinenult, kaugele arenenud tuberkuloosse protsessiga. Haigus, mida osati ravida, l\u00f5ppes kahjuks lapse surmaga. See oli Sinu jaoks, Aade, lubamatu. Aade hakkas kirjutama artikleid ajalehtedes, harima \u2013 \u00f5petama meditsiinit\u00f6\u00f6tajaid. Ta ise on selle kohta kirjutanud: \u201dTbk. meningiidi varase diagnostika alal korraldati mitu seminari L\u00f5una \u2013 Eesti rajoonides ning Rakveres, Kohtla \u2013 J\u00e4rvel ja P\u00e4rnus, avaldati artikleid ajalehtedes, raadios. Selle peale hakkasid tbk. meningiidi haiged ravile saabuma varakult.\u201d
T\u00f6\u00f6 tulemused olid silmn\u00e4htavad. Veel 1950.aastal oli tuberkuloosse meningiidi osakonnas 44 surmajuhtu, 1959.aastal aga ainult \u00fcks. Osakonnast oli aastak\u00fcmne jooksul paranenult v\u00e4lja kirjutatud 238 tuberkuloosset meningiiti p\u00f5denud last. T\u00e4nu mitmek\u00fclgse spetsiifilise ravi v\u00f5imalustele hakkas elanikkonna hulgas tuberkuloosi haigestumine v\u00e4henema. Ravi algas haiguse algj\u00e4rgus, s.o. \u00f5igeaegselt. Lapsi hakati BCG vaktsiiniga vaktsineerima nii s\u00fcnnitusmajades kui koolides. Aasta \u2013 aastalt v\u00e4henes laste haigestumine tuberkuloosi. Osakonda hakati hospitaliseerima peale meningiidi ka teisi tuberkuloosi vorme p\u00f5devaid lapsi. 1960.aastal saabus ravile ainult kuus tuberkuloosse meningiidi haiget, 1961.aastal \u2013 neli tuberkuloosse meningiidi haiget kergekujulise lokaalse protsessiga mujal organismis. Viimane tuberkuloosse meningiidi haige tuli ravile 1961.aasta s\u00fcgisel, lahkus sanatooriumi j\u00e4rgmise aasta algul.
Tuberkuloosiosakonna arstina oli Aade Pihelgas tajunud, kui vajalik oleks oskus ise kontrollida oma patsientide kopsude seisundit ja 1952.aastal viibis ta viis kuud Leningradis spetsialiseerudes laste r\u00f6ntgenoloogiks. Seej\u00e4rel tegi ta aastaid ka r\u00f6ntgenoloogi t\u00f6\u00f6d. Kui tuberkuloosse meningiidi osakond 1965.aastal likvideeriti ja \u00fcmber profileeriti kardio \u2013 reumaatiliseks osakonnaks, tuli \u00fcmber spetsialiseeruda ka Aade Pihelgal. Dr Pihelgas oli \u00fcks v\u00e4heseid spetsialiste laste tuberkuloosse meningiidi ravi alal. Ta oli sellel erialal \u00fcli\u00f5pilaste ja noorte arstide praktiline \u00f5petaja. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis Aade Pihelgas taas jalge alla tee t\u00e4ienduskursusele \u2013 1966. aasta s\u00fcgisel spetsialiseerus ta Leningradis laste kardio \u2013 reumatoloogiks.
J\u00e4rgnevatel aastatel t\u00f6\u00f6tas Aade Pihelgas arst \u2013 reumatoloogina ja elektrokardiograafia kabineti arstina. Seega omas Aade Pihelgas lisaks \u00fcldpediaatrilisele veel kolm eriala: ftisiaatria, r\u00f6ntgenoloogia ja kardio \u2013 reumatoloogia. Arstide atesteerimisel 1964.aastal omistati dr. Aade Pihelgale I kategooria kolmel erialal \u2013 pediaatria, ftisiaatria, laste kardio - reumatoloogia alal.
Aade Pihelgas oli t\u00f6\u00f6kas, loomulik \u2013 lihtne ja siiras. Ta oli saleda kehaehitusega, keskmist kasvu, pruunide juuste ja sinakas \u2013 hallide silmadega. Kandis alati prille. R\u00f5ivastus ta lihtsalt, lemmikv\u00e4rv oli sinine. K\u00e4ekiri oli kiirelt ja k\u00fcllalt \u00fchtlaselt libisev. T\u00f6\u00f6s oli ta p\u00f5hjalik, t\u00e4psust ja t\u00f5de otsiv. Ega ta palju teisi peale iseenda usaldanud. Isiklike olmeprobleemide lahendamisel ja suhtlemisel v\u00f5\u00f5raste inimestega oli ta natuke eluv\u00f5\u00f5ras, reaalsust alati mittearvestav. V\u00f5ib \u2013 olla ka selle omaduse t\u00f5ttu juhtus temaga t\u00f6\u00f6postil lastehaiglas 1955.aasta suvel t\u00f5sine \u00f5nnetus. \u00d6\u00f6valve ajal tuli joobnud noormees valves olevat \u00f5de otsima, kellega n\u00f5udis kokkusaamist. \u00d5de oli \u00f6\u00f6valves mitte Aade, vaid dr. Kohandi osakonnas. Noormees trummeldas vastu haigla peaust nii tugevasti, et kogu maja \u00f6\u00f6rahu oli h\u00e4iritud. Valve\u00f5dede n\u00f5udmisele kuuletumata j\u00e4tkas noormees uksele tagumist. Valvearstina avas Aade ukse, l\u00e4ks\u00a0 v\u00e4lja trepile, et noormeest korrale kutsuda. Noormees vihastus ja t\u00f5ukas Aade haigla trepile pikali. L\u00f6\u00f6gist vastu paekivist treppi tekkis Aadel koljuluumurd ja aju verevalum. Aade viibis ravil Maarjam\u00f5isa haigla neurokirurgia osakonnas, j\u00e4relravil sanatooriumis. T\u00f6\u00f6lt pidi ta olema eemal mitu kuud.
Dr Aade Pihelgas oli laia silmaringiga, kogu aeg \u00f5ppiv, ennast t\u00e4iendav inimene. Ta \u00f5ppis v\u00f5\u00f5rkeeli. Peale saksa, vene, inglise keele oskas ta ka soome, prantsuse ja esperanto keelt. Kuuek\u00fcmnendatel aastatel \u00f5ppis ta Tartu \u00f5htukooli pedagoogikateaduskonnas. Tartu rahva\u00fclikooli kultuuriteaduskonna kujutava kunsti osakonna l\u00f5petas ta 1968.aastal, aasta hiljem ka sisekujunduse ja tarbekunsti osakonna.
Aade suurimaks hobiks oli reisimine. See toimus turismirongidega, bussiekskursioonidega, jalgsimatkadel. Ta k\u00e4is end. NL paljudes piirkondades: Karpaatides, Kaukaasias, Kesk \u2013 Aasias, Volgamaadel, Kuldse ringi linnades, Siberis, Moskva ja Leningradi \u00fcmbruses, L\u00e4tis ja Leedus. Turistina k\u00fclastas ta Saksamaad ja T\u0161ehhoslovakkiat. Eestimaal on vist v\u00e4he vaatamisv\u00e4\u00e4rseid kohti, mida ta poleks k\u00fclastanud. \u00dchiste ekskursioonide organiseerimisel oli ta \u00fcks aktiivsemaid. Lastehaigla seinalehes avaldas ta huvitavaid artikleid kuhu lisas enda poolt pildistatud fotosid. Reisidel tegi ta alati palju diapositiive ja fotosid. Neid s\u00f5pradele \u2013 tuttavatele n\u00e4idates oskas ta juurde r\u00e4\u00e4kida palju huvitavat. Aade k\u00f5nemaneer ei olnud sujuv, oli nagu hakitud, lihtlauseline. Jutu vahele oli pikitud tabavaid ja humoorikaid, vahel ka veidi sarkastilisi m\u00e4rkusi. See k\u00f5ik andis tunnistust teravapilgulisest maailma j\u00e4lgimisest ja selle s\u00fcgavast anal\u00fc\u00fcsist.
Dr. Pihelgasele oli lastearsti etaloniks dotsent Leida Keres. Haigla ja polikliiniku ajalugu k\u00e4sitavas kirjutuses (1962.a.) on j\u00e4rgmised laused:\u201d Tartu Lastehaiglat ei saa ette kujutada ilma dr. Leida Kereseta, kes oli selle organiseerija ja hing. N\u00f5ukogude v\u00f5imu algaastail, organiseerimise perioodil, kui t\u00f6\u00f6tamine oli v\u00e4ga raske, oli kollektiiv v\u00e4ga \u00fchtne, \u00fctlevad k\u00f5ik, kes t\u00f6\u00f6tanud lastehaiglas.\u201d
A. Pihelgas elas huvitatult kaasa oma patsientide k\u00e4ek\u00e4igule. Ta oli tuberkuloossest meningiidist paranenud lastega kirjavahetuses. See kestis aastaid. Noorukiteks kasvanud lapsed saatsid talle kooli l\u00f5petamise ja abiellumise puhul tehtud fotosid. Esimene, 10. veebruaril 1948. aastal vastavatud osakonda hospitaliseeritud tuberkuloosse meningiidiga 10-aastane poiss, l\u00f5petas hiljem Tallinna pol\u00fctehnikumi ja t\u00f6\u00f6tas ehitusinsenerina.
Dr Aade Pihelgas lahkus t\u00f6\u00f6lt lastehaiglast 15.08.1978.a. Ta oli saanud 66 aastaseks ja t\u00f6\u00f6tanud lastehaiglas arstina 33 aastat ja viis kuud. P\u00e4rast arsti t\u00f6\u00f6kohalt lahkumist p\u00fc\u00fcdis ta veel m\u00f5ned korrad pensionile lisa teenida. Nii oli ta 1979\/80.aastal arsti ajutine kohuset\u00e4itja lastehaiglas, 1981\/82.aastal \u00f5de \u2013 perenaine kliinilises haiglas.
P\u00e4rast pensionile j\u00e4\u00e4mist Aade tervis (moonduv liigesep\u00f5letik) halvenes. Ta p\u00fc\u00fcdis ise seda trotsida. K\u00e4is veel reisimas. Ta reisikaaslaseks oli Tartu pediaater Leida Sarap. Meeles on Leida Sarapi jutustus: \u201dOlime reisil olles Aadega v\u00f5\u00f5rastemajas. N\u00e4gin, et Aade seisis veekraani juures ja nuttis. Ta ei saanud veekraani lahti k\u00e4\u00e4nata, sest k\u00e4ed ei olnud selleks v\u00f5imelised.\u201d Liigeste p\u00f5letik, liigeste j\u00e4ikus oli p\u00f5hjus, miks Aade Pihelgas paigutati hooldekodusse Tartus Liiva t\u00e4naval. Seal kustus ta eluk\u00fc\u00fcnal 14. detsembril 1985.aastal. Aade Pihelgas elas 73-aastaseks.
Paar p\u00e4eva hiljem, hommikuh\u00e4maruses peatus Oru t\u00e4naval, lastehaigla peatrepi ees veoauto Aade Pihelga sargaga. Kolleeg Ilmar \u2013 Vello Novek ronis autole ja asetas kirstu kaanele suure v\u00e4ga ilusa kuuseoksa. Meie, endised kaast\u00f6\u00f6tajad, seisime p\u00e4rjaga auto k\u00f5rval. Haigla akendel p\u00f5lesid k\u00fc\u00fcnlad. See oli h\u00fcvastij\u00e4tt ainsa ja armastatud t\u00f6\u00f6kohaga. S\u00f5itsime Tallinna. Aade paigutati maamulda Rahum\u00e4e kalmistul ema ja isa k\u00f5rvale.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tIlmar-Vello Novek<\/strong><\/span><\/div>

Kai Benno, Inna Justus
<\/em>Mehine ja sihikindel arst pediaatrite peres oli r\u00f6ntgenoloog Ilmar-Vello Novek.
Ilmar-Vello Novek s\u00fcndis 29. jaanuaril 1921. aastal Valgamaal Kuigatsi vallas talupidajate peres. Algkooli l\u00f5petas ta Kuigatsis ja 1936. a asus edasi \u00f5ppima Tartus Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumis, mille l\u00f5petas 1941. a. J\u00e4rgmisel aastal astus ta Tartu \u00fclikooli arstiteaduskonda, ent mobilisatsioonikutse sundis p\u00f5genema \u00fcle lahe Soome. J\u00e4rgnesid elu soomepoisina, naasmine Eestisse, t\u00f6\u00f6 kodutalus ja kaevandusrajoonis. Aastatel 1948\u20131954 t\u00f6\u00f6tas ta majandusalal erinevates sovhoosides. Nendesse aastatesse j\u00e4id abiellumine kursusekaaslase Helmiga, kes t\u00f6\u00f6tas arstina, laste Imbi ja Ilmari s\u00fcnd. Juba k\u00fcpse perekonnapeana astus Ilmar-Vello 1955. a uuesti arstiteaduskonda. Esimesel aastal sooritas ta k\u00f5ik I ja II kursuse eksamid ning 1960. a oli \u00fclikool l\u00f5petatud. Tema \u00f5pinguraamatus olid meditsiiniainetes ainult \u201cviied\u201d.
Ilmar-Vello Noveki ainsaks t\u00f6\u00f6kohaks arstina j\u00e4i Tartu lastehaigla r\u00f6ntgenikabinet, kus ta t\u00f6\u00f6tas kolmk\u00fcmmend aastat.
Kui mu m\u00f5tted l\u00e4hevad Sinu juurde, siis mu meel muutub heaks.
Kui mina, Kai Benno, r\u00f6ntgenikabinetti t\u00f6\u00f6le tulin, t\u00f6\u00f6tas see Ilmar-Vello Noveki juhtimisel t\u00e4ie \u201ev\u00f5imsusega\u201c. Dr Novek oli r\u00f6ntgenoloog, diagnostik ja \u00f5petaja. Hea \u00f5petaja nii tudengitele, t\u00e4ienduskursuslastele kui ka r\u00f6ntgenlaborandile ja sanitarile. 1976. a, minu esimesel r\u00f6ntgenlaborandi t\u00f6\u00f6aastal, asus lastepolikliiniku r\u00f6ntgenikabinet veel \u00dclikooli tn maja nr 12 kolmandal korrusel. Aparaat oli \u00fche korpuse ja \u00fche r\u00f6ntgenitoruga nii l\u00e4bivalgustuste kui ka \u00fclesv\u00f5tete tegemiseks. Minu esimeseks ja suuremaks \u00f5ppetunniks oli, kuidas aparaati \u00fchelt t\u00f6\u00f6re\u017eiimilt teisele \u201e\u00fcmber monteerida\u201c. Suureks elamuseks oli tundma \u00f5ppida alul pealtn\u00e4ha karmi meest. Aga koost\u00f6\u00f6 hakkas kenasti laabuma ja oli stiimuliks ka minu enda ideede realiseerimisel r\u00f6ntgenikabineti t\u00f6\u00f6s.
Oru t\u00e4nava lastehaigla r\u00f6ntgenikabinetis olid kahes seinas suured seinakapid, mis olid t\u00e4is \u00fcld- ja laster\u00f6ntgenoloogiaalast kirjandust, samuti r\u00f6ntgenfilme. Raamatud olid eesti-, saksa- ja venekeelsed. Aparaadiruumi veelgi suurem seinakapp mahutas r\u00f6ntgenaparatuuri spetsiifilisi tagavaraosi, erinevaid t\u00f6\u00f6riistu ja k\u00f5ikv\u00f5imalikke materjale. Neid oli vaja selleks, et ehitada v\u00f5i \u00fcmber ehitada laste uuringuteks vajalikke spetsiifilisi abivahendeid. N\u00e4iteks v\u00f5iks tuua k\u00fcmograafi \u2013lauakese imikute puusaliigeste pildistamiseks.
Pikki aastaid Ilmar-Vello Noveki k\u00f5rval t\u00f6\u00f6tades torkasid silma tema suur t\u00f6\u00f6v\u00f5ime, v\u00e4ga head erialased teadmised ja tema oskus luua \u00fchtne ja m\u00f5nus meeskond. Mina, kes ma r\u00f6ntgenlaborandi kursustel \u00f5ppisin vaid kuus kuud, pidin dr Noveki juures t\u00f6\u00f6tades teadma ja tundma aparaatide t\u00f6\u00f6re\u017eiimi \u201esilmade ja k\u00f5rvadega\u201c. Selleks, et saada head r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tet, olid n\u00f5uded veel suuremad. Filmide t\u00f6\u00f6tlemise lahuseid tuli tol ajal ise valmistada. Dr Novek kirjutas lahuste jaoks retseptuuri, mis tuli meelde j\u00e4tta. Kuna k\u00f5iki aineid tsentraliseeritult ei saanud, pidi m\u00f5nda koostisosa apteegist ise ostma.
1975. a s\u00fcgisel, kui \u00dclikooli t\u00e4naval lastepolikliiniku esimesel korrusel likvideeriti piimak\u00f6\u00f6k, anti sealt kolm ruumi r\u00f6ntgenoloogia osakonna tarvis. Siis oli \u00fcmberehitust\u00f6\u00f6de juhatajaks ja sageli ka tegijaks ikka Ilmar-Vello Novek. M\u00f5eldes tagasi \u2013 kui palju aega ja energiat kulus tal selleks, et saada uus, t\u00f6\u00f6korras ja hea osakond vastuv\u00f5tuks lastele ja t\u00f6\u00f6kohaks personalile! Nimetatud r\u00f6ntgenoloogiliste uuringute osakond t\u00f6\u00f6tas Tartu linna laste jaoks kokku 15 aastat. Samav\u00f5rd suure energiaga p\u00fchendus Ilmar-Vello Novek ka lastehaigla uue Lunini t\u00e4nava maja r\u00f6ntgenikabineti sisustamisele ja t\u00f6\u00f6le hakkamiseks. Dr Ilmar-Vello Novek on minule meelde j\u00e4\u00e4nud avatud olekuga, humoorika ja heas\u00fcdamliku inimesena.
Mu m\u00f5tted olid Sinu juures
ja n\u00fc\u00fcd on mul hea.
Minu, Inna Justuse, m\u00e4lestused Ilmar-Vello Novekist on eelk\u00f5ige m\u00e4lestused temast kui \u00f5petajast. Tema loengud olid p\u00f5hjalikud ja \u00f5pilasele rasked, kuid hiljem praktilises t\u00f6\u00f6s osutusid need paremaks kui tolleaegsed \u00f5pikud. Loengud omasid praktilist sisu ja seda mitte ainult piltdiagnostika alal, vaid sageli oli lahti seletatud lisaks patof\u00fcsioloogia, m\u00f5nikord ka biokeemia. Tema teadmiste p\u00f5hjalikkuses veendusin hiljem korduvalt isegi. R\u00f6ntgenikabinetis k\u00e4idi sageli n\u00f5u k\u00fcsimas, olid need siis diagnostilised k\u00fcsimused v\u00f5i raviprobleemid, ja seda tegid ka vanemad kolleegid. Teiste muresid ja arutlusi kuulas ta alati t\u00e4helepanelikult ja oskas head n\u00f5u anda.
Dr I.-V. Novekit v\u00f5ib pidada laster\u00f6ntgenoloogia rajajaks Eestis. Oma loenguid t\u00e4iendas ta t\u00f5lgitud materjalidega tol ajal h\u00e4sti k\u00e4ttesaadavatest vene-keelsetest, aga ka saksa- ja ingliskeelsetest \u00f5pikutest ja monograafiatest. Mul on meeles j\u00e4rgmine t\u00f5ik: 1980. a Moskvas t\u00e4iendusel olles kiideti ja tutvustati kursantidele Caffey \u201cPediatric X-Ray Diagnosis\u201d\u00a0<\/em>kui uut ja v\u00e4ga sisukat raamatut. Seda raamatut (kaks k\u00f6idet) loetakse lasteradioloogia \u201cpiibliks\u201d. Uhkusega v\u00f5isin \u00f6elda, et Tartu lastehaiglal oli see raamat olemas juba viis aastat tagasi. Ja see avaldas muljet!
Noored arstid kartsid I.-V. Novekit. Tema juurde minek oli alati kui arvestuse tegemine. Ta ei j\u00e4tnud kunagi p\u00f5hjalikult k\u00fcsitlemata, mida loodetakse uuringuga saada ja miks soovitakse just seda uuringut. Kui juhtus, et lapsele tehti l\u00fchikese aja jooksul kordusuuring (sageli oli selleks rindkere r\u00f6ntgenogramm), siis v\u00f5is ta oma veidi t\u00f6gava huumoriga lubada endale vastust: \u201dVaatamata ravile ikka veel patoloogilise leiuta.\u201d Ta ise oli teadlik, et teda kardetakse. Ta k\u00fcsis ka minult, kas ma teda kardan? Vastasin jaatavalt ning sain vastuseks napis\u00f5nalise: \u201dEi tasu.\u201d Napis\u00f5nalisus oligi tema \u00fcks omadustest. Aga abi sai temalt alati.
Mind h\u00e4mmastas tema kollegiaalsus. Noore r\u00f6ntgenoloogina tegin ma kindlasti vigu. Kindluse m\u00f5ttes palusid vanemad arstid m\u00f5nikord I.-V. Novekil hinnata minu poolt juba kirjeldatud uuringuid. Ma arvan, et enamasti \u00fctles ta seda ka mulle, kuid oskas seda nii serveerida, et ma ei tundnud ennast kunagi solvatuna v\u00f5i rumalana.
Arvan, et ta oli \u00f5petaja suure algust\u00e4hega, kuigi see ei olnud tema otsene amet. Ja \u00f5petas ta mitte ainult r\u00f6ntgenoloogiat. T\u00e4nu oma karmidele kogemustele elukoolis (soomepoisiks olemine, sunnitud \u00f5pingute katkestamine \u00fclikoolis ja hilisem edasi\u00f5ppimine pereinimesena v\u00e4ga keerulisel ajal) oli ta v\u00e4ga hea inimeste tundja ja oskas anda ka \u201csuhtlemise tunde\u201d. Ilmar-Vello oskas n\u00e4ha iga kolleegi iseloomu ja erip\u00e4ra ning visandas v\u00e4heste joontega tabavaid sar\u017ee kaast\u00f6\u00f6tajaist.
\u00d5ppimist ei l\u00f5petanud ta ise kunagi. K\u00fcllalt eakana hakkas ta t\u00e4iendama oma ise\u00f5pitud inglise keele oskust. Kursuste vestlusringis oli ta v\u00e4ga huvitav ja galantne osaleja ning ta ei esinenud kunagi ette valmistamata.
Puutudes kokku I.-V. Novekiga v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6d, tean ta metsas uitamise kirest. Metsa ja raba ta tundis. Oleme temaga koos k\u00e4inud murakarabas, seenemetsas ja p\u00e4hklisalus. Ta oli gurmaan, kes armastas ise huvitavat toitu pakkuda ja hoidiseid valmistada. Ta oskas olla ka soovitajaks koduaia rajamisel. Siiani on mu aias tema paljundatud ebak\u00fcdooniad ja jugapuu. Oru t\u00e4nava lastehaigla esisel platsilgi on dr Noveki istutatud jugapuud.
Talle omase eneseiroonia ja vahel ka musta huumoriga oli ta t\u00e4nulik saatusele, \u00f6eldes kunagi ammu enne seda, kui see t\u00f5eliselt juhtus: \u201dMinul on v\u00e4hemalt \u00f5nne \u00e4kki surra ja mitte alluda elustamisele.\u201d Nii see t\u00f5e poolest juhtus, kuid kahetsusv\u00e4\u00e4rselt vara \u2013 1991. aasta 21. jaanuari hommikul t\u00f6\u00f6le tulles lakkas ta s\u00fcda tuksumast.
Legendaarne r\u00f6ntgenoloog Ilmar-Vello Novek puhkab Tartu Raadi kalmistul.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tViktor Alavainu<\/strong><\/span><\/div>

Helju T\u00e4lli
<\/em>Pediaatrina on igal ajal t\u00f6\u00f6tanud peamiselt naisarstid. K\u00f5ik v\u00e4hesed meespediaatrid on olnud\/v\u00f5i on meeldej\u00e4\u00e4vad tugevad isiksused, mitmek\u00fclgsed inimesed. Selline oli ka Viktor Alavainu.
Viktor Laurson s\u00fcndis 26. septembril 1917. aastal Peterburis. Vanemad olid p\u00e4rit L\u00f5una-Eestist ja 1918. aastal opteerus perekond Tartusse. Viktor sai hea hariduse \u2013 Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi klassikaharu l\u00f5petas ta 1937.aastal. L\u00f5petamisel m\u00e4\u00e4ras kooli \u00f5ppen\u00f5ukogu talle J\u00fcri Jaaksoni abiraha, 400-kroonise aastastipendiumi klassikalise filosoofia \u00f5ppimiseks Tartu \u00dclikoolis. Kuid enne \u00fclikooli tuli l\u00e4bi teha ajateenistus kaitsev\u00e4es. Viktor, kes 1937. aastast kandis eestistatud perekonnanime Alavainu, valis teenistuse asemel Eesti Kaitsev\u00e4e S\u00f5jakooli, mille l\u00f5petas lipniku aukraadis. Kuna \u00fclikooli valitsusele veel s\u00f5jav\u00e4es viibides saadetud dokumendid hilinesid, ei p\u00e4\u00e4senud Viktor Alavainu 1938.aastal sisseastumiseksamile (ladina keel) ja ta vormistati vabakuulajaks klassikalise filosoofia osakonda. J\u00e4rgmisel aastal esitas ta avalduse palvega \u201c\u2026sisemistel ja v\u00e4listel p\u00f5hjustel muudan teaduskonda, soovin \u00f5ppida arstiteaduskonnas.\u201d. Algasid \u00f5pingud arstiteaduskonnas, kirjanduslik-filosoofilised huvid viisid liitumisele \u00fcli\u00f5pilasseltsi \u201cVeljestoga\u201d.
Elu ja \u00f5ppimine s\u00f5ja-aastail oli noormeestele keeruline. Viktor Alavainu t\u00f6\u00f6tas suvevaheaegadel 1942-1943 arsti \u00fclesannetes Kohtla-J\u00e4rve kaevanduse haiglas, Valga haiglas, T\u00f5stamaa jaoskonnas. Sealt mobiliseeriti ta sundkorras saksa s\u00f5jav\u00e4kke, kuid taandumislahingute ajal \u00f5nnestus tal p\u00f5geneda ja varjuda. 1944.aasta s\u00fcgisel m\u00e4\u00e4rati ta J\u00e4rvamaa sanitaarinspektori kohuset\u00e4itjaks.
Rasketel ja segastel aastatel oli ka \u00f5nne ja armastust \u2013 Viktor oli abiellunud noore kunsti\u00fcli\u00f5pilase Leeluga ja perre oli s\u00fcndinud t\u00fctar Ave.
1945.aasta s\u00fcgisel palus Viktor Alavainu end uuesti vastu v\u00f5tta arstiteaduskonda, et viimase kursuse \u00fcli\u00f5pilasena sooritada vajalikud kliinilised t\u00f6\u00f6d ja riigieksamid. Ja j\u00e4rgmise aasta aprillis oli arstikutse k\u00e4es.
Kohe, Tartusse naasmisel, alustas ta t\u00f6\u00f6d Tartu Lastekliinikus, seal j\u00e4tkas ta ka p\u00e4rast arstikutse saamist. Lastekliinikus oli tollal t\u00f6\u00f6d kuhjaga rohkem kui tegijaid. Viktor Alavainu alustas t\u00f6\u00f6d haigla palatiarsti, jaoskonnaarsti ja \u00f5ppetooli assistendina. M\u00f5ne aasta j\u00e4rel leiti \u201cmustad plekid\u201d ta minevikust \u2013 ta \u00f5ed olid s\u00f5ja-aastail sattunud v\u00e4lismaale, mist\u00f5ttu teda ei peetud sobivaks \u00f5petama \u00fcli\u00f5pilasi ja ta vabastati \u00f5ppej\u00f5u kohalt. Haigla vajaduse sunnil omandas ta kiiresti r\u00f6ntgenoloogi oskused ja t\u00f6\u00f6tas aastaid muu t\u00f6\u00f6ga paralleelselt r\u00f6ntgenoloogina. Lastehaigla k\u00f5igis osakondades oli ta vajadusel alati valmis l\u00fchemat aega asendama osakonnajuhatajat, ta oli t\u00f6\u00f6tanud kooliarstina, erikabinettide arstina. Kunagi ei keeldunud t\u00f6\u00f6st mingi ootamatu komisjoni liikmena, oli see siis inventuuriks, kontrollimiseks v\u00f5i m\u00f5neks muuks otstarbeks loodud.
M\u00f5nev\u00f5rra hiljem, kui pediaatrite read t\u00e4ienesid noorte kolleegidega, j\u00e4i Viktor Alavainu p\u00f5hiliseks osaks t\u00f6\u00f6 jaoskonnapediaatrina. Kolmk\u00fcmmend aastat t\u00f6\u00f6tas ta j\u00e4rjepanu \u00fches jaoskonnas Tammelinna piirkonnas.
Laia ja mitmek\u00fclgse t\u00f6\u00f6ga toimetulemise pandiks olid nii f\u00fc\u00fcsilised kui ka vaimsed eeldused. Viktor Alavainu oli keskmist kasvu, m\u00f5nev\u00f5rra hapra kehaehitusega, k\u00e4rme liikumise ja vilgaste liigutustega, tumedajuukseline ja teravapilguline. Haiglas, palativisiiti tehes, oli palati\u00f5el tegemist, et arstiga sammu pidada, kui doktor j\u00f5udis juba j\u00e4rgmise voodi juurde. Lastega oli ta s\u00fcdamlik, pakkus f\u00fc\u00fcsiliste h\u00e4dade ravimise k\u00f5rval ka meelelahutust ja r\u00f5\u00f5mu vaimule. Viiek\u00fcmnendatel aastatel ootasid terapeutilises osakonnas viibivad vanemad lapsed dr. Alavainu \u00f6\u00f6valveid. Tal oli tavaks p\u00e4rast \u00f5htueinet n\u00e4idata lastele projektsiooniaparaadiga kitsasfilme. Aknad pimendati tekiga, seinale t\u00f5mmati voodilina ekraaniks, lapsed kogunesid \u00fchte palatisse. Kui palju r\u00f5\u00f5mu ja elevust! \u00c4rgem unustagem, et sellel ajal ei olnud lapsed televisioonist veel isegi kuulnud.
Viktor Alavainu arstit\u00f6\u00f6le tagasi m\u00f5eldes, tuleb tunnistada ta kiiret ja \u00f5iget olukordade hindamist, \u00f5igete j\u00e4relduste ja otsuste tegemise v\u00f5imet. Muidugi v\u00f5is see kiire t\u00f6\u00f6stiil koduvisiitide ajal m\u00f5nikord tekitada veidi nurinatki emade poolt \u2013 arst j\u00f5udis haige lapse nii kiiresti l\u00e4bi vaadata, diagnoosi panna, retsepti kirjutada, ravijuhiseid anda ja head paranemist soovida, et emal kerkisid k\u00fcsimused meelde alles siis, kui arst oli lahkunud. Kuid jaoskonna emad ja lapsed, kes olid harjunud Viktor Alavainuga, hindasid ja hoidsid oma tohtrit.
Viktor Alavainu kandis endas l\u00e4bi elu armastust filosoofia, kirjanduse ja kunsti vastu. Tal oli laialdane tutvusringkond kaunite kunstidega tegelejate hulgas, tal oli hea kunstimaitse. Lastehaigla perel oli kauniks tavaks suuremate t\u00e4htp\u00e4evade puhul kolleegidele kinkida m\u00f5ni p\u00fcsiva v\u00e4\u00e4rtusega kunstiteos. Viktor Alavainu teadis alati, millise kunstniku ateljeest v\u00f5is leida just antud isikule sobiva taiese. Lai ja mitmek\u00fclgne tutvusringkond soodustas l\u00f5busat seltskonnaelu, mis v\u00e4ljendus kalduvuses boheemlasliku eluviisi poole. Ea t\u00f5ustes hakkasid s\u00fcvenema terviseh\u00e4ired.
Ootamatult, 17. novembril 1974. aastal lakkas s\u00fcda tuksumast.
Viktor Alavainu puhkab Tartus Ropka-Tamme kalmistul. M\u00e4llu on s\u00f6\u00f6binud pilt hallist s\u00fcgisp\u00e4evast, Tartu Tervishoiut\u00f6\u00f6tajate Maja saalis, kus lilledega p\u00e4rjatud avatud kirstu k\u00f5rval t\u00fctar Ave lausub lahkumiss\u00f5nu oma isale: \u201c\u2026Sa k\u00f5nnid kummalisi radu\u2026\u201d<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tElli Ratnik<\/strong><\/span><\/div>

Helju T\u00e4lli<\/em>
Pediaater Elli Ratnik on lahutamatult seotud Tartu Linna Kliinilise Lastehaiglaga, mille imagot ta m\u00f5jutas. Eesti pediaatrite m\u00f6\u00f6danik on lahutamatult seotud Elli Ratnikuga.
Elli Tammet s\u00fcndis 23. mail 1921. aastal Paides. 1936. aastal asus perekond Tartusse. Elli \u00f5ppis Paide algkoolis, seej\u00e4rel alustas Paide \u00dchisg\u00fcmnaasiumis, \u00f5pingud l\u00f5ppesid Tartu T\u00fctarlaste G\u00fcmnaasiumis 1941. aastal. L\u00fchikest aega t\u00f6\u00f6tas ametnikuna ja 1942. aastal astus Tartu \u00fclikooli arstiteaduskonda. S\u00f5jaaja raskustele vaatamata l\u00f5petas ta arsti kutsega 1949. aastal. \u00d5pingute ajal, 1947. aastal oli Elli abiellunud Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi \u00fcli\u00f5pilase Arved Ratnikuga. K\u00f5rgkoolide l\u00f5petamise aastal s\u00fcndis noorde perekonda esimene poeg, teine poeg s\u00fcndis m\u00f5ned aastad hiljem.
Elli Ratnik alustas t\u00f6\u00f6d Tartu Linna Kliinilises Lastehaiglas 1949. aastal ja nagu k\u00f5igil s\u00f5jaj\u00e4rgseil aastail t\u00f6\u00f6le asunud arstidel, tuli ka temal t\u00e4ita v\u00e4ga mitmesuguseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. Ta alustas kooliarstina, k\u00e4is koduvisiitidel, kuid juba esimesest aastast hakkas kujunema tugevaks klinitsistiks. Ta oli ordinaator ja osakonnajuhataja statsionaaris. Linna pediaatrina \u00f5ppis juhtima kogu Tartu linna laste meditsiiniabi s\u00fcsteemi. Noor arst tegi ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6d pediaatria kateedris. Kahe aastaga oli Elli Ratnik end t\u00f5estanud hea ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imelise pediaatrina. 1951. aastast oli ta p\u00f5hikohaga lastehaigla peaarsti aset\u00e4itja ravi alal. Sellel ametikohal t\u00f6\u00f6tas ta kuni 1978. aastani, seega kaksk\u00fcmmend seitse aastat j\u00e4rjest. Vajadusel asendas ta peaarsti Haldja K\u00e4\u00e4rit. V\u00f5ib \u00f6elda, et need kaks v\u00e4ikest, ent tugevat ja tahtekindlat naist olid koos sama tugeva ja targa \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5u Leida Keresega lastehaigla tugisammasteks ja arengumootoriteks.
Valdav osa p\u00e4rasts\u00f5jaaegseid pediaatreid olid noored, alles hiljuti \u00fclikoolist t\u00f6\u00f6le asunud, kes olid saanud \u00fcldarsti ettevalmistuse. Oli vaja jooksvalt s\u00fcvendada pediaatrilisi teadmisi. Moskva ja Leningradi tsentraalsetesse arstide t\u00e4iendusinstituutidesse tuli v\u00e4ga v\u00e4he tuusikuid. Tartu Lastehaigla sai viiek\u00fcmnendatel aastatel \u00f5iguse korraldada pediaatrite t\u00e4iend\u00f5pet kolmekuuliste ts\u00fcklitena. \u00dcheaegselt viibis t\u00e4iendusel kaks kuni neli jaoskonnapediaatrit, neile olid kinnitatud juhendajad. Esialgu olid juhendajateks Elli Ratniku k\u00f5rval ka Haldja K\u00e4\u00e4ri, Asta Uibo, hiljem lasus see t\u00f6\u00f6l\u00f5ik peaaegu t\u00e4ielikult dr E. Ratniku \u00f5lgadel. T\u00e4iendusel viibivad arstid osalesid igap\u00e4evases statsionaari t\u00f6\u00f6s, regulaarsetel seminaridel arutleti \u2013 anal\u00fc\u00fcsiti teoreetilisi probleeme. Eelnevalt tuli iseseisvalt lugeda palju erialakirjandust. M\u00e4letan neid seminare 1960. aastal. Need olid sisukad teoreetilis \u2013 praktilised arutelud, istudes ringis \u00fcmber raviala juhataja kirjutuslaua tema kabinetis.
Elli Ratnik oli heatahtlik ja abivalmis nooremate kolleegide suhtes. Vahepalaks isiklik kogemus. Viie aasta pikkuse m\u00e4\u00e4ramisj\u00e4rgse sundaja m\u00f6\u00f6dumisel oli mul soov asuda t\u00f6\u00f6le Tartus. Selleks oli vaja saada n\u00f5usolek tervishoiuministeeriumilt. \u00dchel kevadp\u00e4eval, 1961. aastal kohtusime Tallinnas,\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0dr E. Ratnik s\u00f5itis Tartust, mina tollasest t\u00f6\u00f6kohast J\u00f5hvist, et minna ministeeriumi. Kuid kaadrite \u00fclema palge ette \u00f5nnestus meil p\u00e4\u00e4seda alles j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. T\u00e4nu Elli Ratniku eestkostele saigi minust tartlane.
Elli Ratnik oli v\u00e4ga suure lugemusega. Ta t\u00f6\u00f6laud oli alati \u00fcle kuhjatud uue pediaatrilise perioodikaga. V\u00f5imeka klinitsistina ja v\u00e4ga loova m\u00f5tlejana juhatas ta kindlak\u00e4eliselt osakondade visiite, genereerides \u00fchiselt koos Leida Keresega uudseid diagnostika- ja raviviise. Elli Ratnik kavandas ja juhendas haigla igan\u00e4dalasi sisekliinilisi konverentse, samuti L\u00f5una \u2013 Eesti Lastearstide Seltsi konverentse. Kauaaegse pediaatrite seltsi juhatajana lasus Elli Ratnikul peamine vastutus kord kvartalis toimuvate konverentside sisulise ja korraldusliku k\u00fclje eest. Ta vastutas perifeerias t\u00f6\u00f6tavate kolleegide teavitamise, ka majutamise eest (sageli olid konverentsid kahep\u00e4evalised). Muidugi kuulus ta ka Eesti Lastearstide Seltsi juhatusse, osales iga nelja aasta j\u00e4rgi toimuvate kongresside korraldamises. Elli Ratnik esines ka paljude ettekannetega, avaldas artikleid ja bro\u017e\u00fc\u00fcre tr\u00fckis, kuulus raamatute \u201cVaraealise lapse tervishoid\u201d ja \u201cLapse tervishoid\u201d autorite hulka. Dr Elli Ratniku t\u00f6\u00f6d tunnustati paljude tolleaegsete aukirjade ja teenetem\u00e4rkidega. 1966. aastal omistati talle pediaatri k\u00f5rgem kategooria.
Elli on alati olnud ja on ka praegu p\u00e4ikeseline natuur. Varem blondi, n\u00fc\u00fcd h\u00f5behalli peaga on ta ikka naerusuine, s\u00e4rasilmne. Aegadest, kui lastehaigla p\u00e4rast s\u00f5ja \u2013 aegadel t\u00f6\u00f6le asunud tohtrid j\u00f5udsid oma esimese juubeli t\u00e4histamise ringile, on seltskonna hingena meelde j\u00e4\u00e4nud Elli oma kaasa Arvediga. Nad olid kergejalgne tantsupaar, kelle igast s\u00f5nast ja pilgust peegeldus vastastikune kiindumus ja koosk\u00f5la.
1978. aastal loobus Elli Ratnik raviala juhataja koormusest ja j\u00e4tkas oma kitsamal kliinilisel erialal kardioloog \u2013 konsultandina. Elli tegeles oma kardioloogia alaste oskuste s\u00fcstemaatilise t\u00e4iendamisega juba aastaid. Tal on kardioloogile nii vajalik terav k\u00f5rv, mis p\u00fc\u00fcab kinni ka v\u00e4ikseima heli\u2013 v\u00f5i intervalli muutuse patsiendi s\u00fcdame t\u00f6\u00f6s. Tal on hea klinitsisti vaist, anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5ime ja kiireid s\u00fcnteese ning \u00f5igeid lahendusi pakkuv terane m\u00f5istus.
Pensionile j\u00e4i Elli Ratnik 1992. aastal. Kuid pensioniiga ei t\u00e4hendanud kodust vaikelu. Elli Ratnik on sama toimekas ja liikuv kui varem, riietub endiselt daamiliku elegantsiga. S\u00fcdamega elab ta kaasa oma viie lapselapse tegemistele.
Elli Ratnik suri 96-aastasena 2017. aastal ja puhkab Tartus Peetri kalmistul.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tHaldja K\u00e4\u00e4ri<\/strong><\/span><\/div>

Helju T\u00e4lli
<\/em>Kaksk\u00fcmmend viis aastat kulges t\u00f6\u00f6 Tartu Linna Kliinilises Lastehaiglas peaarst Haldja K\u00e4\u00e4ri juhtimisel. Lastehaigla struktuur haaras enda alla keskmiselt 100 voodikohaga statsionaari, kus uuriti \u2013 raviti Tartu ja L\u00f5una \u2013 Eesti, aga ka mujalt saabunud patsiente, polikliiniline osakond andis ambulatoorset arstiabi v\u00e4ikestele tartlastele. Ka lasteaedades ja koolides k\u00e4ivad lapsed olid lastehaigla meedikute valvsa pilgu all. Ja kogu seda \u00fchendatud asutust juhtis v\u00e4ikesekasvuline sale, tumedap\u00e4ine pediaater Haldja K\u00e4\u00e4ri.
Haldja Sild s\u00fcndis 23.novembril 1921. aastal Tartus. Isa oli p\u00f5llut\u00f6\u00f6kooli haridusega, t\u00f6\u00f6tas eest\u00f6\u00f6tegijana majandites, hiljem laohoidjana p\u00f5llumajandusministeeriumi alluvuses. Haldja kasvas koos noorema \u00f5ega. Alghariduse omandas Tartu Linna V algkoolis, 1941. aastal l\u00f5petas Tartu Kommertskooli. S\u00f5ja algaastatel t\u00f6\u00f6tas kantseleiametnikuna M\u00e4ksa vallavalitsuses. 1942.aastal asus \u00fclikoolis \u00f5ppima arstiteadust ning l\u00f5petas 1948. aastal. Juba \u00fcli\u00f5pilasena abiellus s\u00f5ja l\u00e4biteinud, hilisema kirjandusteadlase Kalju K\u00e4\u00e4riga. Ka esimene laps \u2013 poeg s\u00fcndis \u00fcli\u00f5pilasp\u00f5lves. Haldja t\u00f6\u00f6elu algas samuti juba stuudiumi ajal, 1945. \u2013 1947. aastani oli ta arsti kohuset\u00e4itja Tartu nakkushaiglas. P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist suunati Tartu Lastepolikliiniku kooli- ja jaoskonnaarstiks. Kuid juba nelja aasta m\u00f6\u00f6dumisel oli Haldja K\u00e4\u00e4ri end n\u00e4idanud v\u00f5imeka arstina ja 1952. aastal edutati ta Tartu Linna Kliinilise Lastehaigla peaarstiks. Paralleelselt tegi esimestel aastatel ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6d lastehaiguste \u00f5ppetoolis.
Peaarsti t\u00f6\u00f6 n\u00f5udis suurt haaret \u2013 pidevat organiseerimist, t\u00e4iustamist, arendamist. Samas ka t\u00e4pset seaduste t\u00e4itmist ja m\u00e4\u00e4ruste j\u00e4lgimist, aruandmist. Tulemust iseloomistavad arvud haigla aastaaruannetest: 1952.aastal, kui Haldja K\u00e4\u00e4ri asus t\u00f6\u00f6le peaarstina, oli statsionaaris suremus 4,7%, kaksk\u00fcmmend viis aastat hiljem 0,99%.
Suurele t\u00f6\u00f6pingele vaatamata lisandus K\u00e4\u00e4ride perekonda veel kaks t\u00fctart. Haldja K\u00e4\u00e4ril jagus oma kolmele lapsele suunatud helluse ja armastuse k\u00f5rval sama hellust ka sadadele ja tuhandetele v\u00f5\u00f5rastele lastele.
Peaarsti \u00f5lgadel lasuv vastutus surus k\u00e4itumisele peale ranguse ja n\u00f5udlikkuse pitseri. Dr. K\u00e4\u00e4ri pilk oli sageli terav, puuriv, k\u00f5ne toon napis\u00f5naliselt arup\u00e4riv ja j\u00e4rsk, m\u00f5nikord laitev. M\u00e4letan, et viimase kursuse \u00fcli\u00f5pilasena 1955. aastal, aga ka noore arstina 1961. aastal \u00f5ppetoolis t\u00f6\u00f6le asununa, tundsin pisut pelgust n\u00f5udliku peaarsti ees. Aastatepikkuse \u00fches majas t\u00f6\u00f6tamise v\u00e4ltel avanes j\u00e4rk \u2013 j\u00e4rgult Haldja K\u00e4\u00e4ri sisemaailm. See oli pehmes\u00fcdameline, kaastundlik, poeetiline hing \u2013 t\u00f5eline haldjalik loomus.
Laste tervise kaitse edendamise probleeme p\u00fc\u00fcdis Haldja K\u00e4\u00e4ri lahendada ka \u00fchiskondlike ja v\u00f5imustruktuuride \u2013 Tartu linna tervishoiuosakonna ja t\u00e4itevkomitee kaudu. Ta t\u00f6\u00f6d tunnustati, 1969.aastal omistati talle teenelise arsti aunimetus, oli k\u00f5rgema kategooria pediaater.
Peaarst leidis aega ka lastevanematele suunatud artiklite \u2013 bro\u017e\u00fc\u00fcride kirjutamiseks, teaduslike probleemide uurimiseks. Tema poolt s\u00fcgavuti tehtud uurimist\u00f6\u00f6 toksoplasmoosi kohta aitas palju kaasa selle seni v\u00e4hetuntud, ent lastele ohtliku haiguse leviku, v\u00e4ltimise, raviprobleemide teadvustamisele. Kahjuks j\u00e4i teadust\u00f6\u00f6 l\u00f5plikult vormistamata ja kaitsmata.
Tartu Lastehaigla edasine areng esitas uue v\u00e4ljakutse haigla Oru t\u00e4nava maja kapitaalremondi ja uue haigla ehitamise n\u00e4ol. Haldja K\u00e4\u00e4ri loovutas peaarsti \u00fclesanded noorema p\u00f5lvkonna meessoost pediaatrile Kaljo Mitile. Dr. Haldja K\u00e4\u00e4ri leidis uue s\u00f5braliku meedikutepere J\u00f5geval, kus ta aastatel 1977 \u2013 1985 t\u00f6\u00f6tas kooliarstina. Ta ei pidanud esialgu paljuks igap\u00e4evast edasi \u2013 tagasi rongis\u00f5itu Tartu ja J\u00f5geva vahel. Viimased seitse t\u00f6\u00f6aastat t\u00f6\u00f6tas ta kooliarstina taas Tartus, nii nagu oma esimestel arstiaastatel. P\u00e4rast neljak\u00fcmmend seitset t\u00f6\u00f6aastat pediaatrina j\u00e4i 1992.aastal pensionile.
Paraku on kodu j\u00e4\u00e4nud t\u00fchjaks. Haldja kaotas oma abikaasa 1982.aastal, t\u00fctar Merle elab ja t\u00f6\u00f6tab Hiiumaal. Kesk \u2013 Rootsis sirguvad t\u00fctar Mare kaks pikka poega ja kaks v\u00e4ikest heledap\u00e4ist t\u00fctart, kes ootavad \u201cmurmur`i\u201d k\u00fclask\u00e4ike Eestist. T\u00e4nu t\u00fctardele on elup\u00f5lisele tartlannale omaseks saanud kodumaise Hiiumaa looduse omap\u00e4ra, mere\u00e4\u00e4rsete alade avarus. Ta on \u00f5ppinud tundma Kesk \u2013 Rootsi traditsioonilist elulaadi ja karmi ning kaunist loodust.
Tihe on suhtlemine Tartus elava \u00f5e ja poja perekonnaga, aga ka endiste t\u00f6\u00f6kaaslastega ja s\u00f5pradega. N\u00fc\u00fcd on aega p\u00fchenduda hingel\u00e4hedasele tegevusele \u2013 lugeda luulet ja valada oma m\u00f5tteid ja tundeid luulevormi. Kunstimaitse ja k\u00e4te osavus on loonud kauneid kompositsioone t\u00e4htp\u00e4evadeks. T\u00e4htvere pargi \u00e4\u00e4rses kodus saab j\u00e4lgida kevadist pungade puhkemist, suvist \u00f5ite k\u00fcllust, s\u00fcgisest lehtede langemist ja valge lumevaiba laotumist kolletunud murule.
Sinu t\u00f6\u00f6p\u00e4ev, Haldja, oli pingeline ja 47 aasta pikkune, j\u00e4tkugu Sul tervist, meelerahu ja inspiratsiooni veel paljudeks aastaringideks.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tHeljo Preem<\/strong><\/span><\/div>

