juubelit tähistas une- ja ärevushäirete keskus.

Üks doktoritöö juhendajatest, doktor Anneli Kolk rääkis, et insuldi diagnoosimise edukus sõltub eelkõige mõttelaadist, ka arstidel. «Tuleb osata mõelda, et ka lastel võib insulti esineda. Kuid seda peetakse siiani veel vanemate inimeste haiguseks,» sõnas doktor Kolk ning lisas, et selgitustöö tegemine nii lapsevanemate kui arstide seas ei ole lihtne.

Juuni 2010, Universitas Tartuensis. „Insult ei ole ainult vanainimese haigus"

Eestis käivitus rasedate sõeluuringu programm 1999. aastal, kui alustati II trimestri vereseerumi biokeemiliste markerite sõeluuringute tegemist (double/triple-test) nooremas vanuserühmas (alla 35 aasta). Alates 2009. aastast tehakse kolmiktest (triple-test) kõigile rasedatele olenemata vanusest.

03.06.2010, Eesti Päevaleht. „Haige lapse aitavad välja selgitada rasedatele mõeldud sõeluuringud", autor: Mari Sitska.

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmaarst Maris Oll kinnitab, et kurdetakse ka valguskartlikkust või siis seda, nagu oleks liivatera silma kinni jäänud. Ta märgib, et kõik need vaevused viitavad kuiva silma sündroomile, mis on levinud silmapinna haigus.

07.06.2010, Tartu Postimees. „Tartu apteegid pakuvad tasuta silmatesti"

Seoses endise ülemõe Heldi Vatmani pensionilejäämisega täidab alates maikuust radioloogiakliiniku ülemõe kohustusi Terje Markus.

Terje Markus iseendast:
Radioloogiatehniku spetsialiteedi omandasin tollases Tartu Meditsiinikoolis aastatel 2001-2005. Kuigi esialgu oli mõttes asuda õppima hoopis füsioteraapiat, langes liisk pärast radioloogiateenistuse külastamist, uue aparatuuri nägemist ning proua Heldi Vatmaniga kohtumist siiski radioloogiatehniku eriala kasuks.

Möödunud aasta lõpus tehti mulle mõneti üllatav ettepanek kandideerida radioloogiakliiniku ülemõe ametikohale ning kolleegide toetust tajudes otsustasin seda ka teha.

oli ülemaailmne rinnaga toitmise nädal. Augusti esimesel nädalal enam kui 120 riigis tähistatava iga-aastase aktsiooni eesmärk on edendada rinnaga toitmist ning parendada laste tervist üle kogu maailma.

patsientidest on kliinikumi ambulatoorsete teenustega väga rahul.  

Loe täpsemalt artiklist "Patsientide rahulolu ambulatoorsete teenustega on tõusmas"!

 

Kõrvakirurg Maris Suurna sõnul sõltub hea kuulmine mitmest tähtsast tegurist: normaalselt arenenud kõrvalestast, kuulmekäigust, kesk- ja sisekõrvast ning loomulikult ka kuulmisnärvist.

Mai 2010, Elukiri. „Kuulmise kvaliteet sõltub kõrva tervisest“

TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloog Maire Vasara sõnul ilmneb see probleem enamasti alles teismeeas, kuid on juhtunud, et ka noorematel lastel esineb õietolmuallergiat.

Mai 2010, Kodutohter. „Õietolm, tolmulestad ja allergia“

 

Haigla kasum 2009. aastal oli 64 miljonit krooni. Aasta varem oli kasum 459 miljoni krooni ning seda peamiselt tänu riigilt ja Euroopa Liidu toetusfondidelt põhivara sihtfinantseerimiseks laekunud finantsabile (Maarjamõisa meditsiinilinnaku väljaarendamine).

04.05.2010, Meditsiiniuudised. „Kliinikumi kasumil järsk langus“

Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku psühhiaatri Tuuliki Hioni sõnul pole uneskõndimisele efektiivset ravi veel leitud. Seega ei jää vanematel üle muud kui sättida kodu nii, et unes ringi tatsav laps end kuidagi vigastada ei saaks.

26.03.2010, Naisteleht. „Miks laps öösel ringi kõnnib?“

 

Õiguskantsler viis koos oma nõunikega 09.03.2010 läbi kontrollkäigu SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse.

29.03.2010, Meditsiiniuudised. „Õiguskantsler kontrollis kliinikumi psühhiaatriakliinikut“

 

See on hästi suur võit – ülesanded ämmaemandate ja arstide vahel saavad mõistlikumalt jagatud/…/,” ütles ämmaemandate ühingu president ja Tartu tervishoiu kõrgkooli ämmaemanda õppekava erakorraline vanemassistent Siiri Põllumaa.

