{"id":6850,"date":"2023-10-12T22:07:29","date_gmt":"2023-10-12T20:07:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/?page_id=6850"},"modified":"2023-11-10T12:50:40","modified_gmt":"2023-11-10T10:50:40","slug":"uuringud-meestehaiguste-korral","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/uuringud-meestehaiguste-korral\/","title":{"rendered":"Uuringud meestehaiguste korral"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"has-large-font-size\"><strong>L\u00e4bivaatus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">L\u00e4bivaatuse ulatus s\u00f5ltub mehe kaebustest. Enamasti kontrollitakse kogu alakeha: peenis, munandid, eesn\u00e4\u00e4re. Vastavate kaebuste korral vaadeldakse ja katsutakse ka rinnan\u00e4\u00e4ret.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">L\u00e4bivaatus algab sisuliselt inimese sisenemisest kabinetti. Vaadeldakse liikumist, kehahoidu, keha kompositsiooni, naha seisundit, meeleolu jne.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Peenis <\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Vaadeldakse peenise \u00fcldist arengut. Eesnaha liikuvust. P\u00f5letikutunnuseid peenisepea, eesnaha ja peenise naha pinnal. Kusitiava paiknemist, selle erip\u00e4rasid. P\u00f5letikutunnuseid kusitis. Peenisesiseste valude ja t\u00fckitunde korral tuleb t\u00e4psemalt katsuda peenise sisestruktuuri.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Munandikott ja munandid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Esmalt hinnatakse munandikoti v\u00e4list pinda ja seej\u00e4rel munandite paiknemist munandikotis. Vaadeldakse ja katsutakse munandite suurust, suuruse erinevust. Samal ajal katsutakse munandimanuse paiknemist, selle konsistentsi, suurust ja k\u00f5rvalekaldeid tavap\u00e4rasest leiust. V\u00e4ga oluline on hinnata munandi konsistentsi, tihenemiste esinemist munandis v\u00f5i sellega seotud struktuurides. Munandi kohal ja taga katsutakse munandikoti veenilaiendi olemasolu. Samuti hinnatakse seemnejuha struktuure. Kahtluse korral katsutakse kubemekanalit suurenenud l\u00fcmfis\u00f5lmede ja songa esinemise suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">K\u00f5ige olulisem parameeter on meeste munandimaht. Normaalseks munandimahuks loetakse 20 ml ja enam, mis kokku annab kahe munandi mahuks 40 ml ja enam. Piiripealsed v\u00e4\u00e4rtused, mis v\u00f5ivad olla seotud munandihaiguste ja viljakusprobleemidega, on \u00fche munandi maht 15\u201319 ml ja munandite kogumaht 30\u201339 ml.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kui munandimaht on alla 15 ml ja kogumaht alla 30 ml, siis on enamasti tegu juba olulise terviseriski ja suure t\u00f5en\u00e4osusega ka viljakuse langusega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Eesn\u00e4\u00e4re<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Eesn\u00e4\u00e4ret saab katsuda kas perineumilt (munandi ja p\u00e4rasoole vahelt) v\u00f5i s\u00f5rmega p\u00e4rasoole kaudu. Viimane on kindlasti t\u00e4psem, sest ligip\u00e4\u00e4setav eesn\u00e4\u00e4rme pind on oluliselt suurem.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Eesn\u00e4\u00e4rme kontrolli k\u00e4igus viib arst oma s\u00f5rme mehe p\u00e4rasoolde ja katsub l\u00e4bi selle eesmise seina eesn\u00e4\u00e4rme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid m\u00f5ne sekundi ja on \u00fcksnes veidi ebamugav. Siiski v\u00f5ib eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku puhul eesn\u00e4\u00e4rme katsumine olla veidi valulik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Rinnan\u00e4\u00e4re<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Alustatakse vaatlusest. Edasi katsutakse rinnan\u00e4\u00e4ret n\u00e4\u00e4rmelise koe esinemise suhtes ja muude tihendite tuvastamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Juuksepiiri muutus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Mehet\u00fc\u00fcpi kiilasp\u00e4isuse puhul on juuksepiir nihkunud oimukohtadel ja juuksed h\u00f5renenud pealae kuklapoolses piirkonnas. Just need peanaha piirkonnad on enim hormoonidest m\u00f5jutatud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\">Instrumentuuringud<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Instrumentuuringute valik s\u00f5ltub mehe kaebustest ja esmaste uuringute leiust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Kehaehituse anal\u00fc\u00fcs <\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Uuringu eesm\u00e4rk on hinnata mehe kehaehitust ning selle seost v\u00f5imalike kaebuste ja keha siseregulatsiooniga, eelk\u00f5ige hormoonide tasemega. Uuringu l\u00e4biviimiseks palutakse inimesel \u00e4ra v\u00f5tta \u00fcleriided, jalan\u00f5ud ja sokid. Uuring toimub impedantsmeetodil ja mingeid ebamugavusi sellega ei kaasne.