Evi Samar\u00fc\u00fctel<\/em>
M\u00f5lgutan m\u00f5tteid Heljo Preemist kui kolleegist, kui juhatajast, kui s\u00fcdamlikust lastearstist.
Heljo Juhkam s\u00fcndis 11. oktoobril 1924. aastal Tallinnas raudteelase perekonnas, \u00f5ekesena vanema venna k\u00f5rvale. Ta l\u00f5petas Tallinna 14. Algkooli 1936. a, keskkooli, mis Heljo \u00f5pingute ajal kandis mitmeid nimetusi (Tallinna I T\u00fctarlaste G\u00fcmnaasium, Tallinna II Prog\u00fcmnaasium, Tallinna 5. Keskkool). 1943. a. J\u00e4rgnes aasta t\u00f6\u00f6tamist Tallinna sanitaarepidemioloogia jaamas laborandina. 1944. a traagilisel m\u00e4rtsi\u00f6\u00f6l h\u00e4vis kodu, n\u00e4dal hiljem suri p\u00f5letushaavu saanud isa. Visa neiu astus sama aasta s\u00fcgisel \u00fclikooli ja l\u00f5petas selle 1951.a arstina. 1948.a abiellus Kaljo Preemiga, hilisema inseneriga. J\u00e4rgmisel aastal s\u00fcndis esimene poeg, kolm aastat hiljem teine.
Heljo Preem asus t\u00f6\u00f6le Tartu Linna Kliinilise Lastehaigla polikliinilises osakonnas jaoskonnaarstina ja ordinaatorina statsionaaris. Aastatel 1955\u20131960 t\u00f6\u00f6tas ta Tartu Vabariikliku Haigla org-metoodilise kabineti lastesektoris arst-metoodikuna ja j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6d kohakaaasluse alusel ka lastehaiglas. Kui lastepolikliinikus avati ftisiaatri kabinet 1950. a, alustas ta seal t\u00f6\u00f6d ftisiaatrina. Selles kabinetis j\u00e4lgiti kuni kolme aasta vanuseid tuberkuloosiga infitseeritud lapsi ja dr Preem t\u00f6\u00f6tas seal kuni 1963. a. Reumakabinet avati 1952. a, ka selle kabineti esimeseks arstiks oli H. Preem. Tartus 1959. a vallandunud poliom\u00fceliidi puhangu ajal kuulus ta m\u00f5ned kuud poliom\u00fceliidi vastase vaktsineerimise brigaadi.
P\u00e4rast org-metoodilise t\u00f6\u00f6 \u00fcmberkorraldamist naasis Heljo Preem 1960. a t\u00e4iskohaga lastehaigla statsionaari, kus t\u00f6\u00f6tas osakonnajuhatajana. Aastal 1964 v\u00f5ttis ta Arvida Valdmannilt \u00fcle lastepolikliiniku juhataja ametikoha.
Heljo Preem oli juhina n\u00f5udlik ja korrektne. Osakonnajuhatajatelt ja k\u00f5igilt polikliinikus t\u00f6\u00f6tavatelt pediaatritelt ootas ta alati uuendusi. Ta oli kolleegide suhtes t\u00e4helepanalik ja julgustav. Ta soovis rakendada k\u00f5iki pediaatriaalaseid teadmisi ja v\u00f5imalusi laste tervise heaks. Dr Preem s\u00fcvenes organisatoorse t\u00f6\u00f6 keerdk\u00e4ikudesse, \u00f5petas hindama teaduse v\u00e4\u00e4rtust, t\u00f5mbas k\u00f5iki kaasa uuenduste teele ja teaduslikku uurimist\u00f6\u00f6sse. Hea anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5ime t\u00f5ttu andis vahel hoopis uue suuna kolleegi uurimusele. Ise koostas teadusartikleid, esitas neid konverentsidel ja avaldas tr\u00fckis.
Heljo Preem oskas lastearstina osavalt k\u00e4ituda keerulistes v\u00e4itlustes. Ta osales rahvasaadikuna k\u00fcmme aastat Tartu linnan\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6s.
Tema eestvedamisel raviti mitmesuguste terviseh\u00e4iretega lapsi (suurem osa ortopeediliste erivajadustega) koolide ja lasteasutuste erir\u00fchmades. Kuna Heljo Preem oli ise noorena k\u00e4inud balletitundides ja tegelenud iluv\u00f5imlemisega, oskas ta hinnata head r\u00fchti ning soovis head ja kena hoiakut k\u00f5igile. Pediaatrid sekkusid koolides ja lasteaedades v\u00f5imlemistundidesse ja p\u00fc\u00fcdsid \u00f5petajatele-kasvatajatele anda arstlikke soovitusi. Laste haigestumise v\u00e4hendamiseks toetas ta igas eas laste karastamist. Kauakestev ja vaevarikas oli tema v\u00f5itlus lastepiimak\u00f6\u00f6gi p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise eest ning tasuta toidu m\u00e4\u00e4ramise eest majanduslikult v\u00e4hekindlustatud perede imikutele.
Ravit\u00f6\u00f6s oli Heljo Preem v\u00e4ga t\u00e4helepanelik nii lapse haiguse kui ema mure suhtes. Ta lisas arstimistele alati ka hea s\u00f5na. Suhtlemisel lapsevanematega pidi juhataja ilmutama erilisi diplomaadiv\u00f5imeid. Stagnaajal tekkis eriarvamusi vene rahvusest teenekate vanavanematega, kes iga pisiasja korral p\u00f6\u00f6rdusid lastepolikliiniku juhataja poole. Heljo Preem lahendas probleemid taktitundeliselt ja k\u00f5iki osapooli rahuldava tulemusega.
Heljo Preem oli sirge ja sihvakas, armastas maheda tooniga kauneid maitsekaid r\u00f5ivaid ja ehteid, tasast muusikat ja head seltskonda. Ta ei unustanud kunagi kolleegide t\u00e4htp\u00e4evi, mida t\u00e4histati \u00fchiste koosviibimistega. Ka pidas ta lugu seltskondlikust kohvipausist, tema organiseerimisel leiti v\u00f5imalused keskp\u00e4evaseks einestamiseks polikliiniku kohvitoas vastuv\u00f5tu ja koduvisiitide vahel. P\u00e4rast \u00fcheksateist aastat kestnud juhiametit lastepolikliinikus j\u00e4tkas ta aastatel 1983\u20131992 t\u00f6\u00f6d kooliarstina.
Pensionip\u00f5lves j\u00e4tkas ta endiste kaast\u00f6\u00f6tajate t\u00e4htp\u00e4evade ja juubelite meeles pidamist, meeleolukate kohtumiste korraldamist ja kroonikaraamatu pidamist. Tema enda \u00fche v\u00e4\u00e4rika juubeli kohta v\u00f5ime lugeda Kliinikumi Lehes (nr. 68 okt. 2004) ilmunud artiklist, et 15. oktoobril t\u00e4histati lastekliinikus lastepolikliiniku kauaaegse juhataja ja lastehaigla peaarsti aset\u00e4itja dr Heljo Preemi 80. juubelit. Meeleoluka ettekande tegi prof Tiina Talvik. Ta iseloomustas dr Preemi kui lugupeetud, hoolikat arsti ja head organisaatorit, kes muuhulgas oli ta ka \u00fcheks kaasautoriks omaaegsele tuntud k\u00e4siraamatule \"Lapse tervishoid\". Prof Tiina Talviku s\u00f5nul kuulusid dr Preemi olulisemate teenete hulka eriarstiabi arendamine ja parem korraldamine lastepolikliinikus. Korduvalt taotleti linnalt ja tervishoiuministeeriumilt muutusi laste polikliinilise abi t\u00f5hustamiseks, sh ruume. 1965. a anti lastepolikliinikule \u00fcle k\u00f5rvalmajas asunud onkoloogia dispanseri ruumid, kuhu sisustati silmaarsti kabinet. 1975. a vabanenud piimak\u00f6\u00f6gi ruumidesse saadi p\u00e4rast remonti n\u00f5uetele vastav r\u00f6ntgenoloogia osakond, ravimassaa\u017ei osakond, med-statistika kabinet, imikute osakond ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste osakond. 1981. a lisandusid ruumid ka surdologopeedia kabineti jaoks. 1982. a alustas t\u00f6\u00f6d lasteendokrinoloog ja avati lastepolikliiniku filiaal j\u00f5udsalt kasvavas elamurajoonis Annelinnas. Need on vaid m\u00f5ned n\u00e4ited. Tema eestvedamisel alustati riskilaste ja krooniliselt haigete laste p\u00f5hjalikku uurimist ja j\u00e4lgimist (mida tol ajal nimetati dispanseerimiseks). Ka see, et alla 1-aastaseid lapsi hakati suunama neuroloogi ja ortopeedi konsultatsioonile, oli tol ajal positiivne suundumus.
Lastearst Heljo Preem lahkus meie hulgast 92-aasta vanusena 1. j\u00f5ulup\u00fchal 2016. aastal.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tHilja Liiskmaa<\/strong><\/span><\/div>

Tiia Soo<\/em>
On inimesi, kellega iga p\u00e4ev koos olles oleme nendega nii harjunud, et ei peagi neid v\u00e4ga erilisteks. Nad tunduvad nii tavalistena kui \u00f5hk, mida hingame. Kui nad aga meie k\u00f5rvalt kaovad, ja me nende peale tagasi m\u00f5tleme, alles siis saame aru, kellest oleme ilma j\u00e4\u00e4nud. \u00dcks sellistest inimestest oli Hilja Liiskmaa.
Hilja Paenurm s\u00fcndis 1.augustil 1925. aastal hiidlasena K\u00e4ina vallas Allika k\u00fclas. Ta vanematele kuulus v\u00e4ike talu. Lisaks kivisele mullap\u00f5llule k\u00fcndis Hilja isa kalurina ka sini-h\u00f5bedast merepinda. Hilja kasvas koos noorema \u00f5ega. Koolihariduse omandamine algas K\u00e4ina algkoolis aastal 1933, j\u00e4tkus 1939. aastal K\u00e4rdla reaalkoolis. 1943. aasta s\u00fcgisel siirdus Hilja mandrile \u2013 ta asus \u00f5pinguid j\u00e4tkama Tallinna IV Keskkoolis. 1945. aasta kevadeks oli keskkool l\u00f5petatud ja samal s\u00fcgisel astus ta Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonda. Tervislikel p\u00f5hjustel tuli 1947. aasta kevadsemester vahele j\u00e4tta, kuid 1952. aasta kevadeks oli \u00fclikool l\u00f5petatud.
Samaaegselt \u00fclikooli\u00f5pingute l\u00f5petamisega olid toimunud ka suured muutused isiklikus elus. \u00dcli\u00f5pilane Hilja abiellus 1951. aastal raudteetranspordi tehnikumi \u00f5petaja Alfred Liiskmaaga ja 1952. aasta jaanuarikuul s\u00fcndis poeg Andres.
Hilja Liiskmaa esimeseks ja ainsaks t\u00f6\u00f6kohaks sai Tartu Lastekliinik. 16.augustil 1952. aastal alustas ta t\u00f6\u00f6d polikliiniku jaoskonnaarstina, ent samaaegselt t\u00f6\u00f6tas ka kliinikus ordinaatorina, vastavalt vajadusele asendas tuberkuloosse meningiidi osakonnajuhatajat. Aastaid asendas ta puhkuste ajal Tartu I V\u00e4ikelastekodu juhatajat. 1966. aastast j\u00e4i Hilja Liiskmaa p\u00f5hikohaga t\u00f6\u00f6le lastekliiniku imikute osakonnas, samal ajal p\u00fchendus dieteetika probleemidele ja t\u00e4itis dieetarsti kohuseid. Siit kasvas loogiliselt v\u00e4lja vajadus n\u00f5ustada ja j\u00e4lgida suhkruhaigeid lapsi. Hilja Liiskmaa viibis korduvalt t\u00e4ienduskursustel ja omandas uue lisaeriala \u2013 ta dispanseeris k\u00f5iki Tartu linna ja L\u00f5una\u2013Eesti suhkurdiabeediga lapsi. Kord n\u00e4dalas v\u00f5ttis ta ambulatoorselt vastu, diabeedihaigete ravi alustati ja korrigeeriti tollal ainult Hilja Liiskmaa juhendamisel.
Hilja oli keskmist kasvu, nooruses \u00fcsna hapra kehaehitusega, tuhkblondide juustega. Paksude prilliklaaside tagant j\u00e4lgisid maailma naervad silmad. Kuiv\u00f5rd halb oli Hilja n\u00e4gemine, sai kolleegidele selgeks alles tagantj\u00e4rele. Nimelt leidub Hilja t\u00f6\u00f6alases toimikus 1971. aastal v\u00e4ljastatud ATEK otsus, mille j\u00e4rgi oli Hiljal m\u00f5lema silma s\u00fcgav m\u00fcoopia koos degeneratiivsete muutustega. Vasaku silma korrigeeritud n\u00e4gemisv\u00f5ime oli 0,08 dioptrit, parem silm ei allunud korrektsioonile. Oftalmoloogide hinnangul vastas n\u00e4gemise langus II invaliidsusgrupile.
Sellele vaatamata Hilja ei n\u00f5udnud endale m\u00f6\u00f6ndusi t\u00f6\u00f6s. Kuuek\u00fcmnendatel aastatel osales ta t\u00f6\u00f6grupis populaarteadusliku raamatu \u201cLapse tervishoid\u201d koostamisel, edaspidigi tegi ettekandeid konverentsidel, k\u00e4is erialastel t\u00e4ienduskursustel.
Viisteist esimest t\u00f6\u00f6aastat oli Hilja tolleaegse lastepolikliiniku jaoskonnaarst. Oma jaoskonna lapsi tundis ta k\u00f5iki v\u00e4ga h\u00e4sti. Nii m\u00f5nigi edasine kolleeg, tudeng v\u00f5i haiglas viibiva lapse ema oli olnud tema jaoskonna laps, kellest ta m\u00e4letas k\u00f5ike. Kord \u00fctles Hilja \u00fchele VI kursuse tudengipoisile: \u201cSind olen ma nii palju palja pepuga n\u00e4inud, et ma sulle k\u00fcll \u201cteie\u201d \u00fctlema ei hakka.\u201d Tema jaoskonna emad m\u00e4letasid k\u00f5ik ka teda. Hilja oli niisugune arst, kelle poole jaoskonna ja \u00fcmbruskonna emad julgesid p\u00f6\u00f6rduda ka hilistel \u00f5htutundidel ja puhkep\u00e4evadel, sest Hilja ei keeldunud kunagi haiget last vaatama minemast.
Oru t\u00e4nava lastehaiglas t\u00f6\u00f6tas Hilja esialgu peamiselt \u00e4gedate haiguste osakonnas. Seal t\u00f6\u00f6tades sain temaga v\u00e4ga l\u00e4hedaseks. Haiglat\u00f6\u00f6s torkas silma Hilja eriline arstivaist, \u201ckuues meel\u201d. Noorematele kolleegidele avaldas erilist muljet Hilja v\u00f5ime lennult tabada lapse seisundi tegelikku raskust. Kuigi Hiljal oli suhteliselt halb n\u00e4gemine, mis raskendas suuresti tema kirjat\u00f6\u00f6d, ei takistanud see m\u00e4rkamast k\u00f5iki \u00fcksikasju haige lapse juures. Omap\u00e4rane oli see, et kui lapse seisund oli keskmise v\u00f5i koguni hea, siis Hilja r\u00e4\u00e4kis ja naljatas ema ja lapsega palju. Kui ta aga enesesset\u00f5mbunult vaikis, oli selge, et seisund on t\u00f5sine v\u00f5i isegi ohtlik. Ei m\u00e4letagi, et Hilja oleks oma otsustustes eksinud, kuigi tal ei olnud k\u00f5lavaid tiitleid ja teaduskraade. Ka kolleegid said Hilja k\u00e4est alati toetust, oli siis tegemist osakonna haigega v\u00f5i oma isikliku lapsega. Viimast sain eriti tunda siis, kui mul s\u00fcndis s\u00fcgavalt enneaegne poeg. V\u00f5in liialdamata \u00f6elda, et Hilja oli tema teine ema, kelle k\u00e4est k\u00fcsisin sageli n\u00f5u ja kelle ravida mu laps oli ka siis, kui m\u00f5nel korral oli vaja haiglaravil viibida.
Hilja oli v\u00e4ga kollegiaalne ja vastutulelik. Alati v\u00f5is \u00f6\u00f6valves ja n\u00e4dalal\u00f5ppudel talle helistada, kui tuli m\u00f5ni suhkurdiabeediga laps. Juhul kui oli vaja valvet vahetada v\u00f5i soovis keegi end valvest vabaks osta \u2013 alati v\u00f5is Hilja poole p\u00f6\u00f6rduda.
Hiljal oli lisaks haiglale v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6koormus ka kodus. J\u00e4\u00e4nud kolme kooliealise lapsega noorelt leseks, suutis ta lapsed \u00fcles kasvatada, anda neile hea hariduse ja olla armastavaks vanaemaks lapselastele. Tuuli ema haiguse t\u00f5ttu oli vanaema tema p\u00f5hiliseks kasvatajaks. Tuuli k\u00e4is vanaemaga kaasas turul ja s\u00fcnnip\u00e4evadel, aga sageli ka haiglas valves. K\u00f5iki eluraskusi kandis Hilja h\u00e4daldamata, saades nendest \u00fcle tarmukuse, optimismi ja ehthiidlasliku huumoriga.
Pensionile j\u00e4i Hilja 1992. aastal. Kuid heatujulise ja energilisena oli ta alati kohal nii lastehaigla teaduskonverentsidel kui ka kolleegide s\u00fcnnip\u00e4evadel. Hilja seitsmek\u00fcmnendat s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histati 1995. aasta augustikuu l\u00f5pup\u00e4evadel lastehaigla vanas, Oru t\u00e4nava majas nalja ja naeruga.
Elu on kahjuks eba\u00f5iglane. Hilja, keda oleks veel kaua vaja olnud oma lapselastele, lahkus \u00fclekohtuselt vara. Tema, kes oma hellusega aitas leevendada paljude valusid, kannatas elu l\u00f5pul tugevasti raske haiguse t\u00f5ttu. Ja ehki ta viimane valuvoodi asus lastehaiglas, kohas, kus oli m\u00f6\u00f6dunud kogu ta kutset\u00f6\u00f6, ei olnud kauaaegsete kaast\u00f6\u00f6tajate v\u00f5imuses teda aidata. Ta talus k\u00f5ike mehiselt, tehes enne lahkumist palju vajalikke korraldusi, et lastel oleks kergem. Ta viimased m\u00f5tted kuulusid lapselastele, keda ta ootas Soomest saabuvat ja j\u00f5udis \u00e4ra oodata enne kaduvikku minekut 30. oktoobril 1996. aastal.
Vinge s\u00fcgistuule, ent puhta sinise taevaga p\u00e4ikeselisel laup\u00e4eval, 2. novembril k\u00f5rgus lillekuhi Hilja Liiskmaa kalmule Tartus Peetri vanal kalmistul.
M\u00f6\u00f6duvad aastad, uued lastearstide p\u00f5lvkonnad ei tea enam Hilja Liiskmaad. Nii kaua, kui elavad need, kellel oli au ja \u00f5nn Hiljat tunda, ei kustu m\u00e4lestus temast.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tAsta Uibo<\/strong><\/span><\/div>

Tiia Soo, Helju T\u00e4lli<\/em>
Iga inimene on suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral isiksus. Asta Uibo, oli suur isiksus.
Asta Teder s\u00fcndis 16.augustil 1925. aastal Tartus, kasvas Ulilas. Ulilas l\u00f5petas Asta 1938. aastal algkooli. Asunud koos emaga Tartusse, j\u00e4tkas ta \u00f5pinguid Tartu Kaubanduskeskkoolis, hiljem Tartu III Keskkoolis, mille l\u00f5petas 1945. aastal. Samal aastal astus Tartu \u00dclikooli arstiteadust \u00f5ppima. \u00d5ppimine oli majanduslikult raske, sest Asta \u00fclalpidamisel oli haige ema. Tarmukas t\u00fctarlaps tuli toime ja l\u00f5petas \u00fclikooli arsti diplomiga. 1951. aastal vanema kursuse \u00fcli\u00f5pilasena t\u00f6\u00f6tas Asta kaks aastat Tartu Lastekliinikus \u00f5ena ja arsti kohuset\u00e4itjana. L\u00f5petamisel m\u00e4\u00e4rati Asta Tartu rajooni tervishoiuosakonna arst \u2013 inspektoriks. Kohakaasluse alusel t\u00f6\u00f6tas ka kiirabi jaamas ja j\u00e4tkas ordinaatorina lastehaiglas. 1955. aasta kevadel sai lastehaigla ta ainsaks t\u00f6\u00f6kohaks. Esialgu oli ordinaator, aasta p\u00e4rast - osakonnajuhataja. T\u00f6\u00f6 algaastail lastehaiglas oli ta ftisiaater tuberkuloosse meningiidi osakonnas, siis imikute ja v\u00e4ikelaste \u00e4gedate haiguste osakonna juhataja, t\u00f6\u00f6aja l\u00f5puk\u00fcmnenditel kardioreumatoloog.
Asta abiellus 1958. aastal insener Rudolf Uiboga. Pereemal j\u00e4tkus j\u00f5udu vaatamata vastutusrikkale t\u00f6\u00f6le \u00fcles kasvatada kolm last. Nendest t\u00fctred valisid samuti meediku tee: Karin laste kardioloogina, Nele \u2013 hambaarstina.
Ilma Asta Uibota oleks raske ette kujutada Oru t\u00e4nava lastehaiglat, sest mitmek\u00fcmne aasta v\u00e4ltel oli Asta seal osakonnajuhatajaks. Tema juhatatavas osakonnas viibisid mitmesuguste diagnoosidega haiged, kuid peamiselt tegeles Asta Uibo hingamiselundite \u00e4gedate ja krooniliste haigustega.
Alati korrektne, imposantse v\u00e4limusega, t\u00f5sine, range, n\u00f5udlik, mitte kunagi \u201domapoisiliku\u201d k\u00e4itumisega, oli Asta Uibo nooremate arstide ja tudengite hulgas isegi kardetud. Temaga palju aastaid koos t\u00f6\u00f6tanuile avanes Astast j\u00e4rjest uusi meeldivaid iseloomujooni.
Eriti iseloomulik oli talle suur armastus imikute vastu. Tema s\u00f5nade kohaselt ei ole kellelgi nii siirast silmavaadet kui imikul. Olgu siinkohal \u00f6eldud, et ka Astal endal oli tema v\u00e4ga kaunites pruunides silmades alati v\u00e4ga siiras vaade. Ta v\u00f5is olla range, kuid ta ei olnud iialgi \u00f5el ja tema silmis ei olnud kunagi pahatahtlikkust. Kaua aega Asta osakonnas ravit\u00f6\u00f6d teinule sai selgeks, et talle ei olnud v\u00f5imalik valetada. Kui m\u00f5ni asi oli vahel ununenud tegemata, oli Asta ees v\u00f5imatu valetamise v\u00f5i keerutamisega ennast \u00f5igustada \u2013 k\u00f5ige parem oli otsekohe \u00f6elda, et midagi ununes lihtsalt \u00e4ra. Kui valetamise ja varjamise puhul j\u00f5udis Asta l\u00f5putute uurivate k\u00fcsimustega alati t\u00f5eni, siis kohesel vea tunnistamisel oli tema peamine reageering: \u201dNo tee seda siis kohe\u201d. Ja ei mingit t\u00fcli ega pahandust, rohkem seda meelde ei tuletatud, olukord oli lahendatud.
Kunagi ei olnud Asta oma kolleegide suhtes \u00fcksk\u00f5ikne. Talle oli omane siiras huvi (kuid mitte uudishimu) kolleegide elu vastu. Eriti huvitas teda laste k\u00e4ek\u00e4ik. Ka oli temalt alati v\u00f5imalus saada abi isiklike laste terviseprobleemide puhul.
Asta armastas s\u00fcgavalt kauneid kunste \u2013 muusika ja kirjandus huvitasid teda v\u00e4ga. Samuti kirjutas Asta sageli kolleegide ja haigla t\u00e4htp\u00e4evade puhul v\u00e4ga ilusaid luuletusi. Haigla kapitaalremondi ajal oli haiglapere lemmiklauluks \u201cValgeid bokse, valgeid bokse\u2026\u201d
Ravit\u00f6\u00f6st loobunud, t\u00f6\u00f6tas Asta mitu aastat lastehaigla raamatukogus Lunini t\u00e4naval. Ta paistis ka siin silma oma korrektsusega ja suure huviga selle t\u00f6\u00f6 vastu. Kahjuks pidi ta tervise halvenemise t\u00f5ttu sellest t\u00f6\u00f6st loobuma.
12. jaanuaril 2002. aastal l\u00f5ppes Asta Uibo elutee. Asta Uibo puhkab Tartus Raadi kalmistul.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tAino Paves<\/strong><\/span><\/div>

Tiina Talvik, Heli Gr\u00fcnberg, Tiina Vinni<\/em>
Aino Paves (P\u00f5dra) on s\u00fcndinud 09. augustil 1931 Rakveres, l\u00f5petanud Rakvere Keskkooli 1949 ja Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna raviosakonna 1956. aastal. K\u00fcsimusele \u201emiks sinust sai lastearst?\u201c, vastab juubilar: \u201eIlmselt ulatuvad juured juba lapsep\u00f5lve - meil oli v\u00e4ga meeldiv arst, tore arstit\u00e4di ja \u00dclikooli ajal kindlasti oli m\u00f5jutajaks dotsent Leida Keres - vabariigi lastearstide \u00f5petaja ja iidol, hiljem minu teadust\u00f6\u00f6 juhendaja, \u00fclemus ja kolleeg\u201c. Juubilar hakkas Tartu Lastehaiglas k\u00e4ima \u00fclikooli 5. kursusel ja p\u00fc\u00fcdis samaaegselt osa v\u00f5tta ka 6. kursuse \u00f5ppet\u00f6\u00f6st, kus programm oli kohandatud vastavalt erialale, mida 5. kursuse \u00fcli\u00f5pilastel enam polnud. Seega \u00f5piti nn vabal ajal, tehti ka kliinilist t\u00f6\u00f6d. Aino Pavese juhendajaks kliinikus oli legendaarne dr Elmar Kohandi, kellelt ilmselt on p\u00e4rit Aino s\u00fcstemaatiline ja p\u00f5hjalik haige uurimise oskus. Alustatud teadust\u00f6\u00f6 juhendajaks oli dotsent Leida Keres. P\u00e4rast l\u00f5petamist ei tahtnud m\u00e4\u00e4ramiskomisjon Ainot Tartusse lubada, kuid peaarst dr Haldja K\u00e4\u00e4ri toel asus Aino siiski 1.08.1956 t\u00f6\u00f6le Tartu lastepolikliinikus jaoskonnaarstina. T\u00f6\u00f6 oli sel ajal arukalt organiseeritud: pool aastat tuli t\u00f6\u00f6tada polikliinikus ja pool aastat statsionaaris, mis oli kindlasti heaks treeninguv\u00f5imaluseks, eesk\u00e4tt noortele arstidele.
1964. aastal kutsus dotsent Leida Keres Aino Pavese pediaatria kateedrisse assistendiks. Juba j\u00e4rgmisel aastal astus Aino aspirantuuri (1964-67). Teadust\u00f6\u00f6 teemal \u201eVedeliku ja valgu transkapillaarse tasakaalu muutused \u00e4geda pneumooniaga varaealistel lastel\u201c valmis l\u00f5plikult 1972. aastal (v\u00e4itekirja kaitsmine 13. okt 1972). J\u00e4tkus \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ja teadust\u00f6\u00f6. 1969. aastal lisandus kursusejuhendamine, mis tol ajal oli akadeemilise kasvatuse \u00fcks vormidest ning kindlasti muutis suhte \u00fcli\u00f5pilane\u2013\u00f5ppej\u00f5ud s\u00f5bralikumaks ja l\u00e4hedasemaks.
1972. aastal, p\u00e4rast dotsent Maido Lutsu siirdumist Tallinna, tegi Leida Keres Aino Pavesele ettepaneku hakata tegelema kardioreumatoloogiaga. J\u00e4rgnesid t\u00e4iendused Moskvas ja nii sai temast tunnustatud laste kardioreumatoloog, kuuludes 1987-1990 \u00fcleliidulisse probleemkomisjoni. Tema initsiatiivil algas ka koost\u00f6\u00f6 Soome reumatoloogidega.
Augustis 1981 omistati Aino Pavesele dotsendi kutse. 1. septembrist1981 kuni aug 1983 sai temast kateedrijuhataja kohuset\u00e4itja. 1985 -1991 oli dotsent Aino Paves pediaatria kateedri juhataja ja 1983-1989 Arstiteaduskonna N\u00f5ukogu teadussekret\u00e4r. Ta on kuulunud ELS ja Eesti Kardioloogide Seltsi juhatusse ja olnud 1983-1991 \u00dcT\u00dc pediaatria ringi juhendaja. Aino Paves on olnud doktorit\u00f6\u00f6de juhendaja (Heli Gr\u00fcnberg ja Mae Randala-Pindma), mitme \u00f5piku ja 7 \u00f5ppevahendi autor\/kaasaautor.
Kolleegid ja s\u00f5brad hindavad Ainot k\u00f5rgelt tema otsekohesuse, aususe, s\u00f5bralikkuse ja ustavuse t\u00f5ttu.
Soovime juubilarile j\u00e4tkuvat huvi meie tegevuse vastu ja teame, et iga tema kiidus\u00f5na ongi kiitus.
Kolleegide nimel Tiina Talvik, Heli Gr\u00fcnberg, Tiina Vinni
Artiklis on kasutatud juubilari poolt meie k\u00e4sutusse antud m\u00e4rkmeid.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEvi P\u00e4rl<\/strong><\/span><\/div>

Evi Samar\u00fc\u00fctel
<\/em>Tartu Lastepolikliiniku arstide peres kuulus Evi P\u00e4rl n.\u00f6. keskmisesse p\u00f5lvkonda.
Evi Praggi s\u00fcndis 14.aprillil 1935. aastal Tartus. Lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus J\u00e4rva \u2013Jaanis ja Haapsalus, kus isa t\u00f6\u00f6tas kohtunikuna. S\u00f5ja-aastail asus perekond V\u00f5rumaale, isa kodutallu. Evi oli terane laps, kes Vana \u2013 Koiola 7-klassilises koolis k\u00e4is vaid neli aastat. V\u00f5ru I keskkooli l\u00f5petamisele 1953. aastal j\u00e4rgnesid \u00fcli\u00f5pilasaastad Tartus. \u00d5pingute ajal tekkis huvi laste ravimise vastu ja Evi hakkas lisaks kohustuslikule programmile dots. Leida Kerese juhendamisel vabatahtlikult ja s\u00fcvendatult omandama pediaatri teadmisi. Tema \u00f5pinguaastail Tartut tabanud poliom\u00fceliidi puhangu ajal t\u00f6\u00f6tas \u00fcli\u00f5pilane Evi poliom\u00fceliidi osakonna hingamiskeskuses. Arstiteaduskonna l\u00f5petamisel suunati Evi Praggi 1959.aastal t\u00f6\u00f6le P\u00f5lva maakonda lastearstina.
J\u00e4rgnevasse kolme aastasse mahub t\u00f6\u00f6 jaoskonnapediaatrina, t\u00f6\u00f6 P\u00f5lva haiglas, abiellumine, esiklapse s\u00fcnd. P\u00f5lvas hinnati Evit kui hea vaistuga lastearsti ja toredat n\u00f5uandjat.
Tartu Lastepolikliinikus alustas Evi P\u00e4rl t\u00f6\u00f6d 1963.aastal noore emana jaoskonnaarsti t\u00f6\u00f6p\u00f5llul, 1967.aastal edutati lastepolikliiniku osakonnajuhataja kohale. N\u00fc\u00fcd tuli p\u00f5hiliselt tegelda organisatoorsete ja kontrollivate \u00fclesannetega. Otsest rahuldust pakkus praktiline t\u00f6\u00f6 abivajavate haigete lastega, nii omandas Evi P\u00e4rl 1971.aastal laste gastroenteroloogi eriala. Evi P\u00e4rli hinnati arsti I kategooria v\u00e4\u00e4riliseks. Uute tuulte puhumisel meditsiinis osales ta 1989.aastal arvutiprogrammi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises Tartu laste tervisepanga loomiseks.
Evi P\u00e4rl oli erakordne isiksus. Igale patsiendile oskas l\u00e4heneda \u00f5igesti. Tal oli erakordne anne abivajajat, aga ka kolleegi, kuulata. Ta oli t\u00e4pne, teadmishimuline, suure t\u00f6\u00f6v\u00f5imega oma kitsast eriala puudutavates k\u00fcsimustes, mille probleeme kandis ette ka konverentsidel. Osakonnajuhatajana tabas ta oma \u00f5iglase iseloomu ja juriidilise vaistu t\u00f5ttu alati telgitaguse tegelikkuse. Lahendas t\u00f5siseid probleeme t\u00f5e platvormilt ning \u00fctles t\u00f5e ka asjaosalistele\u00a0vis-\u00e0-vis\u00a0<\/em>ja seda ikka l\u00e4bi k\u00f5ike m\u00f5istva naeratuse. T\u00f5e selgitamine oli tema t\u00f6ine hobi.
Osakonnas juhtus lahkarvamusi ka k\u00f5rgemalseisvate organitega nii Tartu, Tallinna kui ka Moskva tasemel. Sel ajal kui s\u00fc\u00fcdistuse alla langenud kaast\u00f6\u00f6tajad v\u00e4risesid, kogus Evi k\u00f5ik asjasse puutuvad materjalid ja esitas need s\u00fc\u00fcdistusi kummutavalt, t\u00f5de jalule seades. Evi oli \u00fcdini aus ja otsekohene. Tema otse\u00fctlemine oli kollegiaalne. Enesestm\u00f5istetavalt rehabiliteeris ta ka asjaosalise. Endale suunatud kiitust ei v\u00f5tnud kunagi t\u00f5siselt, ta polnud kunagi uhke oma v\u00f5imete \u00fcle. Oli puhvriks nii \u00fclemuste kui ka reat\u00f6\u00f6tajate lahkarvamuste selgitamisel. Selle omaduse t\u00f5ttu peeti teda lastepolikliiniku diplomeerimata juristiks. Kolleegidelt t\u00e4nut\u00e4heks toodud lilled kaunistasid alati tema t\u00f6\u00f6lauda.
T\u00f6\u00f6tasime aastaid, neli osakonnajuhatajat, \u00fches ruumis ja \u00fche telefoniga. Tiheda t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5ttu olid pinged kerged tekkima. T\u00e4nu Evile sujus t\u00f6\u00f6 ka sellises kitsikuses. Koost\u00f6\u00f6tatud aastate jooksul kogesin tema \u00f5iget t\u00f6\u00f6stiili ja hoolitsevat suhtumist oma \u201cj\u00fcngritesse\u201d.
T\u00f5simeelne t\u00f6\u00f6 ei olnud takistuseks tema seltskondlikule kaasal\u00f6\u00f6misele asutuse pidudel. Olemuselt r\u00f5\u00f5msameelne, tihti huumorilainetel ja aldis krutskiteks s\u00f5prade ringis \u2013 see oli ta t\u00f6\u00f6v\u00e4line pool. Evil oli veel \u00fcks imep\u00e4rane omadus, mida kolleegid aina imetlesid. Lausa kuningannaliku elegantsiga kandis ta oma riideid, nagu oleks need just-just poest toodud.
Evi, kui kolme lapse ema ja kasut\u00fctar Marika k\u00f5ige l\u00e4hem n\u00f5uandja, hindas v\u00e4ga oma perekonnarahu. Oskas n\u00e4ha iga lapse omap\u00e4ra, m\u00f6\u00f6duvaid nooruse vingerpusse ja soosida nende tulevikuplaane. Vanaemana oli ta t\u00e4helepanelik ja hoolitsev. Kui noorem p\u00f5lvkond otsustas s\u00f5ita laulupeole Tallinna, j\u00e4i ta koju viie pisip\u00f5nniga nende olme korraldajaks.
Raske haigus viis ta Toonela teedele ootamatult vara 29. veebruaril 1992. aastal, alles viiek\u00fcmne seitsme aastasena. Evi P\u00e4rl puhkab Tartus Peetri vanal kalmistul.
Endised kaast\u00f6\u00f6tajad austavad Evi P\u00e4rli m\u00e4lestust, tuletades kildhaaval meelde tema elamis\u00f5petust.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tTiina Vinni<\/strong><\/span><\/div>

28. jaanuaril 2008. a t\u00e4histas oma 70. juubelit T\u00dc lastekliiniku pediaatria \u00f5ppetooli vanemlaborant\/ sekret\u00e4r Tiina Vinni. Tiina on kateedris\/ \u00f5ppetoolis t\u00f6\u00f6tanud 42 aastat ning olnud selle perenaiseks selle s\u00f5na k\u00f5ige paremas t\u00e4henduses.
Tiina Vinni (neiuna Stroom) s\u00fcndis 28.jaanuaril 1938. a Tartu s\u00fcnnitusmajas, kuigi vanemate elukoht oli Narvas. Isa oli tollase Raudteevalitsuse poolt \u00fcle viidud t\u00f6\u00f6le Narva veduridepoosse, ema oli naister\u00e4tsep. \u00dches kooliintervjuus t\u00fctret\u00fctar Karinile on Tiina \u00f6elnud, et tema lapsep\u00f5lv ja noorus m\u00f6\u00f6dusid ajalooliselt keerulisel ajal. Kuna ema-isa t\u00f6\u00f6tasid, oli t\u00fctrele vaja hoidjat. Ja et suurema osa ajast oli hoidjaks k\u00fc\u00fcrakas venelanna Klavdia, siis oskas v\u00e4ike Tiina r\u00e4\u00e4kida nii eesti kui vene keeles. Esimesed s\u00f5nadki olid \u201e\u042d\u0442\u043e \u0443\u0436 \u043d\u0435\u043b\u044c\u0437\u044f\u201c. 1941. a tuli perekond tagasi Tartusse, mis ongi j\u00e4\u00e4nud Tiina kodulinnaks t\u00e4naseni.
Koolieelsele perioodile vajutas pitseri alanud s\u00f5da \u2013 lahingud, pommir\u00fcnnakud, v\u00f5imuvahetused, p\u00f5genemine rinde eest, pidevalt kohutav hirm \u2013 kuni l\u00f5puks 1944.a septembris naasmine kodulinna. S\u00f5jakoledusi oli nii palju, et praegugi ei meeldi Tiinale s\u00f5jafilme vaadata.
Lahingute-p\u00f5genemiste vahepeal elas perekond tavap\u00e4raselt. V\u00e4ike Tiina oli terane t\u00fcdruk ja juba 4aastaselt oskas ta h\u00e4sti lugeda. Lugemisoskusest oli \u00fcksiklapsele palju kasu, sest raamatute seltsis ei saanud tunda igavust, avanes muinasjuttude imeline maailm. Paar korda n\u00e4dalas viidi v\u00e4ike t\u00fcdruk Tiina Kapperi\u00a0 juurde balletitundi, kus \u00f5pitud tantsu n\u00e4idati esinemistega muinasjutuetenduses teater Vanemuise laval.
1944.a. oktoobris algas 6aastase Tiina koolitee esialgu Kroonuaia t\u00e4nava koolis, j\u00e4tkudes alates 5. klassist tollases Tartu 2. Keskkoolis (praegune Miina H\u00e4rma g\u00fcmnaasium). Tiinale meeldis koolis. Oma meenutustes r\u00f5hutab ta, et koolis oli huvitav, \u00f5ppida oli tore, koolikaaslased olid s\u00f5bralikud ja \u00fcksteisest hoolivad. Ei mingit kooliv\u00e4givalda! Raamatus\u00f5brana hindas ta, et igal s\u00fcgisel said k\u00f5ik lapsed osta koolist uued \u00f5pikud, mis j\u00e4idki nendele ning mida sai alati kasutada m\u00f5ne k\u00fcsimuse meeldetuletamiseks. Kuigi koolivorm polnud tol ajal veel kohustuslik, siis t\u00e4nu ema n\u00f5udlikkusele kandis ta keskkooli l\u00f5puni sinist kleiti valge krae ja musta p\u00f5llega.
Algkooli ajal k\u00e4is Tiina ka laste muusikakoolis. Et klaveritunnid teda ei huvitanud, see \u00f5petus l\u00f5petati. Meelistegevuseks oli lugemine. Kooliajal kujunes kindel s\u00f5pruskond, kujunesid v\u00e4lja paljud t\u00f5ekspidamised ja arusaamad, mida ta on j\u00e4rginud ka t\u00e4iskasvanuna.
Keskkooli l\u00f5petas Tiina Stroom\u00a0 1955. a h\u00f5bemedaliga ja j\u00e4tkas \u00f5pinguid TR\u00dc arstiteaduskonna raviosakonnas. 1961.a. sai Tiina arstidiplomi ja\u00a0 suunati t\u00f6\u00f6le Kivi\u00f5li Haiglasse silmaarstina. Ta naasis Tartusse 1962. aastal, mil ta abiellus Rein Vinniga.
1962-1966 t\u00e4iendas Tiina Vinni oma teadmisi aspirantuuris, kuid dissertatsiooni valmimise asemel\u00a0 s\u00fcndis sel ajal midagi olulisemat \u2013 kaks t\u00fctart (Reet ja Kersti). 1966.aastal kutsus TR\u00dc pediaatria kateedri tolleaegne juhataja dotsent Leida Keres Tiina t\u00f6\u00f6le pediaatria kateedri vanemlaborandiks, kes osales ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6s. Sellele ametipostile on ta j\u00e4\u00e4nud siiani.
Tiina Vinni on kateedri\/ \u00f5ppetooli raudvara. Tema p\u00f5hjalikkus, korraarmastus ja kohusetunne on aidanud korras hoida kogu \u00f5ppetooli paberimajandust. Ja seda oli arvutieelsel ajastul v\u00e4ga palju. Tuhanded aruanded k\u00f5ikv\u00f5imalikele ametkondadele valmisid t\u00e4nu Tiinale \u00f5igeaegselt ja ammendava informatsiooniga. Arstiteaduskonna dekanaadis oli teada, et pediaatria kateedri aruandeid pole vaja kontrollida, sest nendes pole vigu.
Kuid mitte ainult \u00f5ppetooli paberlik majandus pole Tiinal korras hoitud. Ta on k\u00f5ikidele \u00f5ppetooli ja lastekliiniku t\u00f6\u00f6tajatele olnud asendamatu abimees kas loenguplaanide koostaja, k\u00f5ikv\u00f5imalike abimaterjalide, konverentside\/ seminaride, koosolekute\u00a0 ettevalmistaja v\u00f5i paljude muude igap\u00e4evaste t\u00f6\u00f6de teostajana. Tiinale v\u00f5ib alati kindel olla, sest \u00fckski palve ei j\u00e4\u00e4 rahuldamata ega \u00fckski lubadus t\u00e4itmata. Omaette peat\u00fcki moodustab Tiina abi \u00f5ppematerjalide, teadusartiklite jm kirjutamisel. Suurep\u00e4rane keelevaist ja keelteoskus aitab tal toime tulla\u00a0 nii emakeele kui mitme v\u00f5\u00f5rkeelega. Ja Tiina abi ei j\u00e4\u00e4 kasutamata, sest abi osutatakse alati ja lahkesti, tehtavad m\u00e4rkused ja parandused esitatakse s\u00f5bralikult ja delikaatselt.
Arvutite ajastu saabumisel omandas Tiina kiiresti vajalikud oskused ning valdab vastavat tehnikat k\u00f5rgtasemel. Oma oskusi kasutab ta alati teiste \u00f5petamisel ja abistamisel. Eriti palju on ta aidanud just nooremaid kolleege ja doktorante. Tuleb imetleda tema meelespidamisv\u00f5imet ja oskust kiiresti k\u00f5ike leida, sest sageli on soovijaid korraga mitu ning alati on vaja kohe-kohe.
Oma pingelise ja vastutusrikka kutset\u00f6\u00f6 k\u00f5rval oli Tiina hea abikaasa, suurep\u00e4rane ema oma kolmele t\u00fctrele ja vanaema seitsmele lapselapsele, elades kaasa nende r\u00f5\u00f5mudele ja muredele ning olles toeks igas olukorras.
Tiinale meeldib v\u00e4ga lugeda, eriti ilukirjandust. Meeleldi vaatab ta ka televiisorit. Oma meenutustes mainib ta, et televiisor ilmus tema koju alles 1968.a., mil ta oli juba kahe lapse ema. H\u00e4id filme ja saateid ei j\u00e4ta ta unarusse.
Tiina Vinni on kolleeg, kellega on olnud ja on ka praegu suur r\u00f5\u00f5m koos t\u00f6\u00f6tada. Ta on ja j\u00e4\u00e4b k\u00f5igist hoolivaks ja k\u00f5igi eest hoolitsevaks. V\u00e4simatult, heatahtlikult, alati.\u00a0 Dr Tiina Vinnit on pikaajalise ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rse eeskujuliku t\u00f6\u00f6 eest autasustatud mitmete autasudega. Juubelis\u00fcnnip\u00e4eval autasustas T\u00dc rektor talle Tartu \u00dclikooli aum\u00e4rgi ja t\u00e4nukirja.\u00a0<\/p><\/div><\/div><\/div>\n\n\n

Elulood<\/strong><\/h2>\n\n\n
\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tAnne Antson<\/strong><\/span><\/div>


S\u00fcndisin 21. mail 1965 aastal Tartus.
L\u00f5petasin Tartu III Keskkooli 1983. aastal kuldmedaliga ja astusin Tartu Riikliku \u00dclikooli arstiteaduskonda pediaatria erialale sama aasta s\u00fcgisel. Lastehaiguste osakonna l\u00f5petasin 1990. aasta kevadel.
Edasine t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkus Tartu s\u00fcnnitusmaja vasts\u00fcndinute osakonnas alates 1991. aasta augustist p\u00e4rast interanatuuri kuni 2000. aastani, kui meie osakond \u00fchines Tartu lastehaigla vasts\u00fcndinute osakonnaga. 2000\u22122004. aastal olin Tartu lastehaigla pediaatria -neonatoloogia residentuuris.
Alates 2004. aasta augustist kuni praeguseni t\u00f6\u00f6tan lastekliiniku vasts\u00fcndinute osakonnas arst-\u00f5ppej\u00f5una.