31.03.2010, Eesti Päevaleht. „Ämmaemand saab seaduslikud õigused tagasi“

Alates möödunud aasta septembrist töötab meestekliinikus õena Taavo Mägiveer.

Taavo Mägiveer iseendast:

Erialase ettevalmistuse sain Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kuhu asusin õppima ema ja õe soovitusel. Esialgu olin oma otsuse suhtes kahtlev, kuid mida aeg edasi, seda enam veendusin, et olen õiges kohas ja õpin õiget eriala.

Juba kooli ajal näis mulle, et meeste terviseprobleemidele ei pöörata piisavalt tähelepanu ning neist räägitakse vähe. Uroloogia osakonnas praktikal olles õnnestus saada üsna hea ülevaade meeste muredest ja haigustest ning minu erialane huvi androloogia vastu kasvas veelgi. Kui mulle möödunud suvel meestekliiniku poolt tööpakkumine tuli, nõustusin kõhklemata.

Kui äge nohu on iseparanev viirusnakkus, siis krooniline nohu võib olla tõsise haiguse väljenduseks, nendib Tartu Ülikooli kliinikumi kõrva-nina-kurguarst Priit Kasenõmm.

07.02.2010, Postimees. „Nohu pole naljaasi“

 

Eelmisel nädalal Tartu sildadel liiklust häirinud Mart Kivastiku uue filmi «Üks mu sõber» võtted on jõudnud Tartu Ülikooli Kliinikumi.

08.02.2010, Tartu Postimees. „Kivastiku uue filmi võtted on jõudnud kliinikumi“

 

Täna tehti Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeediakliinikus ajalugu. Nimelt leidis Rootsi Örebro ülikooli haigla käekirurgia osakonna ortopeedi Kurt Petterssoni juhtimisel aset esimene pöidlaliigese proteesimise operatsioon terves Eestis.

11.02.2010, Tartu Postimees. „Tartu Ülikooli kliinikumis proteesiti esimene pöial Eestis“

Suurkoondamist vältida sooviv TÜ Kliinikumi juhatus tegi paari päeva eest töötajate esindajatele ettepaneku kehtestada tuleva aasta algusest igal kuul kahe päeva võrra lähem töö¬aeg, mis tähendaks patsientidele kesisemat meditsiiniteenust ja töötajatele väiksemat palka.

19.11.2009, Meditsiiniuudised. „Koondamine, palga kärpimine ja lühem töönädal“

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets soovitab alustuseks loobuda sõnast «seagripp», sest selle kasutamine võib viia nii kaugele, et inimesed hakkavad tapma sigu kui haiguse levitajaid või keelduvad sealiha söömast. Parem on kasutada väljendit pandeemiline gripp ehk gripp, mis levib üle kontinentide. /…/ Maimets paneb aga südamele, et siis, kui H1N1 vaktsiin viimaks Eestisse jõuab, laseksid inimesed end kindlasti vaktsineerida.

20.11.2009, Naisteleht. „Uus gripp – vaktsineerida või mitte?“

 

Avalikust sektorist on ka linna kolm suurimat tööandjat: TÜ kliinikum, Tartu linnavalitsus ja Tartu Ülikool.

23.11.2009, Tartu Postimees. „Riigipalgalised aitavad stabiilsust säilitada“

Kui Alvaro meenutas meie haiglat, milles ta oli veetnud enamiku juulikuu ennelõunaid, kõlas tema suust ainult suuri kiidusõnu. Kliinikum oli jätnud talle sügava mulje, ning mõeldes natuke oma kodumaa peale, leidis Alvaro, et tõenäoliselt pole Hispaanias mitte ühtegi nii modernset riigihaiglat, nagu on seda meie koduhaigla. Ta lisas, et Tartu Ülikooli Kliinikum võib suure tõenäosusega olla üks moodsamaid haiglaid Euroopas ja et me peaksime selle üle siirast heameelt tundma.

Oktoober 2009, Curare. „Tehke silmad lahti! Abre los ojos!“

 

Ämmaemand Pille Teesalu mõistab öeldut hästi. Ta koputab oma rinnaesisele ja ütleb, et see kõik tuleb sealt seest. „Sa lihtsalt oled selle naisega sünnitustoas ja tunned, et keegi on su kõrval, keda sa ei näe. See on kuues meel või mingi kõrgem jõud, mis ühendab kõiki ämmaemandaid.“

05.10.2009, Tartu Postimees. „Ämmaemandaid ühendab kuues meel“

 

Arstiteaduskonna medalid pälvivad: väljapaistva panuse ja pühendunud töö eest arstiteaduskonna arendamisel – TÜ närvikliiniku juhataja ja arstiteaduskonna dekaan aastatel 2000–2009, professor Toomas Asser ning pikaaegse ja tulemusrikka spordimeditsiini alase õppe- ja teadustöö eest – emeriitdotsent Anatoli Landõr.

