Kliinikumi nõukogu 20. novembri korralisel koosolekul arutati 2009. aasta ravitegevust ja majandustulemusi ning anti selgus järgmise aasta eelarve koostamise põhimõtetele. Kliinikumi Leht vestles koosolekul arutatud teemadel nõukogu esimehe Aare Järvaniga.
Juhatus esitas nõukogule 2009. aasta 9 kuu ravitulemused ning majandustegevuse kokkuvõtte. Millise hinnangu nõukogu senitehtule andis?
Nõukogu leidis, et vaatamata majanduskriisi ja kolimistega seotud muredele, on kliinikum oma tööga väga hästi hakkama saanud. Kolme kvartali kokkuvõttes on kõik kohustused haigekassa ees täidetud. Tänaseks peaks olema igati sissetöötatud ka uus korpus. Tänu õigeaegselt rakendatud kokkuhoiumeetmetele on kliinikum suutnud oma tulud-kulud tasakaalus hoida. Nii septembri kui oktoobri lõpuks oldi isegi väikeses "plussis". Seega võib kliinikum julgelt tõrjuda hiljuti tõusetunud kriitika nagu oleksid suured haiglad oluliseks riskiks Eesti valitsemissektori eelarve puudujäägi ohjamisel.
Kuidas minna edasi? Millised on põhimõtted järgmise aasta eelarve koostamiseks, et säiliks kliinikumi jätkusuutlikkus?
Tõepoolest, jätkusuutlikkus on siin õige märksõna. Majanduskriisi mõju annab end veel mõnda aega tunda, kuid tähtis on sellest väljuda ilma püsivamate järelmõjudeta. Kuigi siin-seal võib juba leida märke majanduskriisi leebumisest, tuleb meil järgmisel aastal tänasest kitsamaltki läbi ajada. Kliinikumi tuludest annab üle 85% haigekassa, mida omakorda finantseeritakse sotsiaalmaksu laekumistest. Kui haigekassa on sel aastal reservide kasutamise ja muude kohustuste vähendamise abil saanud üld- ja eriarstiabi rahastamise hoida pea täpselt eelmise aasta tasemel, siis järgmisel aastal seda võimalust enam pole. Tänase seisuga on sotsiaalmaksu laekunud eelmisest aastast ligi 10% vähem. Järgmisel aastal on nii tööhõive kui keskmise palga alanemise tõttu oodata sotsiaalmaksu tulude edasist langust, hoolimata sellest, et majandus ise peaks 2010. aastal juba pisut kasvama. Haigekassa plaanib küll järgmiselgi aastal maksimaalselt reserve kasutada, kuid kavandatav ravikindlustuse eelarve 6%-line hinnalangus on ilmselt vältimatu. See aga tähendab, et kliinikumi 2010. aasta eelarves tuleb leida kokkuhoiukohti kõikjal, kus see vähegi võimalik. Igati on oodatud kõigi struktuuriüksuste ettepanekud, kuidas meditsiiniteenuse kvaliteeti ohustamata saaks nende valdkonnas kokkuhoidlikumalt keerulised ajad üle elada. Kärpimine puudutab paratamatult ka tegevuskuludest ligi poole moodustavaid tööjõukulusid. Nõukogu arutab 2010. aasta eelarvega seonduvat ka oma järgmisel, veebruarikuisel koosolekul ning plaanib eelarve kinnitada aprillis, pärast haigekassa lepingute mahu selgumist. Tagamaks kliinikumi tegevusele tugev majanduslik alus on juhatus ja nõukogu võtnud eesmärgiks hoiduda suuremast eelarve puudujäägist kui 2,5% käibest.
Nõukogu kinnitas kliinikumi järgmise aasta I kvartali eelarve. Millised on selle peamised jooned?
