{"id":6847,"date":"2023-10-12T21:46:14","date_gmt":"2023-10-12T19:46:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/?page_id=6847"},"modified":"2023-11-13T16:46:43","modified_gmt":"2023-11-13T14:46:43","slug":"sagedamini-esinevad-meestehaigused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\/","title":{"rendered":"Sagedamini esinevad meestehaigused"},"content":{"rendered":"\n

<\/p>\n\n\n\n

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tPeitmunandilisus ehk munandilaskumish\u00e4ire ehk kr\u00fcptorhism<\/strong><\/span><\/div>

Peitmunandilisus ehk munandilaskumish\u00e4ire ehk kr\u00fcptorhism<\/strong> on kaasas\u00fcndinud v\u00e4\u00e4rareng, kus \u00fcks v\u00f5i kumbki munand ei asu munandikotis. Normaalselt laskuvad munandid k\u00f5hu\u00f5\u00f5nest l\u00e4bi kubemekanali munandikotti looteea viimases kolmandikus. Eestis esineb v\u00e4\u00e4rarengut umbes 2% vasts\u00fcndinutest. Enneaegsetel lastel esineb peitmunandilisust oluliselt sagedamini. 20% juhtudest on v\u00e4\u00e4rareng kahepoolne, \u00fclej\u00e4\u00e4nud juhtudel on munandikotti laskumata j\u00e4\u00e4nud \u00fcks munand. Umbes pooltel juhtudel, enneaegsetel suisa enamikel juhtudel, toimub iseeneslik munandi laskumine esimese kolme s\u00fcnnij\u00e4rgse kuu jooksul.
Viimastel aastatel on eraldi haigusvormina hakatud k\u00e4sitlema ka teisest kr\u00fcptorhismi, mille puhul on munand laskunud munandikotti, kuid mingil seni teadmata p\u00f5hjusel uuesti liikunud munandikotist v\u00e4lja. Teisese kr\u00fcptorhismi puhul v\u00f5ib olla esmalt tegemist t\u00fc\u00fcpiliselt laskumata munandiga, mis s\u00fcnnimomendil paikneb kubemekanalis, lapse esimestel elukuudel laskub kenasti munandikotti, kuid hiljem t\u00f5useb j\u00e4lle \u00fcles tagasi. Aga sedaviisi kr\u00fcptorhistlikuks v\u00f5ivad muutuda ka m\u00f5ned s\u00fcnnimomendil munandikotis paiknenud munandid. Haiguse p\u00f5hjused ei ole esmase ega teisese laskumish\u00e4ire puhul t\u00e4ielikult selged, kuid oluliseks peetakse \u00fcsasisest munandite arengu hormonaalset keskkonda. Haiguse erivorm on kubemesongaga seotud peitmunandilisus, mille eduka ravi j\u00e4rel hilisemaid probleeme tekkida ei tohiks.
Peitmunandilisus v\u00f5ib ravimata ja ka hilinenud ravi puhul p\u00f5hjustada mehe viljakuse langust ja lastetust. Samuti on haigus oluline munandiv\u00e4hi riskitegur. Raskematel juhtudel v\u00f5ib peitmunandilisus p\u00f5hjustada ka meessuguhormoonide puudulikkuse, mille korral on vajalik hormoonasendusravi.
Peitmunandilisuse ravi on operatiivne ja selle eesm\u00e4rk on tuua munand oma loomulikku asendisse munandikotis v\u00f5i sellele v\u00f5imalikult l\u00e4hedale. Ravi peaks toimuma esimese eluaasta jooksul, sest mida hiljem ravi alustatakse, seda suurem on munandi kahjustus. Poisslapse vanemad peaksid kindlasti kontrollima, kas imiku m\u00f5lemad munandid on munandikotis kombeldavad. Ka t\u00e4iskasvanud mehed, kellel on peitmunandilisus, peaksid k\u00e4ima regulaarselt androloogilises kontrollis, et j\u00e4lgida oma suguhormoonide taset ja kasvaja ennetamiseks ka munandi ehituslikke erip\u00e4rasid.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMunandi torsioon ehk munandi p\u00f6\u00f6rdumine<\/strong><\/span><\/div>

Munandi torsioon ehk munandi p\u00f6\u00f6rdumine<\/strong> on haigus, mille k\u00e4igus seemnev\u00e4\u00e4t p\u00f6\u00f6rdub \u00fcmber oma telje, p\u00f5hjustades \u00e4kilise verevarustuse h\u00e4ire munandis ja seda \u00fcmbritsevates kudedes. Munandi p\u00f6\u00f6rdumise risk on suurim varases puberteedieas (vanuses 12\u201315) ja on tingitud munandikoti kiiretest arengulistest muutustest. P\u00f5hjuseks on munandit munandikotis fikseerivate sidemete suhteline n\u00f5rkus v\u00f5i nende puudumine. Viimasel juhul v\u00f5ib munandi p\u00f6\u00f6rdumine v\u00e4ga harva tekkida suisa ema\u00fcsas enne s\u00fcndi v\u00f5i ka kohe p\u00e4rast s\u00fcndi. Sel perioodil tekkivad munandi p\u00f6\u00f6rdumised ei p\u00f5hjusta valu ja v\u00e4ljenduvad vaid munandikoti punetuse ja pingena. Puberteedieas tekkivat munandi p\u00f6\u00f6rdumist iseloomustavad \u00e4kiline v\u00e4ga tugev valu enamasti \u00fches munandikoti pooles, kiirelt tekkiv paistetus ja punetus. Diagnoosi aluseks on t\u00fc\u00fcpiline kliiniline leid ja ultraheliuuringul verevoolu puudumine munandit varustavates veresoontes. Ravi on enamasti operatiivne ja peab toimuma v\u00f5imalikult kiiresti p\u00e4rast munandi p\u00f6\u00f6rdumist. Selleks et s\u00e4ilitada munandi t\u00f6\u00f6, peaks olukorra lahendama esimese 6 tunni jooksul alates haigusn\u00e4htude tekkest. Vasts\u00fcndinuperioodil tekkinud munandi p\u00f6\u00f6rdumine aktiivravi ei vaja, sest enamasti on munand juba muutuste m\u00e4rkamise ajaks h\u00e4vinud.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tVarikotseele ehk munandikoti veenilaiend<\/strong><\/span><\/div>