\u00a0\"\"<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tValve Astover<\/strong><\/span><\/div>

Olen s\u00fcndinud 21.06.1959. a Tartus. L\u00f5petasin 1977. a Tartu V Keskkooli, 1984. a Tartu Riikliku \u00dclikooli Arstiteaduskonna pediaatria eriala ja 1985. a Tartu Linna Kliiniline Lastehaigla internatuuri pediaatria erialal.
1994.a. on pediaatri II kvalifikatsioonikategooria ja 1999. a pediaatri I kvalifikatsioonikategooria.
Sertifitseerimine 15.12.2005. a , resertifitseerimine 18.11.2010. a ja 11. 2015. a
August 1985. a \u2013 september 1987. a t\u00f6\u00f6tasin Tartu Lastehaigla Polikliinikus jaoskonna pediaatrina + lastep\u00e4evakodu pediaatrina.
Okt.1987.a. \u2013 dets.1999.a. t\u00f6\u00f6tasin SA T\u00dc Naistekliinikus vasts\u00fcndinute osakonna pediaatrina.
2000. a olen SA T\u00dcK Lastekliinikus neonatoloogia osakonnas arst-\u00f5ppej\u00f5ud pediaatria erialal.
Huvi neonatoloogia vastu tekkis 5. kursusel, kus loenguid luges efektse v\u00e4limusega (lillad juuksed) ja suurep\u00e4rase s\u00f5naseadmisega dots A. Ormisson.
6. kursusel osalesin uurimist\u00f6\u00f6s ,,Vasts\u00fcndinu adaptatsioon varasel rinnaga toitmisel,, A. Ormisson, V. Astover, L. Toome, E. Kenkmann, K. Lokko, T. Eelm\u00e4e, suuline ettekanne ja teesid ELSXII kongressil 21.\u221222. 05. 1985 Tallinnas.
1996. aastast olen uurinud SA T\u00dcK Naistekliinikus diabeedihaigete emade vasts\u00fcndinute adaptatsiooni. Samal teemal on tehtud teesid ja ettekanded: ,,Diabeedihaige ema vasts\u00fcndinu,, V.Astover, A. Kirss, A.Ormisson ELS XV kongressil 1998.a , EPS aastakonverentsil 1998. a, Eesti ja Soome \u00fchiskonverentsil 1998. a (Suulised ettekanded) , XVII Euroopa Perinatoloogia kongressil Portugalis 2000a (posterettekanne),diabeedi konverentsil Isrealis 2000 a.
A.Kirss, V.Astover, A.Ormisson \u201eSuhkrut\u00f5bi, rasedus ja vasts\u00fcndinu\u201c Eesti Arst 2001, lisa 2.
\u00dc. Jakovlev, R. Raukas, F.Szirko, A.Kirss, V.Astover \u201eI t\u00fc\u00fcbi diabeet ja rasedus\u201c Eesti Arst 2001, lisa
2001-2007 a. osalesin rahvusvahelises uurimist\u00f6\u00f6s \u201eLapseea diabeedi preventsioon geneetiliselt k\u00f5rge riskiga vasts\u00fcndinutel\u201c ( TRIGR \u2013Trial to Reduce IDDM in Genetically at Risk).
Sellel teemal teadusartiklid:
Knip M., Akerblom HK., Becker D., Dosch HM., Dupre J., Fraser W., Howard N., Ilonen J., Krischer JP., Kordonouri O., Lawson ML., Palmer JP., Savilahti E., Vaarala O., Virtanen SM., TRIGR Study Group: Einberg \u00dc., Jakovlev \u00dc., Krassotkina S., Rannaste E., Raukas R., Riikj\u00e4rv MA., Mark K., Astover V., Kirss A., Ormisson A., Retpap J., T\u00e4ht E., Tillmann V., Vahtra S. Hydrolyzed infant formula and early \u03b2-cell autoimmunity: a randomized clinical trial. JAMA, the Journal of the American Medical Association: 311 (22), 2279-2287, 2014.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0
,,Effect of Hydrolyzed Infant Formula vs Conventional Formula on Risk of Type 1 Diabetes: The TRIGR Randomized Clinical Trial,,.\u00a0Writing Group for the TRIGR Study Group<\/a>,\u00a0Knip M<\/a>,\u00a0\u00c5kerblom HK<\/a>,\u00a0Al Taji E<\/a>,\u00a0Becker D<\/a>,\u00a0Bruining J<\/a>,\u00a0Castano L<\/a>,\u00a0Danne T<\/a>,\u00a0de Beaufort C<\/a>,\u00a0Dosch HM<\/a>,\u00a0Dupre J<\/a>,\u00a0Fraser WD<\/a>,\u00a0Howard N<\/a>,\u00a0Ilonen J<\/a>,\u00a0Konrad D<\/a>,\u00a0Kordonouri O<\/a>,\u00a0Krischer JP<\/a>,\u00a0Lawson ML<\/a>,\u00a0Ludvigsson J<\/a>,\u00a0Madacsy L<\/a>,\u00a0Mahon JL<\/a>,\u00a0Ormisson A<\/a>,\u00a0Palmer JP<\/a>,\u00a0Pozzilli P<\/a>,\u00a0Savilahti E<\/a>,\u00a0Serrano-Rios M<\/a>,\u00a0Songini M<\/a>,\u00a0Taback S<\/a>,\u00a0Vaarala O<\/a>,\u00a0White NH<\/a>,\u00a0Virtanen SM<\/a>,\u00a0Wasikowa R<\/a>. and TRIGR Study Group. Einberg \u00dc., Jakovlev \u00dc., Krassotkina S., Rannaste E., Raukas R., Riikj\u00e4rv MA., Mark K., Astover V., Kirss A., Ormisson A., Retpap J., T\u00e4ht E., Tillmann V., Vahtra S.\u00a0\u00a0\u00a0JAMA.<\/a>\u00a02018 Jan 2;319(1):38-48. doi: 10.1001\/jama.2017.19826.
Erinevatel aastatel, s\u00fcnnitusmajas t\u00f6\u00f6tades, on minu valvetes intensiivravipalatisse ravile sattunud sarnaste probleemidega vasts\u00fcndinud. Nende probleemidega s\u00fcvitsi tegeledes on valminud j\u00e4rgmised uurimist\u00f6\u00f6d:
,,Makrosoomia vasts\u00fcndinutel,, \u201c V.Astover, A.Kirss, P.Vaas, A.Ormisson , teesid ja suuline ettekanne Eesti Lastearstide XVI kongressil 31-02.06.2001 P\u00e4rnu.
\u00a0\u00a0 XVIII European Congress of Perinatal Medicine, Oslo, Norway, 19-22 June 2002 \u201eFetal Macrosomia and Perinatal Outcome\u201c V.Astover, A.Kirss, P.Vaas, A.Ormisson (posterettekanne). Teesid \u201e The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine. Vol 11, suppl 1, June 2002: 160. Parthenon Publishing ISSN:1476-7058 .
Teesid:
\u201eKehav\u00e4liselt ja spontaanselt viljastunud mitmikute perinataalne haigestumus ning suremus\u201c V. Astover, A.S iller, Eesti Lastearstide XVII kongressi teesid ja suuline ettekanne 03-05.06. 2004, Tartu.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0
,,\u00dclekantud vasts\u00fcndinu - k\u00f5rge s\u00fcnniriskiga vasts\u00fcndinu,, Suulised ettekanded V.Astover, A.Siller, A.Ormisson. ELS XVIII Kongressil ja teesid, Tallinn 31.05.-02.06.2007.a ja EPS aastakonverentsil P\u00e4rnus, 09-10.11.2007\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0
Samal teemal posterettekanne V.Astover, A.Siller, A.Ormisson. ,,Outcome of post-term pregnancies.,, XX European Congress of Perinatal Medicine. Praha 24-27.05.2006. ja teesid The Journal of Maternal-Fetal & Neonatal Medicine. 2006;19:Suppl.1:105.
,,Vasts\u00fcndinu tervis ema I t\u00fc\u00fcbi diabeedi korral,, V.Astover, A.Kirss, A.Ormisson.
2009 -2010 a osalesin ,,Enneaegne s\u00fcnnitus ja vasts\u00fcndinu,, infolehe v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.
,,Esimene s\u00fcnnitus vanuses 35 ja enam aastat \u2013 on see risk ema ja lapse tervisele?,, V.Astover, A.Siller, A.Ormisson Eestikeelsed teesid 20 ELS kongressil 30.05.-01.06.13.a.
Osalesin kaasautorina uurimist\u00f6\u00f6s ,,Vasts\u00fcndinute pulssoks\u00fcmeetriline skriining kriitiliste s\u00fcdamerikete avastamisel SA T\u00dcK Naistekliinikus,,
,,S\u00fcnnitushirm ja plaaniline keisril\u00f5ige on see ikka turvaline?,, V.Astover, A.Siller, H.Varendi 24.10.2014.a. EPS XXIV aastakonverentsil suuline ettekanne.
Osakonna arstid osalevad lastekirurgide uurimist\u00f6\u00f6s ante- ja perinataalperioodis diagnoositud k\u00f5hu eesseina, gastrointestinaal- ja urotrakti arenguanomaaliate diagnostika ja ravi dr K.Variku juhtimisel.
,,S\u00fcnnitusturism SA T\u00dcK Naistekliiniku 2014-2015.a. andmetel,, V.Astover, O.Khrustaleva, F.Kirss, H.Varendi ELS XXI kongress 2.-4.VI 16.a. Tallinn, TeaterNO99 \u2013posterettekanne ja teesid Tartu Publicon O\u00dc.
Uurimist\u00f6\u00f6 ,, Vasts\u00fcndinu tervis ema insuliins\u00f5ltuva diabeedi korral 33a. j\u00e4lgimist ja ravi Tartu \u00dclikooli Kliinikumis,, V.Astover, A.Kirss, K. Rull. Eesti lastearstide Seltsi XXI kongress 2-4.06.16.a. Tallinn, Teater NO99 \u2013 suuline ettekanne ja teesid- Tartu Publicon O\u00dc.
<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tAnneli Beilmann<\/strong><\/span><\/div>

L\u00f5petasin Tartu \u00dclikooli Arstiteaduskonna pediaatria eriala 1981. aastal. P\u00e4rast T\u00dc l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tasin Tartu \u00dclikooli Lastekliinikus pediaatrina ja lasteneuroloogina. 1980. aastate teisel poolel alustasin laste EEG-de registreerimist Tartus Lastekliinikus. Minu eestvedamisel alustati esimesena Eestis alla 3-aastaste laste EEG-de registreerimine. Alguses lastekliiniku EEG aparaat oli Ungari p\u00e4ritoluga 8-kanaliline tindiga kirjutav masin. Hiljem aparatuur t\u00e4ienes ja vahetus digitaalseks video-EEG s\u00fcsteemiks. Tartu Lastekliinikus alustati esimesena Eestis laste video-EEG-de registreesimine. Video-EEG-d v\u00f5imaldasid laste paroks\u00fcsmaalsete s\u00fcmptoomide palju t\u00e4psemat diferentsiaaldiagnostikat ja epilepsia s\u00fcndroomide tunnistamist.
T\u00f6\u00f6st EEG anal\u00fc\u00fcsimisega kasvas v\u00e4lja huvi laste epilepsia vastu. Minu doktoridissertatsioon k\u00e4sitles laste epilepsa epidemioloogiat Eestis aastatel 1995-1997. Doktorit\u00f6\u00f6 v\u00e4itlus toimus Tartu \u00dclikoolis septembris 1999. Uurimust\u00f6\u00f6 juhendaja oli professor Tiina Talvik, oponendid professor Matti Iivanainen Helsingi \u00dclikoolist ja dotsent Matt M\u00e4gi Tartu \u00dclikoolist.
2001. aastal siirdusin t\u00f6\u00f6le Soome. Praegu t\u00f6\u00f6tan L\u00f5una-Karjala keskhaiglas lasteneuroloogia osakonna juhatajana.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tLilja Ginter<\/strong><\/span><\/div>


\"\"
Haridus:
1984 Tartu Riikliku \u00dclikooli arstiteaduskonna pediaatria osakond.
1984-1985 Internatuur Tartu Linna Kliinilises Lastehaiglas\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0
T\u00f6\u00f6k\u00e4ik:
1985-1992 ordinaator Lastehaigla erinevates osakondades
1992 kuni k\u00e4esoleva ajani arst-\u00f5ppej\u00f5ud, pediaater-kardioloog
Erialane kvalifikatsioon:
1991 pediaatri II kategooria.
1996 pediaatri I kategooria.
2009 sertifitseerimine
2015 resertifitseerimine
\u00d5ppet\u00f6\u00f6:
1987-1988 Tartu \u00dclikool, pediaatria kateeder, lektor
1990-1991 Tartu \u00dclikool, pediaatria kateeder, nooremteadur
2017-2020 T\u00dc kliinilise meditsiini instituut, lastekardioloogia seminarid arstiteaduskonna 5.kursusele (tudengeid Eestist, Soomest, Rootsist, Itaaliast, Indiast, Kanadast, USA-st).
Loengud arstide ja \u00f5dede t\u00e4iendusts\u00fcklites, ettekanded erinevate erialaseltside konverentsidel ja Lastehaigla hommikukonverentsidel.
Tudengite ja residentide juhendamine.
Olulisemad t\u00e4iendused:
1986 Vasts\u00fcndinute adaptatsiooni ja patoloogia k\u00fcsimusi. Moskva Arstide T\u00e4iendusinstituudi ts\u00fckkel\u00a0\u00a0 Tallinnas, 1 kuu.
1994 Helsinki \u00dclikooli Lastekliinik, lastekardioloogia osakonnas,\u00a0observer doctor<\/em>, 2 n\u00e4dalat.
2002 2 n\u00e4dalat ja 2008 2 n\u00e4dalat Tartu \u00dclikooli Kliinikumi kardiokirurgia osakonnas,\u00a0observer doctor.<\/em>
2003 Paediatric Cardiology. T\u00e4iendusts\u00fckkel Salzburgis Ameerika tunnustatud\u00a0\u00a0
lastekardioloogide ettekannetega, 1 n\u00e4dal, minu haigusjuhu ettekanne seal `LQTS`.
2007 Paediatric Cardiology , IPOKRATES seminar Budapestis maailma juhtivate lastekardioloogide
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ettekannetega.
2010 Austrias Grazi Meditsiini\u00fclikooli lastekardioloogia osakonnas,\u00a0observer doctor<\/em>, 1 kuu.
2013 6. lastekardioloogide ja \u2013 kardiokirurgide maailmakongress Cape Townis. E-poster: Lilja Ginter, Hille Liivam\u00e4gi, Silvia Virro `Rheumatic fever in Estonian children during last two decades (1992-2011) \u2013 based on data from Children`s Clinic of Tartu University Hospital`. Teesid avaldatud ajakirjades Journal of the South African Heart Association ja Cardiovascular Journal of Africa.
Osalenud lastekardioloogide ja \u2013kardiokirurgide maailmakongressidel 2005, 2009, 2013 ja 2017.
Osav\u00f5tt erialaseltside t\u00f6\u00f6st:
Eesti Kardioloogide Selts.
Eesti Kardioloogide Seltsi lastekardioloogide t\u00f6\u00f6grupp, \u00fcks selle asutajaliikmetest ja esimees 2003-2005.
Eest Kardioloogide Seltsi ehhokardiografistide t\u00f6\u00f6grupp.
Eesti Lastearstide Selts.
Eesti Arstide Liit.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tHeli Gr\u00fcnberg<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcnnilt olen tartlane ja Tartumaalt on p\u00e4rit ka minu vanemad ja vanavanemad.
Lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Tartu \u00e4\u00e4relinnas, aga enamus suvesid Palamuse kandis Lutsu Kevade mail. Pidev Vooremaa n\u00f5lvu m\u00f6\u00f6da \u00fcles-alla jooksmine oli hea treening. Nooremas koolieas selgus, et olen \u00fcks kiiremaid jooksjaid ja uisutajaid klassis.
Palamuse mail tabas mind ka esimene suurem pettumus. Viljap\u00f5llule vanaema-vanaisa elukoha l\u00e4hedal pandi \u00fcles vineertahvel t\u00e4histamaks Jorh Aadniel Kiire elukohta. Kooliekskursioonid aina peatusid ja lapsed tallasid viljap\u00f5ldu m\u00f6\u00f6da \u00fcksteise v\u00f5idu Kiire elukohta vaatama. \u00dchel hetkel kiirustas vanaisa \u00e4rritunult koolilaste juurde ja t\u00f5i p\u00e4evavalgele t\u00f5e, et Kiirt pole kunagi olemas olnudki. Puhtalt purjakil Lutsu v\u00e4ljam\u00f5eldis.
\u00d5ppisin Tartu 8. Keskkoolis. Alguses oli raskev\u00f5itu, sest lasteaias ma ei k\u00e4inud ja lugema \u00f5ppimine k\u00e4is ajalehest Punalipp. Oskasin lugeda ainult kirjat\u00e4htedega. Nooremas koolieas leidsin \u00fcles oma ainsa ande- matkimisoskuse. Ilmselt aitas see ka hiljem keele\u00f5ppes. Nii inglise kui soome keele tundides tuli h\u00e4\u00e4ldus v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja. Ainult, et s\u00f5nu ei teadnud ja grammatika vedas alt. L\u00f5petasin kirjandusklassi ja ka mind on \u00f5petanud legendaarne ja ainulaadne \u00f5petaja Vello Saage.
Keskkooli ajal sai selgeks, et kirjanikku minust ei saa. Tahtsin vaheldumisi kord inglise keele \u00f5petajaks, siis j\u00e4lle arstiks saada. \u00dclikooli l\u00f5petasin 1977. astal k\u00fcll punakaanelise diplomiga, aga t\u00f6\u00f6le suunamisel said eelise need, kel abikaasa k\u00f5rgharidusega ja t\u00f6\u00f6koht Tartus. Minu abikaasa aga paraku alles \u00f5ppis. Pidin valima P\u00f5ltsamaa ja V\u00f5ru vahel. Valisin V\u00f5ru, kuna V\u00f5rus oli mul mitmeid tuttavaid ja V\u00f5rust tulev buss peatus meie Tartu elukoha l\u00e4hedal.
Kohe internatuuri alguses saadeti mind mitmeks kuuks tulevasse t\u00f6\u00f6kohta, kuna mikropediaater, dr Helve Vahter, l\u00e4ks neljaks kuuks Moskvasse t\u00e4ienduskursustele. Peale lasteosakonna pidin V\u00f5rus tegelema ka vasts\u00fcndinutega. Neonatoloogia ts\u00fckkel oli mul aga veel l\u00e4bimata. T\u00e4nu laste\u00f5dedele, kes mind juhendasid ja \u00fctlesid, mida dr H. Vahter teinuks, sain kuidagi hakkama. Oli ka r\u00e4nki \u00fcleelamisi. Komplitseeritud s\u00fcnnistuse l\u00f5ppes hiljem lapse surmaga. Lapsukest ei tahtnud keegi matta. Patanatoom oli kusagil \u00e4ra. Neuroloog dr Hans Kuklane oli v\u00e4ga abivalmis ja p\u00e4\u00e4stis mind ennast patoloogiks hakkamast.
V\u00f5rust naastes selgus, et on v\u00f5imalus j\u00e4tkata uue eriala omandamist. Ootamatult avanes v\u00f5imalus teratoloogi (n\u00e4rilised!) lisaeriala omandamiseks ja internatuuri, mis polnud veel \u00f5ieti alanudki, j\u00e4rjekordselt paus teha. Nimelt pidi Tartu lastekliinik kellegi saatma n\u00e4riliste h\u00e4vitamise kursusele ja kuna olin otsustamise ajal V\u00f5rus, siis otsustati just mind nakkushaiglasse kursusele saata. T\u00e4nu prodekaan prof A. Kaasikule p\u00e4\u00e4sesin n\u00e4rilistest ja sain internatuuri j\u00e4tkata.
1978. aastal sai minust V\u00f5ru Haigla pediaater. V\u00f5ru haigla lasteosakond oli v\u00e4ikeses puumajas, kus kunagi olevat t\u00f6\u00f6tanud Kreutzwald ise. Ruumi oli v\u00e4he. Sageli olid ema ja laps \u00fches voodis. Olime vaheldumisi mikropediaater Helve Vahteriga n\u00e4dala kaupa v\u00e4ljakutses. Kui \u00fcks meist puhkas, kestis koduvalve ligi kuu. V\u00e4ljakutseid ei tasustatud. Ei l\u00e4inud need ka t\u00f6\u00f6tundide arvestusse. Niimoodi t\u00f6\u00f6tasid ka siseosakonna terapeudid. Kirurgide, naistearstide, anestesioloogide v\u00e4ljakutsed olid tasustatud. Juhtus nii, et rahvakontrollil tekkis huvi arstide t\u00f6\u00f6loleku aja vastu. \u00dchel \u00f6\u00f6l kutsuti mind kahel korral haiglasse. Rahvakontrol\u00f6r elas korrus allpool. Lasin uksekella ja palusin ametnikul ka \u00f6\u00f6sel kirja panna, millal l\u00e4hen-tulen. P\u00e4rast seda rahvakontrolli enam haigla \u00f5uel ei kohanud.
Kui laps vajas ravi k\u00f5rgemas etapis, oli transpordil saatjaks pediaater. P\u00e4rast seda, kui kursusekaaslane anestesioloog Ever K\u00fctt \u00f5nnestus osalise koormusega lasteosakonda t\u00f6\u00f6le saada, toimus raskes seisundis lapse transport koos anestesioloogiga.
Elu l\u00e4ks m\u00e4rksa kergemaks kui aasta p\u00e4rast mind tuli V\u00f5rru t\u00f6\u00f6le legendaarne dr Irja Lutsar. Irja aktiivsus, julge pealehakkamine ja head teadmised andsid v\u00f5imaluse minul v\u00e4ga raskest esimesest t\u00f6\u00f6aastat rahulikumalt j\u00e4tkata. Kolme aasta p\u00e4rast valmis Tartu lastehaigla nakkuskorpus ja 1982. aastal kutsuti Irja nakkuskorpust juhatama.
Teadmisi nappis ja 1985. aastal v\u00f5eti mind Tartu Lastehaiglasse kaheks aastaks kliinilisse ordinatuuri. Uuesti V\u00f5rru naastes tundsin, et l\u00f5putud \u00f6ised v\u00e4ljakutsed on v\u00e4ikese lapse k\u00f5rvalt kurnavad. 1990. aastal olin Tartus tagasi. Kuidagi m\u00e4rkamatult sain \u00f5ppetoolis assistendiks, kuigi esialgu arvasin kindlalt, et j\u00e4tkan lastehaiglas pigem kliinilist t\u00f6\u00f6d. Assistendi p\u00f5hit\u00f6\u00f6 on \u00f5petamine. Keskkooli l\u00f5petamisel vaagimisel olnud \u00f5petajaamet ja isapoolse vanaema \u00f5petajageenid olid vargsi minuni hiilinud. Esimestel aastatel tundus, et pean k\u00f5ik ja niipalju kui tean, kiiresti, konkreetselt ja k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega edasi andma. Hiljem \u00f5petasin juba rahulikumalt. 1990. aastast, mil \u00f5petamist alustasin, olen senini meenutanud ja kasutanud prof Tiina Talviku soovitust k\u00fcsida alati- miks?
1992. aastal astusin doktorantuuri. Teemaks s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste riskitegurid lastel. Minu juhendajaks oli dots Aino Paves. N\u00f5ustas ka prof Hans Akerblom Helsinki \u00fclikooli lastekliinikust. T\u00f6\u00f6 materjali kogumiseks tuli k\u00fclastada 20 kooli. Igas uuringukoolis k\u00e4isin 5-6 korda. N\u00f5usolekud, pereanamnees, toiduintervjuud, antropomeetrilised andmed, veeniveri-p\u00e4ris palju, millega tuli tegeleda. Uuringuks vajalikud veenivered v\u00f5tsin valdavalt ise. Helsinki lastekliinikus oli igas alal\u00f5igus doktorant ja oma meeskond. Meenutan s\u00fcdamesoojusega dotsent H. T\u00e4llit, kes minuga vahel kaasas k\u00e4is. Doktorantuuriaeg venis kuuele aastale. Kaitsmiseni j\u00f5udsin 1998. aastal.
Sellele j\u00e4rgnes minu k\u00f5ige ametite rohkem periood- lastearstide seltsi president, \u00fcldpediaatria osakonna juhataja ja alates 2003. aastast k\u00fcmme aastat pediaatria residentuuri \u00fcldjuhendaja. Sel tihedal perioodil ilmnes see miski, mis ilmselt ka kirjandusklassi viis. Loomingulisus otsis v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. S\u00fcnnip\u00e4evadeks, seltsi \u00fcritusteks, vahel kliiniku aastal\u00f5pu peoks- tegime laulus\u00f5nu, sekka m\u00f5ned n\u00e4idendid. \u00dcritasime iiri tantsu, etteasteid v\u00f5ru murdes.
Esimestest t\u00f6\u00f6aastatest alates igatsesin kokkuv\u00f5tlikku, konkreetset, kiiresti haaratavat tegevusjuhist mida valves saaks kasutada. N\u00f5ukogudeaegsed \u00f5pikud olid laialivalguvad ja kulus palju aega tekstist n\u00f6 tera leidmiseks. N\u00e4gin Soome haiglates valvearstile koostatud raamatuid-juhiseid. Lootsin, et need varsti ka meie arstide t\u00f6\u00f6lauale ilmuvad. L\u00f5puks otsustasin ise koostama hakata. Praeguseks on neid neli. Esimene \u00f5hinap\u00f5hine teatmik valmis 2003. aastal. Viimane 2019. aastal. Midagi nii tervistkahjustavat kui viimase keeletoimetaja muutuseettepanekutega toimetulek, ei kohanud ka keskkooli l\u00f5pus grammatikaeksamit tehes. K\u00f5ige elavamgi kujutlemisv\u00f5ime ei n\u00e4inud ette, et k\u00f5ik arvud, mis alla k\u00fcmne, peaksid olema s\u00f5nades v\u00e4lja kirjutatud. Selliseid tabeleid, nt antibakteriaalse ravi juhist, on raske ettegi kujutada.
\u00d5petamise soov laienes tudengitelt perearstidele ja alates 2002. aastast olen toimetanud paarik\u00fcmmet t\u00e4ienduskursust.
Poeg Martin on s\u00fcndinud mitme juhtiva ja tunnustatud neuroloogiga samal kuup\u00e4eval, kuid vaatamata juhtiva lasteneuroloogi soovitustele, Martin arstiks ei \u00f5ppinud. Doktorantuuri ajal sai ostetud arvuti. Nii kaasa Vambola kui Martin olid minu doktorit\u00f6\u00f6 andmesisestajad. T\u00f5en\u00e4oliselt siit saigi alguse arvutihuvi ja praegu on Martin edukas infotehnoloog.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tTiina Juhansoo<\/strong><\/span><\/div>


\"\"
Haridustee:<\/strong>
1959 \u2013 1970 \u00a0\u00a0\u00a0 Elva Keskkool
1970- 1976\u00a0\u00a0 Tartu \u00dclikool, arstiteaduskond, pediaatria osakond, pediaater
1976 \u2013 1977 \u00a0\u00a0\u00a0 Tartu Linna Kliiniline Lastehaigla, internatuur pediaatria erialal
1983 \u2013 1987\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 NL Meditsiiniakadeemia Pediaatria Teadusliku Uurimise Instituut, aspirantuur pediaatria erialal (laste kardioloogia)
2003 \u2013 2004 \u00a0\u00a0\u00a0 Tallinna \u00dclikool, kutsepedagoogika
2013 \u2013 2013 \u00a0\u00a0\u00a0 Tartu \u00dclikool, projekt \u201eArstid tervishoidu tagasi\u201d, \u00fcldarst
2014 \u2013 2018 \u00a0\u00a0\u00a0 Tartu \u00dclikool, t\u00f6\u00f6tervishoiu eriala residentuur, t\u00f6\u00f6tervishoiuarst
T\u00f6\u00f6tamine:<\/strong>
1974 \u2013 1976\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tartu Rajoonihaigla Elvas, meditsiini\u00f5de
1976 \u2013 1980\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 P\u00f5lva Rajooni Keskhaigla R\u00e4pinas, pediaater
1980 \u2013 1981\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Dobele Rajoonihaigla L\u00e4tis, pediaater
1981 \u2013 1981 \u00a0\u00a0\u00a0 Tartu Linna Kliiniline Lastehaigla, pediaater
1981 \u2013 1983 \u00a0\u00a0\u00a0 Tartu Riiklik \u00dclikool, pediaatria kateeder, assistent
1987 \u2013 2001\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tartu Riiklik \u00dclikool, arstiteaduskond, pediaatria kateeder \u2013 assistent, patoloogilise f\u00fcsioloogia kateeder \u2013 teadur, dekanaat \u2013 arendusn\u00f5unik.
2001 \u2013 2013 \u00a0\u00a0 Tallinna Meditsiinikool\/Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkool, \u00f5petaja, \u00f5ppej\u00f5ud, rahvusvaheliste suhte ja t\u00e4iskasvanute koolituse koordinaator, arendus- ja rahvusvaheliste suhete prorektor.
2014 \u2013 2017 \u00a0\u00a0\u00a0 EV Sotsiaalkindlustusamet, ekspertarst
2016- ...\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Qvalitas Arstikeskus AS \u00fcldarst, ekspertarst, t\u00f6\u00f6tervishoiuarst\/peaarsti aset\u00e4itja\/ekspertarst
2018 - ...\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 SA P\u00f5hja \u2013 Eesti Regionaalhaigla, kutsehaiguste ja t\u00f6\u00f6tervishoiu keskus, t\u00f6\u00f6tervishoiuarst
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus:<\/strong>
1986 \u2013 1994\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00dcli\u00f5pilaste teadusliku \u00fchingu pediaatria seltsi t\u00f6\u00f6d kureeriv \u00f5ppej\u00f5ud
1987 \u2013 2004 \u00a0\u00a0\u00a0 Eesti reumatoloogia Seltsi liige
1990 \u2013 1992 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00dcleliidulise probeemkomisjoni \u201eKarsiovaskulaarseed ja reumaatilised haigused lastel\u201d, liige\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0
1992 \u2013 2004\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tartu Riikliku \u00dclikooli Inimuuringute Komitee liige.
1998 \u2013 2004\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eesti Bioeetika N\u00f5ukogu liige
2001 \u2013 2002\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tallinna Meditsiinikooli tervishoiut\u00f6\u00f6taja teooria ja praktikaeksami ettevalmistava komisjoni liige
2001 \u2013 2001 \u00a0\u00a0\u00a0 Ilu- ja isikuteeninduse kutsen\u00f5ukogu liige
2002 \u2013 2005 \u00a0\u00a0\u00a0 Socrates\/Erasmus temaatilise v\u00f5rgustiku TENN koordinaator Talllinna Meditsiinikoolis
2002 \u2013 2013 \u00a0\u00a0\u00a0 Tallinna Meditsiinikooli\/Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkooli bioeetika komisjoni esimees
2002 \u2013 2011 \u00a0\u00a0\u00a0 Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkooli eetikakomitee esimees
2002 \u2013 2009\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Socrates\/Erasmus temaatilise v\u00f5rgustoku HENRE ja HENRE II esindaja Tallinna Meditsiinikoolis\/Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis
2005 \u2013 2013 \u00a0\u00a0\u00a0 European Assotion for International Education (EAIE) liige
2006 \u2013 2012 \u00a0\u00a0\u00a0 Riikliku programmi \u201eEestikeelsete k\u00f5rgkooli\u00f5pikute koostamine ja v\u00e4ljaandmine\u201d juhtkomitee liige
2008 \u2013 2013 \u00a0\u00a0\u00a0 Euroopas tervise- ja rehabilitatsioonialast haridust andvate k\u00f5rgkoolide konsortium COHEHRE Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkooli esindaja
2004 \u2013 2018\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tallinna Meditsiiniuuringute eetika Komisjoni liige
Projektides osalemine:<\/strong>
2001 \u2013 2006 \u00a0\u00a0\u00a0 Socrates Erasmus programmi koordinaator Tallinna Meditsiinikoolis\/Tallinna Tervishoiuk\u00f5rgkoolis
2002 \u2013 2005 \u00a0\u00a0\u00a0 Leonardo da Vimnci programmi projekt \u201eSecuritas Mare\u201d koordinaator Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis
2002 \u2013 2005\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Leonardo da Vinci programmi projekti \u201eprsonaalse treeningu integreeritud mudel kvaliteedi-, keskkonna s\u00e4\u00e4stlikkuse ja ohutuse tagamiseks haiglates ja tervise \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 asutustes \u2013 QUESTRAIN\u201d, koordinaator Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis
2004 \u2013 2004 \u00a0\u00a0\u00a0 Leonardo da Vinci programmi projekti \u201e\u00d5htuvalgus\u201d, projektijuht
2004 \u2013 2006 \u00a0\u00a0\u00a0 Leonardo da Vinci programmi projekti \u201eInteractive guiding \u2013 a new Approach - IGUANA\u201d, koordinaator Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis
2006 \u2013 2008 \u00a0\u00a0\u00a0 Leonardo da Vinci programmi projekti \u201e\u00d5ppematerjalid sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna \u00fcli\u00f5pilastele v\u00e4lisvahetuse sooritamiseks \u2013 ETM II\u201d , koordinaator Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis
2007 \u2013 2013 \u00a0\u00a0\u00a0 LLP\/Erasmus programmi koordinaator Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis
2008 - 2010\u00a0\u00a0\u00a0 Leonardo da Vinci innovatsiooni \u00fclekande projekti \u201eSocial and Healthcare Teachers against Violence, HEVI\u201d, koordinaator Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis
2009 \u2013 2010\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 NORDPLUS programmi projekt \u201eKoost\u00f6\u00f6 \u00f5enduse valdkonnas Soome, Rootsi, Norra ja Eesti vahel\u201d, koordinaator Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0
2009 - 2010\u00a0\u00a0\u00a0 Leonardo da Vinci programmi projekti \u201epatsiendi ootustele vastavad praktilised oskused hooldus\u00f5dedele\u201d koordinaator Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis
2009 \u2013 2013 \u00a0\u00a0\u00a0 NORDPLUS programmi projektide \u201eNorlys HE \u2013 2009 _ 1-16919\u201d koordinaator Tallinan Tervishoiu K\u00f5rgkoolis
2009 \u2013 2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 NORDPLUS programmi v\u00f5rgustiku \u201eTerviseedendus, \u00f5dede uus roll\u201d koordinaator Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis
2009 - Nordplus Nordcare intensiivkursuse \u201ePediatric health Carre and Promotion\u201d, \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 korraldusmeeskonna liige ja \u00f5ppej\u00f5ud
2012 - Nordplus Nordcare intensiivkursuse \u201eFamily Nursing and Cultural Diversity of Nursing\u201d,\u00a0\u00a0 korraldusmeeskonna liige.
Peale ametliku CV osa l\u00e4hen \u00fcle m\u00e4lestustele.
Panen kirja m\u00f5ned m\u00e4lestused, mis seostuvad Tartus oldud ajaga. Kasutan selle alusena loetud m\u00f5tet: \u201eInimesed on need, kes kannavad m\u00e4lestusi\u201d.
Esimene, kes meenub on dr Anfissa Vol\u00f5nkina. Meenub sellep\u00e4rast, et temal oli aega ja tahtmist istuda ja arutada patsiendi lugu l\u00e4bi iga s\u00fcmptomi. Ma ei ole kindel, et ma tollel ajal sain aru, kui v\u00e4\u00e4rtusliku \u00f5ppetunni ma tema k\u00e4est sain. See teadmine tuli k\u00fcll hiljem, kuid siiski juba siis, kui olin veel \u00fcli\u00f5pilane. Kui hilisemalt on vaja olnud \u00f5ppijale midagi seletada, siis olen ikka dr Vol\u00f5nkina peale m\u00f5elnud ja p\u00fc\u00fcdnud samamoodi k\u00e4ituda.
Pediaatria kateerist on dr Aino Paves see, kellest alustaksin. Olen siiani t\u00e4nulik toetuse eest Moskvas \u00f5ppimise perioodil. Tema oli see, kes ei pidanud paljuks s\u00f5ita mu eelkaitsmisele Moskvasse. M\u00e4letan seda kevadist aega ja seda toetavat tunnet, mida tema kohalolek andis.
Soojad tunded tekivad ka dr Helju T\u00e4llile m\u00f5eldes. T\u00e4nu temale sain mitmel korral Tallinnase nii, et ei pidanud oma kodust hakkama kella nelja ajal liikuma.
Dr Mai Maser oli see, kes l\u00fclitas mind rahvusvahelises projektis uurimist\u00f6\u00f6d tegema, ja tema k\u00e4est saadud teadmised on hiljem osutunud v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikeks.
Dr Tiina Talvik meenub suure lillekimbuga minu viimasel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval pediaatria kateedris ja hilisemate huvitavate diskussioonidega eetika konverentsidel.
Dr Tiina Vinni on tegelikult olnud kogu aeg olemas ja t\u00e4nu temale olen end ikka tundnud killukesena pediaatriast.
Tulles tagasi kateedrisse p\u00e4rast kandidaadikraadi kaitsmist Moskva Pediaatria Teadusliku Uurinimise Instituudist sain endale m\u00f5ned \u00fclesanded, mida tollal k\u00fcll eriti r\u00f5\u00f5muga ei v\u00f5tnud, kuid mis viisid mind kokku mitmete meenutamistv\u00e4\u00e4rt inimestega.
Esimesed on ajast, kui olin pediaatria \u00fcli\u00f5pilaste teadusliku seltsi kuraator. Ja m\u00f5lemad inimesed, kellest tahan r\u00e4\u00e4kida olid siis alles \u00fcli\u00f5pilased.
Need on Ave Minajeva ja Toomas Kivastik. Miks just nemad? Alustan Avest: nii t\u00f6\u00f6kat ja t\u00e4pset tegutsejat kui Ave, on teist raske leida. M\u00e4letan, et iga kord kui me leppisime uurimist\u00f6\u00f6 edasise tegevuse teatud ajaks kokku, oli tal k\u00f5ik enneaegselt tehtud. Kokkusaamise ajaks oli kaasas alati rohkem kui soovitatud. Avel oli ideid, julgust, aktiivsust ja v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6v\u00f5ime. Puutusin Avega kokku tema edasise t\u00f6\u00f6 ajal patof\u00fcsioloogia \u00f5ppetoolis ja ikka n\u00e4gin sedasama kiiret ja korrektset tegutsejat.
N\u00fc\u00fcd Toomasest. Kui Toomas sai pediaatria \u00fcli\u00f5pilaste teadusliku seltsi esimeheks, olid k\u00f5ik organisatoorsed probleemid alati lahendatud. Meeles on ta kui v\u00e4ga hea organiseerimisv\u00f5imega ja l\u00f5bus inimene. Tema juhitud \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de konverentse meenutan siiani kui v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4biviidud tegevusi.
M\u00f5lemad olid pediaatria seltsi \u00fcli\u00f5pilasjuhid ja alati on hea meel, kui leian kas teadusartikli v\u00f5i info haigla ehitusest, kus on nende osa.
Eraldi tooksin bioeetka komisjoni moodustamise protsessi, kus USAst \u00f5pingutelt naasnud dr Lembit Allikmets algatas m\u00f5tte uurimist\u00f6\u00f6de osas bioeetkakomisjoni vajalikkusest teadust\u00f6\u00f6d tegevas \u00fclikoolis. Esimese komisjoni koosseisu juhiks sai dr Arvo Tikk ja mina sekret\u00e4riks. See oli lisat\u00f6\u00f6, kus oli vaja t\u00f5lkida palju materjale, et saada aru, mida ja kuidas teised riigid selle valdkonnaga on teinud. Kuna see oli suure ajakuluga t\u00f6\u00f6, siis ajas vahel p\u00e4ris vihale. T\u00e4na aga v\u00f5in olla v\u00e4ga t\u00e4nulik nende teadmiste ja kontaktide eest inimestega, mida olen saanud t\u00e4nu nende k\u00fcsimustega tegelemisele.
Suured t\u00e4nud k\u00f5ikidele Tartu perioodi kolleegidele, kellest siin oli juttu ja neidst, kellest ei olnud, kuid keda m\u00e4letan ja t\u00e4nu kellele see periood elust oli huvitav ja meeldej\u00e4\u00e4v!<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKaja Julge<\/strong><\/span><\/div>

Arstiks saamisest ja arstiks ning \u00f5ppej\u00f5uks olemisest.<\/strong>
Elukutse valik<\/strong>
Kogu elu on t\u00e4is valikuid. Sinu leida on see \u00f5ige teeots ja kaaslased ning paika panna sihid. Algkoolis \u00f5ppides tahtsin saada \u00f5petajaks. Tegin kontrollt\u00f6id, sinisega kirjutasin, punasega parandasin. Koolit\u00f6\u00f6ga raskusi ei olnud ja oma osa oli ka eeskujudel, sest mu neljast t\u00e4dist kolm olid \u00f5petajad. Algklassides pidin angiinide t\u00f5ttu igal talvel m\u00f5ned n\u00e4dalad koolist puuduma ja lausa s\u00f5brasuhted kujunesid velskriga, kes k\u00e4is mulle penitsilliini s\u00fcste tegemas. Pudeleid kogunes p\u00e4ris rohkesti ja tegin neist v\u00e4rvipliiatsite tinadega vett toonides v\u00e4rvilised \u201erohupudelid\u201c. Apteegim\u00e4ng oli k\u00f6itev ja sellele lisandus ka nukkude s\u00fcstimine. Arstikutse imega tutvusin naabrinaise raske haiguse kaudu. Selgroo sarkoomi operatsiooni j\u00e4rgselt t\u00e4itis t\u00e4di Ida raviarsti ettekirjutusi t\u00e4ie p\u00fchendumusega. P\u00e4evas tuli k\u00e4ia tuhat sammu ja organismi tugevdamiseks s\u00fc\u00fca kausit\u00e4is sibulalauku. Mind usaldas Ida oma turja piirkonnast poolde selga ulatuva kiiritusest kahjustatud operatsiooniarmi \u00fcmbrust oksikort\u2019i v\u00f5i prednisolooni salviga m\u00e4\u00e4rima. Ida soovitus mulle oli \u00f5ppida proviisoriks. Praegu sellele tagasi m\u00f5eldes turgatas p\u00e4he, et kas n\u00f5uande p\u00f5hjuseks oli osaliselt ka see, et ravimid olid defitsiitne kaup nagu palju muudki.
Keskkooli ajal k\u00e4isin Noorte Meedikute Klubiga P\u00e4rnu haiglates toimuvat uudistamas. Meelde on j\u00e4\u00e4nud operatsioonide vaatamised ja esmaabi v\u00f5tete \u00f5ppimine. K\u00fclastasime ka Uut Anatoomikumi ja meelde on j\u00e4\u00e4nud Elise K\u00e4er-Kingissepp\u2019a \u00fctlemine, et loomadel tehtavad katsed on inimlikud.
\u00dclikooliaeg<\/strong>
Arstiteaduskonda astumine ei olnud seega enam h\u00fcpe tundmatusse. Regulaarne \u00f5ppimisharjumus oli mul olemas, kuid nii palju mehhaanilist meelde j\u00e4tmist, kui n\u00f5udis inimese anatoomia omandamine, oli paras katsumus. Kergemalt v\u00f5is hingata peale teise kursuse talvist sessi, kui ka pisimad luude k\u00f6brud ja vaod olid p\u00e4he taotud. Vanemate kursuste tudengitelt olin kuulnud, mida t\u00e4hendavad kolmanda kursuse patoloogiline f\u00fcsioloogia ja patoloogiline anatoomia. Nii m\u00f5nelegi olid patf\u00fcss v\u00f5i patanat eksmati p\u00f5hjuseks saanud.\u00a0
Et ma ei ole kunagi pikalt ette muretseja olnud, siis nautisin t\u00e4iega teise kursuse talvist vaheaega, sest r\u00e4\u00e4gitud \u00f5udused olid mu meelest m\u00e4gede taga. Siiani on silme ees k\u00f5ndimine l\u00e4bi talvise Tartu Leningradi mnt 89 (praegune Narva mnt) arstide \u00fchiselamust raudteejaama. Kukil oli 20-kilone seljakott ja kaenla all \u0160atrija puust m\u00e4esuusad. Ees oli esimene suusamatk koos geograafide ja geoloogidega L\u00f5una-Uuralitesse. Kuue \u00f5pinguaasta sisse mahtus palju matku, kokku lausa kolmteist. Parimatel aastatel sai k\u00e4idud talvisel vaheajal suusatamas, maip\u00fchade ajal s\u00fcstamatkal ja suvel m\u00e4gedes ronimas.
Esimese ja teise kursuse j\u00e4rel m\u00f6\u00f6dusid kaks kuud Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Ehitusmalevas ehk E\u00dcE-s, mis oli nii t\u00f6\u00f6- kui elukooliks. Keskkoolis saadud sekret\u00e4ri-asjaajaja kutsele lisandus troppija kutsetunnistus. Kuressaares sai tehtud eksam, kuidas kraana konksud betoonploki k\u00fclge kinnitada ja ehitusel ohutult toimetada. Ohutus j\u00e4i aga igap\u00e4evategemistes teisej\u00e4rguliseks kui kraananoole otsas rippuvas segukastis seistes v\u00e4etisehoidla tormilaudu v\u00e4rvisin v\u00f5i kaheksa meetri k\u00f5rgusel roovilattidel k\u00f5ndides eterniitplaate tassisin. Malevas sai lisaks piimale, mahlale, teele ja kohvile ka Ungarimaalt p\u00e4rit Murfatlarit proovitud, mis oli justnagu veini s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks. H\u00e4da sunnil \u00f5ppisin ka suurele seltskonnale s\u00fc\u00fca tegema. Kui k\u00e4tte antakse seak\u00fclg v\u00f5i kitkutud kanad ning s\u00f6\u00f6ta tuleb 15 n\u00e4ljast ehitajat, palju valikuv\u00f5imalusi ei ole. Hommikune mannapuder j\u00e4i kord k\u00fcll veidi lurriks, kuid seda parem oli \u00fclej\u00e4\u00e4k l\u00f5unase kisselli k\u00f5rvale.
T\u00f6\u00f6koha valik<\/strong>
\u00dclikooli l\u00f5petamine 1981. aastal t\u00e4hendas j\u00e4llegi valikute tegemist. Kas j\u00e4tkata ainult arstina v\u00f5i kombineerida seda \u00f5petamise ja teaduse tegemisega? Olen ikka eelistanud mitme asjaga \u00fcheaegselt toimetamist. \u00dchest t\u00fcdinedes on v\u00f5imalus teisega tegeleda ja l\u00f5puks mitmele asjale punkt panna v\u00f5i kriips alla t\u00f5mmata. Nii on mul korraga kindlasti rohkem kui \u00fcks toidupott pliidil ja lisaks midagi ahjus k\u00fcpsemas ning samamoodi aiamaal \u00fcheaegselt mitme peenra rohimine pooleli. Kui porgandite harvendamine kangesti t\u00fc\u00fctuks muutub on kangesti m\u00f5nus vahepeal sibulapeenra kallal nokitseda. R\u00f6\u00f6pr\u00e4hklemisel on oma head ja vead. Kui see on aga sinu loomus, siis see lihtsalt on nii ja \u00fcmbertegemisele ei kuulu.
Algaja arsti ja \u00f5ppej\u00f5una<\/strong>
Esimeseks t\u00f6\u00f6kohaks oli mul Oru t\u00e4nava lastehaiglas kardioloogia ja reumatoloogia osakond, mida juhatas suurte kogemustega dr Asta Uibo. Lisaks haigetega tegelemisele v\u00f5tsin \u00f5htuti kaasa paki EKG-id, et neid m\u00f5\u00f5ta ja hinnata. Lunini t\u00e4nava nakkuskorpuse valmides oli p\u00e4evi, kui \u00fches haiglas l\u00f5petasin hommikul valve ja tormasin teise majja tudengitele praktikumi tegema. Kiirustades vales kohas raudteed \u00fcletades maksin \u00fckskord ka trahvi. Lohutasin end m\u00f5ttega, et oli kuu l\u00f5pp ja ilmselt aitasin t\u00e4ita trahvija kuunormi, et ta ikkagi ausalt oma palga v\u00e4lja teeniks.
Elu esimese praktikumi tegin endast vanematele spordimeditsiini osakonna tudengitele ja seda vene keeles. M\u00f5tlesin \u2013 kui selle tehtud saan, siis edasine on juba kukepea. \u00d5petada tuli lastehaiguste propedeutikat, pulmonoloogiat, kardioloogiat, nakkushaigusi jm. Astmaga patsiendid olid haiglas uuringutel kuni n\u00e4dala. Ainu\u00fcksi nahateste tehti skarifikatsiooni meetodil kolmel erineval p\u00e4eval \u2013 toitudega, bakteriaalsete ja epidermaalsete allergeenidega ning toatolmu ning \u00f5ietolmudega. Praegu on ambulatoorseks konsultatsiooniks ette n\u00e4htud pool tundi, mille sisse peaksid mahtuma anamneesi kogumine, kliiniline l\u00e4bivaatus, nahatestide tegemine ja\/v\u00f5i vereproovi v\u00f5tmine, spirograafia tegemine, FeNO m\u00f5\u00f5tmine, ravimite kasutamise \u00f5petamine, retseptide kirjutamine ja n\u00f5ustamine, mida elustiilis vaja \u00fcmber korraldada. Tegelikkuses saame hakkama 1\u20131,5 tunniga.
Nakkushaiglas olid \u00fches tiivas kolm korrust seedetrakti infektsioonidega patsientidele ja teises tiivad kolm korrust hingamisteede infektsioonidega haigetele. D\u00fcsenteeria hooaeg algas tavaliselt augustis kui m\u00fc\u00fcgile j\u00f5udsid l\u00f5unapoolsetest vabariikidest p\u00e4rit arbuusid ja sellega seoses ka k\u00f5huh\u00e4dad, mille p\u00f5hjuseks kas\u00a0Shigella sonnei\u00a0<\/em>v\u00f5i\u00a0Shigella flexneri<\/em>. Patsiendid olid ravi j\u00e4rgselt kolme bakterikasvuta nn puhta proovi ootel haiglas kuni 3\u20134 n\u00e4dalat. Kellelegi ei tulnud m\u00f5ttessegi, et kopsup\u00f5letikku v\u00f5i bronhiiti v\u00f5iks kodus ravida. Siinkohal on tahtmine \u00f6elda \u2013 olid ajad, olid kombed.
Teaduse tegemine<\/strong>
Teaduse tegemist alustasin prof Raivo Uibo juhendamisel Toomel sisekliiniku keldris immunoloogia laboris. Uurisin piimavastaste antikehade teket esimesel eluaastal. ELISA plaadid sai IgA ja IgG antikehade m\u00e4\u00e4ramiseks ise ette valmistatud ja konjugaadi t\u00f5i Raivo Soomest. IgE m\u00f5\u00f5tmise testkomplektidel k\u00e4isin aga ise j\u00e4rel P\u00f5hja-Kaukaasias Stavropolis. Sinnas\u00f5it sattus 1988. aastal 7. detsembrile, mil toimus Armeenias Spitaki maav\u00e4rin ja mille v\u00f5imsus oli v\u00f5rreldav k\u00fcmne Hiroshima plahvatusega. Pean tunnistama, et ei ole enne ega p\u00e4rast seda eesoleva lennus\u00f5idu p\u00e4rast sedav\u00f5rd\u00a0 muretsenud kui siis seda tegin.
Vereproovid uuringuteks said kogutud s\u00fcnnitusmajas ja seal m\u00f6\u00f6dusid p\u00e4evad ja m\u00f5nikord ka \u00f6\u00f6d, sest nabav\u00e4\u00e4diveri tuli koguda kohe peale lapse s\u00fcndi ja \u00e4mmaemandal ei tarvitsenud see muude t\u00e4htsamate toimetamiste seas \u00fcldse meelde tulla. Kui s\u00fcnnitustoast kisa kostus siis kohale tormasin ikka p\u00f5him\u00f5ttel, kel janu, sel jalad. Lisaks olid vereproovide kogumised s\u00fcnnitusmajas enne lapse kojuminekut nii emalt kui lapselt, rinnapiimade proovid ja korduvad vereproovid 6, 12 ja 24 kuuselt.
Uuringumaterjali kogumine, anal\u00fc\u00fcsimine, andmete t\u00f6\u00f6tlus ning artiklite ja kirjutamine j\u00f5udsid etappi, et valmis sai ka venekeelne kandidaadit\u00f6\u00f6. Moskvasse seda kaitsma ma aga ei l\u00e4inud, sest Eesti sai vabaks, meie perre s\u00fcndis kolmas laps, teaduse tegemine j\u00e4tkus uutes tingimustes ning sedapuhku oli vaja teha doktorit\u00f6\u00f6. Olen v\u00f5rrelnud suuremahulise doktorit\u00f6\u00f6 valmimist lapse kooliealiseks kasvatamisega. On ka lihtsamaid ja kiiremaid viise dissertatsiooni kaante vahele saamiseks, aga sel juhul on tegemist v\u00e4iksema mahuga t\u00f6\u00f6ga, oluliste abij\u00f5ududega v\u00f5i teadust\u00f6\u00f6 on p\u00e4evade p\u00f5hisisuks. Haiglat\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt artiklite kirjutamine on keeruline, sest esmat\u00e4htsad on sel juhul ikkagi patsiendid.\u00a0
Rahvusvahelised publikatsioonid on CV-s v\u00e4ga olulised, kuid minu hinnangul ei ole v\u00e4hem t\u00e4htsad eestikeelsed eriala artiklid, mis publitseeritud Eesti Arstis, Lege Artises, Perearstis, Hambaarstis, Apteekris jt erialaseltside v\u00e4ljaannetes. Viimastel aastatel olen panustanud Eesti Allergialiidu kaudu ka elanikkonna allergialasesse koolitusse. Kipume kurtma, kuidas k\u00fcll inimesed ei tea nii laialt levinud allergiahaiguste kohta p\u00f5hit\u00f5desid. Siinkohal on m\u00f5istlik l\u00e4htuda \u00fctlemisest \u2013 kus viga n\u00e4ed laita, seal tule ja aita!
Et olen s\u00fcnnil kaasa saanud optimismi geeni, siis \u00f5nneks ei kipu ma keerulisi olukordi \u00fcle dramatiseerima. Kui kuidagi ei saa, siis KUIDAGI ikka saab ja p\u00f5hiline \u2013 miski ei parane muretsedes!
Olen saanud end t\u00e4iendada paljudes haiglates v\u00e4ga erinevates riikides ning osaleda teadusettekannetega Eestis, veelgi rohkem aga rahvusvahelistel kongressidel. T\u00f6\u00f6tan koos meeldivate kolleegidega. Mul on tore pere ja t\u00e4nu paljudele hobidele ning piisavale ettev\u00f5tlikkusele on mulle t\u00e4iesti arusaamatu ja v\u00f5\u00f5ras m\u00f5iste \u2013 igavus. Julgen tunnistada, et olen \u00f5nnelik siin ja praegu.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tInna Justus<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin 27.03.1947 Tallinnas. L\u00f5petanud Tallinna 6. keskkooli\u00a0 1966 a ,mis andis ka meditsiin\u00f5e kutse. See v\u00f5imaldas mul t\u00f6\u00f6tada\u00a0 1966-1967 Tallinna I Lastehaiglas, mille kohal laiub praegu hotell \u201eViru\u201c. 1967 astal astusin TR\u00dc arstiteaduskonna\u00a0 vastavatusse pediaatria osakonda, mille l\u00f5petasin 1974. a ja internatuuri \u00a01975. a 1976. a alustasin t\u00f6\u00f6d Tartu linna Lastehaigla polikliinikus jaoskonnapediaatrina. Sel ajal tuli lisaks ambulatoorsele vastuv\u00f5tule teha ka koduvisiite ja nende arv \u00fches p\u00e4evas k\u00fc\u00fcndis mitte v\u00e4ga harva \u00fcle 30 visiidi. Lapsi pidi teenindatavas jaoskonnas olema ca 1000. Kuna minu jaoskond oli vananeva elanikkonnaga piirkonnas, mis laius raudteest paremal pool Riia t\u00e4navat kuni linna piirini, siis oli see hea f\u00fc\u00fcsiline koormus. Abiks oli siiski ka polikliiniku auto. Jaoskonnas t\u00f6\u00f6tamine j\u00e4i l\u00fchikeseks, sest tekkis vajadus teise r\u00f6ntgenoloogi j\u00e4rele ja dr H. Preem arvas, et selleks sobiksin just mina. Olen talle selle eest v\u00e4ga t\u00e4nulik, sest paremat eriala enda jaoks ei oska ma ette kujutada.
1976 a alustati Tartus prof Erich Kuusi algatusel r\u00f6ntgenoloogia spetsialiseerumise kursustega. Enne seda oli spetsialiseerumine v\u00f5imalik kas Moskvas v\u00f5i Leningradis. Pean oma p\u00f5hiliseks\u00a0 mentoriks Ilmar Vello Novekit, kes oli Eestis esimene laster\u00f6ntgenoloogia arendaja.
Alates 1977. aastast siiani t\u00f6\u00f6tan r\u00f6ntgenoloogina, uue nimega radioloogina SA T\u00dcK\u00a0 Lastekliinikus, olles k\u00fcll struktuuri\u00fcksuste \u00fcmberkohandamise j\u00e4rgselt\u00a0 SA T\u00dcK Radioloogia kliiniku t\u00f6\u00f6taja. Mitmest radioloogia harust olen truuks j\u00e4\u00e4nus konventsionaalsele lasteradioloogiale. Ja seda \u00f5petanud radioloogia ning pediaatria residentidele.
Algusaastatel oli t\u00f6\u00f6 r\u00f6ntgenoloogina klassikaliselt pimedas kabinetis ja aparatuur oli nii vana, et r\u00f6ntgentoru vajas vahepeal jahutamist. R\u00f6ntgenfilmide v\u00e4hesuse t\u00f5ttu tegime kopsup\u00f5letiku kahtlusega\u00a0 lastel r\u00f6ntgenl\u00e4bivalgustusi ja neid oli massilise haigestumise ajal vahest ka 50 ja enam l\u00e4bivalgustus \u00fchel p\u00e4eval. R\u00f6ntgenfilmide nappuse t\u00f5ttu\u00a0 l\u00f5igati see v\u00e4ikseks, vastavalt lapse ja \u00fclesv\u00f5etava piirkonna suurusele.
Aja m\u00f6\u00f6dudes tuli uuem aparatuur ja valges kabinetis sai elektronoptilise muunduriga t\u00f6\u00f6d teha alates kolimisest vastvalminud Tartu lastehaigla Infektsioonkorpusesse 1982. aastal. Kabinet t\u00f6\u00f6tas siin kuus p\u00e4eva n\u00e4dalas kl 8-19-ni. P\u00fchap\u00e4eval ja \u00f6\u00f6 ajal oli arst ja r\u00f6ntgenlaborant v\u00e4lja kutsutav piipariga. Hiljem v\u00f5isin olla kodus ja r\u00f6ntgenfilm m\u00e4rjana ja raami peal saadeti taksoga mulle koju ja siis vastus taksiga tagasi haiglasse.
Asjad muutusid kardinaalselt alates 2007. aastast, kui tekkis IMPAX- radioloogiliste uuringute arhiveerimise s\u00fcsteem ja juba varem arvututesse l\u00e4inud uuringuid oli n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik hinnata kodusest arvutist. Ja nii olengi t\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal vastanud laste, eriti vasts\u00fcndinute r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tteid siiani.
Korduvalt olen oma teadmisi ja oskusi t\u00e4iendanus sta\u017eeerimisega Soomes , osalenud Euroopa ja \u00dclemailmsetel lasteradioloogide j\u00e4tku\u00f5ppe kursustel ja kongressidel alates 1991a. Stockholmis, Jeruusalemmas, Montrealis, Luganos, Pariisis, Barcelonas, Lissabonis, Oslos, Viinis,\u00a0 Londonis, Heidelbergis, Chicagos.
On olnud \u00f5nne t\u00f6\u00f6tada koos toredate lasteradioloogiale p\u00fchendunud\u00a0 kolleegidega:\u00a0 Rainer\u00a0 Uibo, Aivar Selge, Luisa Dmitrit\u0161enko, Heleri\u00a0 Konik ja Mare Lintrop.
Mare Lintropi s\u00fcgavad erialased teadmised radioloogias ning haiguste etioloogia ja kliinilise pildi tundmine, on teinud temast n\u00f5utava konsultandi mitte ainult meie kliinikus.
Meie igap\u00e4evased abilised r\u00f6ntgentehnikud Tiia Kuul,\u00a0 Eda Reinhold, Tiiu N\u00f5mmik ning hooldaja Niina \u0160akirova on aastatega omandanud erilise oskuse lastega t\u00f6\u00f6tamisel.
2014a. renoveeritud r\u00f6ntgeni kabinet sai sisustatud tipptehnoloogilise t\u00e4isdigitaalse v\u00e4ikese kiirguskoormusega aparaadiga, mis on esimene omataoline P\u00f5hjamaades. Uue aparaadiga saab teha nii r\u00f6ntgenipilte kui l\u00e4bivalgustusi. Selle r\u00f6ntgeniaparaadi kaasaegne \u00fclesehitus v\u00e4hendab nii meie v\u00e4ikestele patsientidele kui .ka personali kiirguskoormust.
2017 a lisandus ka t\u00e4isdigitaalne palati r\u00f6ntgenaparaat.
Abielus, kahe t\u00fctre ema ja viie lapselapse vanaema.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tAnneli Kolk<\/strong><\/span><\/div>

