Projekti üldeesmärgiks on kliinikumi killustatuse oluline vähendamine seoses niinimetatud  tuumikhaigla tekkega ja tegevuse lõpetamine ravitegevuseks kõlbmatutes hoonetes. 

Projekti otseseks eesmärgiks on 2008. aastaks ehitada ja võtta kasutusele Tartu Ülikooli Kliinikumi uus aktiivravikompleks, kus kõik kirurgilised erialad (sealhulgas ka intensiivravi, erakorraline meditsiin, neuroloogia ja neurokirurgia, onkokirurgia, günekoloogia ja sünnitusabi) on koondatud ühtsesse struktuuri.

Käesolev projekt moodustab osa kliinikumi strateegilisest eesmärgist, milleks on 2015. aastaks välja arendada Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak, rajada 3 uut korpust ja korraldada ümber olemasolevate korpuste osakondade paigutus, et nii tagada kõigi hoonete vastavus kaasaegsele haiglale esitatavatele nõuetele (sotsiaalministri 17.02.2002 määrus nr 18 “Haigla liikide nõuded”). Käesoleva projekti rakendamise hädavajalikkusele viitavad mitmed varem läbiviidud uuringud, sealhulgas Tartu Ülikooli Kliinikumi tasuvuse eeluuring (1999), Eesti haiglate arengukava (2002) ning Tartu Ülikooli Kliinikumi tasuvusuuring (2001). Nimelt paikneb kliinikum Tartus hajutatult ning raviteenuseid osutatakse kaheteistkümnes erinevas hoones, millest mõned on lootusetult amortiseerunud ja ei ole kohaldatavad kaasaegsele haiglale  esitatavatele nõuetele (sotsiaalministri 17.02.2002 määrus nr 18 “Haigla liikide nõuded”). Praegu meditsiinilises kasutuses olevad kliinikumi hooned pärinevad erinevatest ajajärkudest ning omavad erinevat amortisatsiooniastet. Neist vanimad-Lossi 36 (naistekliinik) ning Vallikraavi 7/9 (hematoloogia-onkoloogia kliinik), on ehitatud vastavalt aastatel 1800 ning 1872. Samuti on selline olukord ebasoodus logistiliselt, majanduslikult ning kindlasti ka teaduslikust/hariduslikust aspektist, sest häiritud on erialade vaheline kommunikatsioon. Vajadus struktuur kaasajastada /-/ ning hoonestus kompaktsemaks muuta, on ilmne.