Varikotseele ehk munandikoti veenilaiend<\/strong> moodustab kimp laienenud veene, mis l\u00e4htuvad munandist ja v\u00e4ljuvad munandikotist l\u00e4bi kubemekanali k\u00f5hu\u00f5\u00f5nde. Sisuliselt on tegemist sarnase veresoonte erip\u00e4raga nagu on veenilaiendid jalgadel. Varikotseele tekib tavaliselt puberteedi ajal s\u00fcnkroonis munandi arengu ja suurenemisega ning hiljem enam m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ei muutu. M\u00f5nel poisil v\u00f5ivad munandikoti veenilaiendid v\u00e4lja areneda ka enne puberteeti, lapseeas. Enamasti esineb varikotseele vasaku munandi kohal v\u00f5i taga. Harvem esineb kahepoolseid munandikoti veenilaiendeid ja hoopis harva esineb ainult parempoolset varikotseelet.
Varikotseelet jagatakse kolme kategooriasse. K\u00f5ige suurema, kolmanda astme veenilaiendi puhul on veenikomud (sageli kirjeldatakse viinamarjakobarana) n\u00e4ha l\u00e4bi munandikoti naha, keskmise (2.) astme veenilaiend on tuntav vaid katsudes, kui vasakul pool on munandist l\u00e4htuv v\u00e4\u00e4t paksem kui paremal. K\u00f5ige v\u00e4iksem, esimese astme veenilaiend on katsumisel tuntav vaid siis, kui t\u00f5sta k\u00f5husisest r\u00f5hku.
Varikotseele leiame 15\u201320% noorukieas eesti meestel. Suuremad varikotseeled v\u00f5ivad v\u00e4ga harva p\u00f5hjustada kerget ebamugavus- v\u00f5i pingetunnet munandipiirkonnas. Iseloomulik on, et see ebamugavus taandub lamavas asendis. M\u00f5nel juhul v\u00f5ib varikotseele p\u00f5hjustada munandi funktsiooni halvenemist ja seel\u00e4bi m\u00f5jutada mehe hilisemat viljakust. Ravi vajavad vaid selgelt munandi funktsiooni kahjustavad veenilaiendid. K\u00f5ige selgemalt on selline kahjustus n\u00e4ha vasaku munandi mahu mahaj\u00e4\u00e4musena (oluliseks on mahtude vahe >20%) v\u00f5rreldes paremaga.
Ravi on operatiivne ja selle vajaduse \u00fcle otsustamiseks tuleb teha ka hormoonuuringud ja spermaanal\u00fc\u00fcs. Ravi vajab kuni 10% k\u00f5igist poistel ja meestel diagnoositud varikotseeledest.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tH\u00fcdrotseele ehk vesimunand<\/strong><\/span><\/div>

H\u00fcdrotseele ehk vesimunandi <\/strong>puhul koguneb munandi \u00fcmber tavalisest enam vett ja munad suureneb. Ohtlikumatest haigustest eristab h\u00fcdrotseelet see, et tegemist on valutu ja enamasti ka suhteliselt pehme munandikoti suurenemisega. H\u00fcdrotseelet esineb suhteliselt sageli just esimesel s\u00fcnnij\u00e4rgsel eluaastal. Seda t\u00fc\u00fcpi h\u00fcdrotseeled on ohutud ja enamasti taanduvad esimese eluaasta jooksul. Munandikoti suurus v\u00f5ib seejuures p\u00e4evade kaupa varieeruda, sest selle erip\u00e4ra p\u00f5hjuseks on vedeliku vaba liikumine munandikoti ja k\u00f5hu\u00f5\u00f5ne vahel. Kui imikuea h\u00fcdrotseele esimeseks s\u00fcnnip\u00e4evaks ei taandu (v\u00f5i oluliselt ei v\u00e4hene), tuleks p\u00f6\u00f6rduda lastekirurgi vastuv\u00f5tule
T\u00e4iskasvanueas tekkinud h\u00fcdrotseele on p\u00f5hjustatud tasakaaluh\u00e4irest munandi lestmete vahel toodetud vedelikuhulga ning selle imendumise ja kudedest \u00e4raviimise vahel. P\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks vaagna l\u00fcmfiteid m\u00f5jutavad operatsioonid ja varikotseele- v\u00f5i songaoperatsioonid. Vedeliku tootmist v\u00f5ivad suurendada ka munandi (tugevad) traumad. Eriti vanematel inimestel j\u00e4\u00e4b vesimunandi tekke p\u00f5hjus enamasti ebaselgeks. Tegu ei ole tervisele ohtliku haigusega, sest munandi funktsiooni see haigus enamasti ei m\u00f5juta. H\u00fcdrotseele vajab ravi peaasjalikult siis, kui see h\u00e4irib inimese sotsiaalset v\u00f5i ps\u00fchholoogilist heaolu. H\u00fcdrotseele ravi on operatiivne.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tSpermatotseele ehk munandimanuse ts\u00fcst<\/strong><\/span><\/div>

Spermatotseele ehk munandimanuse ts\u00fcsti<\/strong> puhul on tegemist selgelt piirdunud vedelikukogumiga munandimanuses, t\u00fc\u00fcpiliselt munandimanuse pea piirkonnas. Ts\u00fcste v\u00f5ib olla kahte vormi. \u00dched on seotud mehe suguteedega ja sisaldavad ka seemnerakke. Teised, harvaesinevad, pole suguteedega \u00fchenduses ja sisaldavad ainult vedelikku. Munandimanuse ts\u00fcsti teke v\u00f5i suurenemine on t\u00fc\u00fcpiliselt seotud r\u00f5hu t\u00f5usuga mehe suguteedes, mille peale toimub v\u00e4ljasopistus suhteliselt n\u00f5rgemas sugutrakti piirkonnas. Munandimanuse ts\u00fcst v\u00f5ib tunda anda enamasti vaid tekkeperioodil, kus \u00fcmbritsevad koed reageerivad kergelt ts\u00fcstist tekitatud survele. Enamasti on tegemist mehepoolse juhuleiuga, mis mingeid kehalisi vaevusi ja terviseriske ei p\u00f5hjusta.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tOrhiit ehk munandip\u00f5letik ja epidid\u00fcmiit ehk munandimanuse p\u00f5letik<\/strong><\/span><\/div>