07.10.2009, Med24. „Arstiteaduskonna aastapäev toob arutelu Eesti tervishoiu väljakutsetest“

Seekord paneme proovile lehelugejate kolleegide tundmise oskuse ja küsime, millised on levinuimad eesnimed kliinikumis?

Vastus kolme kõige sagedamini esineva naiste- ja kolme meesterahva nimega palume saata hiljemalt 10. novembriks aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Kõigi vahel, kes panid täppi vähemalt ühe mehe ja ühe naise eesnimega, loositakse välja Kliinikumi Lehe aastatellimus koju.

 

Kliinikumi Leht

Käesoleval kevadel toimunud heategevuslikku aeroobikapäeva „Energiasüst 2009“ võib igati kordaläinuks pidada, mistõttu otsustas Lastefond korraldada samalaadse jätkuürituse ehk heategevusliku tervisepäeva „Energiasüst 2009 vol 2“.

Üritus toimub 21. novembril kella 11.00-st 15.00-ni A. Le Coq Sport Spordimajas, kuhu koguneb erinevaid treeninguid juhendama Eesti aeroobikatreenerite eliit. Tervisepäeval tutvustatakse kõikvõimalikke aeroobikastiile alates hip-hop´ist kuni süvavenituseni välja.

Samal ajal leiab kohvikuruumides aset enneaegsena sündinud laste ja nende vanemate kokkutulek, kus tutvustatakse hiljutisi uuringuid enneaegsete laste arengust Eestis ning esitletakse lastearstide ja -õdede poolt uuendatud-täiendatud ning Eesti Haigekassa toetusel valminud materjale enneaegsete laste vanemate paremaks informeerimiseks. Ühisüritusega tähistatakse esmakordselt Eestis rahvusvahelist enneaegsete päeva.

25. mail võttis lisaks kliinilise keemia, hematoloogia ja immuunanalüüsi laboritele eLabori programmi kasutusele ka kliinikumi mikrobioloogia labor.

Uue infosüsteemi kasutuselevõtt ei olnud kerge ei mikrobioloogia laborile ega ka raviarstidele. Praeguseks aga on labori igapäevane töö sujuma hakanud: kõik ettetulevad pisivead saavad jooksvalt lahendatud ning juba on võimalik keskenduda ka sisulisematele küsimustele ning probleemidele.

Raviarstide üheks põhiprobleemiks programmi kasutusse võtmisel oli vastava telefonitoe puudumine juurutusperioodil, kuna eLabori programmi kasutamine nõuab laboritöötajate kogu tähelepanu. Teiseks murekohaks on eHL-i vastused (eriti mitme mikroobi puhul), mis on kohati halvasti loetavad ja segadust tekitavad. Ka paberkandjal vastused sisaldavad veel tarbetut informatsiooni.

Tuleb rõhutada, et mõlemad probleemid on lahendatavad. Praeguseks on tagatud eLabori telefonitugi ajavahemikul kella 10.00-st 12.00-ni ning 14.00-st 15.00-ni. Parandamata on hetkel veel eHL-i vastuse vorm, kuid sellel sügisel on plaanis algust teha ka sellealase arendustegevusega, mille käigus peaks probleem lahenduse leidma ehk elektroonne haiguslugu paremini loetavaks muutuma. Kiirema infovahetuse tagamiseks kinnitab labor kasvama läinud verekülvide vastused, mis sellest hetkest on raviarstile nähtavad.

26. septembril leidis aset Tartu Arstide Liidu järjekordne traditsiooniks saanud sügisväljasõit. Seekord nautisime Lõuna-Eestit.

Reisi esmaseks külastuseks oli Nopri talu, kus peremees Tiit Niilo andis meile ülevaate oma piimakarja kasvatusest ning tutvustas naturaalsete piimatoodete sündi: kuidas valmivad jogurtid ja kohupiimakreemid ning kuidas toimub juustu- ja võitegu. Meile küpsetati värsket leiba ja pakuti maitsta talutooteid. Loomulikult ostsime võrratult maitsvaid talutooteid kaasa ka koju.

Ekskursiooni käigus jätsime oma jälje ka Rogosi mõisa ajalukku, matkasime koos kohaliku teadjamehe-giidi Jaaniga läbi Rõuge ürgoru ning kuulsime huvitavaid lugusid piirkonna ajaloost ja elanike tänastest tegemistest.

