Dermatoloog Külli Paasik teostamas lasereemaldusprotseduuri varem kliinikus kasutusel olnud aparaadiga aastal 2007.Ajendatuna üha suuremast nõudlusest kosmeetilise protseduurina tätoveeringute eemaldamise järele lisati vastav teenus 1. septembrist nahahaiguste kliiniku tasuliste teenuste nimekirja.

Tätoveeringute lasereemaldusega tegeleva dermatoloogi dr Külli Paasiku sõnul on nahahaiguste kliinikus tätoveeringuid eemaldatud tegelikult juba aastaid. „Seni tasus selle eest haigekassa, kelle hinnakirjas on tätoveering haigusena kodeeritud," rääkis arst.

Kliiniku ülemõde Tiiu Kõrran täpsustas, et kuna teenuse vastu huvitundjate seas aga suurenes järjest isiklikel põhjustel tätoveeringut eemaldada soovivate patsientide osakaal, kellel puudus selleks meditsiiniline näidustus, siis saigi teenus tasulisse hinnakirja lülitatud. „Sellisel juhul läheneme me tätoveeringu eemaldamisele nüüdsest kui kosmeetilisele protseduurile," ütles ta.

Teenuse eest tuleb inimestel olenevalt nahamaalingu suurusest tasuda 350-450 krooni laserisessiooni kohta: kuni 30 cm² üldpinnaga tätoveeringu eest vähem ning sellest suurema eest rohkem. „Kokku tuleks protseduuri teostada 6-10 korda ning keskeltläbi iga kolme nädala tagant," sõnas dr Paasik. See, kui heledaks tätoveeringu

lasereemaldusega muuta saab, sõltub aga lisaks korduste arvust ka värvainest, millega kujutis on tehtud, kui sügavasse nahakihti see on tehtud ning sellest, millises keha piirkonnas see paikneb. „Milline lõpptulemus jääb, oleneb paljudest teguritest," selgitas Külli Paasik. Veel rõhutas tohter, et kindlasti on välistatud igasugune tätoveeringute ümberkujundamine või osaline eemaldamine, heledamaks saab teha siiski kogu kujutist korraga.

Mis on see võlumasin?
Tätoveeringute eemaldamiseks kasutatakse laserit, millega on nahaprobleemidega inimesi kliinikus aidatud juba neli aastat. Aparaat MedArt 740, mille lainepikkuseks on 532 nanomeetrit ning võimsuseks 5 vatti, koosneb kahest osast: portatiivsest laserist ning jahutusmasinast. Koos toimides tagavad need, et protseduur oleks patsiendile võimalikult vähe ebameeldiv. „See on nagu hambaarsti juures, et kui hammas välja tõmmatakse, siis tehakse tuimestav süst," toob dr Paasik näite kolleegide varal. „Siin on täpselt samamoodi, ainult see tuimestus saavutatakse temperatuuride vahega – külmaga vähendatakse kuumast laserikiirest tekkivat valuaistingut."

 

Aparaadi lainepikkus, mille alusel nahahaiguste raviks kasutatavad laserid jaotatakse, märgib, kui sügavates nahakihtides on konkreetse aparaadiga võimalik protseduure teostada. "Selle masinaga saab eemaldada veresoontest tingitud muutuseid ning päikesest või põletusest tekkivat pigmentatsiooni. Ja tätoveeringuid, mida võib kaudselt käsitleda ka pigmentatsioonihäiretena, mis tekkinud sellest, et naha alla on süstitud värvainet," valgustas dermatoloog. „Kõrgema lainepikkusega masinad võivad minna aga veelgi sügavate nahakihtideni, kus asuvad näiteks karvajuured."

Praegu nahakliinikus kasutusel olev laseriaparaat MedArt 740. Foto: Merili Väljaotsa.Kuidas protseduur välja näeb ning mis saab pärast?
Sessioon algab sellega, et nii patsient kui arst panevad silmade kaitseks ette spetsiaalsed kaitseprillid. Alles seejärel istub patsient vastavasse lamamistooli ning alustatakse lasereemaldamisega. „Patsiendi naha vastu pannakse külmaplaat ning sealt läbi minev kuum laserikiir tikib soovitava piirkonna läbi nagu õmblusmasina nõel," selgitas dr Paasik. Arsti sõnul ei ole protseduur temperatuurivahedega mängimise tõttu väga valus: „Tunne on selline nagu torgataks nõelaga." Kuna kehapiirkondade tundlikkus on erinev, sõltub see paljuski ka kohast, kus tätoveering asub. „Mingisugust suurt tuimestamist või valuvaigisteid see siiski ei vaja," kinnitab ta.

Peale protseduuri tekib tavaliselt väike põletik ning laserkiirega töödeldud nahapind kuumab justkui oleks see saanud päikesekahjustusi. Siiski taastub nahk üsna kiiresti ning kord kuus protseduuri teostades saab seda piirkonda peagi taas laserikiirega töödelda. Samuti ei pea pelgama armkoe teket. „Kui lasereemaldust korrektselt teostada alustades madalama võimsusega ning seda järjepidevalt sessiooniti tasakesi tõstes, siis arme kindlasti ei jää," kummutab dermatoloog ka ühe levinuma laserprotseduuridega seotud hirmu.

 

Merili Väljaotsa