Olen p\u00e4rit Eesti s\u00fcdamest T\u00fcrilt. S\u00fcnniaeg: 08.10.1953.
L\u00f5petasin T\u00fcri Keskkooli 1972 a.
Tartu \u00dclikool, Arstiteaduskond, pediaatria eriala, 1978 a. (kiitusega)
Tartu Kliiniline Lastehaigla, internatuur pediaatria erialal, 1979
Tartu Kliiniline Haigla internatuur neuroloogia erialal 1981 a.
\u00dclikooli 3.kursusest alates osalesin neuroloogia ringi t\u00f6\u00f6s, kus valmis 2 v\u00f5istlust\u00f6\u00f6d vasts\u00fcndinute kongemitaalsete reflekside alal, 1 venekeelne t\u00f6\u00f6 suunati \u00fcleliidulisele \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de konkursile Moskvasse, kus see j\u00e4i kadunuks. Neuroloogiaring oli v\u00e4ga stimuleeriv nii teadus kui suhtlustasandi raames.
Akadeemilised kraadid<\/strong>:
Meditsiinikandidaat (n\u00fc\u00fcd PhD), neuroloogia erialal 1984.a.,
Doktorikraad (Ph.D) ps\u00fchholoogia erialal, 2001.a.
Erialane kvalifikatsioonikategooria<\/strong>
I kategooria neuroloogia erialal 1997. a, neurops\u00fchholoog 2001.a, kognitiiv-k\u00e4itumisterapeut 2002.
Vanem-arst \u00f5ppej\u00f5ud alates 2008. Lasteneuroloog, uuesti sertifitseeritud 2015.a.
Teenistusk\u00e4ik on olnud seotud lasteneuroloogia arengu ja arendamisega<\/strong>
08.1978-07.1979: T\u00dc Lastekliinik, arst-intern
08.1979-08.1981: T\u00dc Lastekliinik, lasteneuroloog
09.1981-05.1984: T\u00dc, arstiteaduskond: neuroloogia kateeder, aspirant
10.1984-04.1989: Tartu Kliiniline Haigla neuroloog\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0
04.1989-08.1994:\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tartu Kliiniline Haigla (Maarjam\u00f5isa Haigla) Tserebraalparal\u00fc\u00fcsiga laste taastava ravi osakonna\u00a0 juhataja
08.1994-09.1998: T\u00dc Lastekliinik, neuroloog, samast ajast doktori\u00f5pe T\u00dc Filosoofia Teaduskonna Ps\u00fchholoogia osakonnas
09.1998-05.1999\u00a0\u00a0 T\u00dc Lastekliinik erakorraline teadur ja arst-\u00f5ppej\u00f5ud neuroloogia erialal
10.2001- 2020T\u00dc Arstiteaduskond neurops\u00fchholoogia eriala vanemteadur (1,0)
Alates jaan 2021T\u00dc Arstiteaduskond neurops\u00fchholoogia eriala kaasprofessor
\u00a006.2002- 09 2011.\u00a0 SA T\u00dcK Lastekliiniku neuroloogia ja neurorehabilitatsiooni osakonna juhataja (0,5 koormus)
02.09.2011-k.a\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 SA T\u00dcK Lastekliinik,\u00a0<\/strong>vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud neuroloogia
Teadust\u00f6\u00f6 ja arendustegevus<\/strong>
Peamised uurimisvaldkonnad:
1.Kognitiivne ja sotsiaal-emotsionaalne areng n\u00e4rvis\u00fcsteemi kahjustusega lastel, kognitiivse defitsiidi diagnostika. Ajutraumaga laste sotsiaal-emotsionaalne areng, vanuse ja soo-spetsiifilised riskik\u00e4itumised, kognitiivne profiil enne ja p\u00e4rast traumat Sotsiaalsete oskuste\u00a0 ja sotsiaalse kompetentsi h\u00e4ired omandatud ajukahjustusega lastel, seos kognitiivse defitsiidiga.
Kolk, Anneli; Saard, Marianne; Kallakas, Triin; Sepp, Kirsi; Pertens, Lisanna; Kornet, Kai. Structured Model of Neurorehab: Modern Multitouch Technology and Virtual Reality Platforms for training Socio-Cognitive Deficit in Children with Acquired Brain Injury. (2018) Applied Neuropsychology: Child.
Eesti Arst: 2015 13th International Conference of Baltic Child Neurology Association
Neurodevelopmental Outcome After Neonatal and Presumed Perinatal Stroke at Preschool- to Early School-Age. Silva L\u00f5o, Mairi M\u00e4nnamaa, Rael Laugesaar, Pilvi Ilves, Dagmar Loorits, Tiiu Tomberg, Anneli Kolk, Inga Talvik, Tiina Talvik, Leena Haataja, li.63
Kaldoja ML, Kolk A (2015). Does Gender Matter? Differences in Social-Emotional Behavior Among Infants and Toddlers Before and After Mild Traumatic Brain Injury: A Preliminary Study. Journal of Child Neurology, 30 (7), 860\u2212867, 0883073814544705.
Generalized effect of cognitive neurorehabilitation in children with epilepsy based on parental feedback Kolk, A.; P\u00f5lder, A.; Parik, C.-K.; Bachmann, M. ; Pertens, L. ; Saard, M. BCNA Tartu 13-16.05.2015
Does gender matter? Pre- and post injury gender differences in social-emotional behaviour among infants and toddlers with mild traumatic brain injury. Child Neurology 2014 August 20: 1-8 The American Academy of Clinical Neuropsychology, AACN 12th annual conference June 25 through June 28, 2014,\u00a0 New York The efficacy of modern computer-assisted cognitive rehabilitation in remediation of attention and visuospatial functions in children with epilepsy Kaldoja, ML., Saard, M., Teeveer, OK., Pertens,L., Parik, CK., Kolk, A.
Margus Ennok, Liina Vahter, Anneli Kolk NEUROPSUHHOLOOGIA EESTIS: HETKESEIS JA TULEVIKUVAATED Eesti Arst 2014; 93(5):289\u2013290
Kaldoja, ML., Saard, M., Teeveer, OK., Pertens,L., Parik, CK., Kolk, A.
Correlation between social competence and neurocognitive performance in children with epilepsy 2014. Child the International Neurology Congress (ICNCA) 2014-05-04 at Foz do Iguacu. Brasiilia
Toome, L.; Varendi, H.; M\u00e4nnamaa, M.; Vals, MA.; T\u00e4navsuu, T.; Kolk, A. (2013). Follow-up study of 2-year-olds born at very low gestational age in Estonia. Acta Paediatrica, 102 (3), 300\u2212307, apa.12091.
Kaldoja, Mari-Liis; Kolk, Anneli (2012). Social-emotional behaviour in infants and toddlers with mild traumatic brain injury. Brain Injury, 26, 1005\u22121013.
Kolk, A.; Talvik, T. (2002). Cerebral lateralization and cognitive deficits after congenital hemiparesis. Pediatric Neurology, 27 (5), 356\u2212362.
2. Neurops\u00fchholoogiline h\u00e4ire(te)-p\u00f5hine rehabilitatsioon lastel FORAMENRehab programmiga; neurops\u00fchholoogilise sekkumise uute mudelite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja rakendamine lastel. Uue LED ekraaniga puutetundliku lauale, mis p\u00f5hineb windows operatsioonis\u00fcsteemil, vajalike rakenduste loomine. Pediaatrilise neurorehabilitatsiooni v\u00e4ljaarendamine kognitiivse ja sotsiaal-emotsionaalse defitsiidi ravis rakendades uusi tehnoloogilisi vahendeid: puutetundlikud lauad, VR platformid, humanoid Pepperi.- projekt Projekt: Sotsiaalsete oskuste ja eestikeelse suhtlusk\u00f5ne arendamine n\u00e4rvis\u00fcsteemi kahjustusega lastel kasutades suhtlemisroboteid
3. Lapse-ea insuldi epidemioloogia, aju vaskulaarsete haiguste riskifaktorite uuring: insult ja migreen, laste peavalude uuring. Laste ajuinsuldi kaugtulemuse hindamine ja aju plastilisuse uurimine k\u00f5nekeskuse lokalisatsiooni m\u00e4\u00e4ramisega fMRT meetodil ajuinsuldi l\u00e4biteinud lastel.
5. Epilepsiale kaasuvad kognitiivsete h\u00e4irete diagnoosimine ja neurops\u00fchholoogiline taastusravi
Relationship between social competence and neurocognitive performance in children with epilepsy. Triin Raud, Mari-Liis Kaldoja, Anneli Kolk (2015) Epilepsy & Behavior Volume 52, Part A, November 2015, Pages 93\u2013101
6. Laste haiglahirmu ja stressi v\u00e4hendamine. Terapeutiline m\u00e4ng, hologrammid, vanemate ja arstitudengite harimine sellel alal.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tJaanika Kuld<\/strong><\/span><\/div>

2007-.. SA T\u00dcK Lastekliiniku neonatoloogia osakonna arst-\u00f5ppej\u00f5ud
2005-2007 P\u00f5lva Haigla \u2013 lastearst
2003-2007 SA T\u00dcK Lastekliiniku \u2013 valvearst, kooliarst
1996-1997 Ida-Virumaa Iisaku ja Alaj\u00f5e vallaarst, lastearst, \u00fcldarst
1994-1996 Ida-Virumaa J\u00f5hvi Lastehaigla ja J\u00f5hvi polikliiniku lastearst, \u00fcldarst
Haridustee
1994-1995 ja 1997-2003 Tartu \u00dclikool \u2013 pediaatria residentuur, sinna j\u00e4\u00e4b ka t\u00fctarde s\u00fcnd
1992-1994 2-aastane \u00fcldinternatuur Tartus
1985-1992 alustatud pediaatria ja l\u00f5petatud ravi erialal Tartu \u00dclikooli arstiteaduskond
Kuulun alates \u00a02007. a Eesti Perinatoloogia Seltsi, 1997. a Eesti Lastearstide Seltsi, 1997 a Eesti Arstide Liitu.
Haiglas t\u00f6\u00f6tamist alustasin, nagu paljud minu kolleegidki, \u00f5piajal sanitarina ja seej\u00e4rel med\u00f5ena. Arstitee algas J\u00f5hvi Lastehaiglas ja lisaks polikliinikus \u00fcldarstina, j\u00e4tkus Iisakus ja Alaj\u00f5el pere- ja vallaarstina. P\u00e4rast pediaatria residentuuri l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tasin Tartus ja P\u00f5lvas nii Haigla- kui kooliarstina.
Tartusse neonatoloogia osakonda, minu unistuste t\u00f6\u00f6d tegema, kutsus Heili Varendi mind aastal 2007.
Oma t\u00f6\u00f6s olen ma enim p\u00fchendunud s\u00fcgavalt enneaegsena s\u00fcndinud laste ravile ja perekesksele k\u00e4sitlusele.\u00a0 K\u00f5ige rohkem pakub mulle huvi laste toitmisega seotud probleemidele lahenduste otsimine. Selles vallas p\u00fc\u00fcan end erialakirjandusega kursis hoida, olen k\u00e4inud rahvusvahelistel konverentsidel ja koolitustel, tegelen igap\u00e4evaselt lapsevanemate n\u00f5ustamise ja toetamisega rinnapiimaga toitmise motiveerimiseks. Kui aastal 2012 oli meie osakonna s\u00fcgavalt enneaegsena s\u00fcndinud lastest haiglast koju minnes 22% rinnapiimatoidul, siis alates 2013. a juba 56% ja viimastel aastatel on see osakaal suurenenud, k\u00f5ikudes 60-70% vahel.
Mida aasta edasi, seda enam on saanud mulle oluliseks teadmiste jagamine noortele kolleegidele, nagu t\u00f6\u00f6tamise algusaastatel \u00f5petasid mind suure t\u00f6\u00f6kogemusega lastearstid Piret K\u00fclasepp ja Eha Kallas, samuti alati energiast pakatav s\u00e4rasilmne dr Marja-Liis M\u00e4gi, kes justkui andis mulle nagu teatepulga \u00fcle oma erilise armastuse s\u00fcgavalt enneaegsete laste vastu.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tJelena Kuznetsova<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin 31.juulil 1972. Kasvasin Narvas. Suved veetsin kaunis mere\u00e4\u00e4rses Narva-J\u00f5esuu laagris v\u00f5i vanaema maakodus. Koolis olin tugev matemaatikas ja \u00fcldse reaalainetes. Vabal ajal seevastu \u00f5ppisin akordioni m\u00e4ngu (mis j\u00e4i kahjuks l\u00f5petamata) ning tegelesin peotantsuga. Keskkooli l\u00f5petasin Narvas 1989. aastal. Keskkooli l\u00f5puklassides tekkis mul suur huvi pediaatria vastu ehkki meie peres meditsiiniga seotud inimesi polnud. Nii l\u00e4ksingi \u00f5ppima Leningradi Pediaatria Instituuti, kuhu mind kohe ka vastu v\u00f5eti. Seal t\u00f6\u00f6tasin viimastel kursustel ka meditsiini\u00f5ena laste nakkushaiglas.
\u00dchiskonnas oli sel ajal suurte muutuste ja murrangute aeg. Lagunes N\u00f5ukogude Liit, Eesti saavutas iseseisvuse. Minagi alustasin \u00f5ppimist Leningradis, l\u00f5petasin Peterburis. Tulin tagasi Eestisse pediaatri diplomiga. Kuna k\u00f5ik oli muutnud, ei olnud arstina t\u00f6\u00f6le asumine kohe v\u00f5imalik. V\u00f5tsin vastu noorema \u00f5e ametiposti Narva Haigla anestesioloogia osakonnas.\u00a0 Seal hakkas mulle meeldima anestesioloogia. Esimese sammuna anestesioloogiks p\u00fcrgimisel tuli l\u00e4bida internatuur Tartu \u00dclikoolis. Internatuuri\u00a0 l\u00f5petasin aastal 1998. Edasi oli aeg astuda residentuuri. Kaalusin siis veelkord nii pediaatriat kui anestesioloogiat, valituks j\u00e4i siiski anestesioloogia. Aastal 2001 sain anestesioloogi\u00a0 diplomi.
Samal aastal alustasin t\u00f6\u00f6d Narva Haiglas anestesioloogina. Elasin tegelikult sel ajal oma abikaasa ja pojaga Tartus. Kuna t\u00f6\u00f6le s\u00f5it oli pikk, siis otsisin erialast t\u00f6\u00f6d Tartus. Leidsin lasteintensiivravi osakonna. Siin olen ma t\u00f6\u00f6tanud aastast 2003, lisaks samal ajal olen s\u00f5itnud kiirabi lastereanimobiiliga. Mul on v\u00e4ga hea meel, et t\u00f6\u00f6tan sellises kohas, mis \u00fchendab m\u00f5lemad erialasid, millest unistasin ning mida \u00f5ppisin.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEndla K\u00f6\u00f6bi<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin 21. augustil 1940. aastal Paide maakonna haiglas. Minu kodu asus Ambla alevikus J\u00e4rvamaal. Minu vanemad olid seal kooli\u00f5petajad. Isa Jaan Saarend matemaatika, f\u00fc\u00fcsika ja laulmise \u00f5petaja ning ka laulukoorijuhataja, ema Helmi Saarend eesti ja vene keele \u00f5petaja. Olin perekonna kolmas laps. Minu lapsep\u00f5lveaastad olid keerulised ja r\u00f5\u00f5mutud. Isa oli kohaliku hariduse ja kultuuri ja muude \u00fchiskondlike tegevuste eestvedaja, kuulus ka kohalikku omakaitsesse. Eelnevast l\u00e4htudes oli ta kogu s\u00f5jaaegse- ja j\u00e4rgse perioodi kuni surmani 1953. aastal pidevalt n\u00f5ukogude v\u00f5imumeeste poolt tagakiusatud. Tal keelati t\u00f6\u00f6tamine hariduse- ja kultuurivallas, mist\u00f5ttu ta vallandati ka koolidirektori ja \u00f5petaja ametikohalt. Minu jaoks t\u00e4hendas see aga korduvat elukoha ja koolide vahetust, \u00f5ppisin Amblas, K\u00e4rus, Nissis. Keskhariduse sain Tallinna 7. Keskkoolist, mille l\u00f5petasin 1958. aastal.
Kuna mul keskkooli l\u00f5petamisel ei olnud kindlat valikut edasi\u00f5ppimiseks, l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6le Tallinna Puukooli aiandisse ja siis Tallinna Vabariiklikku IV Haiglasse sanitariks. 1. septembril 1960. aastal\u00a0 asusin \u00f5ppima Tartu Riikliku \u00dclikooli arstiteaduskonda. Neljandal kursusel valisin v\u00f5imaluse \u00f5ppida lastearstiks, mis sel ajal oli t\u00e4iendavaks kursuseks p\u00f5hi\u00f5ppele. Meie \u00f5petajateks olid dotsent Leida Keres, assistendid Helju T\u00e4lli ja Lia Sildver, dr Maido Luts. Meid innustati osalema \u00fcli\u00f5pilaste uurimist\u00f6\u00f6s. Mina uurisin laste toitmist. 1966. aastal l\u00f5petasin \u00fclikooli ja sain suunamise pediaatrina V\u00f5ru Rajooni Keskhaiglasse. Minu abikaasa Urmo K\u00f6\u00f6bi\u00a0 oli selleks ajaks juba kaks aastat t\u00f6\u00f6tanud V\u00f5ru rajoonis R\u00f5uge Maajaoskonnahaiglas jaoskonnaarstina.
1967. aasta jaanuaris \u00f5nnestus meil saada 2-toaline korter V\u00f5rru ja samal kuul s\u00fcndis meie esimene t\u00fctar ning 1969. aasta oktoobris\u00a0 teine t\u00fctar. Abikaasa kutsuti t\u00f6\u00f6le V\u00f5ru haiglasse anestesioloogiks.
Mina t\u00f6\u00f6tasin V\u00f5rus lasteosakonna pediaatrina ja jaoskonnapediaatrina 9 aastat, seej\u00e4rel kaks aastat rajoonipediaatri ametkohal.
1976. aastal kutsuti Urmo K\u00f6\u00f6bi Tartusse Maarjam\u00f5isa haiglasse organiseerima ja avama reanimatsiooni osakonda. Mina j\u00e4rgnesin lastega 1977. aastal ja asusin t\u00f6\u00f6le Tartu Linna Kliinilises Lastehaiglas pediaatrina. 1978. aastal tehti mulle ettepanek asuda ravialajuhtajana ametkohale, kus t\u00f6\u00f6tasin 1999. aasta l\u00f5puni.
Need 22 aastat koost\u00f6\u00f6s peaarst Kaljo Mitiga haiglat juhtides olid t\u00e4is erakordselt suuri muutusi ja s\u00fcndmusi nii organisatoorses, meditsiinilises kui finantsmajanduslikus m\u00f5ttes,\u00a0 aga ka t\u00f5ekspidamistes.
1977. aastaks oli lastehaigla statsionaar Oru tn maja kapitaalremondi ajaks paigutatud\u00a0 100 voodikohaga Maarjam\u00f5isa haigla Puusepa 6 hoone pinnale. 1980. aastal kolisime tagasi remonditud Oru 3 hoonesse. Esimeseks lahendamist vajavaks k\u00fcsimuseks pidasime haigete vasts\u00fcndinute ja enneaegsete ravi ja hooldamise kvaliteediga seotud probleeme. Seet\u00f5ttu avati lastehaiglas 1980. aastal vasts\u00fcndinute osakond. V\u00f5imalused olid kasinad nii teadmiste ja oskuste kui ka abivahendite, aparatuuri ja transpordi osas. Seet\u00f5ttu otsustasime vasts\u00fcndinute osakonna \u00fcle viia 1982. aastal vastavatud nakkuskorpusesse Lunini tn 6 ja avada seal ka laste intensiivravi osakonna. Need otsused tekitasid suuri lahkarvamusi ENSV Tervishoiu Ministeeriuni ja san-epidemioloogilise teenistusega. \u00c4\u00e4rmiselt oluliseks pidasime k\u00f5igile osakondadele vajaliku kliinilise ja laboratoorse diagnostika v\u00f5imaluste loomist. \u201eKuritarvitades\u201c nakkuskorpuse ruumilisi v\u00f5imalusi, seadsime eesm\u00e4rgiks luua sinna sellele ajaperioodile vastav pol\u00fcprofiilne lastehaigla. ENSV tervishoiuministri k\u00e4skkirjaga 16. dets. 1982 avatigi Tartu lastehaiglas 300 voodit: vasts\u00fcndinute osakond - 30 voodit, II siseosakond \u2013 40 voodit, III siseosakond \u2013 44 voodit, IV v\u00e4ikelaste ps\u00fchhoneuroloogiline osakond \u2013 60 voodit, V respiratoorsete infektsioonide osakond \u2013 60 voodit, VI sooleinfektsioonide osakond \u2013 60 voodit, VII reanimatsiooni osakond \u2013 6 voodit.
1990. aastate algusest sai \u00e4\u00e4rmiselt oluliseks haigla tegevuse efektiivsus,\u00a0 mis s\u00f5ltus voodikohtade aktiivsest kasutamisest. Nakkushaiguste voodeid nii suures arvus vaja ei olnud. Seet\u00f5ttu paigutati osakondi \u00fcmber ja avati uusi. 1990. a avati kaks 20-kohalist osakonda \u2013 allergoloogia ja pulmonoloogia ning neuroloogia. 1992. a avati 10-voodiline laste onkoloogia ja hematoloogia osakond ning samasse 1993. a 5-kohaline Eestis esimene luu\u00fcdi siirdamise osakond. 1994.a l\u00f5puks oli haiglas 135 voodikohta. Intensiivsema t\u00f6\u00f6 tulemusel l\u00fchenes haigete ravi kestvus veelgi ja sai v\u00f5imalikuks Oru tn hoonest tuua Lunini 6 korpusesse ka sisehaiguste osakonnad, laboratoorium, r\u00f6ntgen, kliinise f\u00fcsioloogia ja hambaravi kabinetid. T\u00f6\u00f6 aina intensiivistus, haiguste diagnoosimine ja ravi aeg l\u00fcheneisd. See eeldas aktiivset ambulatoorset tegevust haigla juures ja head koost\u00f6\u00f6d maakondade arstidega. 1999. aastal oli haiglas 118 voodit. Tegevuse kvaliteet s\u00f5ltus nii spetsialistide kvalifikatsioonist kui ka varustatusest aparatuuri, diagnostiliste vahenditega. Suureks abiks olid siin kolleegid l\u00e4hiriikidest - Soomest, Rootsist, Saksamaalt, \u0160veitsist.
\u00a0Minu oluliseks\u00a0 \u00fclesandeks oli\u00a0 ka korraldada internide, residentide, perearstiks \u00fcmber\u00f5ppijate t\u00f6\u00f6d meie haiglas.
1981. aastal omistati mulle pediaatri I kvalifikatsioonikategooria, 1986. aastal k\u00f5rgem kategooria.
Olen end erialaliselt t\u00e4iendanud\u00a0 1970. aastal Tartus, seej\u00e4rel Leningradi (1975) ja Moskva (1982) Arstide T\u00e4iendusinstituudis ning Helsingi \u00dclikooli ja Stocholmi Karolinska Instituudi lastehaiglates.
Kuuludes Eesti Lastearstide Seltsi, olin 1980-1990 seltsi sekret\u00e4riks. Selles t\u00f6\u00f6s oli oluline seltsi regulaarsete t\u00e4iendus\u00fcrituste \u2013 konverentside ja seminaride \u2013 organiseerimine, mis t\u00e4nu tihedale koost\u00f6\u00f6le \u00f5ppej\u00f5ududega oli heal tasemel. Aastaid osalesin tervishoiuministeeriumi laste ravi-prof\u00fclaktilise abi n\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6s.
Seoses raviv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldustega ning T\u00dc Kliinikumi ja T\u00dcK lastekliiniku moodustamisega toimusid muutused ka haigla juhtimise struktuuris. Ravialajuhataja ametkoht kadus ja ma l\u00f5petasin t\u00f6\u00f6 lastehaiglas 31. 12. 1999. Minu kolm lapselast vajasid sel ajal minu olulist abi ja toetust.
Olen t\u00e4nulik oma \u00f5petajatele, endistele lugematutele kolleegidele\u00a0 V\u00f5ru Rajooni Keskhaiglast ja Tartu lastehaigla k\u00f5ikidest osakondadest, lastehaiguste \u00f5ppetoolist, T\u00dc Arstide T\u00e4iendusteaduskonnast. Mul oli raske, kuid huvitav ja mitmekesine t\u00f6\u00f6.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tHille Liivam\u00e4gi<\/strong><\/span><\/div>

Olen s\u00fcndinud \u00a02. detsembril 1943 Tartu maakonnas Alatskivi vallas talupidajate peres.
Haridus:<\/strong>\u00a0L\u00f5petasin 1962. a J. Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli, 1969. a TR\u00dc arstiteaduskonna ravi\u00a0\u00a0 erialal, spetsialiseerusin pediaatriks. 1975-1977 \u00f5ppisin TR\u00dc kliinilises ordinatuuris, spetsialiseerusin laste kardioreumatoloogiks.
T\u00f6\u00f6:<\/strong>\u00a01969-1975 t\u00f6\u00f6tasin Viljandi Lasten\u00f5uandlas jaoskonna pediaatrina, vajadusel n\u00f5uandla juhataja kohuset\u00e4itjana. 1977-1980 t\u00f6\u00f6tasin Viljandi Rajooni Keskhaigla lasteosakonnas ordinaatorina ja n\u00f5uandlas kardioreumatoloogina. 1980-2013 t\u00f6\u00f6tasin SA T\u00dcK lastekliinikus, sellest 1980 septembrist kuni 1990 aprillini III osakonnas ordinaatorina ja funktsionaalse diagnostika kabineti arstina, 1986 detsembrist kuni 1988 septembrini ka vastuv\u00f5tuosakonna juhataja kohuset\u00e4itjana, 1990 aprillist kuni 1992 septembrini kardioreumatoloogia osakonna juhatajana. 1992. a liideti kardioreumatoloogia osakond taas pulmonoloogia osakonnaga, kus t\u00f6\u00f6tasin ordinaatorina. 1995. a augustis l\u00e4ksin oma haigetega \u00fcle II osakonda, mis 1999. a nimetati \u00fcmber \u00fcldpediaatria osakonnaks. Seal t\u00f6\u00f6tasin kuni pensionile siirdumiseni detsembris 2013. Minu ravialusteks olid osakonnas ja ambulatoorsetel vastuv\u00f5ttudel p\u00f5hiliselt liigeshaigustega lapsed, vajadusel tegin konsultatsioone liigeskaebustega lastele teistes osakondades.
Teadustegevus: peamiseks uurimisvaldkonnaks olid reumaatilised liigeshaigused lapseeas, eesk\u00e4tt juveniilne idiopaatiline artriit. Keskendusin valdkonnale seoses koost\u00f6\u00f6ga dr Chris Pruunsilla ja dr Karel Tombergiga nende doktorit\u00f6\u00f6de raames. Olen kaasautor 24 publikatsioonil, 21 rahvusvaheliste kongresside ettekandel ja 22 ettekandel Eestis.
\u00d5ppetegevus:<\/strong>\u00a01998-2004 liigeshaiguste praktikumid f\u00fcsioteraapia eriala \u00fcli\u00f5pilastele, VI kursuse \u00fcli\u00f5pilaste, internide, residentide ja t\u00e4iskasvanute reumatoloogia residentide juhendamine lastereumatoloogia vallas, perearstidele lastereumatoloogia-alaste seminaride l\u00e4biviimine. Liigeshaiguste alased loengud perearstidele, pediaatritele - t\u00e4iendajatele, lastevanematele. M\u00f5nede liigeshaiguste alaste \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de n\u00f5ustamine ja juhendamine.
Liikmelisus:<\/strong>\u00a0Eesti Lastearstide Seltsi ja Eesti Reumatoloogia Seltsi liige, Reumahaigete Laste ja Noorte \u00dchingu asutajaliige, juhatuse liige.
1999. a k\u00f5rgem kategooria pediaatrias. 2006. a vanemarst- \u00f5ppej\u00f5ud.
T\u00e4iendused:<\/strong>\u00a01971 \u00fcldpediaatria Tallinna Keskhaiglas, 1973 \u00a0infektsioonhaigused Leningradi Infektsioonhaiguste Instituudis, 1981 laste kardioreumatoloogia Leningradi Keskt\u00e4iendusinstituudis,
1984 geneetika Moskva Geneetika Instituudi v\u00e4ljas\u00f5iduts\u00fcklis Tallinnas, 1993 lastereumatoloogia Helsingi \u00dclikooli Lastekliinikus, 1994 lastereumatoloogia Heinola Reumatoloogia Baashaiglas, 1996 osav\u00f5tt Euroopa Laste Reumatoloogia IV Kongressist Helsingis, 2000 posterettekanne Skandinaaviamaade Reumatoloogide 28. Kongressil Turus, 2001 posterettekanne VIII Euroopa Lastereumatoloogia Kongressil Utrechtis.
Perekond: poole sajandi pikkusest abielust J. Liivam\u00e4giga poeg ja t\u00fctar.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tTiina Lind<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin 1964. aastal Hiiumaal, K\u00e4rdlas. Sealt sain kaasa hiidlaste optimistliku \u00fctlemise: \u201eKui enam kuidagit moodi ei saa, siis kuidagit moodi ikkagit saab.\u201c
Kasvasin V\u00f5rus. Sealt sain kaasa Kreutzwaldi vaimu (l\u00f5petasin Fr. R. Kreutzwaldi nimelise V\u00f5ru I Keskkooli 1982), ujumise ja suusatamise oskuse ning armastuse metsa vastu. L\u00f5una \u2013 Eesti murre on ka suures osas arusaadav ning l\u00f5unaeestlase lahke m\u00f5ttelaad omane.
Pediaatriks \u00f5ppisin 1982-1989 Tartu (tol ajal veel Riiklikus) \u00dclikoolis. Vaimustavatest \u00f5ppej\u00f5ududest meenutan t\u00e4nuga prof Jaan Riivi ja Kuno K\u00f5rget, dots Tiina Talvikut, Udo Reinot, Lia Sildveri, Helju T\u00e4llit, Tiia Sood, Aino Pavest, Anne Ormissoni. Viimane vaimustas mind niiv\u00f5rd, et tekkis salajane unistus neonatoloogiks saada. See k\u00fcll ei t\u00e4itunud, aga imikuid k\u00e4ib mu vastuv\u00f5tul siiani rohkesti.
Suunamise \u00fclikooli l\u00f5petamise j\u00e4rel sain Raplamaale, Kehtna Ambulatooriumisse maa-jaoskonna pediaatriks. T\u00f6\u00f6d alustasin augustis 1990. T\u00f6\u00f6d jagus ja kohe oli selge, et mitte ainult pediaatri oskusi, vaid \u00fcldarsti omi l\u00e4heb vaja. T\u00f6\u00f6kohvris leidsid peagi paiga ka t\u00e4iskasvanute verer\u00f5hu ja s\u00fcdame ravimid ning antibiootikumid, sest lisaks lapsele tuli sageli koduvisiidis \u00fcle vaadata ka vanaema. Stetoskoobi k\u00f5rval oli maa arsti varustuse kohustuslik osa vihmakindel riietus, taskulamp ja kummikud, sest v\u00e4ljakutse v\u00f5is tulla iga kell ja iga ilmaga. Seitsmeaastane maa arsti periood l\u00f5ppes vallaarsti ja Kehtna Valla Tervisekeskuse juhataja \u00fclesannetes. Samal perioodil (1994) olin valla toel l\u00f5petanud kaug\u00f5ppes perearsti kursused.
Elu t\u00f5i Tartusse tagasi aastal 1997 ning peale teise lapse s\u00fcndi t\u00f6\u00f6 j\u00e4rele ringi vaadates \u00f5nnestus t\u00f6\u00f6tada asendusarstina perearstipraksises ja lasteaia tervishoiut\u00f6\u00f6tajana. Oma unistuste t\u00f6\u00f6kohale Lastekliinikus oli aga v\u00f5imalik j\u00f5uda vaid residentuuri kaudu. Seega sai minust aastateks 2003-2006 f\u00fcsiaatria ja taastusravi arst-resident ning t\u00e4nu dr Mall Seene soovitusele asusin 2006 a t\u00f6\u00f6le lastekliinikusse taastusarstina. Sattusin s\u00f5bralikku ja professionaalsesse kollektiivi, kus spetsialistidelt oli alguses rohkesti \u00f5ppida ja on siiani. Austan v\u00e4ga taastusravis t\u00f6\u00f6tavate kolleegide erialateadmisi ja p\u00fchendumust t\u00f6\u00f6s lastega.
Kolleeg dr Riina Pettai p\u00e4randas mulle 2008 laste ja noorukite arendus- ja taastusravi osakonna juhatamise \u201eteatepulga\u201c. P\u00f5him\u00f5tteks taastusravis on meeskonnat\u00f6\u00f6 ja j\u00e4tkame v\u00e4\u00e4rikate kolleegide poolt varem v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud p\u00f5him\u00f5ttel, et meie v\u00e4ike patsient peab saama parimat abi ja pere parimal moel toetatud.
S\u00fcgavam huvi on r\u00fchih\u00e4irete konservatiivse ravi vastu, mis on toonud lastekliinikusse t\u00f5endusp\u00f5hise Schroth-teraapia oskused ning rohkesti r\u00fchih\u00e4iretega patsiente.
Naudin nii t\u00f6\u00f6d ambulatoorses vastuv\u00f5tus, koost\u00f6\u00f6d teiste erialade kolleegidega kui residentide juhendamist. Soovin lastekliiniku s\u00f5braliku koost\u00f6\u00f6vaimu j\u00e4tkumist j\u00e4rgmisteks aastasadadeks. Taastusravi osakonnale aga nii iga eriala s\u00fcvaarengut kui \u00fcha ladusamat toimimist meeskonnana.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMai Maser<\/strong><\/span><\/div>


\"\"
S\u00fcndisin 16. juulil, 1938. aastal Tartus.
L\u00f5petasin Tartu Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasiumi (tookordse Tartu II keskkooli) 1955. aastal. Unistusele minna \u00fclikooli arstiks \u00f5ppima oli t\u00f5kkeks tollal minu \u00f5nnetuseks \u00fclikoolis tegutsev mandaatkomisjon ehk poliitiline filter. Olin kulaklikust perest ja ema alles \u00e4sja vangist vabanenud. Selliseid \u00fclikooli \u00f5ppima ei v\u00f5etud. K\u00fcll aga toetati p\u00f5llumajanduse spetsialistide koolitamist. Nii sai minu vanem \u00f5de Maa\u00fclikooli \u00fcli\u00f5pilaseks (tollal Eesti P\u00f5llumajanduse Akadeemia) ja mina valisin sama tee ning sain veterinaaria tudengiks. EPA l\u00f5petasin 1960. aastal veterinaararstina. Aeg muutus ja mul \u00f5nnestus astuda teistkordselt \u00fclikooli ning 1968. aastal t\u00e4itus minu unistus ja sain arsti diplomi. Tegelikult l\u00f5petasin lastearstina, kuna meie kursusel oli soovijatel v\u00f5imalus \u00f5htuti lisaks \u00f5ppida pediaatriat. 1968. aastal asusin t\u00f6\u00f6le Tartu Lastehaiglasse.
\u00dcli\u00f5pilasaastatel sattusin kirurgiakliinikusse 1966-1968 \u00f5e t\u00f6\u00f6kohta jagama koos aasta eespool \u00f5ppiva Heidi Hinrikusega. See oli oluline p\u00f6\u00f6rdepunkt minu elus, kuna viis kokku haruldase ideede generaatori Toomas Sullinguga. Tookordne kirurgiakliiniku \u201eInstituut\u201d oli kohaks, kus tegid teadust\u00f6id Sullingu k\u00f5rval tuntud veresoontekirurgid Enno Sepp, Endel T\u00fcnder, Henno Tikko, Karl Kull, Lembit Roostar jt. Aastatel 1966-1974 toimus ka v\u00e4ga aktiivne tegevus nii kirurgia kui ka pediaatria \u00fcli\u00f5pilaste teaduslikes ringides (\u00dcT\u00dc-s). Pediaatrias tegime tol ajal toksoplasmoosi uurimist\u00f6\u00f6d koos Anne Ormissoniga. Selline \u00f5hkkond viis v\u00e4lja kindla soovini hakata tegema teadust\u00f6\u00f6d ning minna aspirantuuri. Mulle pakuti aspirandi kohta kirurgiasse s\u00fcdamekirurgide juurde ja sellest haarasingi kinni. Oma kandidaadit\u00f6\u00f6s uurisin s\u00fcdamelihase histokeemilisi muutusi eksperimendis lihase verevarustuse suurendamiseks tehtud erinevate operatsioonide tulemusel. Sel teemal kaitsesin kandidaadit\u00f6\u00f6 1972. aastal. Aspirantuuri ajal algas ka minu t\u00f6\u00f6 assistendina pediaatria kateedris p\u00f5hit\u00f6\u00f6taja asendajana. P\u00e4rast kraadi kaitsmist ei olnud seal vakantset kohta ning aastatel 1973 kuni 1975 t\u00f6\u00f6tasin teadurina veresoontekirurgia laboratooriumis. Kuna dr Sulling l\u00e4ks oma t\u00f6\u00f6grupiga Tallinna, mina aga perekondlikel p\u00f5hjustel ei muutnud elukohta, siis j\u00e4tkasin t\u00f6\u00f6d \u00fclikoolis anatoomia ja histoloogia kateedris alguses assistendi, hiljem vanem\u00f5petajana. Kohakaasluse alusel tegin pidevalt kliinilist t\u00f6\u00f6d pediaatrina erinevatel t\u00f6\u00f6kohtadel jaoskonnas, lastehaiglas, lasteasutustes ja 7 aastat kiirabis lastearstina.
1986. aastal sain dotsendi kutse ning p\u00f5hit\u00f6\u00f6koha pediaatria kateedris. Aastast 1987 kuni 1994 olin Tartu linna peapediaater. 1989.aastal sain k\u00f5rgema kategooria lastearstiks. 1996. aastal siirdusin pediaatria kateedrist pensionile.
Lastehaiguste \u00f5petamise ajal oli suund rajada polikliinikutes \u201eTerve lapse tubasid\u201d. Sellest ajendatuna p\u00fchendusin s\u00fcgavamalt imikute ja v\u00e4ikelaste arengusse ning lapsevanemate koolitamisse. Maido Siku juhendamisel valmis koos Anne Ormissoniga Tartu TV stuudios saatesari \u201eTerve laps\u201d aastatel 1985-1987. Hiljem tegin veel TV telekooli sarja \u201eTunne iseennast\u201d 1987-1990 ja \u201eMeie pere koolilaps\u201d 1991-1992. a.
Koos pediaatria \u00fcli\u00f5pilastega tekkis m\u00f5te luua ring, mille motoks oli \u201ePro Puppo et pro Puppa<\/em>\u201d (ladina keeles - v\u00e4ikeste poiste ja v\u00e4ikeste t\u00fcdrukute heaks). Meie v\u00e4ljundiks oli \u00e4sja tegevust alustanud ajaleht \u201ePere ja Kodu\u201d, mille loojad olid Tiia ja Tiit K\u00f5nnussaar. Leht oli praeguse ajakirja \u201ePere ja kodu\u201d eelk\u00e4ija. Seal avaldasime laste arendamisele, toitmisele ja perede juhendamisele suunatud artikleid. Lastega t\u00f6\u00f6tamisel on oluline emadele rinnapiimaga toitmise \u00f5petamine, eduka imetamise toetamine, laste toitmine ja arendamine. Mul \u00f5nnestus saada 1991. aastal Nestle 2-kuuline stipendium t\u00e4ienduskoolituseks Soomes, kus t\u00e4iendasin end toitumise alal Helsingi \u00dclikoolis prof Antti Ahlstr\u00f6mi ja dots Leena R\u00e4saneni juhendamisel ning Kuopio \u00dclikoolis toitumise \u00f5ppetoolis prof Matti Uusitupa supervisioonil. Soome perioodil tekkis ka tugev side Mannerheimi Lastekaitseliiduga, kes produtseeris rohkesti h\u00e4sti kujundatud ja sooja sisuga peres\u00f5bralikku kirjalikku materjali.
T\u00e4ienduselt naasnult tegin dots Tiina Talvikule ettepaneku taotleda toitumisala dotsentuur lastehaiguste \u00f5ppetooli juurde. Tartu \u00dclikoolis puudus selline v\u00e4ga vajalik spetsiaalsus. Talvik keeldus minu kandidatuurist. Kuna olin Soomes saanud innustust, siis otsustasime koos kolleegidega Tallinna Tehnika\u00fclikoolist ja Maa\u00fclikoolist luua \u00fchine Toitumisteaduse Selts. See sai teoks 1993. aastal. Sellest alates olen l\u00e4binud mitmeid t\u00e4iendusi ja omandanud toitumisalaseid teadmisi, mis on v\u00f5imaldanud osaleda Eesti Toitumissoovituste koostamise t\u00f6\u00f6r\u00fchmades ja olla arvestatav toitumisekspert vabariigis. Aastaid olen osalenud Eesti parima toiduaine valimise konkursside \u017e\u00fcriis.
Esimene lastevanematele suunatud publikatsioon oli \u201eImiku kalender\u201d t\u00e4iendatud kordustr\u00fckk, mis ilmus koos A. Tammistega 1992. a Seej\u00e4rel ilmus raamat \u201eSinu laps h\u00e4llist koolini\u201d 1994. aastal (109 lk).
Hiljem olen olnud erinevatel aastatel koostatud toitumissoovituste kaasautor (2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2015), pidanud toitumisalaseid loenguid Haapsalu Kolledzis, Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolis, juhendanud kaaluj\u00e4lgijate r\u00fchmi, teinud tervisliku toitumise koolitusi projektit\u00f6\u00f6na \u00fcle Eesti k\u00f5igis maakondades, olen teinud Tartu Kliinikumis ja Tartu \u00dclikooli t\u00e4iendusteaduskonnas toitumisalaseid koolitusi arstidele ja \u00f5dedele ning koostanud erinevaid peat\u00fckke e-\u00f5ppes toidu teemal. Olen kirjutanud rohkesti toitumisteemalisi artikleid ning avaldanud perioodikas tr\u00fckiseid ja kirjutanud raamatuid, nagu \u201eTervisedendus koolis\u201d 2002, \u201eTervisedendus lasteaias\u201d 2003, \u201eH\u00f5bedaste aastate kokaraamat\u201d2010. Viimane suurem raamat on \u201eKogu pere toiduraamat\u201d aastal 2013 (335 lk). Olen umbes 10 aastat olnud igakuine toiduteemaliste artiklite autor ajakirjas \u201eKodutohter\u201d. Olen saanud tunnustusena P\u00f5llumajandusministeeriumi h\u00f5bedase teenetem\u00e4rgi aastal 2012.
1991. aastast alates olin 20 aastat rahvusvahelise Kooli\u00f5pilaste tervisk\u00e4itumise uuringu (HBSC) juht ja koordineerija Eestis kuni aastani 2005. Selle uuringu raames olen osalenud paljudel konverentsidel (Tokio, Praha, Israel, Edinburg jm) ning kirjutanud mitmeid artikleid ja publitseerinud uuringu andmeid.
Aastatel 1994-2008 juhtisin rahvusvahelist lapsekeskse \u00f5petamise ja arendamise projekti \u201eStep by Step\u201d. L\u00e4bisin mitmekuulised koolitused Washingtonis Georgetowni \u00dclikoolis 1994 ja 1996. aastal. Aastatel 1999\u2013 2005 olin Sotsiaalministeeriumi poolt loodud Eesti Tervisekasvatuse Keskuse all algselt k\u00fcmneks aastaks m\u00f5eldud \u201eLaste ja noorukite riikliku lasteprogrammi juht\u201d, mis hiljem l\u00e4ks asutuste reorganiseerimisel Tervise Arengu Instituudi haldusalasse. Selle programmi raames valmisid juhendid tervist edendavatele\u00a0\u00a0 lasteaedadele ja koolidele. Oman tervisedendaja kutsetunnistust.
Olen valitud Puhja valla aasta inimeseks aastal 2013 ja samal aastal aasta terviseedendajaks Eesti Tervisedenduse \u00dchingu poolt.
Olen Eesti Akadeemiliste Naiste \u00dchingu president aastast 2014.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tRiina Meesak<\/strong><\/span><\/div>