Täpsemalt saab väljasõidust lugeda ja fotoülevaadet vaadata meie kodulehelt www.tartuarstid.ee

 

Tartu AL eestseisus

07.09.2009 - naistekliiniku päevastatsionaar

07.09.2009 - nahahaiguste kliiniku jalaravi ja laserravi kabinetid

21.09.2009 - kõrvakliiniku statsionaarne töö

21.09.2009 - silmakliiniku statsionaarne töö

28.09.2009 - terviseuuringute ja töötervishoiu keskus

05.10.2009 - sisekliiniku päevastatsionaar

12.10.2009 - spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku statsionaarne töö

19.10.2009 - traumatoloogia- ortopeedia kliiniku päevastatsionaar

19.10.2009 - kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakond

02.11.2009 - kõrvakliiniku päevastatsionaar

02.11.2009 - silmakliiniku päevastatsionaar

16.11.2009 - spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku ambulatoorne töö

01.12.2009 - kõrvakliiniku ambulatoorne töö

07.12.2009 - kirurgiakliiniku päevastatsionaar

04.01.2010 - stomatoloogiakliiniku ambulatoorne töö

04.01.2010 - stomatoloogiakliiniku näo- ja lõualuude kirurgia osakonna ambulatoorne töö

01.02.2010 - silmakliiniku ambulatoorne töö

Jaanipäeval lõppes eHL-i juurutamise teine, kõige mahukam etapp. 2008. augustist kuni 2009. juulini juurutati eHL 10 kliinikus ning veelgi täpsemalt öeldes 91 allüksuses. Enne seda töötas eHL-iga vaid 3 kliinikut.

Antud ajavahemikul loodi eHL-i 1500 uut kasutajatunnust ning üle 5000 konto (ühel kasutajal võib erinevate tööülesannete täitmise jaoks olla mitu erinevat kontot).

Selle aja jooksul on eHL-is dokumenteeritud rohkem kui 23 000 statsionaarset ja 190 000 ambulatoorset külastust, nende raames on vormistatud üle 300 000 arve. Alates eHL-i käivitumisest kuni tänaseni on eHL-is koostatud üle 1 000 000 dokumendi.

Peaaegu aasta kestnud teises juurutusetapis oli kokku 25 nn LIVE-nädalat mille jooksul uued struktuuriüksused eHL-i kasutusele võtsid ning eHL-i kasutajatoe koormus selle tõttu ka suurenes.

Kas ikka oli vaja niimoodi kiirustada?

Juurutamise tempo on olnud väga kiire, mitmel korral on see tekitanud meditsiinitöötajates ka rahulolematust – on soovitud pikemat ettevalmistusaega ja rohkem nõustamist osakonnas koha peal, lisaks ka rohkem funktsionaalsust ja automaatika lisamist programmi.

Käesoleva aasta residentuurikohtade arv ja jaotus erialade lõikes kinnitati Sotsiaalministeeriumi poolt peale kooskõlastusi erialanõunike ja -seltside, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning Haiglate Liidu esindajatega. Lähtutud on Sotsiaalministeeriumi, Arstide Liidu ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kokkuleppest, et residentuuri võetakse vastu 120 arsti aastas.

Sellest leppest on üpris hästi kinni peetud: käesoleval aastal oli vastuvõetuid 122 (2008. a 120 ja 2007. a 116). Residentuuri soovis tänavu astuda kokku 162 arsti, neist 74 kasutas võimalust kandideerida kahele erialale, 88 juhul oli erialavalik määratletud kui ainuvõimalik. Just individuaalsete erialasoovide sobitamine eriarstide vajadusega tingib selle, et vastuvõetute arv aastati pisut erineb.

Umbes 60 % residentuuriastujatest olid 2009. a ülikoolilõpetajad. Kui käesoleva aasta kevadel lõpetas arsti eriala meie ülikoolis 120 noort kolleegi (18 neist välismaalased), siis residentuurieksameile tuli neist 88 ja doktorantuuri astus 2 (pluss 1 paralleelselt residentuuriga) lõpetajat. Lihtne aritmeetika näitab, et „kadunuks“ jäi 12: kes perekondlikel põhjustel, kes siirdus tööle või õppima välismaale või asus tööle ilma residentuurita. Võrreldes eelmise aastaga siin olulisi muutusi ei olnud.