Orhiit ehk munandip\u00f5letik ja epidid\u00fcmiit ehk munandimanuse p\u00f5letik<\/strong>. Reaalelus on haigused omavahel sageli raskesti eristatavad, sest m\u00f5jutavad kindlasti m\u00f5lemat organit. Enamikel juhtudel on juhtival positsioonil siiski \u00fcks v\u00f5i teine haigus. Noorematel ja seksuaalselt aktiivsetel meestel on t\u00fc\u00fcpilisemateks p\u00f5hjusteks suguhaigused (k\u00f5ige sagedamini sugutrakti klam\u00fcdioos). Sageli kaasub v\u00f5i eelneb sellistel juhtudel munandimuutustele ka ala\u00e4ge kusitip\u00f5letik. Vanematel meestel, kellel esineb ka juba oluline kusemistakistus, on t\u00fc\u00fcpilisteks tekitajateks tavamikroobide sekka kuuluvad uropatogeenid, k\u00f5ige sagedamini kolibakter (E. coli). Haiguse algfaasis, enne munandi v\u00f5i munandimanuse p\u00f5letiku teket peab olema tekkinud ka eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik. Haigust iseloomustab t\u00fc\u00fcpiliselt valu munandis, munandi ja munandimanuse suurenemine ja nende valulikkus katsumisel. Ala\u00e4gedalt kulgevatel juhtudel v\u00f5ivad vaevused ja haigusn\u00e4hud olla m\u00f5\u00f5dukad. Ravi kestab enamasti k\u00fcmmekond p\u00e4eva, kuid munandi ja munandimanuse suurenemine v\u00f5ib p\u00fcsida veel mitu kuud p\u00e4rast aktiivse haigusfaasi m\u00f6\u00f6dumist. Ebapiisavalt ravitud juhtudel, prostatiidi v\u00f5i suguhaiguse p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4misel v\u00f5ib p\u00f5letik muutuda krooniliseks ja \u00e4genemised hiljem korduma j\u00e4\u00e4da. J\u00e4relkontroll sugutrakti p\u00f5letike v\u00e4listamiseks on h\u00e4davajalik. Epidid\u00fcmiit ja orhiit on mehe tervisele ohtlikud, sest nende tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib mees j\u00e4\u00e4da viljatuks ja kahepoolse p\u00f5letiku puhul v\u00f5ib oluliselt v\u00e4heneda ka meessuguhormoonide tase organismis.
Mumpsorhiit saab tekkida alles munandi teatud arenguj\u00e4rgus \u2013 p\u00e4rast puberteedi algust. Tekib umbes 25% puberteedi j\u00e4rel mumpsi p\u00f5devatel meestel. Haigus on 30\u201335% juhtudest kahepoolne, mille puhul on hilisem viljakus oluliselt enam kahjustunud. Munandip\u00f5letikule eelneb tavaliselt s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku (parotiidi) kliiniline pilt. \u00dclioluline on ravi kiire algus, sest ravi hilinemisel tekitab haigus t\u00f5sise munandikahjustuse.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tFimoos ehk eesnahakitsenumus<\/strong><\/span><\/div>

Fimoos ehk eesnahakitsenemuseks<\/strong> nimetatakse seisundit, mille puhul eesnahk on kitsenenud sedav\u00f5rd, et eesnaha vaba tagasiliikumine v\u00f5i -l\u00fckkamine \u00fcle peenisepea on takistatud
Fimoosi v\u00f5ib jagada f\u00fcsioloogiliseks ja patoloogiliseks. F\u00fcsioloogiline fimoos esineb poistel kuni 5\u20139 eluaastani ja ravi ei vaja. Patoloogiliseks nimetatakse fimoosi, kus eesnahakitsenemus on tekkinud kas anatoomiliste erip\u00e4rade v\u00f5i v\u00e4liste (nahamuutus t\u00fc\u00fcpiliselt kas trauma v\u00f5i p\u00f5letiku tagaj\u00e4rjel) m\u00f5jurite toimel.
Enamik poisslapsi s\u00fcnnib, peenisepea eesnahaga t\u00e4ielikult kaetud. Sellist situatsiooni nimetatakse f\u00fcsioloogiliseks (loomulikuks) fimoosiks. Eesnaha vabanemine liidetest peenisepeaga ja liikuvuse teke \u00fcle peenisepea tekivad j\u00e4rk-j\u00e4rgult enamasti poisi 2.\u20137. eluaastal. M\u00f5nel puhul v\u00f5ib see s\u00fcndida isegi m\u00f5ni aasta hiljem. Toore j\u00f5uga eesnaha \u00fcle peenisepea venitamine v\u00f5ib p\u00f5hjustada naha rebenemist, veritsust ja armistumist. Samuti v\u00f5ib see p\u00f5hjustada lapsele (ka vanematele) t\u00f5sise ps\u00fchholoogilise trauma. M\u00f5nikord v\u00f5ivad lisaks eesnaha kitsenemisele v\u00f5i ka ilma kaasneva kitsenemiseta esineda liited eesnaha ja peenisepea vahel. Ka need liited on venituse ja vajadusel hormoonraviga korrigeeritavad.
Varase lapseea fimoos vajab aktiivset ravi juhtudel, kui eesnaha ava on sedav\u00f5rd kitsas, et kusemine on p\u00fcsivalt raskenenud (vajab pingutust) v\u00f5i kui tekib (korduvalt) eesnahaalune p\u00f5letik, mis v\u00e4ljendub punetuse ja ebamugavustundena.
Fimoosi raviks tuleb p\u00f6\u00f6rduda lapseeas lastekirurgi, t\u00e4iskasvanueas meestearsti vastuv\u00f5tule. S\u00f5ltuvalt fimoosi raskusastmest rakendatakse vastavaid ravimeetodeid. Enamikul juhtudel piisab regulaarsest m\u00f5\u00f5duka j\u00f5uga, kuni valu tekkeni l\u00e4biviidud eesnaha venitusest. Enamasti n\u00e4itab arst ette, kuidas ja millise piirini oleks m\u00f5istlik eesnahka venitada ja hiljem j\u00e4tkavad raviprotseduuri kodus vanemad v\u00f5i poiss ise. T\u00e4iskasvanueas venitab eesnahka mees ise v\u00f5i v\u00f5etakse vastav tegevus heas partnersuhtes seksuaalse m\u00e4ngu osaks. Sageli kasutatakse venitusele lisaks ka eesnaha kitsenenud alale m\u00e4\u00e4ritavaid hormoonkreeme, mis muudavad naha elastsemaks ja kiirendavad soovitava ravitulemuse saavutamist. Venitusravi kestab tavaliselt m\u00f5ne n\u00e4dala, m\u00f5nikord l\u00e4heb soovitud tulemuse saamiseks siiski m\u00e4rksa enam aega. Kui eesnahka \u00f5nnestub juba \u00fcle peenisepea viia, v\u00f5ib hormoonkreemi kasutamise l\u00f5petada, kuid venitamist tuleb siiski fimoosi taastekke v\u00e4limiseks iga p\u00e4ev j\u00e4tkata. Kui venitus ja hormoonravi ei ole tulemust andnud v\u00f5i on tegemist eesnaha armistumise v\u00f5i harvaesineva anatoomilise vormiga, kus eesnaha ots ongi v\u00e4ga kitsas, rakendatakse operatiivset ravi. Operatiivne ravi jaguneb p\u00f5hiolemuselt kaheks: ulatuslikum operatsioon on \u00fcmberl\u00f5ikus, mille k\u00e4igus eemaldatakse eesnahk t\u00e4ielikult ja p\u00e4rast operatsiooni j\u00e4\u00e4b peenisepea vabaks\/katmata; teise operatsioonit\u00fc\u00fcbi puhul p\u00fc\u00fctakse eesnahk s\u00e4ilitada ja plastilise operatsiooni k\u00e4igus eemaldatakse v\u00f5i l\u00f5igatakse l\u00e4bi eesnaha liikuvust takistanud nahaosa.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tParafimoos<\/strong><\/span><\/div>