Asusin t\u00f6\u00f6le p\u00e4rast konkureerimist T\u00dcK Lastekiiniku\u00a0silmaarsti kohale 2005 a veebruaris. Eelnevalt olin t\u00f6\u00f6tanud\u00a0Taru Maakonna Polikliinikus, SA Viljandi Haiglas, SA\u00a0P\u00e4rnu Haiglas, AS\u00a0PMA -s\u00a0\u00a0ja omasin kogemust igas vanuses patsientide konsulteerimisel.
Lastekliinikus olen t\u00f6\u00f6tatud\u00a016 a koos hea kolleegi dr Piret J\u00fcriga. See aeg\u00a0on olnud minu\u00a0kliinilises\u00a0praktikas\u00a0v\u00e4ga vajalik ja huvitav aeg. Minu patsiendid\u00a0on igas vanuses lapsed, kaasa arvatud enneaegsed imikud, kes kuuluvad\u00a0retinopaatia skriinigu\u00a0r\u00fchma.
Minu t\u00f6\u00f6 lastekliinikus on olnud k\u00f5ik need aastad\u00a0nauditav ja patsientideks olevad lapsed\u00a0oma armsa siiruse ja vahetu suhtlemisega on olnud lisaboonuseks.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMirjam Merila<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin 28.10.1969.
Haridusk\u00e4ik<\/strong>
Tartu \u00dclikool, arstiteaduskond, ravi eriala, 1994. a.
Tartu \u00dclikool, arstiteaduskond, internatuur, 1996. a.
Tartu \u00dclikool, arstiteaduskond, pediaatria residentuur, 2001. a.
Erialane kvalifikatsioonikategooria<\/strong>
pediaatri kutsetunnistus, 31.08. 2001
Eesti Lastearstide Seltsi sertifitseerimiskomisjoni resertifitseerimise tunnistus pediaatria erialal 18.11.2010, 15.11.2015
T\u00f6\u00f6k\u00e4igu kokkuv\u00f5te<\/strong>
01.09.2001 alates SA T\u00dcK lastekliinik, neonatoloogia osakond, arst-\u00f5ppej\u00f5ud
02.01.2007-01.04.2015\u00a0 ja 17.02.2016- 30.09.2018 \u201eElite\u201c kliinik, s\u00fcnnitusosakond, lastearst
Osalemine uurimisprojektides 2005-2015<\/strong>
\u201e Laste tserebraalparal\u00fc\u00fcsi perinataalsed riskifaktorid ja varane diagnostika\u201c projektijuht T. Talvik, vanemteadur A. S\u00f6\u00f6t: asf\u00fcksias s\u00fcndinud vasts\u00fcndinute teadust\u00f6\u00f6sse haaramine, esmane objektiivne l\u00e4bivaatus, uuringute korraldamine, projekti algus 2005. a.-l.
\u201e Penitsilliin\/ gentam\u00fctsiin versus ampitsilliin\/ gentam\u00fctsiin vasts\u00fcndinute varase infektsiooni empiirilises ravis\u201c, uuringut koordineeriv uurija prof I. Lutsar, vastutavad uurijad dr T. Metsvaht ja M-L. Ilmoja: uuringusse haaratud T\u00dcK AILI-s ravil olnud\u00a0 vasts\u00fcndinute emade raseduse ja s\u00fcnnituse kulgu puudutavate andmete saamine rasedakaartidest ja s\u00fcnnituslugudest ja elektroonilisse uuringuprotokolli kandmine, projekti algus 2006. a. augustis.
Osalemine neonataalse haigestumuse registrisse andmete sisestamisel, projekti algus 2007. a.
2011 a. EPICE uuringu protokollis ema rasedusaegset tervist, s\u00fcnnitust ja lapse s\u00fcndi puudutava osa t\u00e4itmine
2012.-2014. a. osalemine \u201cLapse ja ema mikrobioota ning immunoomi uuring\u201d
2012. a alates \u201eAntenataal- ja perinataalperioodis diagnoositud k\u00f5hu eesseina, gastrointestinaal- ja urogenitaaltrakti arenguanomaaliate postnataalne diagnostika ja ravitaktika\u201c uuringugruppi patsientide h\u00f5lmamises osalemine
2014-2015. a. osalemine \u201e Koagulaas-negatiivsete staf\u00fclokokkide virulentsus ja resistentsus enneaegsete vasts\u00fcndinute emade rinnapiimas\u201c uuringus
2000<\/strong>
M. Merila. Gastro\u00f6sofageaalne refluks ja gastro\u00f6sofageaalne reflukshaigus. \u201e Enneaegne laps- tervise juhtimine ja haigused\u201c- juhised perearstidele, toimetanud A. Ormisson, M-L. M\u00e4gi, H. Varendi. Tartu, 2000, 33-36.
M. Merila. Gastro\u00f6sofageaalne refluks. \u201e Enneaegne laps- tervise juhtimine ja haigused\u201d- juhised lastevanematele, toimetanud A. Ormisson, M-L. M\u00e4gi, H. Varendi Tartu, 2000, 35-36.
2006<\/strong>
teesid ja posterettekanne \u201e Bacterial meningitis in infants younger than 3 months in Estonia in 1980-1989 and 2001-2005\u201c L. Toome, K. Tomberg, M. Merila, K. Pruunsild, M. J\u00fcrna, I. Neupokajeva, I. Lutsar, 24th. Congress of ESPID, Bazel, Switzerland, May 3-5, 2006
2007<\/strong>
teesid ja posterettekanne \u201e Bakteriaalne meningiit < 3 kuu vanustel lastel Eestis 2001-2005\u201c L. Toome, K. Tomberg, M. Merila, K. Pruunsild, M. J\u00fcrna, I. Neupokajeva, I. Lutsar Eesti Lastearstide 18. kongress, 31.05.- 02.06.2007, Tallinn
teesid ja suuline ettekanne \u201e Vasts\u00fcndinute rehospitaliseerimine s\u00fcnnitushaiglast varase kojukirjutamise j\u00e4rel\u201c E. Kallas, M. Merila, M-A. Vals, I. Terentjeva, S. Tensing, A. Ormisson Eesti Lastearstide 18. kongress, , Tallinn, 31.05- 02.06.2007,13.
2008<\/strong>
teesid ja posterettekanne \u201eMaternal and neonatal risc factors to predict the change of early empiric antibiotic regimen in neonates\u201c M. Merila, T. Metsvaht, H. Pisarev, L. Maipuu, I. Lutsar 13.-17.05.2008 26th. Congress of ESPID, Graz, Austria, May 13.-17, 2008
T\u00dc arstiteaduskonna p\u00e4evade teaduskonverentsi teesid + suuline ettekanne \u201eAmpitsillin + gentam\u00fctsiin vs. penitsilliin + gentam\u00fctsiin vasts\u00fcndinu varase sepsise empiirilises ravis: kliinilise efektiivsuse uuring\u201c T. Metsvaht, M-L. Ilmoja, \u00dc. Parm, L. Maipuu, M. Merila, E. Sepp, I. Lutsar
48th. Annual Interscience Conference on Antimicrobial Agents and Chemotherapy teesid ja posterettekanne \u201e Management of early onset neonatal sepsis: Comparative study of Ampicillin vs. Penicillin in combination with gentamicin\u201c T. Metsvaht, M-L. Ilmoja, \u00dc. Parm, M. Merila, L. Maipuu, E. Sepp, P. M\u00fc\u00fcrsepp, I. Lutsar, Washington, USA, October 25-28, 2008
2009<\/strong>
teesid ja posterettekanne \u201eComparison of ampicillin with penicillin in empiric therapy of early onset sepsis in extremely low birthweight babies\u201c T. Metsvaht, M-L. Ilmoja, \u00dc. Parm, M. Merila, L. Maipuu, P. M\u00fc\u00fcrsepp, K. Julge, E. Sepp, I. Lutsar, 27th Congress of ESPID Bryssel, Belgium, June 9-13, 2009
\u201e Clinical parameters predicitng failure of empirical antibacterial therapy in early onset neonatal sepsis, identified by classification and regression tree analysis\u201c T. Metsvaht, H. Pisarev, M-L. Ilmoja, \u00dc. Parm, L. Maipuu, M. Merila, P. M\u00fc\u00fcrsepp, I. Lutsar BMC Pediatrics 2009; 9:72
2010<\/strong>
\u201eComparison of ampicillin plus gentamicin vs. penicillin plus gentamicin in empiric treatment of neonates at risk of early onset sepsis\u201c T. Metsvaht, M-L. Ilmoja, \u00dc. Parm, L. Maipuu, M. Merila, I. Lutsar Acta Pediatrica, Volume 99, Issue 5, pages 665-672 (8), May 2010
teesid ja suuline ettekanne \u201eVarase vasts\u00fcndinu sepsise empiirilise antibakteriaalse ravi eba\u00f5nnestumist ennustavad faktorid\u201c T. Metsvaht, H. Pisarev, M-L. Ilmoja, \u00dc. Parm, L. Maipuu, M. Merila, P. M\u00fc\u00fcrsepp, E. Sepp, I. Lutsar Eesti Lastearstide 19. kongress Tartus
teesid ja posterettekanne \u201e Magnetresonantstomograafilised uuringud h\u00fcpoksilis-isheemilise entsefalopaatiaga lastel\u201c A. S\u00f6\u00f6t, A. Antson, M. Merila, E. Kallas, T. Tomberg, T. Talvik, Eesti Lastearstide 19. kongress Tartus
teesid ja posterettekanne \u201e Enneagsuse p\u00f5hjuse ja s\u00fcnnitusviisi seos Apgari hinde ning abistamisvajadusega s\u00fcnnil v\u00e4ga v\u00e4ikestel enneaegsetel vasts\u00fcndinutel\u201c M. Veinla, A. Antson, V. Astover, J. Kuld, M. Merila, U. Salundi, H. Varendi, Eesti Lastearstide 19. kongress Tartus
2011<\/strong>
teesid ja suuline ettekanne \u201cOutcome after hypoxic-ischemic encephalopathy at 5 years of age.\u201c, Anu S\u00f6\u00f6t MD, PhD 1, Anne Antson MD 2, Mirjam Merila MD 2,Mairi M\u00e4nnamaa PhD 2, Tiiu Tomberg PhD 3, 1st Baltic Paediatric Congress, 19.-22.05 Vilnius
Metsvaht T., Ilmoja M.L., Parm \u00dc., Merila M., Maipuu L., M\u00fc\u00fcrsepp P., Julge K., Sepp E., Lutsar I. Ampicillin versus penicillin in the empiric therapy of extremely low-birthweight neonates at riak of early onset sepsis Pediatrics International: 53 (6), 873-880, 2011
2012<\/strong>
teesid ja posterettekanne \u201dIniencephaly- a case report\u201d A. Antson, M. Merila, K. P\u00e4\u00e4rson, A. Siller, L. J\u00e4rva, K. Asser, H. Varendi, R. Teek, 14.-17.09.2012 3rd International Congress of UENEPS, Portugal, Porto
2013<\/strong>
teesid ja posterettekanne \u201c Neonatal pulse oximetry screening for detection of critical congenital heart defects at Tartu University Hospital\u201d Salundi, U.; Veinla, M.; Antson, A.; Astover, V.; Merila, M.; Nellis, G.; Vals, MA.; Varendi, H., II Balti pediaatria kongress P\u00e4rnus
teesid ja posterettekanne \u201e Iniencephaly- case report\u201c. A. Antson, M. Merila, K. P\u00e4\u00e4rson, A. Siller, L. J\u00e4rva, K. Asser, R. Teek, H. Varendi, II Balti pediaatria kongress P\u00e4rnus
2015<\/strong>
\u201cColonization of gastrointestinal tract (GIT) of preterm neonates with Staphylococcus epidermidis (SE) present in mother\u2019s own unpasteurized breast milk (BM)\u201d Hiie Soeorg1,\u00a0 Tuuli Metsvaht2,\u00a0 Imbi Eelm\u00e4e2,\u00a0 Mirjam Merila3,\u00a0 Mari-Liis Ilmoja4,\u00a0 Irja Lutsar1, European Congress of Clinical Microbiology and Infectious Diseases, May 12.-16, 2015, Leipzig (teesid, poster)
2016<\/strong>
\u201e Staphylococcus epidermidis nosocomial strain in breast milk of mothers of preterm neonate\u201c, Soeorg H, Metsvaht T, Eelm\u00e4e I, Treumuth S, Merila M, Ilmoja ML, Lutsar I, the 11th International Meeting on Microbial Epidemiological Markers, March 9 \u2013 12, 2016, Estoril, Portugal (teesid., poster)
\u201eMolecular characterization of Staphylococcus epidermidis colonizing skin and gut of preterm neonates\u201c, Hiie Soeorg, Tuuli Metsvaht, Imbi Eelm\u00e4e, Sirli Treumuth, Mirjam Merila, Mari-Liis Ilmoja, Irja\u00a0Lutsar, the 26th ECCMID, April\u00a0 09.-12, 2016, Amsterdam, the Netherlands (teesid, poster)
\u201e\u00a0High prevalence of mecA-positive coagulase-negative staphylococci (MR-CoNS) in breast milk (BM) of mothers of preterm neonates\u201c, Soeorg, H.; Metsvaht, T.; Eelm\u00e4e, I.; Treumuth, S.; Merila, M.; Ilmoja, ML.; Lutsar, I.\u00a0The 34th Annual Meeting of the ESPID (European Society for Paediatric Infectious Diseases), May 10-14, 2016, Brighton, UK.(teesid)<\/a>
2017<\/strong>
Soeorg, H; Metsvaht, T; Eelm\u00e4e, I; Treumuth, S; Merila, M; Ilmoja, ML; Lutsar, I (2017). Mother\u2019s own breast milk is a source of mecA-positive Staphylococcus epidermidis.\u00a0The 35th Annual Meeting of the ESPID, May 23-27, 2017, Madrid, Spain. European Society for Paediatric Infectious Diseases teesid).<\/a>
Soeorg, H; Metsvaht, T; Eelm\u00e4e, I; Treumuth, S; Merila, M; Ilmoja, ML; Lutsar, I (2017). Genetic relatedness of Staphylococcus epidermidis colonizing gut and skin of neonates and breast milk.\u00a0European Society for Paediatric Infectious Diseases (teesid).<\/a>
Soeorg, H; Metsvaht, T; Eelm\u00e4e, I; Treumuth, S; Merila, M; Ilmoja, ML; Lutsar, I. (2017). The role of staphylococci of breast milk in gut colonisation and development of late-onset sepsis in preterm neonates.\u00a0ECCMID (teesid).<\/a>
Metsvaht, Hanna Kadri; Metsvaht, Tuuli; Eelm\u00e4e, Imbi; Merila, Mirjam; Lutsar, Irja; Ilmoja, Mari-Liis; Soeorg, Hiie (2017). Skin and gut colonisation with Staphylococcus haemolyticus in term and preterm neonates.\u00a0European Society for Paediatric Infectious Diseases (teesid).<\/a>
2018<\/strong>
Soeorg, Hiie; Treumuth, Sirli; Metsvaht, Hanna Kadri; Eelm\u00e4e, Imbi; Merila, Mirjam; Ilmoja, Mari-Liis; Lutsar, Irja; Metsvaht, Tuuli. (2018). Higher intake of coagulase-negative staphylococci from maternal milk promotes gut colonization with mecA-negative Staphylococcus epidermidis in preterm neonates. Journal of Perinatology.10.1038\/s41372-018-0183-y.<\/a>
Parm, \u00dclle; \u0160t\u0161epetova, Jelena; Eelm\u00e4e, Imbi; Merila, Mirjam; Ilmoja, Mari-Liis; Metsvaht, Tuuli; Lutsar, Irja; Soeorg, Hiie (2018). Genetic relatedness of Gram-negative bacteria colonizing gut and skin of neonates and mother's own milk. Journal of Perinatology, 38, 1503\u22121511.10.1038\/s41372-018-0220-x.<\/a>
Soeorg, Hiie; Ker\u00e4nen, Evamaria Elisabet; Metsvaht, Hanna Kadri; Treumuth, Sirli; Eelm\u00e4e, Imbi; Merila, Mirjam; Ilmoja, Mari-Liis; Metsvaht, Tuuli; Lutsar, Irja. (2018). High rate of ceftaroline-resistance in Staphylococcus haemolyticus causing late-onset sepsis and colonizing preterm neonates and their mothers, European Society for Paediatric Infectious Diseases (teesid).<\/a>
Soeorg, Hiie; Ker\u00e4nen, Evamaria Elisabet; Metsvaht, Hanna Kadri; Eelm\u00e4e, Imbi; Merila, Mirjam; Ilmoja, Mari-Liis; Metsvaht, Tuuli; Lutsar, Irja. (2018). Higher prevalence of clonal complex 29 among Staphylococcus haemolyticus from preterm neonates compared with healthy term neonates and mothers.\u00a0ECCMID (teesid).<\/a><\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tSirje Mikkel<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin ja kasvasin Saaremaal. Ema t\u00f6\u00f6tas sidejaoskonna juhatajana, isa suri kahjuks kuu aega enne minu s\u00fcndi. Kooliteed alustasin Mustjala 8-klassilises koolis 1966. aastal. Selle l\u00f5petamise j\u00e4rgselt \u00f5ppisin Kingissepa Keskkoolis aastatel 1974-1977. See t\u00e4hendas iseseisva elu algust juba 16. eluaastast, sest pidin maalt linna elama minema.
\u00a0P\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist j\u00e4tkusid \u00f5pingud aastatel 1977-1982 Tartu \u00dclikoolis, sest minu unistus oli lastearstiks saada. Internatuuri l\u00f5petasin 1984. aastal. \u00d5pingute aega j\u00e4\u00e4b ka abiellumine ja kahe t\u00fctre s\u00fcnd.
Kuna abikaasa suunati peale \u00fclikooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6le \u00f5petajana V\u00f5rru, siis tuli ka mul j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6d V\u00f5rus, kuigi ise tahtsin minna tagasi Saaremaale. K\u00f5igepealt olin aasta lastega kodus.
05.12.1985 alustasin lastearstina t\u00f6\u00f6d V\u00f5rus. Algselt polikliinikus, kuid \u00fcsna varsti V\u00f5ru Maakonnahaiglas. Lisaks t\u00f6\u00f6le lasteosakonnas tuli lapsi ravida ka infektsioonhaiguste- ja s\u00fcnnitusosakonnas. V\u00f5rus t\u00f6\u00f6tasin kokku 10 aastat, mis oli v\u00e4ga huvitav ja t\u00f6\u00f6rohke aeg noorele\u00a0 arstile.
01.01.1995 astusin Tartu lastehaiglasse pediaatria residentuuri, selle j\u00e4rgselt hematoloogia residentuuri\u00a0 ja olen esimene residentuuri\u00a0 l\u00f5petanud laste hematoloog Eestis. See toimus t\u00e4nu\u00a0 prof Tiina Talviku initsiatiivile ja prof Hele Everausi toetusele.
Hematoloogia pakkus huvi juba \u00fclikooli ajal t\u00e4nu Lia Sildveri entusiasmile selle eriala suhtes. Peale residentuuri l\u00f5petamist soovitas prof Tiina Talvik hematoloogia eriala ja nii alustasingi 1999. aastal t\u00f6\u00f6d osakonnas. T\u00f6\u00f6p\u00f5ld oli v\u00e4ga lai: kogu laste hematoloogia, nii hea- kui pahaloomuline, onkoloogia ja lisaks alguses ka t\u00e4iskasvanud patsiendid.
Mind huvitab see eriala oma mitmekesisuse, kiire arengu ja huvitavate v\u00e4ljakutsetega. Kahjuks on aga emotsionaalselt raske, kui haiget, vaatamata k\u00f5ikidele raviv\u00f5imalustele,\u00a0 aidata ei \u00f5nnestu. Samas on r\u00f5\u00f5m suur, kui v\u00e4hi seljatada suudame. T\u00e4nu diagnoosimismeetodite paranemisele, ravimite k\u00e4ttesaadavusele, koost\u00f6\u00f6le erinevate spetsialistidega ja uute raviprotokollide kasutuselev\u00f5tmisele on ravitulemused m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt paranenud.
Eriline huvi on tekkinud pahaloomuliste luukasvajate suhtes, sest see on valdkond, mis pakub alati suuri v\u00e4ljakutseid ravi osas. Suur abi on olnud koost\u00f6\u00f6st P\u00f5hjamaade arstide ja Tallinna kolleegidega.
Kui eelnevalt lastehematoloogia \u00f5pe piirdus ainult \u00fche loenguga, siis alates 2009. aastast alustasin lastehematoloogia seminare tudengitele.
Suur v\u00e4ljakutse on olnud k\u00f5rgdoosis keemiaravi koos vereloomet\u00fcvirakkude siirdamisega, mis on aidanud lapsi keemiaravile refraktaarsetel juhtudel v\u00f5i retsidiivide korral. Allogeense vereloomet\u00fcvirakkude siirdamise alal olen koolitust saanud Helsingi \u00dclikooli Lastehaigla luu\u00fcdisiirdamise osakonnas.
Olen Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Hematoloogide Seltsi, Eesti Arstide Seltsi, NOPHO (Nordic Society of Hematology and Oncology)\u00a0 ja SIOPE (European Society\u00a0 for Paediatric Oncology) liige.
Olen ainukese lastearstina t\u00f6\u00f6tanud osakonnas 2000.-2017. a s\u00fcgiseni. See on olnud \u00e4\u00e4retult huvitav, emotsionaalne, periooditi v\u00e4ga stressirohke ja erinevaid v\u00e4ljakutseid esitav aeg.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKaljo Mitt<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin 26.04.1937 P\u00e4rnu linnas.
1955 P\u00e4rnu II Lydia Koidula nim. Keskkool
1961 Tartu \u00dclikool arstiteaduskond
1979 WHO koolitus meditsiiniadministraatoritele, rahvatervise magister
1999 Diplom Nordic School of Publik Health, BRIMHEALTH programmi l\u00f5petamisel
1961-1964 Ambla Haigla, Paide rajoon, jaoskonnaarst
1964-1977 P\u00e4rnu Linna Haigla, lasteosakonna juhataja, linnapediaater
1977-1999 Tartu Lastekliinik, peaarst
1995-2000 TR\u00dc Arstiteaduskonna Tervishoiuinstituut, osalise koormusega vanem\u00f5petaja,
2000- 2001 Tartu \u00dclikooli Kliinikumi Kopsukliinik, direktor
2002-2003 Tervishoiuamet, peadirektor
2004-2014 Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, \u00fclemarst
1983 ENSV teeneline arst
1984 TR\u00dc Arstiteaduskonna medal
2007 Eesti Lastearstide Seltsi auliige
2008 SA Tartu \u00dclikooli Kliinikumi preemia
Pediaatria k\u00f5rgem kategooria.
Tervishoiu administraatori k\u00f5rgem kategooria.
1997 \u201eTERVISHOIUS\u00dcSTEEMI STRATEEGILINE JUHTIMINE\u201d \u00fcks autoritest
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Raamat on valminud Taru \u00dclikooli Tervishoiu instituudi ja Saskatchevani \u00dclikooli
Kommertskolled\u017ei \u00fchisprojektina, Kanada.
1998 \u201eTERVISHOIU JUHIMINE\u201d. Autor. Tartu \u00dclikooli Tervishoiu instituudi \u00f5ppematerjal arstiteaduskonna \u00fcli\u00f5pilastele.
Avaldatud 19 artiklit laste h\u00fcpertoonia, s\u00fcdamehaiguste ja laste s\u00fcdamehaiguste teemal.
Juhendanud kahte \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6d laste s\u00fcdamehaiguste teemal.
Korduvad koolitused Moskva, Leningradi ja Minski arstide t\u00e4iendusinstituutides laste reuma ja s\u00fcdamehaiguste eemal.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMarja-Liis M\u00e4gi<\/strong><\/span><\/div>

T\u00e4nuga tahaksin meenutada aega, olustikku, meditsiinitaset, mis oli mulle antud t\u00f6\u00f6ks ja arenguks, ka h\u00e4id kaasteelisi-\u00f5petajaid, kes mind on aidanud valikute tegemisel.
S\u00fcndisin Tartus 30.01.1942 teenistujate perekonnas. Minu isa t\u00f6\u00f6tas TR\u00dc aiandus-mesindus kateedris assistendina, ema samas laborandina. \u00d5ppisin Tartu III Keskkoolis. Minu abielust s\u00fcndis 2 last: poeg Silver, kes l\u00f5petas TR\u00dc ajaloo eriala, t\u00fctar Margot, kes l\u00f5petas EMA laulu eriala. Mul on 5 lapselast ja \u00fcks lapselapselaps. Minu huvideks on olnud muusika, sport, reisimine, kunst, nokitsemine suvekodus. \u00dclikooliaastad TR\u00dc Arstiteaduskonnas (1962-1968) m\u00f6\u00f6dusid ladusalt ja kiiresti. IV kursusel otsustasin dots Leida Kerese soovitusel\u00a0 nn \u201cvideviku pediaatria\u201c kasuks. 2,5 aastat t\u00f6\u00f6tasin pediaatrina Sindi linnahaiglas: vastuv\u00f5tud, koduvisiidid, t\u00f6\u00f6 lasteaias ja \u00f5htune \u00f5ppimine. Kasutasin v\u00f5imalust asendada P\u00e4rnu s\u00fcnnitusosakonna mikropediaatrit, olin hakkamist t\u00e4is ja alustasin neonatoloogiaga. Sel ajal tuli esmakordselt teha vahetusvere\u00fclekannet reesuskonfliktiga vasts\u00fcndinule. Lahke abi ja k\u00f5igi vajalike vahenditega tuli kohale dr J\u00f5giste Tallinnast. Ambulatoorne t\u00f6\u00f6 aga ei pakkunud rahuldust. Mul \u00f5nnestus vabaneda enne tolleaegset 3-aastast kohustuslikku aega ja konkureerida Tartu Linna S\u00fcnnitusmaja neonatoloogiks, kus t\u00f6\u00f6tasin 9 aastat. Sindi-P\u00e4rnu periood oli v\u00e4ga \u00f5petlik ja oluline minu arstitee algusaastatel. S\u00fcnnitusmajas\u00a0 rakendasime koos dr Valve Loolaidiga esmakordselt kraniotserebraalset h\u00fcpotermiat raskes asf\u00fcksias s\u00fcndinud ajalistel vasts\u00fcndinutel. Selleks kasutasime kummivoolikust p\u00f5imitud peakatet, kraanivett, kuv\u00f6\u00f6si, veenisisest narkoosi. T\u00e4nap\u00e4eval on selleks t\u00f6\u00f6stuslikult toodetud jahutusm\u00fctsid. Samuti kasutasime dots Leida Kerese soovitusel esmakordselt plastikkotiga CPAP-ravi\u00a0 Gregory meetodil enneaegsete vasts\u00fcndinute hingamish\u00e4irete s\u00fcndroomi korral.\u00a0 Dots Leida Kerese soovitusel \u00f5ppisin TR\u00dc mittestatsionaarses aspirantuuris (1975-1978). Uurimist\u00f6\u00f6 teemaks oli \u201eHemokoagulatsiooni h\u00e4ired asf\u00fcksias s\u00fcndinud ajalistel vasts\u00fcndinutel\u201c, selleks kasutatav\u00a0 elektrokoagulograafiline\u00a0 uurimismetoodika osutus mitteaktuaalseks, t\u00f6\u00f6 j\u00e4i valmimata.
Tartu Linna peapediaater Anne Ormisson koos lastehaigla juhtide dr Kaljo Miti ja dr Endla K\u00f6\u00f6biga otsustasid luua uue osakonna haigete vasts\u00fcndinute tarvis. 18.06.1979\u00a0 kutsuti mind uut osakonda ette valmistama ja juhatama. Koos tubli vanem\u00f5de Maie Otsaga kulus aasta uue osakonna ettevalmistamiseks: inventari, seadmete, aparatuuri tellimine, t\u00f6\u00f6juhiste, rezhiimide ja intensiivravi vajavate situatsioonide lahendamiseks juhiste koostamine valvearstide tarvis, ka Moskvas neonatoloogia osakondades ja raamatukogus kogemuste omandamine.\u00a0 Olin\u00a0 samaaegselt raviarstiks dr Asta Uibo juhitavas imikute osakonnas.
Osakond avati\u00a0 04.08.1980.\u00a0 Oru t\u00e4nava renoveeritud lastehaiglas. Alates 1982 asusime juba\u00a0 Lunini t\u00e4nava vastvalminud lastehaigla hoones. Tolleaegne Eesti \u00fchiskond oli suletud, puudusid kirjandus, aparatuur, esialgu ka intensiivravi v\u00f5imalused. Ravi oli kohapeal algeline. Esimestel aastatel olid meil abiks veenitee loomisel dots J\u00fcri Samar\u00fctel ja dr Urmo K\u00f6\u00f6bi t\u00e4iskasvanute intensiivravi osakonnast. Enneaegsetele vasts\u00fcndinutele infusioonravi\u00a0 teostamiseks tuli kasutada t\u00e4iskasvanute infusioonis\u00fcsteeme ja n\u00f5elu. Edasine areng toimus 1980. aastate teisel poolel, kui tulid infusioonraviks kasutusele nn \u201eliblikad\u201c, 1990. aastate esimesel poolel aga juba pisikesed kan\u00fc\u00fclid\u00a0 ja teisel poolel juba ka perfuusorid (automaats\u00fcstlad)\u00a0 ja infusioonpumbad. Meie intensiivravi palatites oli kaks t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud monitori, m\u00f5ned\u00a0 kuv\u00f6\u00f6sid.\u00a0 Esialgu oli vaja leida v\u00f5imalusi enneaegsete laste CPAP-raviks, transpordiks, fototeraapiaks. Siin olid suureks abiks \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsikud.\u00a0 Peaarsti dr Kaljo Miti n\u00f5usolekul paigaldati vasts\u00fcndinute transpordiks \u00fchele kiirabiautole liikuval raamil \u00fcks ungari kuv\u00f6\u00f6sidest, millega tagati vajalik soojus, niiskus, hapnikravi ja CPAP-ravi DP-2 aparaadi vahendusel. CPAP-ravi teostamiseks valmistati \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsikute poolt vasest ninakan\u00fc\u00fcl, nn \u201ekuldnina\u201c , mida kasutati v\u00e4hemalt 20 aastat. \u00c4\u00e4rmiselt suureks kergenduseks oli laste intensiivravi osakonna avamine 1982. aastal.
Esialgne aparatuuri puudus lahenes Saksamaa prof Eberhard Schmidti ning \u0160veitsi riigi abiga. Kirjanduse osas olid meile abiks Helsingi lastekliiniku raamatukogus kopeeritud artiklid. Seda suurt paberi hulka aitas transportida Helsingist Tartusse Eesti esinduse auto. See sai v\u00f5imalikuks t\u00e4nu prof Tiina Talvikule ja Soome lastearstide abile, kui mul \u00f5nnestus olla kahel korral Helsingi lastekliiniku vasts\u00fcndinute intensiivravi osakonnas stazheerimas. Kogutud kirjandusest oli meile abi v\u00e4hemat 10 aastat.
Olin 19 aastat neonatoloogia\u00a0 osakonna juhataja (1980-1999).\u00a0 Alates 1993 k\u00f5rgema kategooria pediaater, viimased 7 aastat\u00a0 vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud. Pensionile j\u00e4in 2012 a. T\u00f6\u00f6tasin pediaatrina 44 aastat, sellest neonatoloogina 41,5 aastat. Tagasivaadates olid minu t\u00f6\u00f6aastad kui \u201e kiire koopast v\u00e4ljaronimise aeg\u201c, uskumatult huvitav, kiire, vastutusrikas\u00a0 ja arendav aeg!\u00a0 Olin alati huvitunud teadusest. Nii osalesin \u00fcli\u00f5pilaste teadus\u00fchingu uurimist\u00f6\u00f6s, millega kollektiivse t\u00f6\u00f6na koos dr Anne Ormissoni,\u00a0 dr Mai Maseriga jt. saavutasime kahe v\u00f5istlust\u00f6\u00f6ga auhinnalise I\u00a0 koha. K\u00e4sitlesime toksoplasmoosi probleemi Tartu linnas ja \u00a0rajoonis. Olen tegelenud neonataalse ultraheliuuringuga (v\u00e4lja\u00f5pe Moskvas) ja enne ehhokardiograafia tulekut ka s\u00fcdame pumbafunktsiooni hindamisega integraal-reograafilisel meetodil (v\u00e4lja\u00f5pe Leningradi S\u00f5jav\u00e4eakadeemias prof Mihhail\u00a0 Tischenko juures 1982). Selleks uuringuks kasutatava elektokoagulograafi aitas muretseda prof Helje\u00a0 Kaarma, uuringuks kohandas aparaadi aga prof Mihhail\u00a0 Tischenko Leningradis.
Olen osalenud teadust\u00f6\u00f6s, \u00f5ppet\u00f6\u00f6s, teinud suulisi ettekandeid, juhendanud interne ja residente, avaldanud mitmesuguseid kirjalikke \u00f5ppe-metoodilisi\u00a0 juhiseid, teese, artikleid kokku 84, neist rahvusvaheliselt eelretsenseeritavaid on olnud 5, posterettekandeid 22. Erilist hasarti pakkus posterettekannete vormistamine, millesse kaasasin alati noori enda k\u00f5rvalt. Suurim neist oli Lastehaigla 85. juubeliks valminud ajalooline poster haiglat\u00f6\u00f6tajatest. See oli suur ettev\u00f5tmine ja eriti koormav dr Endla K\u00f6\u00f6bile, kes\u00a0 juhtis ja toimetas kogu seda ettev\u00f5tmist. Osalesin kahel korral Eesti Haigekassa tervise edendamise projektis, olles projektijuht ja kaasjuht. Nende tulemusena publitseeriti enneaegsete probleeme k\u00e4sitlevad juhised perearstidele ja lastevanematele.\u00a0 Olen Eesti Perinatoloogia\u00a0 Seltsi auliige. V\u00e4ikeste enneaegsete probleemid on mind alati k\u00f6itnud. Innovaatilise ettepanekuna valmis koost\u00f6\u00f6s Uno Juustuga toitmise elektrooniline kalkulaator, mis v\u00f5imaldas kiiresti hinnata ning\u00a0 kalkuleerida enneaegsetele lastele manustatav vajalik vedelikuhulk\u00a0 ja toit.
Olen t\u00e4nulik oma suurep\u00e4rasele mentorile\u00a0 dots Anne Ormissonile.\u00a0 Olen\u00a0 t\u00e4nulik oma saatusele, \u00f5petajatele, kolleegidele, perele, et olen saanud selles k\u00f5iges osaleda.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tAita Napa<\/strong><\/span><\/div>

