lk5 AAATartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi ning Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlaste koostöö on viimaste aastate jooksul võimaldanud laiapõhjaliselt uurida Eestimaal elavate psühhoosihaigete aju ja tervikorganismi koostoimimise eripärasid.

 

Skisofreeniaspektri häired on kroonilise kuluga psühhootilised häired. Haigestutakse enamasti noores täiskasvanueas ning isiku edasise toimetuleku prognoosi osas on väga suure tähendusega ühelt poolt esmase psühhoosiepisoodi puhune meditsiiniline sekkumisstrateegia ning teisalt patsiendi individuaalsed eripärad, mis tulenevad geneetilistest teguritest ning ajutegevuse kohanemisvõimekusest keskkondlike mõjudega.

 

Ühiskonna arengutest tulenevalt on saanud oluliseks psüühikahäireid vallandavaks keskkondlikuks mõjuteguriks uimastite tarvitamine. Nii alkoholi, tubakatoodete kui ka illegaalsete psühhoaktiivsete ainete tarvitamise ebasoovitavad tagajärjed tulevad ilmsiks eelkõige geneetilise eelsoodumusega isikutel, kes omavad ainetega kokkupuuteid just noores eas, mil aju tasandil närvivõrgustiku areng on läbimas olulist küpsemisfaasi.

 

Kanep on globaalselt kõige sagedamini tarvitatav psühhoaktiivne aine. 2015 aastal avaldatud Maailma Uimastite Raporti (World Drug Report 2015) kohaselt ligikaudu 181.8 miljonit inimest vanuses 15–64 tarvitavad kanepit mitte-meditsiinilistel eesmärkidel. Kahtlemata on kanepi ja teiste uimastite tarvitamine noorte seas tõusutrendis ka Eestimaal.

 

Kanepiga seoses levivad populaarsed vääruskumused ja -hoiakud, et tegemist on vähem tervist kahjustava psühhoaktiivse ainega kui näiteks alkohol või teised uimastid. Tegelikkuses on kannabinoidide tarvitamine seotud mitmete lühiaegselt või püsivalt avalduvate ebasoodsate tagajärgedega. Kanepi tarvitamisega kaasnevad sageli järgmised terviseprobleemid: ärrituvus, rahutus, ärevus, depressiivsus, agressiivsus, unehäired, impulsiivsus, kognitiivse funktsiooni langus ning füüsilised sümptomid nagu näiteks valud, külmavärinad, higistamine, kehatemperatuuri tõus, hingamisteede haigusseisundid. Teatud juhtudel võivad kaasneda derealisatsioonielamused, illusoorsed kujutelmad või meelepettelised elamused ühes psühhootilisele häirele omaste mõttekäigu ja väljendunud reaalsuse tunnetuse häiretega. Psühhootilised sümptomid võivad aine tarvitamise lõpetamisel ajas taanduda, kuid teatud (geneetilise eelsoodumusega) isikutel võib kanepi tarvitamine vallandada kroonilise psühhootilise häire avaldumise.

 

Eeltoodust tulenevalt algatasime teadusprojekti ”Ained ja Arenevad Ajud ehk AAA-uuringu”, mille eesmärgiks on hinnata noorte vaimse tervise seisundi, isiksuseomaduste ja eluviiside seoseid uimastite, eeskätt kanepi probleemse tarvitamisega Eestimaal. Uuringu tulemused võimaldavad paremini välja arendada sekkumisi abivajajatele.


Kutsume üles kõiki 16–45-aastaseid Eesti elanikke osalema ”AAA-uuringus”. Link eesti- või venekeelsele veebipõhisele küsimustikule on leitav Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku kodulehel: https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/41-teadusuuring

 

Anonüümse küsimustiku täitmine võtab aega umbes üks tund. Uuringusse sobivad ka need, kes pole psühhoaktiivseid aineid tarvitanud. Soovijad saavad küsimustiku lõpus tagasisidet oma psühhoosiriski, isiksuse omaduste ja ainete tarvitamisega seotud terviseriskide kohta.

 

Õppeaasta alguses võtsime gümnaasiumide ja kutseharidust pakkuvate õppeasutustega ühendust, et võimalikult suur hulk noori saaks uuringusse kaasatud. Koostööd teinud koolidele pakkusime tasuta loengu teemal „Ained ja Arenevad Ajud“ ning oleme teinud ka samasisulisi avalikke loenguid (järgmine loeng toimub 11.12.2018 kell 18:00 Tartus Biomeedikumis (Ravila 19, auditoorium 1006)).

 

Loodame, et AAA-uuringu küsimustik jõuab veebilingi vahendusel võimalikult paljude Eestimaal elavate noorteni!

 

Liina Haring
Vanemarst-õppejõud psühhiaatria erialal
Psühhiaatriakliinik