Parafimoos <\/strong>on seisund, kus peenisepea taha liikunud v\u00f5i t\u00f5mmatud eesnahka ei \u00f5nnestu loomulikku asendisse tagasi viia. Parafimoos v\u00f5ib tekkida, kui kitsas eesnahk t\u00f5mmata j\u00f5uga \u00fcle peenisepea. See v\u00f5ib t\u00fc\u00fcpiliselt juhtuda esimeste suguaktide ajal. Eesnaha kude v\u00f5ib v\u00e4givaldse venituse k\u00e4igus saada tugevalt traumeeritud, mille tagaj\u00e4rjel tavaliselt m\u00f5ne tunni m\u00f6\u00f6dudes tekib eesnaha paistetus ja tugev valu. Parafimoos vajab v\u00f5imalikult kiiret meditsiinilist vahelesegamist. Enamik parafimoosi juhtudest \u00f5nnestub spetsialistil likvideerida ilma operatsioonita. Kui selline seisund on kestnud kaua ja tekkinud on suur turse, v\u00f5ib vaja minna operatsiooni, mille k\u00e4igus eesnahk laiendatakse v\u00f5i eemaldatakse.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tProstatiit ehk eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik<\/strong><\/span><\/div>

Prostatiit ehk eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik<\/strong> jaguneb j\u00e4rgmisteks olulisemateks haigusvormideks
\u00e4ge eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik krooniline mikroobidest tingitud (bakteriaalne) eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik
krooniline abakteriaalne prostatiit p\u00f5letikuga
krooniline abakteriaalne prostatiit p\u00f5letikuta ehk kroonilise vaagnapiirkonna valulikkuse s\u00fcndroom
kaebuseid mittep\u00f5hjustav p\u00f5letikuline prostatiit (mikroobi leiuga v\u00f5i ilma)
Prostatiidi t\u00fc\u00fcpilisteks kaebusteks on kusemish\u00e4ire ja ebamugavustunne\/valu alakehas. Kusemish\u00e4iretest on prostatiidile iseloomulikud just \u00e4rritust\u00fc\u00fcpi vaevused: sage kusemine, pakiline kusemisvajadus, \u00f6\u00f6sel kusel k\u00e4imine. Valu-ebamugavust v\u00f5ib t\u00fc\u00fcpiliselt tunda munandi ja p\u00e4rasoole vahel, munandites, peenises, s\u00fcmf\u00fc\u00fcsi peal, harvem alaseljas.
Prostatiidi levimus s\u00f5ltub palju klimaatilistest tingimustest. Meie laiuskraadil esineb prostatiidile iseloomulikke kaebusi 10\u201320% meestest. Elu jooksul diagnoositakse see haigus v\u00e4hemalt \u00fcks kord rohkem kui pooltel meestel. Kaebusteta kulgeva prostatiidi vormi sagedust me praegu veel kahjuks veel ei tea. Sellele, et kaebusteta kulgev vorm on v\u00e4ga levinud, viitavad eesn\u00e4\u00e4rme koelise materjali uuringud, mis n\u00e4itavad, et p\u00f5letiku leiab kuni 90% vanemaealiste meeste eesn\u00e4\u00e4rmetest. Arvatavasti kulgeb eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik haiguse algfaasis aastaid ilma eriliste vaevusteta ja leitakse selles arengufaasis teistel p\u00f5hjustel (n\u00e4iteks lastetuse t\u00f5ttu) tehtud spermaanal\u00fc\u00fcsides.
Prostatiiti leitakse enim seksuaalse aktiivsuse k\u00f5rgajal, s.o vanuses 25\u201335 eluaastat. Sellel vanuser\u00fchmal on haiguse teke seotud peamiselt p\u00f5letikega kuse-sugutraktis \u2013 (varjatud) suguhaiguste, partneri tupep\u00f5letikega jne. Uuesti sageneb haiguse diagnoos 45\u201355aastastel meestel, kus vaevusi v\u00f5imendavad \u00fcheskoos eesn\u00e4\u00e4rme algav suurenemine ja p\u00f5letik. Sugutrakti p\u00f5letike k\u00f5rval tuuakse eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku p\u00f5hjusena v\u00e4lja veel keha korduvat alajahtumist. Nii on prostatiidi probleeme enam k\u00fclmetamisega seotud spordialade esindajatel nagu jalgratturid, suusatajad, ujujad ja orienteerujad. Oluliseks peetakse ka teatud geneetilist eelsoodumust.
\u00c4ge eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik, mis p\u00f5hjustab v\u00e4ga tugevaid kusemish\u00e4ireid ja k\u00f5rget palavikku, on \u00f5nneks suhteliselt harv haigus. K\u00f5ige keerulisemaks vormiks ravi aspektist on kroonilise vaagnapiirkonna valu s\u00fcndroom, kus enamasti on tegemist varem p\u00f5etud p\u00f5letikulisest prostatiidist tingitud eesn\u00e4\u00e4rme ja seda \u00fcmbritsevate kudede kahjustusega. Kaugele arenenud haiguse vormid v\u00f5ivad suuresti kahjustada mehe elukvaliteeti, olles oma m\u00f5jult v\u00f5rreldavad suisa raske s\u00fcdamehaiguse, suhkrut\u00f5ve ja mitme teise raske haigusega.
Eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik, ka selle varjatud vorm, on oluliseks viljatuse ja seksuaalh\u00e4irete p\u00f5hjuseks noortel ja nooremas keskeas meestel. Eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik suurendab hilisemat eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi tekke riski. Samuti soodustab see haigus tavap\u00e4rasest varasemat eesn\u00e4\u00e4rme healoomulist suurenemist. Eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik on k\u00f5igi meeste seksuaalh\u00e4irete peamine p\u00f5hjustaja.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEesn\u00e4\u00e4rme healoomuline suurenemine ehk eesn\u00e4\u00e4rme adenoom<\/strong><\/span><\/div>

