33 image 158Mathis Bogens

2016. aastaks valmivas uues Tartu ülikooli kliinikumi onkoloogiakeskuse hoones saab olema senise ühe kiiritusravi ruumi asemel neli. Eile alustati Maarjamõisa meditsiinilinnaku ehitusplatsil kiiritusravi kanjonite pliikatustele betooni paigaldamisega. Foto: Kristjan Teedema
 
 

Eile algas Maarjamõisa meditsiinilinnaku onkoloogiakeskuse kiirituskambrite pliikatuse katmine betooniga. 2016. aastaks valmib seal moodne kiiritusraviosakond, mis vahetab välja Vallikraavi tänaval asuva.

Tartu ülikooli kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku projektijuhi Toomas Kivastiku sõnul rajatakse uude onkoloogiakeskusse neli kiiritusravi ruumi, mida kutsutakse kanjoniteks. «Uue juurdeehitise valmides tuuakse Maarjamõisa linnakusse üle praegu Vallikraavis asuv kiiritusraviosakond,» rääkis ta.

Tartu ülikooli kliinikumi meditsiinifüüsik Markus Vardja märkis, et kliinikumi juurdeehitise vajadus tuleneb järjest kasvavast patsientide hulgast, kes vajavad kiiritusravi. Praegune kiiritusraviosakond, kus on üks lineaarkiirendi, on üle koormatud.

«Vallikraavi tänaval asuva osakonna üks muresid on ka lineaarkiirendi korralised hooldus- ja remonditööd, mille ajal pole võimalik kiiritusravi teha,» rääkis ta.

Vardja sõnul ostetakse maja valmides juurde kaks uut lineaarkiirendit, mis tähendab, et 2015. aasta lõpuks on Tartus neid kolm. Uues osakonnas on ruumi veel neljandale kiirendile, mis ostetakse peatselt peale kolimist.

Peale väliskiiritusraviks kasutatavate kanjonite valmivad ka mitmesugused protseduuri- ja abiruumid. Koha leiab uus spetsiaalne kompuutertomograaf, mille uuringute põhjal kiiritusravi kavandatakse.

Eraldi ruumid valmivad lähikiiritusraviks, samuti saab hematoloogia- ja onkoloogiakliinik uued palatiosakonnad. Kiiritusraviosakonna all olev korrus täitub töötajate garderoobide ja tehniliste ruumidega.

Valmib tuumavarjend

Kliinikumi meditsiinifüüsik Ando Aasa kinnitas, et juurdeostetavad kiirendid on tipptasemel. «Võib öelda, et uute kiirenditega saame teha veelgi täpsemaid, kiiremaid ja keerulisemaid kiiritusravi protseduure,» sõnas ta.

Ühe ehitustöid tegeva ettevõtte, Rand & Tuulbergi projektijuhi Aivar Kullase väitel tuleneb objekti keerukus selle ehitamise eripärast.

«Kiiritusravi tehakse just selleks ehitatud kanjonites, millel on 1,5 meetri paksused betoonseinad, nende sees on omakorda kohati 40 sentimeetri paksused teraslehed ja lae peal kokku 250 tonni pliid. Plii on väga tõhus kiirguse blokeerija ja põhimõtteliselt sobiksid need ruumid ka tuumavarjendiks,» rääkis Kullas.

Kiiritusravi teeb peale Tartu kliinikumi ka Tallinnas asuv Põhja-Eesti regionaalhaigla, kus on samuti kolm lineaarkiirendit.

Töö tõhustub

Kivastiku sõnul muudab uus juurdeehitis kliinikumi töö palju tõhusamaks, sest praegu linna eri kohtades paiknevad osakonnad koondatakse ühte majja. Tegemist on kliinikumi suurima ning ühe keerulisema projektiga. «Tänapäeva haigla efektiivsus ei sõltu mitte niivõrd voodite arvust, vaid nende kasutamise tõhususest,» selgitas Kivastik.

Samal ajal kiiritusraviosakonna rajamisega luuakse hoonetes nüüdisaegne keskkond sisekliinikule, silmakliinikule ja kardiokirurgiaosakonnale. Uue asukoha saavad ka mitmed olulised meditsiinilised teenistused, nagu labor, haiglaapteek ja patoloogiateenistus.

Kliinikumi ehituse teine etapp

  • Maarjamõisa meditsiinilinnaku teise etapi ehitus algas mullu 28. märtsil, valmis peab see olema tuleva aasta sügiseks.
  • Ehitusmaksumus koos käibemaksuga on umbes 57,3 miljonit eurot, millest ligikaudu 32 miljonit tuleb Euroopa regionaalarengu fondist.
  • Töö teeb OÜ Astlanda Ehitus koostöös ASiga Rand & Tuulberg, projekteerijaks on AW2 Arhitektid koostöös bürooga Civen.
  • Teine etapp on 2008. aastal lõpetatud esimese ehitusjärgu jätk ja eelduseks kolmanda etapi ettevalmistamisele.

Allikas: http://tartu.postimees.ee/2688016/kiirituskanjoneid-katab-pliikatus