Millised olid populaarsemad erialad? Kõige enam residente võeti vastu peremeditsiini, radioloogia, sisehaiguste, psühhiaatria ning sünnitusabi ja günekoloogia erialadele. Suurimad konkursid olid neile populaarsetele erialadele, kus vastuvõtuarvud olid väikesed: plastikakirurgia, restauratiivne hambaravi, lastekirurgia, endokrinoloogia ja pediaatria. 1. septembri seisuga on õppes 442 residenti, õppe on ajutiselt peatanud 95 residenti (peamiselt lapsehoolduspuhkuse tõttu).

 

Prof Margus Lember
residentuuriprodekaan

Käesoleva aasta aprillis ilmus ajakirjas Epilepsia närvikliiniku arstide Aleksei Rakitini, Maarika Liigi ja Sulev Haldre ning Kuopio Ülikooli neurofüsioloogi Andre Õuna koostöös valminud uurimuse „Epilepsia suremus täiskasvanute haigestumuskohordis: 13 aastat jälgimist Eesti populatsioonis” lühikokkuvõte (Mortality of epilepsy in an adult cohort with a newly diagnosed epileptic seizures: 13 years of follow-up in an Estonian population. Epilepsia 2009;50(Suppl.4):165).

Epilepsiaga patsientidel on enneaegse surma risk 2-3 korda kõrgem võrreldes tavapopulatsiooniga. Seda kinnitavad populatsiooni-põhised uuringud, mis on läbi viidud viimase kümnendi jooksul USA-s, Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides. Kõrgenenud surma riski põhjuseks on nii epileptiliste hoogude sageduse ja raskusega seotud tüsistused, näiteks hoo ajal saadud traumad või nn SUDEP (sudden unexpected death in epilepsy – äkksurm epilepsia haigetel), kui ka hoogudega otseselt mitte seotud tegurid nagu aju tõsised sümptomaatilised protsessid (infarkt, kasvaja), mis on ise epilepsiat esile kutsunud.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada epilepsia suremuse risk Eestis ning analüüsida erinevate tegurite, nagu epilepsia sündroomi, kestvuse, hoo tüübi, diagnoosimise vanuse ja epilepsia riskifaktorite mõju sellele.

Uuringusse kaasati kõik Tartus varasemas epilepsia haigestumuse uuringus osalenud patsiendid. Haigestumusuuringusse arvati Tartu linna elanikud, kellel esines perioodil 01.01.1994-31.12.1996 teine epileptiline hoog ja kes olid teise hoo ajaks ?20 aastat vanad. Kokku vastasid uuringu kriteeriumitele 81 isikut, nendest 55 meest ja 26 naist. Seejärel tuvastasime enne 2008. aasta 1. jaanuari surnud patsientide surmakuupäeva ning arvutasime standarditud suremuse kordaja (SMR – standardised mortality ratio) nii terve kohordi, kui ka epilepsia sündroomide, hoo tüüpide, epilepsia riskifaktorite jaoks. Selgus, et aastatel 1994 -1996 diagnoositud epilepsiaga 81 patsiendist on surnud 39 isikut (29 meest, 10 naist), kuigi oodatav surmade arv, kui tegemist oleks Eesti tavapopulatsiooniga, oleks 11.1 meest ja 4 naist.

13.-17. septembrini viibis lastekliinikus visiidil prof Masaya Segawa Jaapanist, kes pidas oma külaskäigu jooksul kolm loengut teemal „Movement Disorders in Children“.

15. ning 16. septembril toimunud loengud käsitlesid motoorikahäireid ning Retti ja Tourette’i sündroomide patofüsioloogiat. Lastekliiniku neuroloogia ja neurorehabilitatsiooni osakonna arstide dots Inga Talviku ning dr Eve Õiglane-Šliki sõnul olid loengud nauditavad ning tõid lastekliiniku auditooriumi rahvast täis. „Prof Masaya oli meelsasti nõus konsulteerima ka komplitseeritud kliinilise pildiga patsiente, tema haigete vaatamise metodoloogiast on nii mõndagi õppida,“ kirjeldas dots Talvik loengusarja fenomeni.

Professor külastas lastekliinikut 10. rahvusvahelise BCNA (Baltic Child Neurology Association) konverentsi järgse töökoosoleku raames ning tutvus visiidi käigus ka Geneetikakeskuse ning Eesti Geenivaramuga. Samuti kohtus M. Segawa prof Toomas Asseriga, kes tutvustas külalisele kliinikumi vastvalminud hoonet ja uuenduskuuri läbinud osakondi.

Tokyos endanimelist lasteneuroloogia kliinikut juhatav prof Segawa on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kelle erihuviks on dopamiin ja dopamiinvahendatud protsessid ajus; tema nime kannab ka autosoom-dominantne dopatundlik düstoonia.

 

Kliinikumi Leht