Eesn\u00e4\u00e4rme healoomuline suurenemine ehk eesn\u00e4\u00e4rme adenoom<\/strong> on k\u00f5ige sagedasem healoomuline kasvaja meestel ja selle esinemissagedus on otseses seoses mehe vanusega. Nii leitakse eesn\u00e4\u00e4rme adenoomi 20% meestest vanuses 41\u201350 eluaastat, 50% vanuses 51\u201360 eluaastat ja \u00fcle 80aastastel meestel juba rohkem kui 90%. Puudub otsene seos eesn\u00e4\u00e4rme suuruse ja kusemish\u00e4irete vahel. Siiski kasvab vanusega ka kusemish\u00e4irete esinemissagedus. Nii kaebab kusejoa olulise n\u00f5rgenemise \u00fcle umbes 25% 55aastastest meestest, aga 75aastaste seas on neid mehi juba 50%.
Eesn\u00e4\u00e4rme adenoomi tekkep\u00f5hjused on senini ebaselged. Kindlasti on \u00fcks haiguse teket m\u00f5jutav tegur meessuguhormoonide tase, sest kastreeritud meestel tekib eesn\u00e4\u00e4rme suurenemine v\u00e4ga harva ja kastratsioon vanemal mehel v\u00e4hendab eesn\u00e4\u00e4rme mahtu ning adenoomist tingitud kusemisvaevusi.
Eesn\u00e4\u00e4rme adenoom tekib alati eesn\u00e4\u00e4rme keskmises osas ja suureneb nii strooma- kui ka epiteelirakkude arv. Siiski pole strooma ja epiteeli vahekord k\u00f5igil adenoomiga meestel \u00fchesugune ja just see m\u00f5jutab suurel m\u00e4\u00e4ral eri ravimeetodite efektiivsust
Eesn\u00e4\u00e4rme healoomuline suurenemine on loomulik mehe vananemisega seotud protsess ja see ei p\u00f5hjusta enamasti mingeid elukvaliteeti m\u00f5jutavaid vaevuseid. Siiski v\u00f5ib eesn\u00e4\u00e4rme suurenemine kitsamaks muuta kuseteid ja l\u00e4bi selle p\u00f5hjustada juhtivalt just kusevoolu takistust. Iseloomulikud kaebused on kusejoa n\u00f5rgenemine, pingutamise vajadus kusemise alguses ja p\u00f5ie mittet\u00e4ielik t\u00fchjenemine.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEesn\u00e4\u00e4rme pahaloomuline kasvaja ehk eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk<\/strong><\/span><\/div>

Eesn\u00e4\u00e4rme pahaloomuline kasvaja ehk eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk<\/strong> on eesti meestel k\u00f5ige sagedasem pahaloomuline kasvaja ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi risk suureneb mehe vananedes k\u00fcllaltki kiiresti. Nii on haiguse leiu t\u00f5en\u00e4osus alla 40-aastastel meestel vaid 1 juht 10 000 mehe kohta, vanuses 40\u201359 on sama n\u00e4itaja 1 juht 103 mehe kohta ja vanuses 60\u201379 juba 1 juht 8 mehe kohta. Ameerika andmetel diagnoositakse eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk \u00fchel mehel kuuest, aga \u00f5nneks vaid \u00fcks mees 33-st sureb eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hki. Seega on osa eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hkidest varjatud kuluga ja ei ohusta otseselt mehe elu, samas kui osa, eriti noorematel meestel, v\u00e4hijuhte v\u00f5ivad olla v\u00e4ga agressiivsed. Asjaolu, et haiguse kulg v\u00f5ib olla v\u00e4gagi erinev, p\u00f5hjustab see kohati vastuolulist suhtumist eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi k\u00e4sitlustes.
Enamik eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi juhte saavad alguse n\u00e4\u00e4rmelisest koest. Eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt ja ei pruugi anda mingeid tajutavaid vaevusi. Agressiivsemate haigusvormide korral kasvab eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk aja jooksul siiski l\u00e4bi eesn\u00e4\u00e4rme kapsli \u00fcmbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid m\u00f6\u00f6da l\u00fcmfiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse.
Haiguse algfaasis on eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk edukalt ravitav. Kui v\u00e4hk piirdub vaid eesn\u00e4\u00e4rmega, on haigusega meeste keskmine elumus 5 ja ka 10 aastat p\u00e4rast diagnoosi v\u00f5rdne meestega, kel v\u00e4hki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse haiguse kaugele arenenud faasis, on prognoos siiski juba m\u00e4rgatavalt halvem \u2013 5 aasta p\u00e4rast on elus vaid 34% kaugele arenenud eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4higa meestest.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tH\u00fcpogonadism<\/strong><\/span><\/div>