Traditsiooniliselt on kliinikum aastat alustanud I kvartaliks kinnitatud eelarvega, mis moodustab proportsionaalse osa varasema aasta eelarvest. Selline on olnud paslik lähenemine olukorras, kus tulud ja kulud on aasta-aastalt kasvanud. Tänastes oludes on päris kindel, et uue aasta eelarve tervikuna tuleb eelnenust väiksem. Seetõttu kinnitaski Nõukogu I kvartali eelarve, mis juba arvestab ligi 6%-lise tulude langusega. Olulise osa kavandatavast kokkuhoiust moodustavad kulud personalile, kuna muude tegevuskulude osas on küllalt ulatuslikud kärped aasta sees juba toimunud. Nii ongi tööjõukulud tervikuna kavandatud 12% ning juhatuse ja nõukogu liikmete puhul 20% väiksemana 2009. aasta eelarvest. Tööjõukulude 12%-line vähendus ei tähenda aga mehhaanilist põhipalga kärbet kõigile, samuti ei ole kokkuhoidu plaanis saavutada töökohtade ulatusliku koondamisega. Võrreldes 2009. aasta tegeliku olukorraga tuleb vajalik kärbe ilmselt väiksem, kuna eelarvestatud palgakulude väikene kokkuhoid saavutatakse juba tänavu. Lisaks on plaanis rakendada erinevaid töökorralduslikke ja muid meetmeid kulude kokkuhoiuks. Oluline on see, et kõik kokkuhoiumeetmed oleksid õiglased ja võimalikult solidaarsed. Nõukogu koosolekul kiitsid mitmed nõukogu liikmed siiralt juhatuse oskuslikkust läbi mõelda ja, mis oluline, ka organisatsioonisiseselt läbi rääkida võimalused, kuidas sellistes oludes kõige mõistlikumalt tegutseda. Järgnevate kvartalite eelarve koostamisel on võimalik juba täpsemalt arvestada nii haigekassaga sõlmitavaid lepinguid kui ka saavutatud kokkuhoidu muudelt tegevuskuludelt. Pole ju sugugi välistatud, et uue aasta jooksul tekivad võimalused tööjõukulusid I kvartalist lahkemini käsitleda. Kindlasti tahaks loota, et kõiksugu kärpimised võib pärast praegust pingutust küll pikaks ajaks unustada.
Ajakirjandusest saame tihtipeale vastuolulisi signaale riigi majandusest. Lühikese vaheajaga ilmuvad artiklid, kus kirjutatakse nii sellest, et „masu“ on möödas kui ka „kõige hullem on veel ees“. Millise hinnangu annate teie praegusele olukorrale?
Ülemaailmne majanduskriis pole veel võidetud, kuid esimesi märke olukorra paranemisest on juba näha. Ei saa küll välistada mõne tagasilöögi teket enne uut kasvufaasi, kuid usun, et võime küllalt lootusrikkalt tulevikku vaadata. Vaatamata kõigele on Eestis kriisiga üpris hästi hakkama saadud, mitmete teiste riikide kogemuse najal võinuksime oodata hoopis suuremaid sotsiaalmajanduslikke vapustusi. Kindlasti on palju neid inimesi, keda majanduskriis on väga raskelt tabanud, kuid samas oleme olnud kaugel olukorrast, kus riigi toimimine olnuks ohus. Me oleme suutnud hoiduda riigivõla plahvatuslikust kasvust, oleme tulevasteks ootamatusteks säilitanud parasjagu reserve, suurendanud sotsiaaltoetusi ja hoidnud tööhõive nelja-viie aasta tagusel ehk buumieelsel tasemel. Ka Eesti majanduse maht on tagasi 2005. aasta alguses, kuid isegi Euroopa Liit tervikuna on napilt 2006. aasta alguses ja mõned Lääne- Euroopa riigid meist hoopis tagapool. Üsna tõenäoliselt saame 2011. aasta algusest oma majanduse eurotsooniga liitudes veel kindlamale alusele viia. Euroopa Komisjon juba prognoosibki ülejärgmiseks aastaks Eestile EL suurimat majanduskasvu. Tõsi, tööpuudus jääb meil veel mõneks ajaks tõsiseks probleemiks, mis hakkab tasapisi taanduma alles pärast majanduse hoogustumist.