Praegune t\u00f6\u00f6koht : Tartu \u00dclikooli Kliinikumi Lastekliinik, \u00fcldpediaatria ja neuroloogia osakond, vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud.
Haridus :\u00a0\u00a0 1983-1986 internatuur (Tartu Linna Kliiniline Lastehaigla, Tartu \u00dclikooli N\u00e4rvikliinik)
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a01983 Tartu \u00dclikool arstiteaduskond, pediaatria
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a01977 Haapsalu I keskkool
Teenistusk\u00e4ik :\u00a0\u00a0 1992\u00a0\u00a0 Tartu \u00dclikooli Kliinikumi Lastekliinik, neuroloog (neurof\u00fcsioloogia)
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1999-2016, 2017\u00a0\u00a0 Tartu \u00dclikooli Kliinikumi N\u00e4rvikliinik, neuroloog (ENMG uuringud)
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a01987-1992 Tartu V\u00e4ikelastekodu, neuroloog
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a01986-1987 Tartu Linna Kliiniline Lastehaigla neuroloog lastepolikliinikus
1977. aastal l\u00f5petasin Haapsalus keskkooli ja tegin edukalt eksamid Tartu \u00dclikooli. Asusin \u00f5ppima arstiteaduskonna pediaatria erialal, mille l\u00f5petasin 1983.aastal. \u00dclikoolis tegin \u00fcli\u00f5pilasteadust\u00f6\u00f6 Gilles de la Tourett\u2019i s\u00fcndroomist. Ligi aasta t\u00f6\u00f6tasin neonatoloogia osakonnas \u00f5ena.
L\u00f5petamise j\u00e4rgselt sain suunamise J\u00f5gevale, aga laste s\u00fcnd l\u00fckkas edasi internatuuri ja t\u00f6\u00f6lemineku. Internatuur koosnes kahest osast: 6 kuud pediaatriat ja 6 kuud neuroloogiat. 1986.aastal kutsuti mind t\u00f6\u00f6le Tartu Linna Kliinilise Lastehaigla polikliinikusse asendama neuroloog Anne Siilbaumi.
1987. aastal vabanes neuroloogi koht Taru V\u00e4ikelastekodus, kus ma t\u00f6\u00f6tasin kuni 1992. aastani.
Alates 1993. aastast olen olnud seotud Taru \u00dclikooli Kliinikumi Lastekliinikuga. Minu igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 hulka kuuluvad neurof\u00fcsioloogilised uuringud. Hindan EEG uuringuid ja teen ENMG uuringuid . Lisaks tegelen ka spastiliste laste raviga. Alates 2001. aastast kuulub raviprotseduuride hulka botuliintoksiini s\u00fcstimine spastilisuse raviks. 2017. aastal paigaldati Tartus esimene intradekaalne baklofeenipump lapsele.
EEG- uuringuid t\u00e4iskasvanutel alustati Eestis 1961.aastal Tartus dr. M.M\u00e4gi poolt. N\u00e4rvikliinikus uuriti sel ajal ka lapsi alates 3.eluaastast.
EEG-uuringuid Tartu Lastekliinikus alustas dr A. Beilmanni 1986. aastal. Sel ajal oli kasutusel EEG aparaat Ungari firmalt Medicor. Kuna aparaadil oli tindikirjutaja, siis EEG \u00f5de ja arst olid \u00e4ratuntavad tindiplekkide j\u00e4rgi k\u00e4tel ja riietel. Uuringuks kulus 10 minutit. Tehti ka fotostimulatsiooni ja h\u00fcperventilatsiooni. 1995. aastal saime digitaalse 21 kanaliga Nihon Kohdeni EEG aparaadi. Video ja EEG registreeriti eraldi, nad olid j\u00e4lgitavad ka erinevatel ekraanidel, kuid siiski s\u00fcnkroniseeritult. Nii said v\u00f5imalikuks esimesed videouuringud Eestis.
Algselt registreeriti EEG koos videoga vaid alla 3. aastastel lastel ja absaanside kahtlusel.
2002. aastal saime uue Grass-Telefactor LTM-EEG 64 kanaliga. Sellest ajast on v\u00f5imalik teha EEG videotelemeetria uuringuid. Samal aastal liitus EEG kabinetiga dr U. Vaher.
Koost\u00f6\u00f6s n\u00e4rvikliinikuga tehti 2005. aastal esimesed 2 kuni 3 \u00f6\u00f6p\u00e4eva kestvad uuringud t\u00e4iskasvanud epilepsiahaigele ja preoperatiivsed uuringud epilepsiahaigetele. Praegu teeme isegi kuni viis \u00f6\u00f6p\u00e4eva kestvat EEG uuringut. Uuringut on v\u00f5imalik teha \u00e4rkvelolekus ja ravimindutseeritud unes.
ENMG uuringuid on lastekliinikus v\u00e4he ja seoses teiste uuringumeetodite ja -v\u00f5imaluste tulekuga j\u00e4\u00e4b veel v\u00e4hemaks.
1999-2017 t\u00f6\u00f6tasin osalise koormusega n\u00e4rvikliinikus ja tegin seal ENMG uuringuid.
Oma 27 t\u00f6\u00f6aasta jooksul olen kokku puutunud k\u00f5ige huvitavamaga neurof\u00fcsioloogias: laste EEG ja t\u00e4iskasvanute ENMG.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tAnne Ormisson<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin 19. novembril 1942. aastal Anne Tamperena Tartus Vanemuise orkestrandi Arnoldi ja koduperenaise Helene neljalapselise pere teise lapsena ja elasin kogu lapse- ning koolip\u00f5lve Karlovas Kuu t\u00e4navas. Lapsep\u00f5lv oli turvaline ja \u00f5nnelik, kuigi v\u00e4ga vaene s\u00f5jaj\u00e4rgses olukorras. Koolis k\u00e4isin esimesest \u00fcheteisk\u00fcmnenda klassini mitme nimega koolides, aga ikka Lina tn koolimajas, mille l\u00f5petsin 1961. aastal Tartu 7. Keskkooli esimeses lennus. Samal aastal astusin Tartu Riikliku \u00dclikooli arstiteaduskonda, sest minu soov lapsest peale oli saada lastearstiks.
\u00dclikoolis \u00f5ppisin viimasel kolmel aastal \u00f5htupoolikutel lisaks p\u00f5hi\u00f5ppele dots Leida Kerese pediaatriks soovijate r\u00fchmas. Tema \u00f5hutusel ja juhendamisel tegime viiendal ja kuuendal kursusel koos kursusekaaslastega kaks tudengite uurimist\u00f6\u00f6d toksoplasmoosi levikust Tartu linna laste ning rasedate hulgas, mis m\u00f5lemad said esimese preemia. \u00dclikooli l\u00f5petasin 1967. aastal ning suunati mind lastearstina V\u00f5rru. Kuna V\u00f5ru haigla pakkus esialgse elupaigana kolmele v\u00e4rskele arstile haiglapalatit, protsessisin end t\u00f6\u00f6le Viljandisse, kus olin tudengina olnud suvepraktikal. Vahem\u00e4rkusena - tol ajal sai haiglat vahetada ainult ministeeriumi loal, ja seda luba oli kaunis raske saada. Viljandis t\u00f6\u00f6tsin jaoskonnapediaatrina neli aastat. Viljandi aastatel abiellusin tipps\u00f5udja Toivo Ormissoniga, kes \u00f5ppis EPAs zootehnikuks, ning s\u00fcndisid t\u00fctar Liis ja poeg Niil.
1971. aastal kutsus dots L. Keres mind Tartusse aspirantuuri. Esialgu t\u00f6\u00f6tasin \u00fche aasta lastepolikliinikus osakonnajuhatajana ning 1972-1975 olin pediaatria kateedri statsionaarne aspirant. Minu teadust\u00f6\u00f6 \u2013 kopsup\u00f5letikku p\u00f5devate laste happe-leelistasakaalu muutustest piimhappepiima koormuse tingumustes- j\u00e4tkas kateedri tolleaegset uurimissuunda. Et uurimisalustele piimhappepiima valmistada, l\u00e4ksin ma igal hommikul haiglasse, liiter pudelipiima kotis. Disseratsiooni kaitsesin Tartu Riikliku \u00dclikooli aulas 1975. aasta novembris ja sain meditsiinikandidaadi kraadi. T\u00f6\u00f6 pidi olema venekeelne, kaitsmine \u00f5nneks eestikeelne. Juba aspirantuuri ajal valisin oma kitsamaks erialaks neonatoloogia.
Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tasin Tartu tervishoiuosakonna peapediaatrina 1975-1979. See oli huvitav ja keeruline aeg, sest haiged lapsed olid Tartus jaotatud mitme haigla vahel ning nende t\u00f6\u00f6 koordineerimine oli peapediaatri \u00fclesanne. Kuna sel ajal l\u00e4ks remonti ka lastehaigla Oru t\u00e4nava maja ning peaarst Kaljo Mitt oli suunatud aastaks rahvusvahelisele t\u00e4iendusele Moskvas, olin ma olude sunnil ka lastehaigla peaarsti kt. Koos ravialajuhataja dr Endla K\u00f6\u00f6bi ja kateedrijuhataja dots Leo Tammega p\u00fc\u00fcdsime lastehaiglat Puusepa tn 6 endise siseosakonna ruumides t\u00f6\u00f6s hoida nii h\u00e4sti kui v\u00f5imalik, kuigi ruumi oli v\u00e4ga napilt nii haigetele kui personalile. Vahel tuli meil minna isegi k\u00f6\u00f6ki kartuleid koorima, kui k\u00f6\u00f6git\u00f6\u00f6line haigeks oli j\u00e4\u00e4nud. Sel ajal v\u00f5tsime haiglasse ka esimesed haiged vasts\u00fcndinud s\u00fcnnitusmajast. 1979. aastal kutsus kateedrijuhataja dots Leo Tamm mind kateedri assistendi kohale. J\u00f5udsin assistendina vastu v\u00f5tta oma esimese juhendatava pediaatriatudengite kursuse, millest hiljem kasvasid v\u00e4lja juhtivad neonatoloogid Heili Varendi ja Liis Toome, ja l\u00e4ksin aastaks lapsepuhkusele t\u00fctar Hiiega. Dotsendi kutse sain 1984. aastal ja alates 2007. aastast olen Tartu \u00dclikooli emeriitdotsent. \u00dclikoolis t\u00f6\u00f6tasin kuni 2017. aastani teadusprojekti juhina. Kateedrit\u00f6\u00f6le lisaks t\u00f6\u00f6tasin 1980. aastast lastehaigla neonatoloogia osakonna arstina, 2000-2006 olin osakonnajuhataja ning 2007-2011 lastekliiniku arst-konsultant, m\u00f5ned aastad Sotsiaalministeeriumi peaneonatoloog.
Kui 1990. aastal valiti mind Eesti Lastearstide Seltsi (ELS) presidendiks (president 1990-1994 ja 2004-2007), avanesid \u201ev\u00e4lisuksed\u201c ja algas \u00fcsna intensiivne rahvusvaheline suhtlus. Mind valiti t\u00e4itma ka mitmeid ameteid: Euroopa Lastearstide Seltside Uniooni (UNEPSA) asepresident 1992-1998, \u00dclemaailmse Lastearstide Assotsiatsiooni (IPA) juhatuse liige 1995-2001, Euroopa Pediaatriahariduse Assotsiatsiooni (APEE) juhatuse ja ajakirja kolleegiumi liige 1996-2001, Euroopa Laste Gastroenteroloogia ja Toitmise Seltsi (ESPGAN) Laste Toitmise Komitee liige 1992-1997, \u00dclemaailmse Lastekeskuse (ICC) n\u00f5ukogu liige 1999-2003, Euroopa Pediaatria Akadeemia n\u00f5ukogu liige 2004-2007, ajakirja T\u00fcrkiye Klinikeri Journal of Medical Sciences rahvusvahelise ekspertide n\u00f5ukogu liige kuni 2007. Nendel aastatel osalesin paljude rahvusvaheliste konverentside korraldamisel ja juhatamisel ning esinesin ettekannetega. Erialaliselt olen end t\u00e4iendanud Moskva ja Leningradi arstide t\u00e4iendusinstituutides ning Helsingi, Tampere ja D\u00fcsseldorfi \u00fclikoolide lastehaiglates ning Inglismaal Norwichi Teadusliku Uurimise Instituudis.
1990. aastal asutasime Soome kolleegide toetusel Eesti Perinatoloogia Seltsi (EPS), mille president olin 1995-1999. ELS ja EPS on austanud mind auliikmeks valimisega. 1995-1997 ilmus L\u00fcbecki kirjastuse Springer Verlag toetusel ajakiri Eesti Perinatoloogia S\u00f5numid, mille asutaja ja peatoimeja ma olin. 1980. aastatel esinesin korduvalt lastevanematele m\u00f5eldud laste tervist k\u00e4sitlevates tele- ja raadiosaadetas ning avaldasin samateemalisi kirjutisi ajakirjades \u201eN\u00f5ukogude Naine\u201c, \u201ePere ja Kodu\u201c ning \u201eEesti Naine\u201c. Lapsevanematele olen avaldanud raamatud \u201eS\u00fcnnist esimese sammuni\u201c (1999) ja \u201eS\u00fcnnist puberteedini. Lapsed ja nende terviseh\u00e4ired\u201c(2002). Koos Heili Varendiga ilmus \u00f5pperaamat \u00fcli\u00f5pilastele \u201eNeonatoloogia\u201c (2009, 2015).
Oma teadust\u00f6\u00f6s uurisin peamiselt laste, eriti vasts\u00fcndinute arengut ja tervist ning tervisekorraldust, toitmist, soole mikrofloorat ja I t\u00fc\u00fcpi diabeedi geneetilise riskiga laste tervist s\u00fcnnist alates. Uurimistulemused on avaldatud rohkearvuliste artiklitena mitmetes nii Eesti kui rahvusvahelistes ajakirjades. Olen juhendanud \u00fcle 30 \u00fcli\u00f5pilaste teaduslikku uurimis- ja konverentsit\u00f6\u00f6d. 1994. aastal saime prof. Marika Mikelsaare uurimisgrupi liikmetena Eesti teaduspreemia vasts\u00fcndinute mikrofloora uurimise eest. 1996-1999 toetas \u0160veitsi valitsus Eesti s\u00fcnnitusmaju ja neonatoloogia osakondi suure hulga aparatuuri ja rahvusvahelise koolitusega. Koordineerisin seda projekti, mis t\u00f5stis meie neonatoloogia materiaalselt uuele tasemele. 1996-1999 juhtisin P\u00f5hja-Reini Liidumaa grantiga toetatud projekti \u201eKvaliteedihinnang Eesti peri- ja neonataalmeditsiinis\u201c koost\u00f6\u00f6s Saksamaa Lastearstide Seltsi ja P\u00f5hja-Reini Perinataalkeskusega. Enneaegsete laste tervise uuringutel toetas meie mitmeid projekte Eesti Teadusfond ja WHO I. Dogramaci Fond. Rahvusvaheline teadusprojekt TRIGR (2002-2017), mis uuris I t\u00fc\u00fcpi diabeedi geneetilise riskiga laste tervist ja toitmise interventsiooni m\u00f5ju s\u00fcnnist alates ja mille Eesti grupi juht ma olin, l\u00f5ppes edukalt 2017. aastal. 2014. aastal omistati mulle Tartu T\u00e4ht elut\u00f6\u00f6 eest, seejuures ka esmakordselt Eestis vasts\u00fcndinute s\u00fcnnij\u00e4rgse rinnalepaneku algatamise ja juurutamise eest ning 2018. aastal autasustas Eesti Vabariigi president mind Punase Risti III j\u00e4rgu medaliga.
N\u00fc\u00fcd, 2021. aastal, kirjutades seda CVd, olles emeriitdotsendist pension\u00e4r, kolme t\u00e4iskasvanud lapse ema ja \u00fcheksa lapselapse vanaema ning \u00e4sja p\u00fchitsenud kuldpulmi abikaasa Toivoga, olen nii oma m\u00f6\u00f6dal\u00e4inud kui ka praeguse huvitava ja kirju eluga \u00fclimalt rahul ning t\u00e4nulik k\u00f5igile, kes mind on \u00fcmbritsenud. Olen ikka kirglik autojuht ja huvireisija, eriti lapselaste l\u00f5busas seltskonnas.
\"\"\"\"<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tHelgi Padari<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin 17.03.1970 Hiiumaal ja minu lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus paikades, mis on inspireerinud nii kirjanikke kui muusikuid. Sellest v\u00e4iksest piirkonnast pajatavad Aino Kallas Reigi \u00f5petajas, Herman Sergo N\u00e4kimadalates ning Juhan Smuul ja Gustav Ernesaks ooperis Tormide rand.\u00a0 K\u00e4isin lasteaias krahv Ungern-Sternbergi valitseja majas ning meie kiiged ja liivakastid olid maja l\u00e4hedal asuvas m\u00f5isa \u00f5unaaias. \u00dcmbruses oli veel mitmeidki vanu m\u00f5isahooneid, mille elanike kohta vanaema teadis pajatada huvitavaid lugusid. \u00dcks minu rootslasest esiisagi oli\u00a0 vahetuskaubana jahikoera eest sattunud Ungru m\u00f5isa t\u00f6\u00f6liseks.
Lauka 8-klassiline v\u00e4ikeses koolis sain esimesed teadmised ning edasi suundusin Hiiumaa pealinna, K\u00e4rdla Keskkooli. Koolis olid minu peamisteks hobideks laulmine kooris ning ansamblis, tantsimine nii rahvatantsu kui ka pop-tantsu grupis. M\u00e4ngisin malet ning j\u00f5udsin II j\u00e4rguni. Hiiumaa meelitas mindki looma. Joonistasin ning maalisin palju ning l\u00e4ksin keskkooli k\u00f5rvalt Tartu Kujutava Kunsti kaug\u00f5ppe kursusele ning plaanisin saada kunstnikuks. Loomulikult osalesin ka n\u00e4iteringis, luuletasin ja kirjutasin. Kooliajast p\u00e4rinevad II koht koolisiseselt luuletuste lugemise v\u00f5istluselt ning II koht vabariiklikult kirjandite ja esseede v\u00f5istluselt. Huvi arstiteaduse ja bioloogia vastu oli pidevas konkurentsis kunstiga.
Arstiteaduskonda sain sisse esimesel katsel\u00a0 kohe peale keskkooli. Kogu meditsiin oli huvitav, kuid anestesioloogia, millest kooli ajal peaaegu midagi ei kuulnudki, tundus just see, mida tahtsin osata.\u00a0 Kaheaastase tollases Tallinna Keskhaiglas tehtud\u00a0 internatuuri j\u00e4rgselt asusin seda kohe \u00f5ppima.
Valik osutuski \u00f5igeks, sest peale residentuuri l\u00f5petamist aastal 2000, asusin t\u00f6\u00f6le laste intensiivravi osakonda, kus t\u00f6\u00f6tan t\u00e4naseni. Endiselt on huvitav ja erialaseid v\u00e4ljakutseid jagub. Lisaks huvitavale erialale leidsin v\u00e4ga toreda ning t\u00f6\u00f6ka kollektiivi. Lasteintensiivravi osakonna juurde on kuulunud ka lastereanimobiili t\u00f6\u00f6, mida olen teinud sama kaua kui osakonna t\u00f6\u00f6d. Lisaks osalen kiirabit\u00f6\u00f6tajate laste erakorraliste seisundite alases koolituses. Lasteintensiivravi k\u00f5rvalt olen k\u00fcll kogu aeg tegelenud ka t\u00e4iskasvanutega ning saanud ka bakalaureuse kraadi \u00f5igusteaduses, kuid minu p\u00f5hihuviks on j\u00e4\u00e4nud ikkagi lasteanesteesia ja -intensiivraviga seotud k\u00fcsimused. Eriti huvitavad on vereringe ja hingamiseelundite f\u00fcsioloogia, patoloogia ning ravi. T\u00e4nu osakonna teaduslembusele ja toele olen avastanud farmakokineetika mitmekesiste v\u00f5imaluste maailma. \u00dchiselt oleme osakonnas laste farmakokineetika teemasid uurinud ning lisanud oma panuse sellesse teadusharusse.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tRiina Pettai<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcnniaeg: 21.oktoober 1958
T\u00f6\u00f6koht: Eesti Haigekassa
Ametikoht: usaldusarst
Haridus:<\/strong>
Tartu \u00dclikool, arstiteaduskond\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a01979\u20131985
Tartu M. H\u00e4rma nimeline II Keskkool\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1973\u20131976
Tartu V Keskkool\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a01965\u20131973
Erialaline kvalifikatsioon:<\/strong>
Resertifitseeritud taastusravi alal\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2012
K\u00f5rgem kateg. f\u00fcsiaatria ja taastusravi erialal alates \u00a0\u00a0\u00a02000
T\u00f6\u00f6kogemus:<\/strong>
Eesti Haigekassa usaldusarst\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 alates 2014
Eesti Ravimiameti ametnik\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a02007\u20132014
Arst-\u00f5ppej\u00f5ud f\u00fcsiaatria ja taastusravi erialal\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2007\u20132014
T\u00dc Kliinikumi Lastekliiniku laste ja noorukite\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2006-2007
arendus- ja taastusravi keskuse juhtaja
T\u00dc Kliinikumi Lastehaigla polikliiniku arendus-\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1996-2000
ja taastusravi osakonna juhtaja
F\u00fcsiaatria ja taastusraviarst\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a01993\u20132000
Elektriraviarst\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a01991\u20131993
Arst \u2013 pediaater\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a01985\u20131991
Teadusorganisatsiooniline tegevus ja muu administratiivt\u00f6\u00f6:<\/strong>
Osalesin IV World Congress of the ISPRM 2007 a. Koreas,
posterettekandega \u201eNabar\u00f5ngast p\u00f5hjustatud vertebraalne osteom\u00fceliit\u201c;
Osalesin rahvusvahelisel konverentsil \u201eRehabilitatsioni tulemuslikkuse m\u00f5\u00f5tmine\u201c 2007 a Tartus, suulise ettekandega \u201eRehabilitatsioonispetsialistid v\u00f5rgustikut\u00f6\u00f6s\u201c;
Kuulusin SKA projekti \u201ePITRA 2\u201c t\u00f6\u00f6gruppi 2007. a;
Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse liige 2005\u20132007;
Osalesin III World Congress of the ISPRM 2005 a Brasiilias posterettekandega \u201eMultidistsiplinaarne meeskonnat\u00f6\u00f6 k\u00f5ne- ja keeleprobleemidega, aktiivsus- ja t\u00e4helepanuprobleemidega eelkooliealiste lastega\u201c.
Kuulusin laste tserebraalparal\u00fc\u00fcsi arendusravi ravijuhise koostamise t\u00f6\u00f6gruppi 2004 \u2013 2005;
Osalesin Eesti Arstide P\u00e4evadel 2003 a P\u00e4rnus suulise ettekandega \u201eMilleks lastele arendus- ja taastusravi meeskonnat\u00f6\u00f6?\u201c;
Osalesin lasterehabilitatsiooni arengukava koostamise t\u00f6\u00f6grupis 2002 \u2013 2003;
Eesti Taastusarstide Seltsi aseesimees 2001 \u2013 2005;
Kuulusin erialaseltsi lasterehabilitatsiooni k\u00e4sitlusjuhiste t\u00f6\u00f6gruppi 2001 \u2013 2007;
Eesti astearstide Seltsi liige 1988\u20132007 a;
Olen osalenud mitmetel erinevatel erialaliste sise- ja v\u00e4lisriiklikel t\u00e4iend- ja koolituskursustel.
\u00d5ppet\u00f6\u00f6 juhendamine:<\/strong>
Osalesin diplomieelses \u00f5ppet\u00f6\u00f6s \u00dc KKTK liikumisravi 3. kursuse lastehaiguste (pediaatriline f\u00fcsioteraapia) ts\u00fcklis loengute ja seminaride l\u00e4biviimisel teemadel \u201eAlla 4-aastaste laste normaalse ja patoloogilise liikumismustrite v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs\u201c ning \u201eLapse ps\u00fchhomotoorne areng\u201c (2005\u20132007);
Osalesin T\u00dc arstiteaduskonna t\u00e4ienduskeskuse poolt korraldatavatel t\u00e4ienduskursustel juhendajana ja lektorina (2005 \u2013 2007) teemal \u201eArendusravi imiku- ja v\u00e4ikelapseeas\u201c ning lektorina (2006\u20132007) teemal \u201eTaastusravi juveniilse idiopaatilise artriidi korral\u201c t\u00e4iendusts\u00fcklis \u201eLuu-liigesprobleemid lastel\u201c;
Osalesin lektorina Reumahaigete Laste ja Noorte \u00dchingu \u00f5ppep\u00e4evadel (2005\u20132008);
Osalesin lektorina T\u00dc juures diplomij\u00e4rgses \u00f5ppet\u00f6\u00f6s perearstidele ja lasterehabilitatsiooni valdkonnas t\u00f6\u00f6tavatele kolleegidele (1998\u20132007);
Osalesin diplomij\u00e4rgses \u00f5ppet\u00f6\u00f6s taastusravi erialal residentide juhendamisel (2000\u20132007).<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tHeljo Preem<\/strong><\/span><\/div>

Enne \u00fclikooli<\/strong>
1943. juuli-august\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 Keilas laste suvelaagri kasvataja
1943. sept. kuni 1945. jaan.\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0Tallinna Bakterioloogia Jaam\/ San Epid Jaam, laborant
P\u00e4rast \u00fclikooli<\/strong>
1.08.1951\u201317.11.1955\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tartu Kliinilise Lastehaigla jaoskonnapediaater
18.11.1955\u20131.10.1960\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tartu vabariikliku Haigla org-metoodilise kabineti
pediaater ja Lastehaigla ordinaator, reuma-kabineti arst
01.10.1960\u201310.04.1964\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Lastehaigla ordinaator, nakkushaiguste kabineti arst
10.04.1964\u201325.01.1983\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Lastekliiniku peaarsti aset\u00e4itja polikliinilisel alal ja lastehaigla ordinaator kohakaasluse alusel
26.01.1983\u201323.03.1992\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 kooliarst
25.03.1992\u201323.05.1992\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 Tartu turvakodu arst
Loengud paralleelselt p\u00f5hit\u00f6\u00f6kohaga<\/strong>
1952\/ 1953\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tartu Meditsiini Keskkoolis
\u00d5petajate Seminaris
\u00d5ppet\u00f6\u00f6 T\u00dc Pediaatria kateedris paralleelselt p\u00f5hit\u00f6\u00f6kohaga<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tChris Pruunsild<\/strong><\/span><\/div>

Minu t\u00f6\u00f6alased kokkupuuted meditsiiniga algasid kooli l\u00f5puklassides, mil t\u00f6\u00f6tasin suviti kardioloogia kliinikus (kuna seal t\u00f6\u00f6tas mu kardioloogist emapoolne vanaisa) \u2013 jagasin toitu ja tegin sanitari t\u00f6\u00f6d. P\u00e4ris esimene t\u00f6\u00f6koht oli infarktiravi osakonnas, mis oma raskes seisus haigete \u00f5hustikuga oli \u00fcsna hirmutav, kuid siiski ei peletanud arstiks \u00f5ppimise soovi.
Peale Miina H\u00e4rma nimelise Tartu 2. Keskkooli l\u00f5petamist 1987.a. oli mul kaks valikut \u2013 kas astun arstiteaduskonda pediaatria erialale, mis oli siis veel t\u00e4iesti iseseisva osakonnana olemas v\u00f5i \u00f5ppida algklasside \u00f5petajaks. Konkurss lastearsti erialale oli v\u00e4ga tihe, kuid t\u00e4nu sellele, et l\u00f5petasin keskkooli h\u00f5bemedaliga, oli sisse saamiseks vaja v\u00e4ga h\u00e4sti sooritada vaid esimene eksam \u2013 bioloogia \u2013 ja kuna \u00f5nneks nii l\u00e4ks, olingi \u00fclikoolis!
\u00dclikooli l\u00f5petamine j\u00e4i Eesti Vabariigi algusaastatesse ja seep\u00e4rast meenutame samaealiste kolleegidega, et oleme saanud lastearstiks tervelt kaks korda. 1995. a l\u00f5petasin aastase pediaatria internatuuri ja sain kutsetunnistuse. 2002. a aga astusin pediaatria residentuuri, mille \u00fclesehitus ja korraldus oli hoopis midagi muud ning 2008. a sain selle l\u00f5petamisel taaskord pediaatriks.\u00a0\u00a0
Kogu minu \u00f5ppeprotsess v\u00e4ltas kokku ligi 20 aastat. Kohe p\u00e4rast internatuuri sai selgeks, et minu kitsamaks erialaks saab lastereumatoloogia. Endal mul konkreetset soovi alaeriala osas ei olnud, ja seet\u00f5ttu olin kohe n\u00f5us kui tollane lastekliiniku peaarsti aset\u00e4itja dr Endla K\u00f6\u00f6bi mulle selle ettepaneku tegi, sest haigla vajas hetkel vastavat eriarsti.
1995. a astusin doktorantuuri. Doktorit\u00f6\u00f6 oli teemal \u201eJuveniilne idiopaatiline artriit eesti lastel. Epidemioloogilis-kliiniline uurimust\u00f6\u00f6\u201c. Residentuuri ja teadust\u00f6\u00f6 \u00fchitamine oli kahe v\u00e4ikese poja emana raske periood ja seet\u00f5ttu kestsid m\u00f5lemad \u00f5ppevormid plaanitust m\u00e4rgatavalt kauem, aga l\u00f5ppesid edukalt. Doktorit\u00f6\u00f6 juhendajad olid emeriitprofessor Tiina Talvik ja dotsent Pirkko Pelkonen (Helsinki \u00dclikool). Oli suur \u00f5nn ja au olla selliste s\u00e4ravate isiksuste \u00f5pilane. Professor Talvik oli v\u00e4ga n\u00f5udlik, samas innustav ja toetav juhendaja; dotsent Pelkonen oli maailmas tunnustatud ja pikaajalise teadust\u00f6\u00f6 kogemusega lastereumatoloog, kellelt \u00f5ppisin palju lisaks erialale ka teadust\u00f6\u00f6 planeerimise, l\u00e4biviimise, publitseerimise ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 osas. Kaitsesin doktorit\u00f6\u00f6 2007. a , oponeeris dotsent Pekka Lahdenne (Helsinki \u00dclikool).\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0
Kliinilist kogemust reumatoloogiliste haigetega asusin kohe internatuuri j\u00e4rgselt omandama dr Hille Liivam\u00e4gi k\u00e4e all. Temalt \u00f5ppisin esmat\u00f5ed haigete uurimise ja ravi kohta, samuti liigeste punkteerimise tehnika. Liigeseid punkteerisime sel perioodil v\u00e4ga
palju kuna muude ravimite osas oli valik v\u00e4ga napp \u2013 ei olnud bioloogilisi ravimeid ja immuunomoduleeriva ravimi metotreksaadi kasutamine oli algusfaasis. Hulgiliigeshaaratusega lapsed olid \u00fcsna kehvas seisus, oli lapsi, kellel olid paljud liigesed moondunud, sest k\u00e4ttesaadav ravi ei olnud piisav; palju kasutati mittesteroidseid p\u00f5letikuvastaseid ravimeid ja gl\u00fckokortikosteroide, viimaseid ka liigesesiseste s\u00fcstetena. Praegu on v\u00f5imalik neid haigeid palju enam aidata ja see on teinud igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 lihtsamaks.
Doktorantuuri astudes hakkasin tegema ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6d. Olen \u00fcle 25 aasta \u00f5petanud V kursuse arsti\u00fcli\u00f5pilastele lastereumatoloogiat, hiljem lisandusid loengud, seminarid ja praktikumid hambaarstiteaduse ja f\u00fcsioteraapia \u00fcli\u00f5pilastele. Igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s tuleb juhendada residente ja VI kursuse arstitudengeid. Olen olnud erialaliselt juhendajaks kahele praegu juba iseseisvalt praktiseerivale lastereumatoloogile.
Residentuuri j\u00e4rgselt alustasin 2008. a t\u00f6\u00f6d SA T\u00dcK lastekliiniku \u00fcldpediaatria osakonnas, algul arst-\u00f5ppej\u00f5una, alates 2013. a vanemarst-\u00f5ppej\u00f5una.
Doktorit\u00f6\u00f6 valmimise j\u00e4rgselt on minu teadust\u00f6\u00f6 peamisteks suundadeks olnud juveniilse idiopaatilise artriidi prognoosi m\u00f5jutavad tegurid (erinevad biomarkerid, varane subkliiniline ateroskleroos kroonilise p\u00f5letiku tagaj\u00e4rjel) ja geneetilise tausta uurimine eesti populatsioonis. Minu kaasjuhendamisel on valmimas kaks doktorit\u00f6\u00f6d. Olen olnud aktiivne rahvusvahelises teaduslikus koost\u00f6\u00f6s \u2013 pikka aega oleme koos G\u00f6teborgi \u00dclikooli Sahlgrenska Akadeemia Reumatoloogia ja P\u00f5letiku uurimise osakonnaga uurinud juveniilse artriidi haigetel mitmeid p\u00f5letiku aktiivsust, p\u00fcsimist ja levimist m\u00e4\u00e4ravaid molekulaarseid biomarkereid. Samuti olen eestipoolse koordinaatorina osalenud Rahvusvahelise Lastereumatoloogiliste Uuringute Organisatsiooni (Pediatric Rheumatology International Trials Organisation, PRINTO) poolt l\u00e4biviidavates paljukeskuselistes uuringutes. Alates 2017. a olen Tartu \u00dclikooli meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi lastehaiguste kaasprofessor, minu\u00a0venia legendi<\/em>\u00a0oli teemal \u201eMonoartriit lapseeas\u201c.
Olen olnud aktiivne mitmete erialaseltside t\u00f6\u00f6s, kuuludes korduvalt nii Eesti Lastearstide Seltsi kui ka Eesti Reumatoloogia Seltsi juhatusse, tehes aastaid m\u00f5lemas seltsis sekret\u00e4ri t\u00f6\u00f6d ja korraldades mitmeid eriala\u00fcritusi.
Reumahaigete Laste ja Noorte \u00dchingu t\u00f6\u00f6 raames olen koost\u00f6\u00f6s Eesti Reumaliiduga korraldanud uute juveniilse idiopaatilise artriidiga laste perede \u00f5ppep\u00e4evi.
Olen valitud alaerialaga v\u00e4ga rahul \u2013 lastereumatoloogia on v\u00e4ga huvitav ja kiiresti arenev valdkond ning arusaam nende haiguste olemustest ja ravi v\u00f5imalustest avardub \u00fcha enam.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tReet Rein<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin Tartus teenistujate perekonnas 04.12.1940. Aastatel 1948-1955 \u00f5ppisin Tartu 4. Seitsmeklassilises Koolis (praegu Mart Reiniku Kool). 1955. aastast kuni 1959. aastani \u00f5ppisin Tartu 5. Keskkoolis (praegu Tamme G\u00fcmnaasium). Osalesin kooli keemiaringis (juhendaja \u00f5petaja J\u00fcri Vene). M\u00e4ngisin kooli v\u00f5rkpallinaiskonnas ja tantsisin rahvatantsu naisr\u00fchmas. 01.06.1958--01.09.1959 t\u00f6\u00f6tasin koristajana Tartu Riikliku \u00dclikooli Vanemuise tn. 46 \u00f5ppehoones.
01.09.1959-30.06.1965 olin TR\u00dc arstiteaduskonna raviosakonna \u00fcli\u00f5pilane. 1961. aasta m\u00e4rtsis-augustis t\u00f6\u00f6tasin TR\u00dc h\u00fcgieeni kateedris vanem-preparaatorina. Tantsisin paar aastat TR\u00dc Rahvakunstiansamblis, kuid ema raske haiguse t\u00f5ttu tuli sellest loobuda. IV kursuse j\u00e4rgsel suvel t\u00f6\u00f6tasin V\u00f5ru Rajooni Keskhaigla kirurgia osakonnas meditsiini\u00f5ena, V kursuse j\u00e4rel samas subordinaatorina ning kiirabis. Kirurgia osakonna arstid dr Heino Kokk ja dr Valdek Kapp v\u00f5imaldasid v\u00e4ga palju ise teha ning olid minule suurep\u00e4rasteks \u00f5petajateks ja arstina tegutsemise eeskujudeks. Tekkis huvi kirurgia vastu. Osalesin kirurgia ringi tegevuses ning v\u00f5imalusel assisteerisin operatsioonidel.
\u00dclikooli l\u00f5petamisel sain suunamise TR\u00dc Arstiteaduskonna Meditsiini Kesklaboratooriumi (juhataja prof Kalju P\u00f5ldvere) biokeemiku ametkohale. Kuid n\u00e4dal enne t\u00f6\u00f6le asumist teatasid dekaan prof J\u00fcri Saarma ja ENSV K\u00f5rghariduse Ministeeriumi esindaja, et \u00fclikool saab t\u00f5en\u00e4oliselt raha minu ametikoha finantseerimiseks alates 01.01.1966. Pakuti v\u00f5imalust alustada stipendiumi suuruse palgaga v\u00f5i hakata \u00f5petama lastehaigusi Tartu Meditsiinikoolis. \u00d5petaja amet ei olnud minu kutsumus. Asusin t\u00f6\u00f6le V\u00f5rumaale, Osula Jaoskonnahaiglasse ENSV Tervishoiuministeeriumis toimunud \u00fcmbersuunamise vormistamise j\u00e4rel. Arstiteaduskonna l\u00f5pudiplomi sain k\u00e4tte peale 1-aastast t\u00f6\u00f6tamist suunatud ametikohal, vastavalt siis kehtinud seadusele.
Osula Jaoskonnahaiglas (10 voodikohta) t\u00f6\u00f6tasin kohustuslikud 3 aastat juhataja ja jaoskonnaarstina. Olen t\u00e4nulik tolleaegsetele V\u00f5ru eriarstidele n\u00f5ustamise ja abi eest. T\u00e4nu p\u00f5hjalikele konsultatsiooniotsustele \u00e4ratas dr Astrid Kokk huvi neuroloogia vastu. 01.09.1968-31.12.1968 k\u00e4isin neuroloogia alasel spetsialiseerumise kursusel TR\u00dc Arstiteaduskonna arstide spetsialiseerimise ja t\u00e4iendamise kateedri juures Maarjam\u00f5isa Haigla N\u00e4rvikliinikus. T\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset ja n\u00f5udlikku \u00f5ppet\u00f6\u00f6d juhtis prof Ain-Elmar Kaasik, kes oli just naasnud sta\u017eeerimast Rootsis. T\u00f6\u00f6tasin V\u00f5ru RKH-s neuroloogina kuni 01.07.1969, kohakaasluse alusel ka laboratooriumis ja kiirabis.
Juulist 1969 asusin t\u00f6\u00f6le Kanepi Jaoskonnahaiglas P\u00f5lvamaal 1,0 koormusega neuroloogina ja 0,5 koormusega \u00fcldarstina pediaatri funktsioonis. 01.09.72-31.12.1973 t\u00f6\u00f6tasin samas juhatajana ja 0,5 koormusega neuroloogina ning 01.01.74-30.08.75 ordinaatorina. Statsionaaris raviti kolme maa-arstijaoskonna perifeerse n\u00e4rvis\u00fcsteemi haigustega patsiente. Teeninduspiirkonna kolhooside abiga muretsesime diskogeense radikuliidi raviks vajalikud venitusravi vahendid ja elektriravi aparatuuri. Koolituse l\u00e4bis \u00f5de nende protseduuride l\u00e4biviimiseks. Enamus patsiente oli konsulteeritud Maarjam\u00f5isa Haigla neurokirurgide poolt ning tulemusteta konservatiivsele ravile j\u00e4rgnes kirurgiline ravi.
01.09.1975 asusin uuesti t\u00f6\u00f6le neuroloogina\u00a0V\u00f5ru RKH-s. T\u00f6\u00f6tasin polikliinikus, vajadusel konsulteerisin haigeid statsionaaris. Alates 01.04.1976, peale 1-kuulist spetsialiseerumiskursust TR\u00dc Arstide ja Farmatseutide T\u00e4iendamise ja Spetsialiseerimise Teaduskonnas, j\u00e4tkasin t\u00f6\u00f6d lasteneuroloogina. Selle tingis Moskvast tulnud korraldus avada igas rajoonihaiglas lasteneuroloogi ametikoht. Enne kursust k\u00e4isin 3 kuu jooksul 1 kord n\u00e4dalas Tartus prof Tiina Talviku vastuv\u00f5ttudel praktilisi oskusi omandamas. 03.03.-30.04.1980 osalesin samas teaduskonnas laste lasteneuroloogia alasel t\u00e4iendkoolitusel. V\u00f5rus t\u00f6\u00f6tasin lasten\u00f5uandlas ning konsulteerisin statsionaarsetes osakondades. Koos neonatoloog dr Helve Vahteriga vaatasime l\u00e4bi k\u00f5ik vasts\u00fcndinud. K\u00e4isin ka suuremates maa-arstijaoskondades konsultatiivseid vastuv\u00f5tte tegemas. Arendus-taastusravi l\u00e4biviimiseks koolitasime Tartu \u00dclikooli Lastekliiniku baasil v\u00e4lja f\u00fcsioteraapia \u00f5e (massaa\u017e, v\u00f5imlemine). 1986. aastal alustas t\u00f6\u00f6d logopeed. Erialast kirjandust ise\u00f5ppimiseks k\u00f5igile seda soovinud\u00a0V\u00f5ru arstidele aitas muretseda tollane V\u00f5ru Raamatukogu juhataja pr Eha Tillmann. 1979. aasta augustis v\u00e4hendati lasteneuroloogi koormus 0,5-le Moskvast tulnud korralduse alusel. Minu p\u00f5hit\u00f6\u00f6ks sai administratiivt\u00f6\u00f6 peaarsti aset\u00e4itjana ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse ekspertiisi alal 1,0 koormusega. See ametikoht loodi k\u00f5ikides rajoonihaiglates. V\u00f5rus t\u00f6\u00f6tamise ajal olin ka Tartu Meditsiinikooli\u00a0V\u00f5ru Filiaali \u00f5ppealajuhataja. V\u00f5ru RKH uue hoone ehitamise viimasel, 1981.\u00a0 aastal, olin peaarsti kohuset\u00e4itja, sest peaarst tegeles ehituse l\u00f5puleviimise ning aparatuuri ja sisustuse muretsemisega.
Ajavahemikul 07.07.1986.-28.02.1998.a. t\u00f6\u00f6tasin Tartu \u00dclikooli Lastekliiniku ps\u00fchhoneuroloogilise arendus-taastusravi\u00a0 osakonna juhatajana\/vanem-ordinaatorina. Enne t\u00f6\u00f6le asumist k\u00e4isin koos tollase osakonnajuhataja dr Anu Veedleriga t\u00e4iendusel Moskva Ps\u00fchhoneuroloogiahaiglas nr. 18, kus vaimseks juhiks oli prof Ksenja\u00a0 Aleksandrovna Semjonova. Nad tegid koost\u00f6\u00f6d Hollandi spetsialistidega. Saadud teadmiste alusel\u00a0 loobusime senikehtinud ravip\u00f5him\u00f5tetest ja -skeemidest (korduvad vitamiinide B1 ja B12, ATF, Cocarboxylasi, Cerebrolysini s\u00fcstikuurid, ravim-elektroforees). Liikumisravis rakendasime Bobathi metoodika. Arendasime v\u00e4lja arendus-taastusravi mudeli, mis toimub multidistsiplinaarse meeskonnat\u00f6\u00f6 p\u00f5him\u00f5tetel. Tegelesime ka diagnostikaga, sh. autismispektrih\u00e4irete diagnostika ning ravi probleemidega dr. \u00dclle Proosi suunamisel. V\u00f5tsime kasutusele WISC\u2019i, Griffiths\u2019i, Symbolic Play, Reynelli ja Kaufmanni testid lastel esinevate arenguh\u00e4irete t\u00e4psemaks hindamiseks. Norra autismispetsialisti Ivar Lovaasi k\u00e4siraamatu t\u00f5lkis ps\u00fchholoog Ivar M\u00e4nnamaa koos kolleegidega eesti keelde ja see ilmus 1998. aastal Eesti Autismi\u00fchingu poolt v\u00e4ljaantuna, pealkirjaga \u201eArenguh\u00e4lbega laste \u00f5petamine. Raamat minule.\u201c Ivar M\u00e4nnamaa t\u00f5lkis ka raamatuga kaasas olnud TEACCH metoodika ning peale koolitust 1995. aastal hakkasime seda juurutama meie osakonnas. Osakond suleti 28.02.1998.
01.03.1998-31.12.1999 t\u00f6\u00f6tasin T\u00dc Lastekliiniku VIII osakonnas (allergoloogia-pulmonoloogia) 1,0 koormusega lasteneuroloogina (6 voodikoha ja ambulatoorne t\u00f6\u00f6). 20.12.1995 omistati mulle k\u00f5rgem kvalifikatsioonikategooria neuroloogia erialal, mida uuendati 2000. aastal.
Alates 01.01.2000 t\u00f6\u00f6tasin Sihtasutus Tartu \u00dclikooli Kliinikumi Lastekliiniku neuroloogia ja neurorehabilitatsiooni osakonnas lasteneuroloogia arst-\u00f5ppej\u00f5una statsionaaris ja ambulatoorses vastuv\u00f5tus. Ajavahemikul 01.01.2018-31.08.2019 t\u00f6\u00f6tasin veel 0,25 koormusega ambulatooriumis, siis j\u00e4in pensionile.\u00a0 Osalesin Eesti Lastearstide Seltsi, Ludvig Puusepa Nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi, Eesti Lasteneuroloogide Seltsi, Balti Lasteneuroloogide Assotsiatsiooni, Eesti Epilepsiavastase Liiga ning Eesti Fen\u00fc\u00fclketonuuria \u00dchingu tegevuses.
Erialaseid teadmisi t\u00e4iendasin 1970.-1980. aastail prof. Tiina Talviku poolt korraldatud N\u00f5ukogude Liidu juhtivate lasteneuroloogide loengutel ja seminaridel, hiljem Hollandi, Suurbritannia, Kanada, Jaapani, Soome ja Rootsi juhtivate spetsialistide seminaridel. Olen k\u00e4inud ka t\u00e4iendustel v\u00e4lismaal \u2013 Helsingi Lastenlinna Kliinikus 02.-10.11.1989 ja Helsingi \u00dclikooli Haigla lasteneuroloogia osakonnas 25.09.-06.10.1995. Sta\u017eeerisin Aarau Lastekliinikus \u0160veitsis 05.09.-31.12.1993, Charite Berliini \u00dclikooli Kliinikumi Lastekliinikus 23.05.-12.06.2002 koos dr. Helve Vahteriga. Aastail 1993, 1996, 1998 ja 1999 k\u00e4isin M\u00fcncheni Laste Arendusravi Keskuse korraldatud seminaridel ja koolitustel Brixenis Itaalias.
Vajadusel ja v\u00f5imalusel olen osalenud lasteneuroloogide ja geneetikute uurimist\u00f6\u00f6des ning artiklite kaasautorina (21 artiklit).\u00a0 Olen juhendanud pediaatria, perearsti ning neuroloogia erialade interne ja residente. \u00d5ppet\u00f6\u00f6s osalesin vastavalt \u00f5ppetooli vajadustele t\u00e4ienduskoolituste programmides (lapse areng, arendus-taastusravi p\u00f5him\u00f5tted jm.).
Olen t\u00e4nulik oma suurep\u00e4rastele \u00f5petajatele nii kodu- kui ka v\u00e4lismaal. T\u00e4nan s\u00fcdamest k\u00f5iki kolleege \u2013 arste, ps\u00fchholooge, logopeede, f\u00fcsioterapeute, kes on aidanud igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 probleeme lahendada. Meeskonnat\u00f6\u00f6s on j\u00f5ud!\u00a0<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMall Seene<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin 11.jaanuaril 1941. aastal. L\u00f5petasin Tartu Riikliku \u00dclikooli Arstiteaduskonna 1971. aastal. P\u00e4rast l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tasin jaoskonna pediaatrina Tartu linnas. 1986. aastast \u00fcldpediaatri ja f\u00fcsioteraapia eriarstina. 1994. aastal omistati k\u00f5rgem kvalifikatsioonikategooria arst-f\u00fcsiaater (taastusarst). Alates 1998. aastast SA Tartu \u00dclikooli Kliinikum lastehaigla taastusravi osakonna juhataja.
Erialane tegevus<\/strong>
T\u00f6\u00f6 vanemarst \u2013 osakonnajuhatajana eeldas igap\u00e4evast taastusravi korraldamist k\u00f5igis lastekliiniku osakondades, samuti ravi - alase dokumentatsiooni ja ravikindlustusega tegelemist. Oluline t\u00f6\u00f6l\u00f5ik oli taastusravi alase tegevuse juhendamine osakondades ja meeskonnat\u00f6\u00f6 ning ambulatoorsed konsultatsioonid. Sisulise t\u00f6\u00f6na v\u00f5ib esile t\u00f5sta taastusravi alast testimist ja ravi efektiivsuse hindamist ja taastusravi j\u00e4rjepidevuse eest hoolitsemist haiglaravi j\u00e4rgsel perioodil.
Eneset\u00e4iendus<\/strong>
1996. aastal \u2019\u2019M\u00fcncheni arengudiagnostika\u2019\u2019
1997. aastal \u2019\u2019Taastusravi kardiorespiratoorsete haiguste korral\u2019\u2019
1997. aastal kahe n\u00e4dalane t\u00e4ienduskoolitus Kanadas, McMasteri \u00dclikoolis ja Lononi Laste Taastusravi Keskuses
1998-1999 aastal kaheksa n\u00e4dalane t\u00e4ienduskoolitus \u2019\u2019NDT treatment\u2019\u2019
1999. aastal \u2019\u2019Somaatiliste haigete ps\u00fchholoogiline rehabilitatsioon\u2019\u2019
2002. aastal kuu ajaline t\u00e4ienduskoolitus Rootsis, Helsingbori Haigla Taastusravi- ja Rehabilitatsiooni Keskuses
\u00d5ppet\u00f6\u00f6<\/strong>
T\u00f6\u00f6kohustuste hulka kuulus ka Tartu L\u00f5una \u2013 Eesti taastusravi (liikumisravi spetsialistide) t\u00e4iend\u00f5ppe korraldamine, arst-sta\u017e\u00f6\u00f6ride, arst \u2013 residentide ja T\u00dc Kehakultuuri teaduskonna IV aasta \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5ppet\u00f6\u00f6 \u2019\u2019Liikumisravi pediaatrias\u2019\u2019 ja \u2019\u2019Soojus- ja elektriravi\u2019\u2019 l\u00e4biviimine (50 tundi loenuid ja praktikume). V\u00e4iksemas mahus \u00f5ppet\u00f6\u00f6 toimus ka Arstiteaduskonna ravi eriala \u00fcli\u00f5pilastega. Pikema kestusega t\u00e4iendusts\u00fckleid viidi taastusravi nimetuse all l\u00e4bi kaheksa , k\u00f5ik need Arstiteaduskonna T\u00e4ienduskeskuse egiidi all. Paarik\u00fcmne tunnini k\u00fc\u00fcndivaid t\u00e4ienduskursused toimusid ka Avatud \u00dclikooli kaudu. Ka Tallinna Meditsiinikoolile viidi l\u00e4bi n\u00e4dalane t\u00e4ienduskursus taastus\u00f5dedele.Eelmainitd kursustel olen tegutsenud nii kuraatori kui ka lektorina.
Eraldi m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rivad rahvusvahelised koolitusprojektid:
1. NDT \u2013 neuroloogiline arendusravi (Bobath metoodika). Kanada McMasteri \u00dclikooli ja T\u00dc Lastekliiniku \u00fchisprojekt. Mai, 1995.
2. Taastusravi lapseas (Logopeedia ja tegevusteraapia valdkond).\u00a0Hoges school van Amsterdam<\/em>\u00a0ja T\u00dc Lastekliiniku \u00fchisprojekt. Aprll, 1995.
3. Taastusravi kardiopulmonaalsete haiguste korral. Kanada McMasteri \u00dclikooli ja T\u00dc Lastekliiniku \u00fchisprojekt. Juuni, 1997.
4. Bobath kontseptsioon neuroloogiliste liikumispuuetega haiguste arendusravis. Kanada McMasteri \u00dclikooli ja T\u00dc Lastekliiniku \u00fchisprojekt.1998-1999 (kokku 8 n\u00e4dalat).
Juhendamine<\/strong>
Olen juhendanud kolme resident-taastusarsti ja kahte arst-sta\u017e\u00f6\u00f6ri \u00fche aastasel taastusravi alasel spetsialiseerumisel.
Uurimist\u00f6\u00f6<\/strong>
Koos osakonna arstidega osalesin astma ja liigeshaiguste (JRA) alases uurimist\u00f6\u00f6s , samuti teemal neuroloogiline arendus - ja taastusravi.
Tr\u00fckis on avaldatud uurimustulemused p\u00f5hiliselt teaduskonverentside teesides ja materjalides , ka rahvusvaheliste konverentside materjalides (kokku 20).
Metoodiline t\u00f6\u00f6<\/strong>
Valminud on rida metoodilisi juhendeid taastusravi osakonna meeskonna t\u00f6\u00f6 juhendamiseks ja lapsevanemate koolituse h\u00f5lbustamiseks. N\u00e4iteks:
\u2019\u2019Materjalid lahastamisest neuromuskulaarse d\u00fcsfunktsiooni korral\u2019\u2019
\u2019\u2019Materjalid varasest arendusravist lapsevanematele f\u00fcsioterapistide erialalt\u2019\u2019
\u2019\u2019K\u00e4sitlustehnikad f\u00fcsioterapistidele\u2019\u2019
Videofilmid:
\u2019\u2019 PCI k\u00e4sitlustehnikatest PCI eri vormide korral (Bobath metoodika)\u2019\u2019
\u2019\u2019 Tegelusteraapiast ja lapsea normaalarengust\u2019\u2019
Taastusravi osakonda on kogutud v\u00e4ike erialane raamatukogu \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6tajate eneset\u00e4ienduseks.
Uute raviv\u00f5tete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja rakendamine<\/strong>
Osakonnas on juurutatud kaasaegse pediaatrilise taastusravi meetodid:
-NDT- neuroloogiline arendusravi
-JRA, p\u00f5ie- ja soole d\u00fcsfunktsiooni korral funktsionaalseid f\u00fcsioterapeutilisi raviv\u00f5tteid
-bronhopulmonaalsete krooniliste haiguste puhul f\u00fc\u00fcsikalise ravi v\u00f5tteid
-varajane neuroloogiline arendusravi koos neonatoloogia osakonnaga<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tTiia Soo<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin Tallinnas 7.veebruaril 1937.
Kui olin kolme aastane, asusime elama N\u00f5mmele, mis oli siis omaette linn. Seal elasime mitmes korteris Kivim\u00e4el ja P\u00e4\u00e4sk\u00fclas. Kuna N\u00f5mme oli aedlinn, siis laste m\u00e4ngumaaks olid tavaliselt aianurgad m\u00e4ndide all, k\u00fclluses oli liiva ja igasuguseid taimi. Nii ehitasime m\u00e4ngukaaslastega terveid asulaid liivast majadega, \u00f5unapuudeks olid marjadega pohlaoksad, haljastuseks sammal ja kanarbik.
Igal kevadel k\u00e4idi kas kooli v\u00f5i perega Mustam\u00e4e kalda all sinililli ja \u00fclaseid korjamas. Nii sai minust taimeinimene, kelleks olen j\u00e4\u00e4nud siiani. Igal kevadel t\u00f5in koju puuoksi pungadega, millede arenemist vaasis j\u00e4lgisin. \u00dcks mu esimesi lapsep\u00f5lvem\u00e4lestusi on kevadp\u00e4ev kiviktaimla juures. V\u00f5isin olla 4-5 aastane \u2013 m\u00e4letan kuidas kiviriku ja meelisfloksi \u00f5ied kerges tuules \u00f5\u00f5tsusid, m\u00e4letan selle p\u00e4eva l\u00f5hna.
\u00dcsna varakult ostsin endale taimem\u00e4\u00e4raja ja tegin mitmeid herbaariume. Loomulikult sain aimu ka ravimtaimedest ja oli \u00fcsna loogiline, et juba enne keskkooli minekut arvasin, et hakkan edaspidi \u00f5ppima farmaatsiat.
\u00d5ppisin Kivim\u00e4e 7-klassilises koolis ja edasi N\u00f5mme G\u00fcmnaasiumis, mis siis oli Tallinna 10. keskkool. See kool oli natuke kurikuulus, sest arvati, et seal on liiga suured n\u00f5udmised ja eelistati teisi keskkoole. Ka meie 7. klassi lennust l\u00e4ks 10. keskkooli ainult 3 \u00f5pilast umbes 40st l\u00f5petajast \u2013 mina ja kaks poissi. Ainsana l\u00f5petasin selle keskkooli neist mina.
Minu valiku p\u00f5hjuseks oli see, et seal koolis oli k\u00e4inud minust seitse aastat vanem t\u00e4dit\u00fctar, kellele seal v\u00e4ga meeldis ja ka see, et kool asus kodule \u00fcsna l\u00e4hedal. Seda valikut pole ma kunagi kahetsenud.
Klassikaaslastega suhtleme siiamaani. 2015. aastal kohtusime oma lennu 60.-ndal aastap\u00e4eval koolimajas. Kooli \u00f5petajatele tuleb t\u00e4nulik olla n\u00f5udlikkuse eest. Ka edaspidine kutsevalik oli seotud keskkooliga. Sattusin seal sanitaarposti liikmeks. K\u00e4isime v\u00f5istlustel, kus hinnati esmaabi andmise oskusi. Saime koolidevahelistel ja piirkondlikel v\u00f5istlustel esikohti ja nii asendus farmatseudiks \u00f5ppimise soov arstiks \u00f5ppimise huvi ja sooviga. Seda ma ei m\u00e4leta, miks just pediaatria \u2013 mul ei olnud palju v\u00e4ikeseid sugulasi ega ka tuttavaid haigeid lapsi. Siiski olin natuke enne keskkooli l\u00f5petamist isegi arvamisel, et l\u00e4hen \u00f5ppima Leningradi Pediaatria Instituuti. Siiani ei tea, miks just sinna ( m\u00f5ni loetud raamat v\u00f5i n\u00e4htud film ehk?). \u00d5nneks valisin siiski Tartu \u00dclikooli ja sealt juba hakkas silma pediaatria ring tulihingelise Leida Keresega - ja nii see kujunes.
Olen sageli m\u00f5elnud, kas n\u00fc\u00fcd valiksin uuesti arstiteaduskonna, aga kui jah, siis k\u00fcll kindlasti pediaatria eriala.
\u00dclikooli IV kursusel abiellusin. Tolleaegses Tartus oli kaks k\u00f5rgkooli: EPA (elu parimad aastad) ja TR\u00dc (t\u00f6\u00f6d-r\u00fcgamist \u00fclearu). Oli k\u00e4ibel lause, et \u00fclikool (eriti arstiteaduskond) on EPA poiste lilleaed ja nii \u00fcks agronoomia tudeng leidis ka oma lille arstiteaduskonnast 56 aastat tagasi. Tutvusime praeguses Tiigi seltsimajas (sel aja Tervishoiut\u00f6\u00f6tajate maja) tantsu\u00f5htul ja tantsimas k\u00e4ime siiani, vahel isegi samas Tiigi seltsimajas.
P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tasin \u00fche aasta Elvas, kuni lapsehoolduspuhkusele minekuni. Kolleegid olid kenad, lapsevanemad v\u00f5tsid mu omaks. Siis aga kutsus dr Keres mind Tartusse kateedri assistendiks, edasi tuli aspirantuur.
Peamiseks p\u00f5hjuseks, miks Tartusse tulin, oli see, et edaspidi oli tegemist ainult laste ravimisega, karj\u00e4\u00e4ri tegemine ei tulnud \u00fcldse m\u00f5ttessegi.
Sattusin Tartus peaaegu kohe t\u00f6\u00f6le \u00e4gedate respiratoorsete haiguste osakonda ja nii olingi l\u00e4hedalt seotud pulmonoloogiaga. Ka kandidaadit\u00f6\u00f6 oli laste \u00e4gedast kopsup\u00f5letikust. Anne Ormissoniga tegime kandidaadit\u00f6\u00f6d \u00fcsna l\u00e4hedastel teemadel \u2013 happe-leelise tasakaalust organismis. Dr Keres esitas meile k\u00fcsimuse \u2013 kumb valib pulmonoloogia, kumb neonatoloogia. Olime k\u00f5ik kolmekesi \u00fchel n\u00f5ul. J\u00e4igi nii, et Annest sai neonatoloog ja minust pulmonoloog. Ka seda valikut pole kumbki meist kahetsenud.
Ja nii need t\u00f6\u00f6aastad l\u00e4ksid, armsate kolleegide seltsis, kellest osa on juba teispool Linnuteed.
Eriti l\u00e4hedased olime Lia Sildveri, Helju T\u00e4lli ja Aino Pavesega. Mina tulin Lunini t\u00e4nava haigla valmimisel Oru t\u00e4navalt \u00e4ra, aga ka nemad tulid varsti Luninisse kui Oru t\u00e4nava haigla asemele tuli laste polikliinik.
Lisaks \u00fchisele t\u00f6\u00f6le sidusid meid armsad keskp\u00e4evased kohvitunnid p\u00e4rast loenguid-praktikume. Need kolm kolleegi olid minu t\u00f5elised \u00f5petajad-kasvatajad. Heljuga suhtlesime kuni tema surmani, teistega j\u00e4tkub suhtlemine siiani. Head kolleegid on kuldav\u00e4\u00e4rt!
Annega tulime \u00fchel ajal Lunini t\u00e4navale, ka tema on minu v\u00e4ga armas kolleeg olnud. Annega seovad meid peale s\u00f5prussidemete ka seiklused happe-leelise tasakaalu m\u00e4\u00e4ramise aparaadiga mikro-Astrup, eriti selle vene versiooni AZIF-iga \u2013 aparaadi remontimine, gaasisegude muretsemine (kerjamine ja peaaegu varastamine).
\u00d5ppetoolis t\u00f6\u00f6tades oli kolm t\u00f6\u00f6suunda \u2013 \u00f5ppet\u00f6\u00f6, ravit\u00f6\u00f6 ja teadust\u00f6\u00f6. Teadust\u00f6\u00f6 ei ole olnud mu tugevaim k\u00fclg. Ma olen olnud selleks liiga k\u00e4rsitu ja pealiskaudne. Kindlasti m\u00e4ngis osa ka \u00fcks v\u00e4ga negatiivne emotsioon p\u00e4ris teadust\u00f6\u00f6 alguses. Nimelt enne kandidaadi v\u00e4itekirja kaitsmist saabus \u00fclikooli teadussekret\u00e4rile anon\u00fc\u00fcmkiri, kus oli teatatud, et mina, juhendaja ja oponendid on k\u00f5ik pehmelt \u00f6eldes ebakompetentsed (otse \u00f6eldes lollid). \u00d5nneks t\u00f5siseid tagaj\u00e4rgi ei tekkinud, aga oli k\u00fcll s\u00fcdamevalu, solvumist ja madalat enesehinnangut. \u00d5nneks ei tea ma seni autorit.
Aga aitab negatiivsest. K\u00f5ige s\u00fcdamel\u00e4hedasem oli mulle \u00f5ppet\u00f6\u00f6. Oma \u00fcli\u00f5pilasi armastasin ma t\u00f5esti v\u00e4ga. Kursusejuhendaja olin ma viiele pediaatria osakonna kursusele. K\u00f5ige tihedamad sidemed olid ja on veel praegu kursusega, kes l\u00f5petas \u00fclikooli 1977. aastal. Nende poolt l\u00f5petamisel mulle kingitud kell loeb siiamaani tunde ja minuteid mu elutoa seinal \u2013 juba peaaegu 40 aastat!
Sellel kursusel oli ka edaspidine kolleeg Heli Gr\u00fcnberg. Ka Eha Kallas on minu poolt juhendatud kursuse \u00fcli\u00f5pilane olnud. V\u00e4ga toredad olid ka raviosakonna \u00fcli\u00f5pilased, paljusid neist tunnen \u00e4ra m\u00f5nest telesaatest.
Ja l\u00f5petuseks:
Ma lastehaiglast n\u00e4en veel und
kui k\u00e4es kuuvalge kesk\u00f6\u00f6tund.
K\u00f5ik kodus rahus magavad \u2013
siis m\u00e4lestused \u00e4rkavad.
K\u00f5ik mured-r\u00f5\u00f5mud \u00f5ppet\u00f6\u00f6s
ja valvekorrad vaikses \u00f6\u00f6s.
Ka r\u00f5\u00f5m, mis tehtud t\u00f6\u00f6dest s\u00fcnnib
ja \u00f5nnelikud kohvitunnid.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tRuth Soonets<\/strong><\/span><\/div>