H\u00fcpogonadism<\/strong> on muutus mehe organismis, mille puhul munandid ei tooda piisavalt meessuguhormoon testosterooni. Eristatakse biokeemilist h\u00fcpogonadismi, mida iseloomustab ainult optimaalsest madalam meessuguhormooni tase ja kliinilist h\u00fcpogonadismi, millega kaasnevad ka k\u00f5ige iseloomulikumad hormoonpuudulikkuse tunnused nagu seksuaalse huvi langus, hommikuste erektsioonide harvenemine ja n\u00f5rgenemine ning erektsiooni kvaliteedi langus.
H\u00fcpogonadismi p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla munandipoolsed (primaarne h\u00fcpogonadism), mis on seotud eelk\u00f5ige munandi arenguliste ise\u00e4rasustega, aga ka elu jooksul tekkinud munandikahjustusega, v\u00f5i siis tsentraalsed (sekundaarne h\u00fcpogonadism), mis on seotud peamiselt munandi t\u00f6\u00f6d reguleerivate hormoonide tootmisega ajuripatsis v\u00f5i harvem veelgi k\u00f5rgemal regulatsioonitasemel
V\u00e4ga sageli on tegemist kombineeritud h\u00fcpogonadismiga, kus p\u00f5hjused on nii munandi tasemel kui ka tsentraalselt aju poolel. Selline h\u00fcpogonadismi t\u00fc\u00fcp on sageli seotud raskete krooniliste haigustega ja ka \u00fclekaaluga. Vanematel meestel v\u00f5ib ka t\u00e4iesti normaalsete, sageli isegi kompensatoorselt k\u00f5rgenenud testosterooni taseme puhul h\u00fcpogonadismi p\u00f5hjustada k\u00f5rge SHBG (suguhormoone siduva globuliini) taseme tekkimist, mis langetab kriitiliselt kudedele k\u00e4ttesaadava testosterooni taset.
Mehe tervisele m\u00f5jub eelk\u00f5ige kudedele k\u00e4ttesaadava testosterooni taseme langus. Seet\u00f5ttu ei oma isoleeritult madala testosterooni taseme tuvastamine olulist v\u00e4\u00e4rtust ning ravi- ja ka terviseriskide olemasolu otsused tehakse peamiselt just vaba testosterooni fraktsiooni alusel.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tG\u00fcnekomastia<\/strong><\/span><\/div>

G\u00fcnekomastiaks<\/strong> nimetatakse rinna n\u00e4\u00e4rmelise koe mahu suurenemist meestel. G\u00fcnekomastia p\u00f5hjuseks on enamasti mees- ja naissuguhormoonide tasakaaluh\u00e4ire organismis. Haigus v\u00f5ib esineda igal mehe eluetapil. G\u00fcnekomastia on sage leid vasts\u00fcndinutel, kus see on tingitud ema hormoonide m\u00f5just ja enamasti taandub m\u00f5ne n\u00e4dala jooksul. Puberteedieas, kui toimub kogu organismi kiire \u00fcmberreguleerimine, v\u00f5ib kuni 70% poistest tekkida rinnanibude suurenemine ja m\u00f5\u00f5dukas rinnan\u00e4\u00e4rmekoe kasv. Enamasti taanduvad puberteediaegsed rinnamuutused m\u00f5ne kuu, harvem m\u00f5ne aasta jooksul. P\u00e4rast puberteeti on g\u00fcnekomastia teke enamasti seotud h\u00fcpogonadismi (madal meessuguhormooni tase), anaboolsete steroidide kasutamise v\u00f5i \u00fclekaalulisuse ja rasvkoe mahu t\u00f5usuga. P\u00f5hjuseks siis suguhormoonide tasakaalunihe organismis. G\u00fcnekomastia meestel v\u00f5ib olla raske \u00fcldhaiguse (n\u00e4iteks munandikasvaja) esmane tunnus, mist\u00f5ttu vajavad k\u00f5ik p\u00e4rast puberteediiga esinevad g\u00fcnekomastia juhud v\u00e4ga p\u00f5hjalikku arstipoolset uurimist. Haigus diagnoositakse l\u00e4bivaatuse ja hormoonuuringute p\u00f5hjal. Ravi p\u00f5hineb hormonaalse tasakaalu taastamisel. Oluline on eristada rinna n\u00e4\u00e4rmelise koe mahu t\u00f5usu rasvkoe ladestumisest rinnan\u00e4\u00e4rme piirkonda. Samuti tuleb uuringutega v\u00e4listada \u00f5nneks siiski harvaesineva meeste rinnav\u00e4hi v\u00f5imalus.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tSeemnepurske h\u00e4ired<\/strong><\/span><\/div>