\"\"
Olen s\u00f5jaaegne laps, s\u00fcndinud 30.06.1941 a. Tallinnas. Minu ema oli majaomaniku t\u00fctar ja s\u00f5jaj\u00e4rgselt t\u00f6\u00f6tas raamatupidajana. Elan t\u00e4naseni vanaema ostetud kahekordses puumajas Tallinna s\u00fcdalinnas. Minu isa Alfred Kriisk oli Eesti Aeroklubi lendur kapteni aukraadis. Ta oli ka v\u00f5idukas vigurlendur.
Meie \u00f5ues m\u00e4ngis iga p\u00e4ev 4-5 last. Kui keegi m\u00e4nguhoos kukkus v\u00f5i sai kriimustusi k\u00e4ele\/jalale, siis mina olin lastepundist see, kes t\u00f5ttas veritsevale kriimule teelehte peale \u201ekleepima\u201c. See v\u00f5ttis \u00e4ra valu ja kleepus \u201ehaava\u201c k\u00fclge kinni ja nii ei p\u00e4\u00e4senud rohkem muda m\u00e4nguhoos haava sisse. Mulle meeldis \u201em\u00e4ngida arsti\u201c ja abivajajad j\u00e4id rahule.
M\u00e4letan ka seda, et meie maja (majas oli 24 korterit) v\u00e4ikelaste vanemad palusid mind, 5-aastast, oma 2-3 aastaseid pesamunasid hoidma pooleks tunniks kuni nad poes leiba ostmas k\u00e4isid. Tegin seda heameelega.
Minu \u00f5de Maria oli minust 3 aastat vanem. Kui tema 8-aastaselt kooli l\u00e4ks j\u00e4in ootamatult m\u00e4ngukaaslaseta. Olin \u00fcksinda kodus. Kuna Tallinna 12. mittet\u00e4ielik keskkool oli meie kodust 10min kaugusel, siis otsustasin \u00f5ele j\u00e4rgi minna. Vahtisin kooliaia metallv\u00f5rede vahel (hoovi ei julgenud minna) kuni \u00f5el tunnid l\u00f5ppesid ja siis tulime koos koju.
Minu t\u00e4di Linda, kes ka koos meiega elas otsis mind \u00f5uest kui \u00f5de Maria oli kooli l\u00e4inud \u2013 ei leidnud. Selgus, et olen iga p\u00e4ev kooli v\u00e4rava taga \u00f5e ootel. T\u00e4di Linda oli otsustuskindel ja aktiivne daam. Ta v\u00f5ttis mind k\u00e4ek\u00f5rvale ja l\u00e4ks koos minuga \u00f5e koolidirektori Pr Olliku juurde. Mind v\u00f5eti 5-aastaselt kooli \u201eproovile\u201c, et kuidas ma toime tulen \u2013 tulin toime. Kui meie algkool likvideeriti suundusin edasi \u00f5ppima Tallinna 20. keskkooli, mille l\u00f5petasin 1958. aastal 17-aastaseks saades.
Otsustasin \u00f5ppida Tartus arstiks, kuid ei olnud kindel, kas 17-aastaseid Tartu \u00dclikooli v\u00f5etakse v\u00f5i pean aasta ootama. \u00d5nneks v\u00f5eti ka 17-aastaseid. Alustasin \u00f5pinguid arstiteaduskonnas 1958. aasta s\u00fcgisel. IV kursusel algas lastehaiguste temaatika. Dotsent Leida Kerese loengud Oru 3 auditooriumis olid populaarsed. Dotsent Keres pakkus v\u00e4lja, et kes on rohkem huvitatud pediaatriast, v\u00f5iksid saada lisaloenguid ja teha lastehaiglas \u201epraktikat\u201c.
Meie kursusel oli k\u00fcmmekond tudengit huvitatud pediaatriast. Nii hakkasid meid juhendama dots Lia Sildver, dr Aino Paves, dr Maido Luts, dr Elmar Novek, dots Helju T\u00e4lli. Olin vaimustatud oma valikust \u00f5ppida lastehaigusi. Pidulik Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna l\u00f5puaktus oli alati 30. juunil ehk minu s\u00fcnnip\u00e4eval. L\u00f5petasin arstiteaduskonna 23-aastasena. Mind m\u00e4\u00e4rati t\u00f6\u00f6le Tartusse, sest minu abikaasa Kaljo t\u00f6\u00f6tas ka Tartu \u00dclikoolis, matemaatikateaduskonna dotsendina.
K\u00f5ik vastl\u00f5petanud pediaatrid alustasid t\u00f6\u00f6d kas kooliarstina v\u00f5i lasteaaia-arstina. Asendasime ajutiselt ka jaoskonna pediaatreid haiguste v\u00f5i puhkuste ajal. Tartu Lastekliiniku peaarst dr Kaljo Mitt kutsus mind 1981.a oma kabinetti vestlusele. M\u00f5tlesin minnes l\u00e4bi k\u00f5ik v\u00f5imalikud patud, misp\u00e4rast mind kutsuti. Pool tundi hiljem tagasi polikliinikusse j\u00f5udes palusin konsultatsiooni jaoskondade osakonna juhatajalt dr Evi P\u00e4rlilt. Palusin tema arvamust, kas mina, Ruth Soonets oleksin Tartu Lastepolikliiniku juhatajana \u00f5ige valik. Ta kiitis selle pakkumise heaks ja nii ma olin 1981-1995 T\u00dc Lastekliiniku Polikliiniku juhataja.
1993. aastal valiti mind UNICEF Eesti presidendiks. Algatasin Inims\u00f5braliku Haigla liikumise, organiseerisin spetsialistide koolitusi rinnapiimaga toitmise propageerimiseks Eestis.
Nii jaoskonna pediaatrina kui kollektiivi arstina kohtasin lapsi, kes olid kodus peksa saanud, \u00e4hvardatud, hooletusse j\u00e4etud. 1995. aastal olin \u00fcks Tartu Laste Tugikeskuse asutajatest. Meeskond, kuhu kuulusid pediaater, ps\u00fchholoog, sotsiaalt\u00f6\u00f6taja, pedagoog, prokur\u00f6r abistas v\u00e4\u00e4rkoheldud lapsi ja nende pereliikmeid. Saime v\u00e4lja\u00f5ppe Ungaris Georg Sorose finantseerimisel ning meid koolitasid ka USA spetsialistid.
1996. aastast olin ISPCAN (International Society for Prevention of Child Abuse and Neglect) liige. Vastutasin Ida-Euroopa maade spetsialistide koolituse eest.
Olen raamatute \u201eLaste v\u00e4\u00e4rkohtlemine\u201c I,II osa, \u201eOhvriabi\u201c, \u201eEesti laste tervis\u201c kaasautor.
Olen Eesti Punase Risti IV klassi teenetem\u00e4rgi kavaler.
2007. aastal kolisin tagasi kodulinna Tallinna. T\u00f6\u00f6tasin Tallinna \u00dclikoolis lektorina 2010 aastani, siis otsustasin pensioneeruda.
Olen kahe lapse \u2013 t\u00fctre ja poja - ema ning kolmekordne vanaema. T\u00fctar Triin \u00f5ppis minu j\u00e4lgedes Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonnas hambaarstiks ning poeg Art isa Kaljo j\u00e4lgedes majandusk\u00fcberneetikat.
Minu esimene lapselaps, pojat\u00fctar Kristel on otsustanud ka saada lastearstiks ning on hetkel teise aasta pediaatria resident . T\u00fctrelapsed Liisa ja Kaarel on veel kooli\u00f5pilased. Olen uhke ja \u00f5nnelik vanaema.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tTiina Stelmach<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin 05.12.1960
Haridusk\u00e4ik: Kohtla-J\u00e4rve I Keskkool 1979. aastal, Tartu \u00dclikooli arstiteaduskond, pediaatria eriala (1979-1985), arst-pediaater.
Kehtiv erialane kvalifikatsioon: taastusarst, k\u00f5rgem kategooria taastusravi ja f\u00fcsiaatria erialal, ametlik taastusarsti kutse omistati 17.02.1995 spetsialiseerumiskursuse j\u00e4rgselt T\u00dc juures.
Akadeemiline kraad: doktorikraad meditsiiniteadustes (2006).
T\u00f6\u00f6k\u00e4igu kokkuv\u00f5te:
P\u00e4rast internatuuri l\u00f5petamist, st 1987. aastast, t\u00f6\u00f6tasin lasterehabilitatsiooni ja taastusravi valdkonnas SA T\u00dcK lastekliinikus.
Aastatel 2003 kuni praeguseni juhatue liige ja pereteenuste juht SA Eesti Agrenska Fondis.
Suuremad projektid:
1. 2007-2014 Euroopa Sotsiaalfondi ja Norra EMP Vaba\u00fchenduste fondi iga-aastased projektid puuetega noortele toetavate teenuste pakkumise alal Eesti Agrenska Fondis (k\u00f5igis projektides projektijuhi v vastutava juhatuse liikme funktsioon):
\u201e\u00d5pitoad puuetega inimestele Tartumaal\u201c, \u201eHarjutamine teeb meistriks\u201c, \u201eV\u00f5itle v\u00f5imekuse nimel\u201c;
2. Hasartm\u00e4ngumaksu N\u00f5ukogu omafinantseeringul toimunud suurprojektid Eesti Agrenska Fondis \u2013 alates 2008 kuni 2015 iga-aastaselt \u2013 \u201ePereprogrammid puuetega laste peredele\u201c (k\u00f5igis projektides projektijuhi funktsioon).
Alates 2004 kuni praeguseni osalise koormusega (viimastel aastatel 0,1) vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud
SA T\u00dcK lastekliinikus.
01.01.2000 kuni 2004 SA T\u00dc Kliinikumi lastekliiniku arendus- ja taastusravi keskuse juhataja
01.06.1999-31.12.1999 1,0 ametikohaga T\u00dcK Lastekliiniku arendus- ja vesiravi keskuse juhataja
01.04.99-01.06.1999 0,5 ametikohaga T\u00dcK Lastekliiniku arendus- ja vesiravi keskuse juhataja
01.10.1995-01.04.1999 T\u00dc lastekliiniku polikliinilise taastusravi keskuse juhataja 0,5 ametikohaga
Nov. 1988-01.10.1995 T\u00dc lastekliiniku polikliinilise taastusravi keskuse juhataja ja taastusarst 1,0 ametikohaga
01.10.1987- nov. 1988 lastekliiniku polikliinilise osakonna ravikehakultuuriarst
01.08.1985-01.08.1987 internatuur lastekliinikus
Arendustegevus Eesti sotsiaal- ja rehabilitatsioonivaldkonnas:
kuulun Eesti poolt rahvusvahelise RareResourceNet organisatsiooni, mis koondab harvikhaigustega patsientidele sotsiaalteenuseid osutavaid progressiivseid Euroopa organisatsioone, juhtivasse t\u00f6\u00f6gruppi (Sihtasutus Eesti Agrenska Fondi esindajana).
Osalesin 2012.-2014. aastal harvaesinevate haiguste riikliku arengukava koostamise t\u00f6\u00f6grupis, vastutades sotsiaalteenuste tugikeskuse funktsiooni kirjelduse ja algatamise eest Eesti Agrenska Fondi ja SA T\u00dc kliiinikumi baasil, sellest ajast kuni praeguseni vastutan tugiteenuste korraldamise eest Eesti Agrenska Fondi raames \u00e4sjadiagnoositud harvikhaiguste\/geneetiliste s\u00fcndroomidega laste peredele.
2014. aastal kuulusin Sotsiaal- ja Haridusministeeriumi poolt kutsutuna t\u00f6\u00f6grupi t\u00f6\u00f6s, mis t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja dokumendi sotsiaalteenuste arendamiseks Eestis: \u201eEttepanek: M\u00f5\u00f5duka, raske ja s\u00fcgava intellektipuudega ning raske ja s\u00fcgava ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irega arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastele osutatavate haridus-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuste sidustatud mudel\u201c.
2013.-2014. aastal osalesin Eesti Eriol\u00fcmpia organisatsioonis Young Athletes ehk v\u00e4ikesportlaste programmi k\u00e4ivitajana Eestis (lasteaiaealised intellektipuudega lapsed)
2010-2011 aastal osalesin Sotsiaalministeeriumi t\u00f6\u00f6grupis, mis oli kokku kutsutud raske ja s\u00fcgava puuetega lastele toetavate teenuste arendamise ettepanekute saamiseks sotsiaalteenuste osutamise kogemusega spetsialistidelt
Aastast 2000 taotlesin lastekliinikule rehabilitatsiooniasutuse \u00f5igused riigieelarveliselt rahastatavaks t\u00f6\u00f6ks, alustasime puuetega laste rehabilitatsiooniplaanide koostamist vastavalt riiklikule regulatsioonile, olen osalenud vastava seadusandluse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.
P\u00f5hieriala kriteeriume \u00fcletavate oskuste loetelu: oman Londoni Bobath\u2019i Keskuse 8n\u00e4dalase pediaatrilise p\u00f5hikursuse rahvusvaheliselt aktsepteeritud tunnistust (1996), mis lubab t\u00f6\u00f6tada NDT (neuro-developmental therapy) terapeudina. Nimetatud praktilisi oskusi rakendan lapsevanematele arendavate tegevuste n\u00f5ustamisel\/\u00f5petamisel.
TEADUSLIK TEGEVUS<\/strong>
Kaitstud doktoridissertatsioon 2006. aastal (Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna kraadin\u00f5ukogu ees), teaduskraad PhD, teema \u201cLaste tserebraalparal\u00fc\u00fcsi epidemioloogiline uuring Eestis\u201d.
(Uurimus on ETF grantide 3121 ja 4620 raames).
Teaduslikud publikatsioonid (3):
Stelmach T, Rein R, Tali R, Kinkar M, Talvik T, Ilves P. Laste tserebraalparal\u00fc\u00fcsi
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 esinemissagedus Tartu linnas ja maakonnas. Eesti Arst 2001; 80(1):12-18.
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2.\u00a0\u00a0 Stelmach T, Kallas E, Pisarev H, Talvik T: Antenatal risk factors associated with
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 unfavorable neurologic status in newborns and at 2 years of age.\u00a0J Child Neurol<\/em>
2004;19:116-122.
Stelmach T, Pisarev H, Talvik T. Ante- and perinatal factors for cerebral palsy: a case-
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 control study in Estonia (esitatud\u00a0J Child Neurol<\/em>, USA, esialgselt aktsepteeritud).
Muu teaduslik, organisatsiooniline ja erialane tegevus:
Osalesin Eesti Taastusarstide Seltsi laste tserebraalparal\u00fc\u00fcsi (PCI) taastusravi k\u00e4sitlusjuhiste t\u00f6\u00f6grupi liige
Osalen lastekliiniku kui asutaja poolt nimetatud juhatuse liikmena Eesti Agrenska Fondi pererehabilitatsiooni keskuse arendusprojektis, olles raske ja s\u00fcgava puudega laste ja noorte pereteenuste juht<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tReet Tali<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin Viljandi linnas, kus l\u00f5petasin keskkooli 1965. a.
1971. a l\u00f5petasin TR\u00dc Arstiteaduskonna ravi erialal
1972. a l\u00f5petasin Tartu Linna Kliinilises Lastehaiglas pediaatria internatuuri.
1972. a asusin t\u00f6\u00f6le Tartu Linna Kliinilise Lastehaigla Polikliinilises osakonnas kooliarsti ja lastekollektiivide arstina
1974. a asusin t\u00f6\u00f6le jaoskonna pediaatrina. 1979-1980 a t\u00f6\u00f6tasin Lastehaigla polikliinilises osakonnas osakonnajuhatajana.
1980. a ja 1986. a l\u00e4bisin spetsialiseerumis- ja t\u00e4ienduskursused Tartu N\u00e4rvikliinikus.
1990. a ja 1992. a sta\u017eeerisin Lastekliiniku lasteneuroloogia statsionaarses osakonnas.
Neuroloogia erialal omistati I kategooria 1994. a ja taaskinnitati 1998. a.
1980. a maikuust siiani t\u00f6\u00f6tan Lastekliinikus ambulatoorsel vastuv\u00f5tul neuroloogina.
Olen L.Puusepa nim Neuroloogide\u00a0 Seltsi\u00a0 ja Eesti Lasteneuroloogide Seltsi liige.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tLeo Tamm<\/strong><\/span><\/div>


\"\"
S\u00fcndisin 04.07.1935a Rakveres teenistujate vanemate pere kolmanda lapsena. Isa lahkus Eestist 1944a s\u00fcgisel Saksamaale, hiljem Austraaliasse. Kooliteed alustasin Aegviidus, kolmandast klassist alates Tapa 1. keskkoolis. Koolis tegin sporti, osalesin n\u00e4iteringis, orkestris, laulsin. Koolivaheaegadel k\u00e4isin karjas, t\u00f6\u00f6tasin hobusemehena, talvel rookisin t\u00e4navatel lund.
Keskkooli l\u00f5petamise j\u00e4rel astusin TR\u00dc Arstiteaduskonna ravi osakonda 1954. aastal. Pediaatria kursus ja teadust\u00f6\u00f6 algasid III kursusel. \u00dcT\u00dcs tegime K. Miti ja \u00d5. Niinepuuga kolme aasta jooksul auhinnat\u00f6\u00f6 laste reuma EKG muutustest. \u00d5htuti t\u00f6\u00f6tasin saekaatris, vagunite laadimisel, hiljem TR\u00dc prof\u00fclaktooriumis med\u00f5ena. Laulsin TR\u00dc meeskooris. K\u00e4isime 1957. a \u00fclemaailmsel \u00fcli\u00f5pilaste festivalil, kust tulime tagasi auhindadega. \u00d5ppisin ka Tartu \u00d5htumuusikakoolis laulmist, oli au laulda \u00fclikooli aulas prof A. Linkbergi juubelil Leporello aariat, mida professor meenutas veel riigieksamil. \u00dclikooli ajal abiellusin klassi\u00f5ega ja s\u00fcndisid pojad Toomas ja Leo.
Arstiteaduskonna l\u00f5petasin 1960. aastal arstina ja mind l\u00e4hetati t\u00f6\u00f6le Tapa Rajooni Haiglasse lastearstina, sama aasta s\u00fcgisel m\u00e4\u00e4rati mind haigla peaarstiks. L\u00f5petada tuli uue haigla hoonete ehitus ja hankida sisustus, 1962. aasta suvel hakkas haigla t\u00f6\u00f6le uutes hoonetes. Arstina t\u00f6\u00f6tasin ka lasteosakonnas ja kiirabis.
Pediaatrite V kongressil 1963. aastal tegi dots L.Keres ootamatu ettepaneku \u201cl\u00f5petada haigla direktori t\u00f6\u00f6 ja minna Moskvasse aspirantuuri\u201d. Keelduda \u00f5petajale ei saanud. Nii sai minust 1964. a jaanuaris MTA Pediaatria Instituudi aspirant, juhendajaks akadeemik O.Sokolova-Ponomarjova. Minu v\u00e4itekiri k\u00e4sitles ens\u00fcmoloogiat reumahaigetel lastel. 1967. a s\u00fcgisel kaitsesin meditsiinikandidaadi v\u00e4itekirja Moskvas ja asusin t\u00f6\u00f6le Tallinna Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis nooremteadurina, uurimist\u00f6\u00f6 oli seotud t\u00e4iskasvanutega. Elukoht oli Tapal, s\u00f5itsin iga p\u00e4ev rongiga t\u00f6\u00f6le, sest lootusetu oli saada korter Tallinna. Enne aspirantuuri olin abiellunud laste hambaarsti Mirja Tammega, 1970. a s\u00fcndis poeg Tavo ja 1972. a poeg Marko.
1971. a kutsuti mind Tallinna I Lastehaigla peaarstiks. Haigla hoone Narva mnt 2 kuulus lammutamisle ja uus hoone tuli rekonstrueerida ja sisustada N\u00f5mmele lastekodu hoonesse. Olin peaarst ja ordinaator 1971-1977. Meie arstidel v\u00f5imaldati j\u00e4tkata s\u00fcdamehaigete laste uurimist\u00f6\u00f6d. Peaarsti ametis sain 1975-1976 l\u00e4bida tele\u017eurnalistika koolituse, mille l\u00f5put\u00f6\u00f6ks oli ETV tunnine saade ja autori-saatejuhina koolitelevisiooni tarbeks 7 saadet \u201cTervis tarviline vara\u201d. Laulsin ka Teaduste Akadeemia meeskooris.
Tartusse TR\u00dc pediaatria kateedri juhatajaks hakkas mind juba 1974. aastal kutsuma prof E.Raudam, lubasin tulla, kui doktorit\u00f6\u00f6 materjal koos. 1977. a s\u00fcgisel valiti mind pediaatria kateedri juhatajaks. Mind v\u00f5eti \u00fclikoolis h\u00e4sti vastu, aga palgas kaotasin kolmandiku (osaline pedagoogiline staa\u017e). Eluase anti \u00fcli\u00f5pilaste \u00fchiselamusse Leningradi mnt 25, hiljem \u00fchiskorteri tuba Annelinna. Pere j\u00e4i elama Mustam\u00e4ele. Kaheksa aasta jooksul \u00fclikool ei andnud mulle v\u00f5imalust peret Tartusse tuua. 1985. aastal soovitasid Moskva kolleegid see alandav elutingimus l\u00f5petada ja l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6le vanemteadurina Tallinna Kardioloogia Instituudi lasteosakonda, kus t\u00f6\u00f6tasin kuni 1991. aastani.
Suurep\u00e4rased kolleegid kateedris ja kliiniku arstid toetasid kateedris t\u00f6\u00f6tamist igati. Kirjastasime kolleegidega \u00f5ppevahendeid \u201cReuma lapseeas (1984), \u201cRavimite annustamine lastele\u201d, \u201cLastehaiguste praktikum\u201d ning monograafiad \u201cLastehaigused I (1986) ja II (1993, kirjastus Valgus).
Kateedris t\u00f6\u00f6tamise ajal olin ka Moskvas doktorantuuris, et l\u00f5petada s\u00fcdamehaigete laste energiaainevahetuse uuringud. Minu v\u00e4itekirja vormistamine ja tasuline kaitsmine j\u00e4id rahapuuduse t\u00f5ttu \u00e4ra.
1991. a kandideerisin Tallinna Kliinilises lastehaiglas vastloodud \u00fchendatud taastusravi osakonna juhataja kohale. Meeskonnat\u00f6\u00f6s osalesid taastusraviarstid, f\u00fcsioterpeudid, logopeedid, ps\u00fchholoogid, ravikehakultuuri spetsialistid. Meie osakonnas alustati Eestis esmakordselt puuetega lastele rehabilitatsiooniplaanide tegemist. Taasturavi koolituse sain Tartus arstide t\u00e4ienduskursustel, Oulus, Helsingi lastekliinikus ja paljudel kursustel Palangas, Moskvas, Tallinnas. Lastehaiglas t\u00f6\u00f6tamise ajal lugesin loenguid Tallinna Meditsiinikoolis ja M.I. Ilvese Massaa\u017eikoolis. Lastehaiglas asutasime koos taastusraviarstidega 2003. aastal osa\u00fchingu \u201cAdeli rehabilitatsioonikeskus\u201d, mis t\u00f6\u00f6tab t\u00e4naseni. Samal ajal lugesin loenguid Tallinn \u00dclikooli kehakultuuriteaduskonnas esmaabist ning erinevatest haigustest ja nende v\u00e4ltimisest. Pensionile j\u00e4in 2017. aasta jaanuaris.
1975. aastal loobus A.Vares Eesti Lastearstide Seltsi esimehe kohast ja \u201ctema abil\u201d pidin vastu v\u00f5tma esimehe koha 15. aastaks kuni 1990. aastani. Samal ajal olin \u00dcleliidulise Lastearstide Seltsi juhatuses ja ajakirja \u201cPediatria\u201d kolleegiumi liige, ELSi poolt ka Eesti Arstide Liidu asutajaliige. Osalesin ka Rahvusvahelise Pediaatrite Assotsiatsiooni (IPA) kongressil Pariisis, kus Soome prof N.Hallmann tutvustas mind ka IPA presidendile.
Lastega seotud mitmete probleemide lahendamiseks tegi ELS volikogu 1988. aastal ettepaneku luua initsiatiivgrupp, kes algataks Lastekaitse Liidu taasloomise. 2. novembril 1988 sai teoks liidu loomine, valiti ELL juhatus ja presidendiks Leo Tamm. Esimesteks suuremateks probleemideks oli laste tervis, materiaalne abi, kooliv\u00e4givald, \u00dcRO lapse \u00f5iguste deklaratsiooni uue variandi \u2013 konventsiooni elluviimine Eestis. ELL kaudu p\u00e4\u00e4sesime piiride taha, saime luua koost\u00f6\u00f6 Soome Lastekaitse Keskliiduga, Mannerheimi Lastekaitse Liiduga, kus t\u00f6\u00f6tasid paljud Soome lastearstid, kliinikute juhid. Lastekaitsealane koolitus algas 1989. aastal Haikkos, kus sai alguse \u00dcRO Lapse \u00d5iguste Konventsiooni arutelu. Soome Lastekaitse Keskliit ja USA lastekaitsajd koos meiega asutasid Helsingis Rahvusvahelise Lastekaitse Fondi (IFCW), mille president A. Davis tutvustas meid UNICEFi president Sir J.Grantile, kes andis idee luua Eestis UNICEFi rahvuskomitee. See \u00f5nnestuski ja olin ka selle juhatuse liige. 1993. aastal saime osaleda Cambridge`s IFCW konverentsil, kus eestlastel oli au kohtuda printsess Dianaga. Osalesime 1991. aastal Veneetsias toimunud IFCW konverentsi, kus mulle anti \u00fcle Veneetsia linnapea nimeline h\u00f5beplaat. Idee luua SOS lastek\u00fclad tuli samuti ELL kaudu. Hiljuti t\u00e4histas ELL 30. aastap\u00e4eva Maarjam\u00e4e lossis.
Olen Eesti ja Soome Lastearstide Seltside auliige, ELL aum\u00e4rgi kavaler, Eesti Vabariigi president on mind autasustanud Punase Risti III j\u00e4rgu ordeniga.
Randveres, 10.08.2021<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tImma Tiirmaa<\/strong><\/span><\/div>


\"\"
S\u00fcndisin 1957. aastal Tartus. L\u00f5petasin Tartu 5. Keskkooli 1976 aastal ja seej\u00e4rel asusin \u00f5ppima Tartu Meditsiinikooli, mille l\u00f5petasin 1981. aastal. 1981 aastal asusin \u00f5ppima Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonda pediaatria erialal, kuna lastega tegelemine, nende aitamine oli juba kooliajast meelep\u00e4rased.
\u00d5pingute ajal, 1984. aastal, asusin t\u00f6\u00f6tama Tartu Linna Kliinilise lastehaigla polikliinikus ravikehakultuuri instruktorina. Neid erialateadmisi, mida vajasin, meile \u00fclikoolis ei \u00f5petatud. Oli vajalik pidev eneset\u00e4iendamine.
1986. aastast asusin t\u00f6\u00f6tama Tartu Kliinilise Lastehaigla polikliinikus ravikehakultuuri arstina. T\u00f6\u00f6d tuli teha polikliiniku \u00dclikooli t\u00e4nava ja Annelinnas paiknevas \u00fcksuses.
Koos \u00fcksuse kolimisega Oru t\u00e4navale t\u00f6\u00f6tasin seal taastusarstina. Edasi t\u00f6\u00f6tasin Ilmatsalu \u00fcksuses, kuni \u00fcksus toodi Lunini t\u00e4navale lastehaiglasse, kus j\u00e4tkan t\u00f6\u00f6tamist senini.
Algaastail olid teadmiste t\u00e4iendamisel suureks abiks kolleegid dr Mall Seene ja dr Raissa Siiman, f\u00fcsioterapeudid Tiiu R\u00e4mmer ja Enna Sikk, kes lahkelt oma teadmisi jagasid.
Teadmisi saime ka Tallinna kolleegidelt.
Prof Tiina Talviku eestvedamisel t\u00e4iendasime 1988 aastal end meeskonnana Ungaris. Grupi moodustasid kolleegid, kes k\u00f5ik taastusravis olid tegevad.
Taastusravi hakkas arenema - abiks olid paljude v\u00e4lislektorite koolitused.
1996. aastal seoses Kliinikumi reformiga liideti lastepolikliinik lastehaiglaga ja muutusid ka ametikohtade nimetused. Minu t\u00f6\u00f6kohaks sai \u2013 Sihtasutus Tartu \u00dclikooli Kliinikumi lastehaigla laste ja noorukite taastus ja arendusravi keskus, kus t\u00f6\u00f6tan taastusarstina.
2001. aastast olen sama osakonna arst-\u00f5ppej\u00f5ud taastusravi erialal.
T\u00e4iendused\u2013 pidevalt 1-5 p\u00e4evased koolitused.
1994-1994 aastal l\u00e4bisin aastase spetsialiseerumiskursuse taastusravi erialal.
1996-1997 aastal l\u00e4bisin Bobath teraapia koolituse.
2000- 2001 aastal l\u00e4bisin Tartu \u00dclikooli kehakultuuri teaduskonnas t\u00e4iendkursuse f\u00fcsioteraapia erialal.
2003- 2006 l\u00e4bisin 3 aastase pereteraapia koolituse.
Olen Tartu Arstide liidu liige.
Tartu Lastearstide seltsi liige.
Eesti taastusarstide liidu liige ja Eesti pereterapeutide liidu liige.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tVallo Tillmann<\/strong><\/span><\/div>

V\u00f5ruka esimene diagnoos ehk kuidas algas arstiks \u00f5ppimine<\/strong>
Olen v\u00f5rukas, V\u00f5ru linnas s\u00fcndinud, seal koolis k\u00e4inud. Vana-V\u00f5rumaalt on p\u00e4rit ka mu vanavanemad. S\u00fcndisin neljalapselisse perre teise lapsena. Ema oli raamatukoguhoidja, isa teeninduskombinaadi varustaja. Vanemad olid v\u00e4ga mures minu arengu p\u00e4rast, sest k\u00f5ne areng hilines, kuni kooliminekuni sain kogelemise t\u00f5ttu logopeedilist abi. Seet\u00f5ttu alustasin kooliteed teistest aasta hiljem, kaheksa-aastasena. See oli ilmselt \u00f5ige otsus, sest edaspidi sain koolis h\u00e4sti hakkama. Ema suur lugemishuvi ja armastus kultuuri vastu nakatas ka mind. K\u00f5ik teatrietendused, mis V\u00f5rru j\u00f5udsid, said koos emaga \u00e4ra vaadatud. Isa teatrit ei armastanud. Tema m\u00e4ngis V\u00f5ru linna puhkpilliorkestris klarnetit. Minust pillim\u00e4ngijat ei saanud, isegi laulukoori ei v\u00f5etud, sest ma ei pidanud viisi. Nii tegelesin peale \u00f5ppimise peamiselt spordiga, m\u00e4ngisin korvpalli. Meeldis metsas seenel k\u00e4ia. Lisaks olin suur kalamees, isaga tegime koos puust neljameetrise aerupaadi, mis mind kuni \u00fclikoolini truult teenis. Juba keskkoolis kohtasin oma tulevast abikaasat \u00dcllet, t\u00e4naseks on meie kooselu kestnud ligi neli aastak\u00fcmmet.
Soov arstiks saada tekkis mul alles keskkooli viimases klassis, kui selgus t\u00f5siasi, et ainult arstiteaduskonna tudengid saavad vabastuse toonasest N\u00f5ukogude armeest. Tegin keemia sisseastumiseksami hindele v\u00e4ga hea ja kuna olin l\u00f5petanud keskkooli kuldmedaliga, olingi 1982. aasta s\u00fcgisel TR\u00dc arstiteaduskonna pediaatria osakonna tudeng. Pidin sageli oma 7 aastat noorema venna ja 14 aastat noorema \u00f5e j\u00e4rele vaatama, ilmselt oligi see peap\u00f5hjus, miks valik just lastearstiks \u00f5ppimise kasuks langes.
P\u00e4rast \u00fclikooli avaaktust, kui k\u00f5ik kursusekaaslased suundusid p\u00f5llumeestele appi kartuleid v\u00f5tma, diagnoosisin mina iseendal kollat\u00f5ve. Lugu oli j\u00e4rgmine. Esimese septembri avaaktuselt tagasi V\u00f5rru j\u00f5udes teatas \u00dclle, et mu silmamunad on kollased. Tudeerides kodus olevat \u201eTervishoiu k\u00e4siraamatut\u201c, j\u00f5udsin j\u00e4relduseni, et t\u00f5en\u00e4oliselt on tegemist nakkusliku kollat\u00f5vega. Selle teadmisega l\u00e4ksin ise V\u00f5ru haigla nakkusosakonna ukse taha ja teatasin oma v\u00f5imalikust diagnoosist. Tekitasin haiglas oma tuleku ja omaenda diagnoosiga v\u00e4ikse paanika, sest s\u00f5itsin haiglasse linnaliinibussiga, samuti polnud mul kaasas \u00fchtegi saatekirja, anal\u00fc\u00fcsidest r\u00e4\u00e4kimata. Aga haiglasse mind v\u00f5eti, hiljem leidis diagnoos ka laboratoorselt kinnitust. Arsti\u00f5ppe \u00fchte p\u00f5hit\u00f5de, et esmalt kliiniline pilt ja alles siis uuringud, oskasin niisiis alateadlikult j\u00e4lgida juba esimesel diagnoosimisel.
\u00dclikooli\u00f5pingute k\u00f5rval t\u00f6\u00f6tasin operatsiooniblokis 3 aastat sanitarina ja 3 aastat narkoosi\u00f5ena. Lisaks suurele kliiniline kogemusele andis see v\u00f5imaluse n\u00e4ha oma t\u00f6\u00f6d tegemas toonaseid kor\u00fcfeesid nagu professor Peetsalu, dotsent Samar\u00fc\u00fctel v\u00f5i doktor Heino Kokk. Teise kursuse kevadel abiellusin \u00dcllega ja j\u00e4rgmise aasta suvel s\u00fcndis poeg Taavi. M\u00e4letan, kui teaduslikult me beebi ootamisele ja kasvatamisele l\u00e4henesime. \u00dclikooli\u00f5pingute ajal k\u00e4isin kuulamas dotsent Aino Lunge loenguid lapse varasest arengust, kus sain selliseid soovitusi nagu rasedana klassikalise muusika, n\u00e4iteks Vivaldi, kuulamine v\u00f5i must-valge maleruudustiku asetamine vasts\u00fcndinu voodi kohale. V\u00f5tsime neid soovitusi kuulda ning kasutasime julgelt. Pean tunnistama, et katsetused olid asja v\u00e4\u00e4rt ja suure r\u00f5\u00f5muga saame t\u00f5deda, et need meetmed toimisid.
\u00dclikoolis oli meil tore ja kokkuhoidev r\u00fchm. Toetasime \u00fcksteist, t\u00e4histasime \u00fcheskoos nii meie endi s\u00fcnnip\u00e4evi kui ka laste omi, keda \u00fclikooli l\u00f5puks oli juba \u00fcsna mitu. Viiendal kursusel tegin oma esimese uurimist\u00f6\u00f6, mis kirjeldas k\u00fc\u00fcnarliigesesisese murru kaugtulemusi lastel, juhendajaks energiline dotsent Uudo Reino. Esinesin sellega \u00fcleliidulisel lastekirurgia \u00fcli\u00f5pilaste konverentsil, kus mind premeeriti 2. kohaga. \u00dclikooli l\u00f5petasin aastal 1988\u00a0cum laude<\/em>\u00a0ja seda juba sinimustvalgete lippude all.
\u00dclikoolile j\u00e4rgnes aasta internatuuris, mille j\u00e4rel asusin t\u00f6\u00f6le lastearstina Keila Haigla lasteosakonda. Keila haigla sai valitud seep\u00e4rast, et lisaks t\u00e4iskoormusega t\u00f6\u00f6le eraldas haigla noorele arstile tasuta 3-toalise mugavustega korteri. See oli v\u00e4ga oluline tegur, sest veebruaris 1990 s\u00fcndis meie perre teine poeg Rauno ja vajadus p\u00e4ris oma kodu j\u00e4rele oli suur. T\u00f6\u00f6 Keila haiglas aastatel 1989-1992 oli v\u00e4ga p\u00f5nev, aga ka omajagu intensiivne. Keskmiselt tuli teha 6-7 \u00f6\u00f6valvet kuus. Toona tegin ise laste k\u00f5hukoopa ultraheliuuringud. Korralikult sai praktiseeritud vene keelt, sest suure osa patsientidest moodustasid lapsed l\u00e4hedal asuvatest N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5jav\u00e4ebaasidest. T\u00f6\u00f6 oli meeletult huvitav ja nautisin seda t\u00e4iel rinnal kuni p\u00e4evani, mil sain telefonik\u00f5ne tollase Tartu Linna Lastekliiniku peaarstilt Kaljo Mitilt. Nimelt kutsus ta mind Tartusse t\u00f6\u00f6le koos v\u00f5imalusega sta\u017eeerida Iirimaal. Minu \u00fclesandeks sai avada vastuv\u00f5tt kasvu- ja puberteedih\u00e4iretega lastele. Vaagisin pakkumist, olin kahevahel: kas j\u00e4tkata v\u00e4ga huvitavat ja h\u00e4sti tasustatud t\u00f6\u00f6d Keila haigla osakonnajuhatajana v\u00f5i minna t\u00f6\u00f6le Tartusse, kus palk oli oluliselt v\u00e4iksem, kuid t\u00f6\u00f6 siiski pikemas perspektiivis kindlasti huvitavam. Viimane saigi m\u00e4\u00e4ravaks ja ma suundusin 1992. aasta s\u00fcgisel t\u00f6\u00f6le Tartusse. Samal aastal astusin T\u00dc arstiteaduste doktorantuuri, kus minu juhendajaks oli prof Torsten Tuvema Uppsala \u00dclikoolist ja t\u00f6\u00f6 teema \u201cEesti 1. t\u00fc\u00fcpi diabeeti p\u00f5devate laste kasv ja seda m\u00f5jutavad tegurid\u201c.
Iirimaal sta\u017eeerimine j\u00e4i kahjuks \u00e4ra, kuid 1993. aastal \u00f5nnestus mul saada\u00a0European Society for Paediatric Endocrinology<\/em>\u00a0(ESPE) 12-kuuline stipendium eneset\u00e4ienduseks lasteendokrinoloogia alal Suurbritannias,\u00a0\u00a0 Manchesteri Kuninglikus Lastehaiglas. Tegemist on v\u00e4ga pika ajalooga lastehaiglaga, mis on \u00fcks Inglismaa juhtivaid keskusi lasteendokrinoloogia alal. 1994. a mais s\u00fcndis meie perre kolmas poeg Karl-Erik ning sama aasta septembris alustasin t\u00f6\u00f6d Manchesteris. Pean tunnistama, et algus oli v\u00e4ga raske. T\u00f5desin kohe esimesel p\u00e4eval, et minu lasteendokrinoloogiaalased teadmised ja kogemus olid praktiliselt olematud. Aga juhendajad dr Tony Price ja dr Peter Clayton olid v\u00e4ga toetavad ning juba paari kuu p\u00e4rast sain alustada iseseisvalt vastuv\u00f5ttudega, loomulikult nende juhendamisel ja n\u00f5ustamisel. Lastehaigla endokrinoloogiakeskuse kliiniline kompetents oli v\u00e4ga k\u00f5rge, keskus teenindas 4,5 miljonilise elanikkonnaga Loode-Inglismaa piirkonda. Prof Peter Clayton juhtis kasvu ja kasvuh\u00e4irete uurimise keskust, kuhu kuulusid lisaks arstidele ka molekulaarbioloogid, laboriarstid ja statistikud. T\u00f6\u00f6 tippkeskuses andis v\u00e4ga hea praktilise kogemuse, kuidas juhtida teadusgruppi. Teadust\u00f6\u00f6 oli nii inspireeriv, et 1996. aasta s\u00fcgisel astusin arstiteaduste doktorantuuri Manchesteri \u00dclikoolis. Nelja aastaga valmis minu doktorit\u00f6\u00f6, mis k\u00e4sitles laste l\u00fchiajalise kasvamise erinevaid aspekte. Juba 1999. aastal soovisin naasta Eestisse, aga toona pakuti vaid osalise koormusega arst-\u00f5ppej\u00f5u kohta ning kolmelapselise pereisana ei saanud ma seda t\u00f6\u00f6pakkumist vastu v\u00f5tta. J\u00e4tkasin kaks j\u00e4rgmist aastat Sheffieldi \u00dclikooli Lastehaiglas, t\u00f6\u00f6tades peamiselt laste luuainevahetush\u00e4irete keskuses ja laste kasvajate ravi kaugm\u00f5jude (late effects of cancer treatment<\/em>) kliinikus, mis oli \u00fcks esimesi sellesarnaseid Inglismaal.
Septembris 2001 tulin tagasi Eestisse ja asusin t\u00f6\u00f6le Tartu \u00dclikooli lastekliinikus vanemteadurina ja Kliinikumis arst-\u00f5ppej\u00f5una lasteendokrinoloogia alal. Esimene \u00fclesanne oli diabeedimeeskonna loomine, kuhu kuulus ka diabeedi\u00f5de Ene T\u00e4ht. \u00dchiselt valmisid endokrinoloogiliste uuringute protokollid ja laste diabeetilise ketoatsidoosi ravijuhend, taotlesime edukalt Haigekassalt soodustuse mitmele olulisele lasteendokrinoloogia ravimile. 2003. a septembris nimetati mind Tartu \u00dclikooli pediaatria professoriks ja SA Tartu \u00dclikooli Kliinikumi lastekliiniku juhatajaks. T\u00e4naseni olen j\u00e4tkanud t\u00f6\u00f6d praktiseeriva arstina, konsulteerides\u00a0ca<\/em>\u00a0400-500 last aastas. Alates 2004. aastast olen Euroopa Ravimiameti (EMA) juures asuva harvikravimite komitee (COMP) liige.\u00a0\u00a0
Minu peamised uurimissuunad on olnud 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedi patogenees ning normaalset kasvu ja puberteedi arengut m\u00f5jutavad tegurid. 2015. aastal p\u00e4lvisin Eesti Vabariigi riikliku teaduspreemia meditsiini valdkonnas uurimist\u00f6\u00f6 \u201eDiabeedi teket ja arengut m\u00f5jutavad tegurid\u201c eest. See oli eesk\u00e4tt tunnustus lastekliiniku meeskonna v\u00e4ga heale t\u00f6\u00f6le aastatel 2008-2014 Euroopa Liidu teadusprojektis DIABIMMUNE. Tegemist oli v\u00e4ga mahuka uuringuga, kus ainu\u00fcksi Eestis osales 2000 last ja tehti ligikaudu 5500 uuringuvisiiti. Projekti raames on seni avaldatud \u00fcle 20 teadusartikli, s.h. ka v\u00e4ga oluline artikkel ajakirjas\u00a0Cell (2016)<\/em>, kus kirjeldati esimest korda mehhanismi, kuidas soole mikrofloora m\u00f5jutab 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedi teket. Samuti leidsime, et lastel, kelle kodu \u00fcmbruses on rohkem metsa ja p\u00f5llumaid, esineb v\u00e4hem atoopilist sensibiliseerimist (Allergy<\/em>, 2015). Viimane seos avaldub t\u00f5en\u00e4oliselt keskkonna mikrobioomi toime kaudu inimese naha mikrofloorale ja seel\u00e4bi immuuntolerantsusele. Seet\u00f5ttu on v\u00e4ga oluline, et laps puutuks juba varakult kokku bioloogiliselt mitmekesise ehk nn. rohelise keskkonnaga. Selle h\u00fcpoteesi kinnitamiseks on alustatud interventsiooniuuringuga Tartu \u00dclikooli Kliinikumi lastekliinikus ja Tampere \u00dclikooli lastehaiglas, mis toimub Euroopa Liidu teadusprojekti HEDIMED (2020-2024) raames. Osalen j\u00f5udum\u00f6\u00f6da Eesti harvikhaiguste strateegia ja plaani kujundamisel. V\u00f5ib uhkust tunda, et p\u00e4rast p\u00f5hjalikku hindamist tunnistati T\u00dc Kliinikum Euroopa haruldaste endokriinhaiguste tugiv\u00f5rgustiku (ENDO-ERN) t\u00e4isliikmeks, mis kinnitab Kliinikumi kuulumist Euroopa tipphaiglate hulka.
On olnud suur \u00f5nn t\u00f6\u00f6tada lastekliiniku tegusas ja toimekas kollektiivis. Meie meeskond on parim kollektiiv, kus olen t\u00f6\u00f6tanud. T\u00e4nan k\u00f5iki lastekliiniku t\u00f6\u00f6tajaid p\u00fchendunud t\u00f6\u00f6 ja \u00fcksteist toetava suhtumise eest. J\u00f5udu ja jaksu j\u00e4tkata samal kursil!
Maailmas on \u00fcks minule oluline koht, kust ma energiat saan. See paik on j\u00e4llegi seotud V\u00f5rumaaga - Navi k\u00fclas asub Jaagu talu, kus \u00dclle esivanemad on p\u00f5ldu harinud juba mitu sajandit. Lisaks energiale ja uutele m\u00f5tetele ammutan endale sellest j\u00e4rve-\u00e4\u00e4rsest paigast ka inspiratsiooni edasi tegutsemiseks. H\u00e4id m\u00f5tteid ja tegutsemislusti soovin ka Sinule, hea lugeja. Toimekat tegutsemist laste tervise nimel!<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tSiiri Torm<\/strong><\/span><\/div>

Olen s\u00fcndinud 21. augustil 1941 Tartu linnas. Minu isa t\u00f6\u00f6tas Tartu Nahavabrikus, ema g\u00fcmnaasiumiharidus v\u00f5imaldas tal t\u00f6\u00f6tada raamatupidajana. Minu isapoolne onu, Samuel Salzmann, oli Eesti pear\u00f6ntgenoloog kuni 80. aastate keskpaigani. Minu \u00f5de valis samuti meditsiini, oli tubli r\u00f6ntgen-laborant.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0
1949. a alustasin oma kooliteed Tartu 7-klassilises koolis, j\u00e4tkus Tartu 8. Keskkoolis ning TR\u00dc Arstiteaduskonnas \u00f5ppisin 1960-1966. Pediaatria eriala omandasin \u00fclikoolis fakultatiivselt. Minu abikaasa, Rein Torm, oli TR\u00dc dotsent ja v\u00f5imlemise kateedri juhataja. Meie perre s\u00fcndis 2 last: vanem poeg Jaanus ja noorem poeg Tanel, kes on m\u00f5lemad arstid ja t\u00f6\u00f6tavad radioloogidena. Mul on viis lapselast. Minu lemmikharrastused on olnud jalgrattas\u00f5it, ujumine ja suusatamine.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0
1966-1982 t\u00f6\u00f6tasin ordinaatorina Tartu Linna Kliinilises Nakkushaiglas, 1982-2004 osakonnajuhatajana T\u00dc Lastekliinikus, 2005-2016 vanemarst-\u00f5ppej\u00f5una T\u00dc Kliinikumi lastekliinikus. Alates 1999.a on mul k\u00f5rgem kategooria pediaatrina ja infektsionistina (1994, 1999). P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tasin 16 aastat ordinaatorina Tartu Linna Kliinilise Nakkushaiglas laste soolenakkuste ja \u00e4gedate respiratoorsete haiguste osakonnas. Minu headeks abilisteks olid osakonnajuhataja dr Maret Arro ja vanem\u00f5de Maimu Pikkmaa. T\u00f6\u00f6olud ei olnud kiita, sest vana maja ise ja k\u00fcttes\u00fcsteem olid amortiseerunud ning ruumid talvekuudel tihti k\u00fclmad. Osakonna k\u00e4sutuses oli 16 poolboksi \u00f5epostiga, kaks t\u00e4isboksi, \u00fcks palat, protseduuride tuba, sanitaars\u00f5lm ja pottide desinfitseerimise ruum. Ravi- ja j\u00e4lgimisv\u00f5imalused olid piiratud: puudus kohapealne v\u00f5imalus happe-aluse tasakaalu m\u00e4\u00e4ramiseks, infusioonravi teostamine oli algeline, kasutati s\u00fcstlaid ja infusioonis\u00fcsteeme, mida tuli steriliseerida, kuna puudusid \u00fchekordsed s\u00fcsteemid. Vahel oli vaja veenitee (vena sectio<\/em>) loomisel kasutada lastekirurgi dr. Eda V\u00e4rim\u00e4e abi. Erialane kirjandus oli venekeelne. Suurt erialast kindlust andsid t\u00e4ienduskoolitused: 1974.a Moskvas 4-kuuline ts\u00fckkel teemal \u201eInfektsioonhaigused lastel\u201c ja 1979\/80 4-kuuline ts\u00fckkel TR\u00dc pediaatria kateedri juures.\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 1982.a valmis Lunini t\u00e4navas uus Tartu Lastehaigla. Peaarst Kaljo Mitt ja peaarsti aset\u00e4itja Endla K\u00f6\u00f6bi kutsusid mind 1. juunil 1982 soolenakkuste uut osakonda rajama ja juhatama. Ettevalmistused osakonna sisustamiseks ja kaadri komplekteerimiseks ning t\u00f6\u00f6ks ettevalmistamine kestsid ligi 3 kuud. Osakonna t\u00f6\u00f6 toimimisel oli suur osa vanem\u00f5de Armilde Tikul. Osakonnajuhataja ja vanem\u00f5e t\u00f6\u00f6 oli mahukas. Tuli koostada osakonna t\u00f6\u00f6- ja ravieeskirjad vastavalt \u00fcleliidulistele metoodilistele juhenditele. 60 voodikohaga soolenakkuste osakond alustas t\u00f6\u00f6d 27.08.1982. Esimesed arstid olid Viia Parv ja Zinaida L\u00e4\u00e4nelaid. Kvalitatiivne h\u00fcpe toimus Eesti iseseisvuse taastamise j\u00e4rel. Osakonda hakati varustama kaasaegse aparatuuriga, tekkis v\u00f5imalus ennast kurssi viia uuema erialase kirjandusega, osaleda rahvusvahelistel konverentsidel, avardada nii arstide kui med\u00f5dede silmaringi haiglates v\u00e4ljaspool Eestit.
1990. aastatel organiseeris prof. Tiina Talvik paljudele lastearstidele v\u00f5imaluse t\u00e4iendada end \u0160veitsis. Selle koolituse raames sta\u017eeerisin 1994. aastal 4 kuud Aarau Kantonsspitali Lastekliiniku neonatoloogia ja infektsioonhaiguste osakondades. 1997.a t\u00e4iendasin end 3 n\u00e4dalat Berliinis Virchow\u00b4i \u00dclikooli Kliinikumi Lastehaiglas.
Aastatel 1985-2005 j\u00e4lgisin retrospektiivse uurimuse alusel \u00e4gedate sooleinfektsioonide etioloogilist struktuuri ja esinemissagedust statistiliselt. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed muutused olid toimunud etioloogilises struktuuris: d\u00fcsenteeriasse haigestunute suhtarv oli drastiliselt v\u00e4henenud, samapalju (10 korda) oli t\u00f5usnud rotaviirusinfektsiooniga haigete suhtarv. Endiselt k\u00f5rgeks j\u00e4i ebaselge etioloogiaga haigusjuhtude arv. Soolenakkuste teemal olen seitsmel korral esinenud rahvusvahelistel konverentsidel: \u00fcks suuline ja 6 posterettekannet. 2006. aastal Riias tunnistati minu ja kolleegide poolt esitatud posterettekanne konverentsi parimaks. Rotaviirusest ja tema vaktsiinist andsin \u00fclevaate pikemas artiklis, mis ilmus ajakirjas \u201ePerearst\u201c 1992.a. dr Irja Lutsari juhtimisel liideti ideoloogiliselt m\u00f5lemad nakkusosakonnad, kusjuures s\u00e4ilitati eraldi soole-ja respiratoorsete osakondade juhid. Tema initsiatiivil loodi 1995 ka 4 voodikohaga intensiivravipalat. 1996. aastal moodustati kahest nakkusosakonnast \u00fcks 26 voodikohaga osakond, kus ma j\u00e4tkasin t\u00f6\u00f6d vanemarst-osakonnajuhatajana. Lastehaigla ehituse kvaliteet oli olnud \u00fcsna tagasihoidlik ja juba 15 aastaga oli hoone t\u00e4ielikult amortiseerunud. 2002. aastal IV korruse palatite kapitaalremondi ja uue intensiivravi palati ehitamise j\u00e4rel j\u00e4i osakond t\u00f6\u00f6le \u00fchele korrusele. Euroremont oli osakonnale vastutasuks voodikohtade arvu v\u00e4henemise eest. 2004. aastal koost\u00f6\u00f6s Tallinna kolleegidega ilmus retrospektiivne uurimus ajakirjas Eesti Arst, milles vaadeldi aastatel 1998-2002 Eestis bakteriaalse meningiidi etioloogilist struktuuri. 52% k\u00f5ikidest meningiidijuhtudest oli\u00a0Haemophilus influenzae b-serot\u00fc\u00fcp<\/em>\u00a0(Hib)- meningiit. Sellevastast vaktsiini oli juba aastaid edukalt kasutatud Euroopas, kuid Eestis mitte. Meie uurimusel baseerus Tervisekaitse-inspektsiooni p\u00f6\u00f6rdumine Sotsiaalministeeriumi poole vastava vaktsiini l\u00fclitamiseks kalenderplaani. Hib-haigusest ja vastava vaktsineerimise vajalikkusest tegin ka ettekande 2004. aasta Eesti Arstide P\u00e4evadel. 2003. aastal haigestus Adavere P\u00f5hikoolis 150 \u00f5pilasest 54 last l\u00e4kak\u00f6hasse. See epideemiline puhang andis t\u00f5uke l\u00e4kak\u00f6hasse haigestumise s\u00fcvitsi uurimiseks. Tulemused on kokku v\u00f5etud pikemas artiklis, mis ilmus 2005. a ajakirjas \u201eScandinavian Journal Infectious Diseases<\/em>\u201c. Mainitud l\u00e4kak\u00f6ha puhang oli ka minu posterettekande teemaks 2004. a Tamperes toimunud ESPIDi konverentsil. Kokku olen avaldanud 35 publikatsiooni, tegelenud mitmete lastehaigustega nagu Lyme borrelioos, Kawasaki haigus, puukentsefaliit, Echoviirus 30 aseptiline meningiit jt. Olen juhendanud V ja VI kursuse \u00fcli\u00f5pilasi lastehaiguste ts\u00fcklis (soolenakkused, viirushepatiidid, l\u00f6\u00f6belised lastenakkused), samuti interne ja residente, pidanud loenguid perearstidele ja teinud t\u00e4iend\u00f5pet arstidele. Koost\u00f6\u00f6s dots. Marje Oonaga ilmus \u201e \u00c4gedate sooleinfektsioonide k\u00e4sitlusjuhend perearstidele\u201c. Olen koostanud juhiseid lastevanematele k\u00f5hulahtisuse ja suukaudse reh\u00fcdratatsioonravi teemadel. Osalesin lastekliiniku \u201e Valvearsti teatmiku \u201c koostamisel (2003) ja t\u00e4iendamisel (2008, 2011). Esinesin ettekannetega lastekliiniku 75. (1997) ja 80. (aasta 2002) ning osakonna 20. aastap\u00e4eva (2002) juubelikonverentsidel. Ettekanded on avaldatud juubeliaastate kogumikes. Olen Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja Tartu Arstide Liidu liige, olin Balti-Saksa Arstide Liidu ja Euroopa Laste Infektsioonhaiguste Seltsi (ESPID) liige. Olen esinenud ettekannetega seltside korraldatud seminaridel.\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0
Pediaatrina olen t\u00f6\u00f6tanud 51 aastat, sellest osakonnajuhatajana 22 aastat (1982-2004). Minu t\u00f6\u00f6suhe T\u00dc Kliinikumiga l\u00f5ppes 31.juulil 2016. J\u00e4tkasin t\u00f6\u00f6tamist P\u00f5lva Haiglas pediaatrina. L\u00f5plikult olen pensionil alates 3. jaanuarist 2018.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tOivi Uibo<\/strong><\/span><\/div>

S\u00fcndisin Tartus, kuid kogu oma lapsep\u00f5lve- ja kooliaja elasin J\u00f5geval, kus siiani on meie pere kodu alles. \u00d5ppisin J\u00f5geva Keskkoolis ja J\u00f5geva Lastemuusikakoolis klaveri erialal. Kuigi kogu kooliaja v\u00e4ga soovisin saada klaverim\u00e4ngijaks ja k\u00e4isin muusikakoolis \u00f5ppeajale veel lisa aasta lootuses, et mu pisike k\u00e4si kasvaks, aga seda ei juhtunud ja seet\u00f5ttu pidin ikkagi leidma teise huvitava eriala. Aastal 1981 asusin \u00f5ppima Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonda pediaatria erialale, mille l\u00f5petasin 1987.aastal diplomiga\u00a0cum laude.<\/em>\u00a0P\u00e4rast lastehaiguste internatuuri l\u00e4bimist valisin erialaks laste gastroenteroloogia, mida \u00f5ppisin nii kliinilise erialana kui ka erinevates teaduslaborites edasise kahe aasta v\u00e4ltel Tartu \u00dclikoolis ning seej\u00e4rel nelja aasta v\u00e4ltel Tampere \u00dclikoolis ja Tampere \u00dclikooli Lasteliinikus (juhendajad prof. Jarmo Visakorpi ja prof. Markku M\u00e4ki). Tartu \u00dclikoolis ja Tampere \u00dclikoolis tehtud meditsiinidoktori v\u00e4itekirja kaitsesin 11.05.1994.aastal (v\u00e4itekiri \u201cChildhood coeliac disease in Estonia: occurrence, screening, diagnosis and clinical characterization\u201d, mille juhendaja oli prof. Heidi-Ingrid Maaroos, retsensent prof. Kaljo Villako ja oponendid prof. Vello Salupere (Tartu \u00dclikool) ja prof. Erkki Savilahti (Helsingi \u00dclikool)).
P\u00e4rast doktorit\u00f6\u00f6 kaitsmist, 1.juunil 1994, asusingi t\u00f6\u00f6le lastearstina Tartu Linna Kliinilisse Lastehaiglasse (praegusesse Tartu \u00dclikooli Kliinikumi lastekliinikusse) ja lastehaiguste vanemassistendina Tartu \u00dclikooli Arstiteaduskonna pediaatria \u00f5ppetooli (praegusesse Tartu \u00dclikooli Meditsiiniteaduste valdkonna Kliinilise Meditsiini Instituudi lastekliinikusse). 1.veebruaril 1997 sai minust Tartu \u00dclikooli lastekliiniku lastegastroenteroloogia dotsent ja 1.jaanuaril, 2021 lastegastroenteroloogia kaasprofessor.
Erialaliselt olen sertifitseeritud ja resertifitseeritud lastearsti erialal Eesti Lastearstide Seltsi sertifitseerimiskomisjoni poolt. Olen olnud laste gastroenteroloogia eriala t\u00e4iendustel Helsingi \u00dclikoolis, Tampere \u00dclikoolis, Turu \u00dclikoolis, Br\u00fcsselis Erasmuse Hospitalis, Lundi \u00dclikoolis, Umea \u00dclikoolis ja Linkopingi \u00dclikoolis.
Olen Eesti Arstide Liidu liige. Kuulun Eesti Lastearstide Seltsi alates 1988.aastast, Eesti Gastroenteroloogia Seltsi alates 1995.aastast, Eesti Kliinilise Toitmise Seltsi ja Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi alates 2020.aastast. Olen olnud kolm valimisperioodi Eesti Lastearstide Seltsi juhatuse liige (1994-1998, 1998-2001, 2007-2010), ka Eesti Gastroenteroloogide Seltsi juhatuse liige (2001-2003) ja 8 aastat Eesti Lastearstide Seltsi sertifitseerimiskomisjoni sekret\u00e4r (2009\u20132016). Olen olnud ka Eesti Immunoloogia ja Allergoloogia Seltsi liige ning Eesti Ts\u00f6liaakia Seltsi asutajaliige ja president.
Olin \u00fcks k\u00fcmnest kogu Eesti parimast k\u00f5rgkooli\u00f5ppej\u00f5ust ja Eesti Aasta \u00d5ppej\u00f5ud 2018 finalist. Olen 7 aastat valitud Tartu \u00dclikooli Arstiteaduse \u00fcli\u00f5pilaste parimaks \u00f5ppej\u00f5uks.
Minu peamised teadust\u00f6\u00f6de uurimisvaldkonnad on olnud:
* Ts\u00f6liaakia seroloogiliste s\u00f5eltestide esmakordne v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine Eestis ja uute diagnoosimiskriteeriumite juurutamine. laste ts\u00f6liaakia esinemissagedus Eestis, ts\u00f6liaakia kliinilise v\u00e4ljenduse iseloomustus, ts\u00f6liaakiat vallandavate, gluteeni sisaldavate teraviljade kogus Eesti tervete imikute toidus (v\u00f5rreldes Soome ja Rootsi imikute toiduga), ts\u00f6liaakia tekkemehhanismide uurimisel autoantikehade roll tekkemehhanismides, ts\u00f6liaakia autoantigeeni koe transglutaminaasi iseloomustamine, ts\u00fctoskeletoni vastaste antikehade iseloomustamine, desmiini vastaste immuunreaktsioonide esmaleid ts\u00f6liaakiahaigetel ja nende iseloomustamine, s\u00f5eluuringud (gliadiini- retikuliini- ja endom\u00fc\u00fcsiumi antikehade testide standardiseerimine ja esinemine elanikkonnas), erinevate antigeensete substraatide kasutamine ning v\u00f5rdlus;
*autoimmuunmehhanismide esinemine ja roll 1 t\u00fc\u00fcpi diabeedi ja ts\u00f6liaakia puhul, ts\u00f6liaakiaga kaasevad haigused (1 t\u00fc\u00fcpi diabeet, spond\u00fcloartropaatiad, neuroloogilised haigused, p\u00f5letikulised soolehaigused, IgA nefropaatia): s\u00f5eluuringud gliadiini, retikuliini, endom\u00fc\u00fcsiumi ja koe transglutaminaasi antikehadega; peensoolelimaskestas olevate FOXP3 rakkude reaktsioon ts\u00f6liaakia puhul, 1 t\u00fc\u00fcpi diabeedi puhul, 1 t\u00fc\u00fcpi diabeedi ja ts\u00f6liaakia puhul ning kontrollgrupis; Downi s\u00fcndroomi epidemioloogia, kaasnevad haigused, ts\u00f6liaakia s\u00f5eluuringud. Autoimmuunmehhanismide esinemine ja roll Downi s\u00fcndroomi puhul, Downi s\u00fcndroomiga patsientide lastevanemate rahulolu uuring;
*enteroviirusinfektsioonide esinemine Eestis: seos k\u00f5hun\u00e4\u00e4rme vastaste autoimmuunmehhanismide ja 1 t\u00fc\u00fcpi diabeedi tekkega; seos pol\u00fcom\u00fceliidi elus v\u00f5i inaktiveeritud vaktsiiniga.\u00a0
*Helicobacter pylori<\/em>\u00a0infektsioon Eesti lastel: muutused esinemissageduses;
* seedetrakti vaevuste ja haiguste esinemine erinevate kromosoomihaiguste puhul, haruldaste haigusjuhtude kirjeldus.
* ts\u00f6liaakia esinemine atoopilise dermatiidiga lastel ja koosesinemise immunoloogiline iseloomustus
Oma suurimateks t\u00f6\u00f6r\u00f5\u00f5mudeks pean s\u00fcdamel\u00e4hedast ja \u00fclihuvitavat kliinilist t\u00f6\u00f6d ja teadust\u00f6\u00f6d, suurep\u00e4rast doktorantuuriaega ja doktoriv\u00e4itekirja-t\u00f6\u00f6d ning t\u00e4ienduse-\u00f5ppimisv\u00f5imalusi Helsingi, Tampere, Turu, Br\u00fcsseli, Link\u00f6pingi, Lundi ja Umea \u00dclikoolides.
Olen v\u00e4ga t\u00e4nulik \u00f5petuse-juhendamise eest oma \u00d5petajatele - dotsent Aino Pavesele, prof. Tiina Talvikule, prof. Markku M\u00e4kile ja prof. Jarmo Visakorpile.
\"\"<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMari-Anne Vals<\/strong><\/span><\/div>

Olen s\u00fcndinud 1982. aastal Tartus. Arstiteaduskonnas \u00f5ppisin aastatel 2001-2007 ning 2011. aastal l\u00f5petasin pediaatria residentuuri. Lastekliiniku ja vasts\u00fcndinute osakonnaga olen seotud juba alates 2004. aasta s\u00fcgisest, mil asusin t\u00f6\u00f6le abi\u00f5ena. P\u00e4rast residentuuri l\u00f5ppu j\u00e4tkasin samas osakonnas t\u00f6\u00f6d arst-\u00f5ppej\u00f5una. Samaaegselt alustasin professor Katrin \u00d5unapi juhendamisel doktorantuuri\u00f5pinguid Tartu \u00dclikooli kliinilise meditsiini instituudis, uurides kaasas\u00fcndinud N-gl\u00fckos\u00fc\u00fclimise haigusi Eestis. Doktorikraadi kaitsesin 2019. aastal. Armastan v\u00e4ga oma t\u00f6\u00f6d ja olen \u00e4\u00e4retult t\u00e4nulik k\u00f5igi erinevate v\u00f5imaluste ja v\u00e4ljakutsete eest, mida t\u00f6\u00f6 lastekliinikus on pakkunud. Olen alati olnud \u00fcmbritsetud toredatest kolleegidest, kelle n\u00f5ule, abile ja toetusele saan alati loota.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tHeili Varendi<\/strong><\/span><\/div>

Olen s\u00fcndinud \u00a023.03.1959.
L\u00f5petasin Tartu 1. Keskkool 1977. a ja Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna pediaatria osakonna\u00a0cum laude<\/em>\u00a01985. a. Meditsiiniteaduste doktori kraad kaitsesin Tartu \u00dclikoolis 1999. ja Karolinska Instituudis 2001. a.
Teenistusk\u00e4ik, sh praegune ametikoht<\/strong>
Alates 01.09.2008 Tartu \u00dclikool, lastehaiguste dotsent. \u00a0\u00a0\u00a0
Alates 01.01.2007 SA Tartu \u00dclikooli Kliinikum, lastekliiniku neonatoloogia osakond, vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud admin.-t\u00f6\u00f6 kohustes. \u00a0\u00a0
01.09.2008\u201331.12.2016 Tartu \u00dclikool, lastehaiguste vanemteadur. \u00a0\u00a0
2005\u201331.08.2008 Tartu \u00dclikool, Arstiteaduskond,\u00a0 lastehaiguste vanemteadur.\u00a0\u00a0
01.01.1999\u201331.12.2004 SA T\u00dcK lastekliinik, arst-\u00f5ppej\u00f5ud; T\u00dc Lastekliinik, assistent. \u00a0
01.01.1993\u201331.12.1999 Tartu \u00dclikooli Arstiteaduskond, doktorantuur.\u00a0\u00a0
01.01.1990\u201331.12.1993 TR\u00dc Arstiteaduskonna pediaatria kateeder, assistent.\u00a0\u00a0
01.01.1986\u201331.12.1990 Rakvere Rajooni Keskhaigla, lastearst.\u00a0\u00a0
01.01.1985\u201331.12.1986 Tartu Linna Kl. Lastehaigla, internatuur.
Arstit\u00f6\u00f6<\/strong>
Olen t\u00f6\u00f6tanud peamiselt vasts\u00fcndinute ja imikutega, kuid teinud regulaarset valvearstit\u00f6\u00f6d lastekliinikus.
P\u00e4rast TR\u00dc l\u00f5petamist asusin t\u00f6\u00f6le Rakvere Rajooni Keskhaiglas lastearstina s\u00fcnnitusosakonnas ja lasteosakonnas. 1990. aasta 1. septembrist t\u00f6\u00f6tasin pediaatria kateedri assistendina, \u00f5petades TR\u00dc arstiteaduskonna \u00fcli\u00f5pilastele Tartu Kliinilises S\u00fcnnitusmajas vasts\u00fcndinu adaptatsiooni ja tema varaseid haigusi, samuti t\u00f6\u00f6tasin samas majas lastearstina. T\u00e4nu pediaatris kateedri k\u00fclalisprofessor Bengt Bj\u00f6rkstenile, kes tutvustas mind Stockholmi Karolinska haigla emeriitprofessor Jan Winbergile, kelle juhendamisel alustasin vasts\u00fcndinute haistmise ja k\u00e4itumise uuringuid aastal 1993. J\u00e4rgneval 3-4 aastal \u00f6\u00f6bisin vahel s\u00fcnnitusmajas, et h\u00f5lmata uuringutesse s\u00fcnnitama tulevaid emasid ja nende vasts\u00fcndinuid kohe p\u00e4rast s\u00fcndi.
Tookord oli tavap\u00e4rane eraldada vasts\u00fcndinu emast. Teda vannitati, kuivatati, manustati gonorr\u00f6a silmap\u00f5letiku prof\u00fclaktikaks silmatilku, m\u00e4hiti teki sisse ning asetati soojenduslambi alla, kus ta \u00fcksindusest nuttis. Samal ajal ootas ema koridoris k\u00f5val raamil palatisse viimist. Siis viidi nad s\u00fcnnitusj\u00e4rgsesse osakonda, ema suurde palatisse ja laps lastetuppa ning edasi said ema ja laps kokku iga 3-4 tunni tagant 45 minutiks. Ema\u00a0 n\u00e4gi vaid teki seest paistvat lapse n\u00e4gu, kui \u00f5ed lapse ema juurde s\u00f6\u00f6ma viisid.
Minu teemaks oli uurida, kuidas laps k\u00e4itub, kui ta pannakse ema k\u00f5hule kohe p\u00e4rast s\u00fcndi. Leidsin, et ema l\u00f5hnadel on vasts\u00fcndinu s\u00fcnnij\u00e4rgses k\u00e4itumises suur roll, ning n\u00e4itasin, et vasts\u00fcndinu orienteerub ema rinnast leviva l\u00f5hna j\u00e4rgi. Esimene artikkel avaldati ajakirjas \u201eLancet\u201c.\u00a0 See, praeguseks igap\u00e4evane nahk-naha kontakti metoodika tuli Tartusse uurimisk\u00fcsimusena Rootsist l\u00e4bi minu ja oli esialgu v\u00e4ga uudne. Kardeti, et lapsel on ema k\u00f5hu peal k\u00fclm jne. Kui \u00e4mmaemandad said aru, et lapse ja ema s\u00fcnnitusj\u00e4rgne nahk-naha kontakt on v\u00e4ga kasulik nii emale kui lapsele, hakkasid nad seda toetama ja rakendama oma igap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s. T\u00e4nu sellele, et sain k\u00e4ia korduvalt Stockholmis praktikal ja t\u00f5in kaasa materjale ning tegin korduvalt ettekandeid, hakkas nahk-naha kontakt levima ka teistesse s\u00fcnnitusmajadesse. Oli n\u00e4ha, et emadel tekkis lastega palju parem side kui varasema eraldamisega ning selle metoodika kui rutiini juurutas igap\u00e4evasesse praktikasse Tartu Kliinilises S\u00fcnnitusmajas 1998. aastal dr. Maie Veinla.
Eesti Perinatoloogia Seltsi juhatuse tegevuses olen olnud aktiivne osaleja selle loomisest 1990.a.\u00a0 Oma tegevuse raames l\u00f5ime rahvusvahelisi sidemeid ja\u00a0 kutsusime Eestisse igal aastal m\u00f5ne neonatoloogia tunnustatud k\u00fclalislektori. 1997. aastal korraldasime EPS neonatoloogia sektsiooni koosolekuid, mille raames koostasime mitmeid ravijuhiseid, mis aitasid \u00fchtlustada vasts\u00fcndinute k\u00e4sitlust Eestis. Alates 2006. aastast olen olnud seotud Euroopa Perinatoloogia ja Neonatoloogia Seltse \u00fchendava UENPS juhatusega, et parandada ja \u00fchtlustada vasts\u00fcndinutele antavat abi Euroopas.
Alates 2007. aastast oleme Eestis s\u00fcstemaatiliselt kogunud enneaegsete vasts\u00fcndinute tervisen\u00e4itajaid ja v\u00f5rrelnud neid teiste keskuste ja rahvusvaheliste tulemustega. Oleme p\u00fc\u00fcdnud leida v\u00f5imalusi rahvusvaheliseks koost\u00f6\u00f6ks, et kogu Eesti vasts\u00fcndinumeditsiini arengut toetada ning edendada. L\u00f5puks on realiseerunud v\u00e4hemalt k\u00fcmneaastane arstide lobit\u00f6\u00f6 - aastast 2020 on Eesti Raseduse Infos\u00fcsteemi j\u00f5udnud enneaegse lapse registri kaart ning t\u00e4ienenud vasts\u00fcndinu perinataalse perioodi andmestik.
Oleme koostanud ka enneaegse vasts\u00fcndinu ravikvaliteedi indikaatorid, mis peaksid v\u00f5imaldama hinnata perinataalabi kvaliteeti selles l\u00f5igus ka edaspidi, kasutades enneaegsete laste registrikaardile kogutud andmeid.
Meie elu ja t\u00f6\u00f6 jooksul on perinataalmeditsiin Eestis edenenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt, on paranenud vasts\u00fcndinute elulemus, tervis ja elukvaliteet.
Teadust\u00f6\u00f6 peamised teemad<\/strong>
1.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Enneaegsete vasts\u00fcndinute varane ja hilistulem \u2013 alates 2007 - planeerinud uuringuid, andmeid kogunud, doktoranti juhendanud, lapsi uurinud, osalenud rahvusvahelises teaduskoost\u00f6\u00f6s (projektid EPICE, SCENE, SHIPS; alates 2017 RECAP).
2.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ravimid ja vasts\u00fcndinu: ravimikasutus Euroopas, farmakokineetika ja abiainete esinemine.
3.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ravimite farmakokineetika uurimise uued meetodid vasts\u00fcndinutel ja imikutel (mikrodoos, C14- m\u00e4rgistatud doos, aktseleraator mass-spektromeetria) \u2013 uuringu PAMPER T\u00dc peat\u00e4itja.\u00a0
4.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Vasts\u00fcndinu haistmine ja k\u00e4itumine \u2013 minu doktorit\u00f6\u00f6 ja ka \u00fche juhendatava teema.\u00a0
5.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Vasts\u00fcndinute tervis ja haigused \u2013 erinevate perinataalsete seisundite ning haiguste sageduse ja kulu uurimine.
Teaduspublikatsioonid<\/strong>
ETIS jaanuar 2020 seisuga kokku 159 publikatsiooni; sh 48 1. kategooria teadusartikli kaasautor
Muu teaduslik, organisatsiooniline ja erialane tegevus<\/strong>
Alates 2020. a \u00a0Eesti Teadusagentuuri nomineeritud rahvusvahelise juhtivate naisteadlaste AcademiaNet liige.
Alates 2020. a \u00a0Eesti Lastearstide Seltsi juhatuse liige.
Alates 2013. a \u00a0Journal of Individualized Neonatal and Pediatric Medicine toimetuskolleegiumi liige.
Alates 2006. a Union of European Neo- and Perinatal Societies (UENPS) juhatuse liige.
2005\u22122018 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli n\u00f5unike kogu liige.
1990-2011 Eesti Perinatoloogia Seltsi asutajaliige, sekret\u00e4r, president ja asepresident.
2015-2016 Eesti ekspert Swedish Institute projektis NETINCARE \u201eNetworking to improve health care for mothers and premature infants in the Baltic region and Moldova\u201c.
2014-2016 TEMPUS projekti Egyptian Neonatal Safety Training Network kaast\u00e4itja Tartu \u00dclikoolis.
2014-2016 Eesti ravijuhendi \u201eEnneaegse s\u00fcnnituse ja enneaegse vasts\u00fcndinu perinataalperioodi k\u00e4sitlus\u201c t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige ja sellele j\u00e4rgnenud auditi l\u00e4biviija. Koostasime indikaatorid ning viisime l\u00e4bi haiguslugude auditi aastate 2015-2016 v\u00e4ga enneaegsete s\u00fcndide varase ja hilistulemi kohta, aruanne publitseeriti jaanuaris 2020.
Juhendamine<\/strong>
Olen juhendanud doktorikraadi kaitsmiseni dr.\u00a0 L. Toome (2014) (Very Low Gestational Age Infants in Estonia: Measuring Outcomes and Insights into Prognostic Factors), kaasjuhendanud 2 magistrikraadi (\u00dc. Utsal 2006; H. Nurmsalu 2009).
2019. aastal autasustati mind Tartu \u00dclikooli Arstiteaduskonna medaliga.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMaie Veinla<\/strong><\/span><\/div>

MAIE VEINLA\u00a0(s\u00fcnd. Maie Karolin)<\/strong>
Olen s\u00fcndinud 19.03.1961.\u00a0<\/strong>aastal, kolmanda p\u00f5lvkonna haritlaste perekonnas, kolmelapselise pere teise lapsena. Olen abielus, abikaasa Hannes; ning 2 last: t\u00fctar Sandra ja poeg Markus.
Haridusk\u00e4ik<\/strong>
Aastatel 1968 -1979 \u00f5ppisin M. H\u00e4rma nimelises Tartu 2. Keskkoolis.P\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist tahtsin \u00fclikoolis \u00f5ppida filosoofiat v\u00f5i arstiteadust. 1980-1981\u00f5ppisingi Leningradi Riiklikus \u00dclikoolis ajalugu, l\u00f5petasin 1,5 kursust heade tulemustega, kuid arstiks saamise soov oli ikkagi suurem ja tulin tagasi kodulinna \u00fclikooli. Teadsin algusest peale, et tahaksin just lastearstiks saada, sest mulle on lapsed alati v\u00e4ga-v\u00e4ga meeldinud. Unistuste \u00f5pingud Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna pediaatria\u00a0e<\/strong>rialal olid aastatel 1983-1990. 1990. a sain arst-pediaatri kvalifikatsioon. Internatuuris \u00f5ppisin Tartu \u00dclikoolis 1990-1991 pediaatri erialal. Lisaks \u00fcldpediaatriale Tartu Kliinilises Latehaiglas l\u00e4bisin neonatoloogia eriinternatuuri, st \u00f5ppisin eriprogrammi alusel 6 kuu jooksul s\u00fcvendatult neonatoloogiat lastehaigla intensiivravi- ja vasts\u00fcndinute patoloogia osakonnas ning s\u00fcnnitusmaja vasts\u00fcndinute osakonnas.
Erialane kvalifikatsioon<\/strong>
Alates 2000. a on mul pediaatri I kategooria ja alates 01.09.2015 olen vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud.
T\u00f6\u00f6k\u00e4ik<\/strong>
Samaaegselt \u00f5pingutega arstiteaduskonnas t\u00f6\u00f6tasin aastatel 1983-1990 lastekliiniku \u00e4gedate infekstioonide osakonnas alguses 3 aastat sanitarina ja edasi 3 aastat med\u00f5ena. Arstina alustasin t\u00f6\u00f6d s\u00fcnnitusmajas vasts\u00fcndinutega, mille \u00fcle olen t\u00e4naseni v\u00e4ga \u00f5nnelik. T\u00f6\u00f6 on emotsionaalne, palju r\u00f5\u00f5mu valmistav ning armastus ja huvi vast\u00fcndinute ja nende vanemate terve- ja koosolemise vastu p\u00fcsib. Imetlusv\u00e4\u00e4rne on, et kogu aeg saan kellegi s\u00fcnnip\u00e4eval osaleda ja kurvastav, kui tuleb hiljem s\u00fcnnip\u00e4evalast ravida, kuid beebide edukas ravimine ja paranemine toob r\u00f5\u00f5mu tagasi.
1991\u20131999 t\u00f6\u00f6tasin T\u00dc Naistekliiniku vasts\u00fcndinute osakonna pediaatri ametikohal 1,0 koormusega. Aastatel 1998\u20131999 olin Tartu \u00dclikooli Naistekliiniku vasts\u00fcndinute osakonna juhataja. Alates 2000. aastast seoses SA Tartu \u00dclikooli Kliinikumi asutamisega t\u00f6\u00f6tasin neonatoloogia osakonna naistekliinikus asuvas \u00fcksuses pediaatrina kuni 2015.aastani. 2000-2002 olin naistekliinikus asuvas neonatoloogia osakonnas vastutav arst.
01.09.2015 alates t\u00f6\u00f6tan SA T\u00dcK lastekliiniku naistekliinikus asuvas neonatoloogia \u00fcksuses pediaatria eriala vanemarstina.
Olen Eesti Arstide Liidu, Eesti Lastearstide Seltsi ja Eesti Perinatoloogia Seltsi liige.
Stazeerimine v\u00e4lismaal<\/strong>
1996 a olin 1 kuu Rootsis Uppsala \u00dclikooli Laste- ja Naistekliinikus, vasts\u00fcndinute intensiivravi-, s\u00fcnnitus-, s\u00fcnnitusj\u00e4rgses- ja koduvisiitide osakonnas ning enneaegsete kasvamiskeskuses. 1998. a osalesin neonatoloogiaalastel t\u00e4ienduskursustel 1 n\u00e4dal Salzburgis ja Hippokratese kliinilistel seminaridel. Aastal 2014 osalesin Leuvenis kursusel \u201c\u00dclevaade uut neonatoloogiast\u201d, 2018. a Torinos kursusel \u201cUuemat vasts\u00fcndinute neuroloogias, neonataalne neuroloogiline intensiivravi osakond\u201d. 2011 osalesin rahvusvahelisel arstide t\u00e4iend\u00f5ppel NOTE (Neonatal Online Training in Europe 2010-2011) l\u00e4bisin 4. mooduli \u201dNeonatal Respiration and Respiratory Care\u201d ja sooritasin edukalt eksami inglise keeles. 2012 osalesin kahe mooduliga 6-p\u00e4evasel inglise keelsel lektorite koolitusel \u201eTraining the Breastfeeding Trainer\u201c s\u00fcnnitusmaja personalile, kes hakkab beebis\u00f5braliku haigla p\u00f5him\u00f5tteid arendama ja juurutama oma t\u00f6\u00f6kohal.
Olulisemad publikatsioonid ja juhised<\/strong>
Autor peat\u00fckkides: Enneaegsete apnoe. Enneaegsete osteopeenia. Tavalised kirurgilised probleemid enneaegsetel lastel. Hammastega seotud probleemid enneaegsetel lastel. Enneaegne laps \u2013 tervise juhtimine ja haigused. Juhised perearstidele, 2000.
Autor peat\u00fckkides: Enneaegsete apnoe. Enneaegsete osteopeenia. Tavalised kirurgilised probleemid enneaegsetel lastel. Hammastega seotud probleemid enneaegsetel lastel. Enneaegne laps \u2013 tervise juhtimine ja haigused\u201d. Juhised lastevanematele, 2000.
H\u00fcpogl\u00fckeemia ravijuhiste koostamine. Vasts\u00fcndinute intensiivravi juhised. Eesti Perinatoloogia Selts, 2002. Osalemine projektis Intensiivravi juhised neonatoloogias. Projekti juht H. Varendi 2001-2002 Rootsi Ida-Euroopa Komitee.
Kaltsiumi ja fosfori ainevahetush\u00e4ired, \u00f5ppevahend arstidele \u201cVasts\u00fcndinu metaboolsed h\u00e4ired\u201d. Toimetaja A. Ormisson. AS Atlex, Tartu 2003.
2017 Eesti ravijuhend \u201eEnneaegse s\u00fcnnituse ja enneaegse vasts\u00fcndinu perinataalperioodi k\u00e4sitlus\u201d
2017 Tehtud juhis\/algoritm: \u201cPulssoks\u00fcmeetriline skriining kaasas\u00fcndinud kriitiliste s\u00fcdamerikete varajaseks avastamiseks as\u00fcmptomaatilistel vasts\u00fcndinutel\u201d.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tTiia Voor<\/strong><\/span><\/div>

Olen s\u00fcndinud 03.08.1968. a Kilingi-N\u00f5mmes, mil kodul\u00e4hedased s\u00fcnnitusmajad olid paljudes asulates. Ei tea, kas minu elukutse valik sai t\u00f5uke sellest, et olin esimene s\u00fcndinud imik tuntud lastearsti dr. Adik Levini esimesel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval Kilingi-N\u00f5mmes v\u00f5i m\u00f5jutas miski muu, kes seda oskab enam \u00fctelda.
Oma lapsep\u00f5lve veetsin r\u00f5\u00f5msalt Kilingi-N\u00f5mmes ema, isa ja vanema \u00f5e hoolsa pilgu alla. Paitasin koeri, kasse ja vahel p\u00f5ikasin lauta, kus kasvasid sead ja lambad. S\u00f5in koduaias kasvanud k\u00f6\u00f6gi- ja puuvilju ning \u00f5nnelike \u00f5rrekanade \u00f6komunad on olnud minu toidulaual nii kaua, kui m\u00e4letan. K\u00f5ik suved veetsin veelgi maal\u00e4hedasemalt, kolides emaemaga vanasse rehetaresse. Seal jooksin p\u00e4evad l\u00e4bi metsades ja p\u00f5ldudel vaatamata \u00fchtki ekraani. \u00dches\u00f5naga t\u00e4iesti roheline lapsep\u00f5lv, mis loodetavasti on taganud mulle allergiavaba ja tugeva tervise. Siiani ootab mind Kilingi-N\u00f5mmes majakene aiaga, kus saan n\u00e4pud mulda pista, kasvatada \u00f6kotoitu ning m\u00e4nnimetsast korjata seeni ja marju.
Minu j\u00e4rgmine pilt meditsiini j\u00f5udmise teel on p\u00e4rit lasteaiast, kus on tehtud minust rahuloleva n\u00e4oga arstir\u00f5ivastega foto. Ema kirjelduste j\u00e4rgi olevatki ma olnud \u00f5nnelik, kui sain pihku t\u00fckikese vatti, kommid polevatki olnud minu jaoks nii olulised. N\u00fc\u00fcd k\u00fcll on asjalood muutunud ja maiustustest pean ennast v\u00e4ev\u00f5imuga eemale hoidma.\u00a0\u00a0
Kooliteed alustasin 1975. aastal Kilingi-N\u00f5mme Keskkoolis. Lugeda meeldis mulle v\u00e4ga, , kuid kirjandite kirjutamine polnud lemmiktegevus, lemmikaineks oli ajalugu. Huvialadeks olid korvpall, koorilaul ja n\u00e4itering. Sporti armastan siiani, k\u00e4in v\u00f5imlemas ja viimasel paaril aastal olen avastanud jooga. Keskkool sai l\u00f5petatud 1986. a h\u00f5bemedaliga. Kuhu aga minna edasi \u00f5ppima \u2013 kas Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, kus mind ootas konkursivaba \u00f5ppekoht koolieelse pedagoogika ja ps\u00fchholoogia erialale, v\u00f5i Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonda, kuhu sissesaamiseks oli vaja teha eksamid? Otsus langes \u00fclikooli kasuks. J\u00e4rgmine k\u00fcsimus oli, milline eriala valida, sest tol ajal sai \u00f5ppida alates esimesest kursusest ravi-, pediaatria-, spordimeditsiini-, farmaatsia- v\u00f5i stomatoloogia eriala. Olen siiani t\u00e4nulik oma vanemale \u00f5ele Marele, kes soovitas mul valida lastearsti kutse, sest nagu ta \u00fctles: \u201eOled ju ise v\u00e4ike ja lapsemeelne.\u201c. Nii alustasingi 1986. aastal oma \u00f5pinguid pediaatria erialal.
Minu \u00fclikooli algusaastad j\u00e4id ajalooliselt murrangulisse aega. Nii oli mul \u00f5nn ja au olla korporatsioon Filiae Patriae tegevuse taastajaliige ja \u00fcli\u00f5pilasorganisatsioonist olen leidnud endale eluaegseid s\u00f5pru.
\u00dclikooli\u00f5pingustesse tuli sisse paus, kui sain 1990. aastal emaks toredale poisile Indrekule. Pingelise arsti\u00f5ppe k\u00f5rvalt ei olnud lihtne last kasvatada, kui aga olid olemas poja neli v\u00e4ga head ja toetavat vanavanemat \u2013 Helgi, Karl ja Lea, Lex \u2013, saavad \u00f5pingud tehtud ja nii l\u00f5petasin Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna 1994. aastal. Diplom taskus tuli teha veel aastane internatuur ning olin valmis lastearstina t\u00f6\u00f6le asuma. Juhtus aga, et pediaatria kateedris oli vaja \u00f5ppej\u00f5udu ja nii hakkasingi 1995. aasta s\u00fcgisel arsti\u00fcli\u00f5pilastele Tartu Linna Lastepolikliinikus ambulatoorset pediaatriat \u00f5petama. 1997. aastal laiendati koost\u00f6\u00f6s Lindk\u00f6pingi \u00dclikooli prof Bengt Bj\u00f6rksteniga Tartu Lastekliinikus allergiauuringuid ja prof Tiina Talvik tutvustas mind uurimisr\u00fchmale ning sellest peale on allergiahaigused mulle s\u00fcdamel\u00e4hedased. Kaja Julge ja Maire Vasara \u00f5petuste ning Tiina Rebase abivalmiduse toel sai 1998. a alustatud uuringuga, milles v\u00f5rdlesime allergiahaiguste kujunemist Eesti ja Rootsi lastel. Kui juba uuring k\u00e4imas, siis prof Tiina Talviku soovitusel alustasin doktori\u00f5ppega, mis oli kuldav\u00e4\u00e4rt elukool nii teadmiste kui ka kogemuste osas ning lisaks sain sealt ka kaasteeliseks ja s\u00f5braks Triine Annuse. 2005. aastal kaitsesin heade juhendajate prof Bengt Bj\u00f6rksteni ja dr Kaja Julge asjatundlike n\u00f5uannete abil meditsiiniteaduste doktorikraadi teemal \u201eMicroorganisms in infancy and development of allergy: comparison of Estonian and Swedish children\u201c. Peamiselt teadust\u00f6\u00f6d ja v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka lastekliinikus pediaatri t\u00f6\u00f6d tehes tundsin, et praktilised arstioskused vajavad lihvimist ja seep\u00e4rast astusin 2004. aastal pediaatria residentuuri, mille l\u00f5petamise j\u00e4rgi 2009. aastal asusin t\u00f6\u00f6le Tartu \u00dclikooli Kliinikumi lastekliiniku laste ja noorukite allergiahaiguste keskusesse, kus leiva on toonud lauale allergiahaigused, aga olen tegelenud ka primaarse immuunpuudulikkuse diagnostika ja raviga. Diplomij\u00e4rgsete \u00f5pingute ja teadust\u00f6\u00f6 tegemise ajal olen \u00f5petanud meditsiinitudengeid olles vanemlaborant, teadur, lektor. Teadustt\u00f6\u00f6dki pole ma unarusse j\u00e4tnud juhendades Anneli Larionova doktorit\u00f6\u00f6d, mis uurib seedetrakti mikrofloora koosluse m\u00f5ju allergiahaiguste ja \u00fclekaalulisuse tekkes Eesti lastel.
Lisaks arstit\u00f6\u00f6le olen kuulunud mitme erialaorganisatsioon juhtorganisse: Eesti Lastearstide Seltsi (ELS) allergoloogia sektsiooni juhatus 2002-2005, ELS L\u00f5una-Eesti sektsiooni juhatuse liige 2003-2010, ELS juhatuse liige ja laekur 2007-2013 ja 2016-2022, Tartu Arstide Liidu eestseisuse liige alates 2015. ning alates 2016. aastast Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi juhatuse liige. Lisaks kuulun Euroopa Allergoloogia ja Kliinlise Immunoloogia Akadeemiasse.
Aastaid vastan vabatahtlikuna www.kliinik.ee portaalis lastearstile esitatud k\u00fcsimustele, millest saadav tulu l\u00e4heb Tartu \u00dclikooli Kliinikumi Lastefondi.
Alates 2017. aastast olen \u00f5nnelik vanaema pojat\u00fctrele Pia Lottale ja p\u00fc\u00fcan olla ka hea \u00e4mm minia Kerttule.<\/p><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00e4lestused ja meenutused Elulood<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":17,"menu_order":6,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-5997","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nLastekliinik 100 - Lastekliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Lastekliinik 100 - Lastekliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"M\u00e4lestused ja meenutused Elulood\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Lastekliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-08-15T10:01:42+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/pildid\/Anne_Antson.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"200 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/kliinikust\\\/lastekliinik-100\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/kliinikust\\\/lastekliinik-100\\\/\",\"name\":\"Lastekliinik 100 - Lastekliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/kliinikust\\\/lastekliinik-100\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/kliinikust\\\/lastekliinik-100\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/pildid\\\/Anne_Antson.jpg\",\"datePublished\":\"2023-05-17T07:56:22+00:00\",\"dateModified\":\"2023-08-15T10:01:42+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/kliinikust\\\/lastekliinik-100\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/kliinikust\\\/lastekliinik-100\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/kliinikust\\\/lastekliinik-100\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/pildid\\\/Anne_Antson.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/pildid\\\/Anne_Antson.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/kliinikust\\\/lastekliinik-100\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Kliinikust\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/kliinikust\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Lastekliinik 100\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/\",\"name\":\"Lastekliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/lastekliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Lastekliinik 100 - Lastekliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Lastekliinik 100 - Lastekliinik","og_description":"M\u00e4lestused ja meenutused Elulood","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/","og_site_name":"Lastekliinik","article_modified_time":"2023-08-15T10:01:42+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/pildid\/Anne_Antson.jpg","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"200 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/","name":"Lastekliinik 100 - Lastekliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/pildid\/Anne_Antson.jpg","datePublished":"2023-05-17T07:56:22+00:00","dateModified":"2023-08-15T10:01:42+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/pildid\/Anne_Antson.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/pildid\/Anne_Antson.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/lastekliinik-100\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Kliinikust","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/kliinikust\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Lastekliinik 100"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/","name":"Lastekliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"H\u00e4ili Evert","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/author\/hailie\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"M\u00e4lestused ja meenutused Elulood","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5997","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5997"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5997\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/lastekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5997"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}