Sagedaim seemnepurskeh\u00e4ire on varajane ehk liiga kiire seemnepurse.<\/strong> Varajaseks seemnepurskeks loetakse olukorda, kui seemnepurse toimub enamusel juhtudel alla \u00fche minuti jooksul peale vahekorra algust v\u00f5i\u00a0 kui seemnepurse toimub enamusel kordadel alla kolme minuti jooksul vahekorra algusest ja sellega kaasnevad negatiivsed emotsionaalsed reaktsioonid nagu stress, seksuaalelu v\u00e4ltimine, frustratsioon, probleemid partnersuhtes.
Retrograadne seemnepurse<\/strong> on olukord, kus seemnepurse toimub, kuid seemnevedelik l\u00e4heb purske ajal p\u00f5ide. Seda v\u00f5ib juhtuda m\u00f5ningate haiguste v\u00f5i ravimite foonil,\u00a0 eriti olulist rolli m\u00e4ngib see probleem kui soovitakse rasestuda.
Pikenenud seemnepurske<\/strong> ajana k\u00e4sitletakse olukorda kui seemnepurske saavutamiseks kulub ebasoovitavalt kaua aega ja see on h\u00e4iriv partnersuhtes.
Anejakulatsioon<\/strong> on seemnepurske puudumine. Sagedamini esineb seda neuroloogliliste haiguste korral nagu selgroo erineval tasemel vigastused v\u00f5i peale alakeha haiguseid. Samuti v\u00f5ib see esineda diabeedi t\u00fcsistusena. Anejakulatsioon v\u00f5ib siiski esineda ka idiopaatiliselt ehk mehel tegelikku haigust ei ole v\u00f5i on see tingitud n\u00e4iteks kurnatusest v\u00f5i erektsioonih\u00e4irest.
Anorgasmia<\/strong> ehk orgasmi puudumine v\u00f5ib kaasuda anejakulatsiooniga ja retrograadse ejakulatsiooniga. V\u00f5ib olla nii, et orgasm ehk rahulduse saamine esineb aga seemnepurset ei toimu.
D\u00fcsorgasmia.<\/strong> Rahulduse saamine toimub, kuid sellega v\u00f5ib kaasneda probleeme.
K\u00f5igi nende probleemidel v\u00f5ib olla k\u00fcllalt erinevaid p\u00f5hjuseid ja lahendusi.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tErektsioonih\u00e4ire<\/strong><\/span><\/div>

Erektsioonih\u00e4ireks<\/strong>\u00a0nimetatakse mehe v\u00f5imetust saavutada ja s\u00e4ilitada seksuaalaktiks vajalikku peenise j\u00e4ikust. Erektsioonih\u00e4ireid peaks jagama ajutisteks ja p\u00fcsivateks. Ajutisi h\u00e4ireid v\u00f5ib esineda peaaegu k\u00f5igil meestel. P\u00f5hjuseks on sageli f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i vaimne \u00fclev\u00e4simus, \u00fclem\u00e4\u00e4rane alkoholi tarvitamine, probleemid partnersuhetes jne. P\u00f5hjuse lahenedes erektsiooniv\u00f5ime taastub.
Mida vanemaks saab mees, seda enam hakkavad erektsiooniv\u00f5imet m\u00f5jutama pikemad pausid seksuaalelus. Samas on ka see erektsioonih\u00e4ire vorm enamasti kergesti ja p\u00fcsiva tulemusega ravitav.
P\u00fcsiv erektsioonih\u00e4ire kujuneb tavaliselt v\u00e4lja j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Varem arvati, et erektsioonih\u00e4ire p\u00f5hjused on p\u00f5hiosas ps\u00fchholoogilist laadi. T\u00e4nap\u00e4eval on aga t\u00f5estatud, et enamik p\u00fcsivaid h\u00e4ireid on seotud mehe \u00fcldtervisliku seisundiga ja eelk\u00f5ige muutustega veresoontes. Erektsioonih\u00e4ire v\u00f5ib olla t\u00f5siste s\u00fcdame- ja veresoonkonnahaiguste esmaseks avaldumisvormiks. Mehe erektsiooniv\u00f5imet m\u00f5jutab ka testosterooni tase. Siiski m\u00f5jutab hormonaalne tasakaal eelk\u00f5ige mehe seksuaalset huvi ja veidi v\u00e4hem tema erektsiooniv\u00f5imet. Erektsioonih\u00e4ire v\u00f5ib nooremas keskeas meestel olla ainsaks eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku avaldumisvormiks. Harvem on probleemide p\u00f5hjuseks rasked neuroloogilised haigused.
Erektsioonih\u00e4ire ei ole otseselt vananemisega seotud probleem, sest ka paljud \u00fcle 90aastased mehed elavad veel aktiivset seksuaalelu. Siiski on uuringud n\u00e4idanud, et kui kuni 40aastaste meeste vanuser\u00fchmas kaebab erektsioonih\u00e4irete \u00fcle umbes 2%, siis \u00fcle 40aastastel esineb normaalset suguelu m\u00f5jutavaid kergemaid v\u00f5i raskemaid erektsioonih\u00e4ireid juba enam kui pooltel.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKuse-sugutrakti p\u00f5letikud<\/strong><\/span><\/div>

Suguhaiguste uuringu peaks teostama j\u00e4rgmistel juhtudel:<\/strong>
kusitip\u00f5letiku n\u00e4htudega (eritus kusitist, valu\/ebamugavustunne kusemisel, kusiti otsa punetus) mehed, mehed, kellel on enam kui 1 ilma kaitsevahendita seksuaalpartner (kord aastas v\u00f5i sagedamini - s\u00f5ltuvalt riskist), mehed, kellel on olnud juhusuhteid, uue p\u00fcsisuhte alguses, enne kui loobutakse preservatiivi kasutamisest (soovitavalt m\u00f5lemad partnerid).
Kuse-sugutrakti p\u00f5letike uuringu peaks tegema j\u00e4rgmistel juhtudel:<\/strong>
mehed, kellel on ravitud suguhaigus. Soovitavalt 1 kuu peale ravi l\u00f5ppu, mehed, kellel on enam kui 1 ilma kaitsevahendita seksuaalpartner (kord aastas), kusemish\u00e4iretega ja\/v\u00f5i alakeha (kubemes, munandites, peenises, munandi ja p\u00e4rasoole vahel, alaseljas) valu- v\u00f5i ebamugavustundega mehed, viljakusprobleemiga mehed, sperma n\u00e4htavate (punakas, pruun, kollane, l\u00e4bipaistev) muutusega mehed, sperma mahu (suurenemine v\u00f5i v\u00e4henemine) muutustega mehed.
Enamlevikud suguhaigused ja sugutrakti p\u00f5letikutekitajad ning nende uuringud meestekliinikus\u00a0Kusitist tuvastatavad suguhaigused<\/strong>
Klam\u00fc\u00fcdia- k\u00f5ige sagedasem \u00e4gedate kusiti p\u00f5letike tekitaja. V\u00f5imalikud nii \u00e4gedad kui minimaalsed v\u00f5i suisa puuduvad haigusn\u00e4hud. Esinemissagedus \u2013 sage.
Mycoplasma genitalium - oluline kusitip\u00f5letike tekitaja. V\u00f5imalikud nii \u00e4gedad kui minimaalsed v\u00f5i suisa puuduvad haigusn\u00e4hud. Esinemissagedus - sage.
Gonorr\u00f6a\/tripper - klassikaline suguhaigus. Enamasti selged kusiti p\u00f5letiku tunnused, harva ka minimaalsed haigusn\u00e4hud. Esinemissagedus - suhteliselt harvaesinev.
Trihhomonoos - klassikaline suguhaigus. Enamasti selged kusiti p\u00f5letiku tunnused, harva ka minimaalsed haigusn\u00e4hud. Esinemissagedus -suhteliselt harvaesinev.
NB! K\u00f5igi \u00fclaltoodud mikroobide uuringud toestatakse soovitavalt esmasest hommikusest kusest\/uriinist. Kindlasti peavad uuritavasse materjali saama just esimesed kusetilgad. Anal\u00fc\u00fcsi on soovitav tema mitte enne kolmandat p\u00e4eva peale riskikontakti.
Verest tuvastatavad suguhaiguste uuringud<\/strong>
HIV - t\u00f5sine ja eluohtlik sugulisel teel leviv viirushaigus. Sugulisel teel \u00fclekande risk ei ole mehe jaoks v\u00e4ga suur. Esinemissagedus - suhteliselt harvaesinev. Viiruse testimiseks on erinevad v\u00f5imalused. HIV tavauuring - test n\u00e4itab teisel kuul peale kontakti. Kinnitustest 6 kuu p\u00e4rast vajalik. HIV RNA test - v\u00f5ib kasutada alates 3. n\u00e4dalast peale riskikontakti. Kinnitustest 6 kuu p\u00e4rast soovitatav S\u00fc\u00fcfilis - klassikaline suguhaigus. Esinemissagedus -suhteliselt harvaesinev. Testida soovitame mitte enne 4 n\u00e4dalat peale riskikontakti.
Eesnahalt tuvastatavad suguhaigused ja p\u00f5letikutekitajad<\/strong>
Herpesviirused (HSV1, HSV2) - klassikaline suguhaigus. T\u00fc\u00fcpilise kuluga (kihelus-vill-haanand-koorik paranemine) eesnahal ja peenise peal v\u00e4ljenduv suguhaigus. Harva p\u00f5hjustab ka kusitip\u00f5letikku. Esinemissagedus \u2013 sage. Kandidoos (Candida albicans) \u2013 sugulisel teel leviv haigus. T\u00fc\u00fcpiline eesnaha- ja peenisepeap\u00f5letiku tekitaja. Esinemissagedus - v\u00e4ga sage. Aeroobsed mikroobid - mittesuguhaigustest mikroobid (t\u00fc\u00fcpilised E.coli, E. faecalis jne) on olulised eesnaha ja vahel ka kusitip\u00f5letiku tekitajad. Nende mikroobide anal\u00fc\u00fcsimiseks teotatakse aeroobne k\u00fclv. Esinemissagedus \u2013 sage. NB! Eesnahalt v\u00f5etavate proovide korral soovitame peenist 24 tundi enne arsti\/\u00f5e visiiti mitte pesta.
Kuse-sugutrakti p\u00f5letikud ja nende tuvastamiseks teostatavad uuringud<\/strong>
Eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letik e. prostatiit \u2013 enamasti v\u00e4heste alakehavaevustega v\u00f5i \u00fcldse ilma kaebusteta kulgev t\u00fc\u00fcpiline meestehaigus. Esinemissagedus \u2013 v\u00e4ga sage. \u00c4ge haigusvorm harvaesinev. Seemnep\u00f5iekeste p\u00f5letik e. vesikuliit \u2013 enamasti krooniliselt ja ebam\u00e4\u00e4raste alakeha vaevustega kulgev haigus. Esinemissagedus \u2013 suhteliselt harvaesinev Munandimanuse p\u00f5letik e. epidid\u00fcmiit \u2013 enamasti \u00e4gedalt kulgev viljakusriskiga raske meestehaigus. Esinemissagedus \u2013 suhteliselt harvaesinev Munandip\u00f5letik e. orhiit - enamasti \u00e4gedalt kulgev viljakus- ja h\u00fcpogonadismi riskiga raske meestehaigus. Esinemissagedus \u2013 suhteliselt harvaesinev
Vajalikud uuringud: Sperma anal\u00fc\u00fcs p\u00f5letikule \u2013 esmane uuring noorematel meestel. Eesn\u00e4\u00e4rmesekreedi uuring \u2013 esmane uuring keskeas ja vanematel meestel (50 a. ja vanemad) ning prostatiidi kahtlusega meestel.<\/p><\/div><\/div><\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":15,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-6847","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nSagedamini esinevad meestehaigused - Meestekliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Sagedamini esinevad meestehaigused - Meestekliinik\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Meestekliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-11-13T14:46:43+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"20 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\\\/\",\"name\":\"Sagedamini esinevad meestehaigused - Meestekliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-10-12T19:46:14+00:00\",\"dateModified\":\"2023-11-13T14:46:43+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Patsiendile\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Sagedamini esinevad meestehaigused\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/\",\"name\":\"Meestekliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Sagedamini esinevad meestehaigused - Meestekliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Sagedamini esinevad meestehaigused - Meestekliinik","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\/","og_site_name":"Meestekliinik","article_modified_time":"2023-11-13T14:46:43+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"20 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\/","name":"Sagedamini esinevad meestehaigused - Meestekliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/#website"},"datePublished":"2023-10-12T19:46:14+00:00","dateModified":"2023-11-13T14:46:43+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/sagedamini-esinevad-meestehaigused\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Patsiendile","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Sagedamini esinevad meestehaigused"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/","name":"Meestekliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kristiina Noortoots","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/author\/kristiinn\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":null,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6847","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6847"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6847\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6847"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}