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Ultraheliuuring munandites<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Uuringu eesm\u00e4rk on eelk\u00f5ige t\u00e4psustada l\u00e4bivaatusel tekkinud kahtlusi v\u00f5imalike k\u00f5rvalekallete osas. Uuring tehakse munandikoti pinnalt ja pole ebamugav.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Ultraheliuuring eesn\u00e4\u00e4rmest ja seemnep\u00f5iekestest p\u00e4rasoole kaudu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Uuring tehakse juhtudel, kui ravimeetodi valikuks on vaja teada eesn\u00e4\u00e4rme t\u00e4pset suurust v\u00f5i kahtlustatakse eesn\u00e4\u00e4rme kasvajat. Samuti on sellest uuringust kasu prostatiidi diagnoosimisel ja eesn\u00e4\u00e4rme kahjustuse ulatuse hindamisel. Samuti aitab see uuring v\u00e4listada m\u00f5ningaid mehe viljatuse p\u00f5hjusi. Uuringu k\u00e4igus viiakse p\u00e4rasoolde plastiksond, mis v\u00f5imaldab t\u00e4psemalt n\u00e4ha eesn\u00e4\u00e4rme ja seemnep\u00f5iekeste sisemisi ehituslikke muutusi. Eesn\u00e4\u00e4rmekasvaja kahtlusel saab seda uuringut kombineerida v\u00e4ikeste proovit\u00fckkide v\u00f5tmisega eesn\u00e4\u00e4rme koest (vt j\u00e4rgmine alapunkt).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Ultraheliuuring p\u00e4rasoole kaudu koos proovit\u00fcki (biopsia) v\u00f5tmisega<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Uuring toimub nagu tavaline ultraheliuuring, aga protseduuri k\u00e4igus v\u00f5etakse l\u00e4bi p\u00e4rasoole seina eesn\u00e4\u00e4rmest peenikese n\u00f5elaga 10 kuni 12, vahel ka enam proovit\u00fckki. Proovit\u00fcki v\u00f5tmine v\u00f5ib olla veidi ebamugav protseduur. M\u00f5nikord v\u00f5ib see p\u00f5hjustada v\u00e4hest veritsust p\u00e4rasoolest m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Kusevoolu kiiruse ja j\u00e4\u00e4kuriini m\u00f5\u00f5tmine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Kusemish\u00e4irete puhul peetakse \u00fcldtervisele k\u00f5ige ohtlikumaks just kusevoolu kiiruse langust ja sellest tingitud p\u00f5ie mittet\u00e4ielikku t\u00fchjenemist. Uuring on v\u00e4ga lihtne \u2013 kui p\u00f5is on parajalt t\u00e4is, tuleb urineerida lehtrikujulisse anumasse, mis on \u00fchendatud arvutiga. Registreeritakse kuse v\u00e4ljumise kiirus ja v\u00e4ljakustud vedeliku kogus. T\u00f5ese vastuse saamiseks peab uriini kogus olema v\u00e4hemalt 100 ml. Heaks kusevoolu maksimumkiiruseks peetakse \u00fcle 10 milliliitri sekundis. Sageli kombineeritakse uuring p\u00f5ide j\u00e4\u00e4nud kusekoguse (j\u00e4\u00e4kuriini) m\u00f5\u00f5tmisega. K\u00f5ige parem on seda m\u00f5\u00f5ta ultraheliuuringuga k\u00f5hu eespinnalt kohe p\u00e4rast kusevoolu kiiruse uuringut. J\u00e4\u00e4kuriini ei tohiks p\u00f5ide j\u00e4\u00e4da enam kui 100 ml.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size\">Laboratoorsed anal\u00fc\u00fcsid<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Esmasjoa uriin<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Esmasjoa uriin peab sisaldama esimesi kusetilkasid! Soovitav koguda hommikul esmasest kusest. Alternatiivina p\u00e4eva peale, kui pole v\u00e4hemalt 3\u20134 tundi kusel k\u00e4idud. Esmaskusega saab hinnata p\u00f5letikku kusitis ja suguhaiguste riski.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Keskjoa uriin<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Keskjoauriini anal\u00fc\u00fcsiga saab kaudselt kontrollida neerude t\u00f6\u00f6d, aga ka p\u00f5letiku ja mikroobide esinemist p\u00f5ies ja neerudes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Eesn\u00e4\u00e4rmesekreedi anal\u00fc\u00fcs<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku diagnoos saab tugineda vaid eesn\u00e4\u00e4rmest p\u00e4rit materjali uuringutele. Maailmas kasutakse k\u00f5ige enam kahe v\u00f5i kolme klaasi testi. Kahe klaasi testil kogub mees esmalt v\u00e4ikese koguse keskjoauriini, mille j\u00e4rel osa uriinist j\u00e4\u00e4b p\u00f5ide. Sellele j\u00e4rgneb eesn\u00e4\u00e4rme spetsiifilise materjali kogumine, mis algab samamoodi kui eesn\u00e4\u00e4rme kontroll, s\u00f5rmega, aga eesn\u00e4\u00e4ret masseeritakse veidi tugevamini ja pikema aja jooksul eesm\u00e4rgiga saavutada eesn\u00e4\u00e4rmesekreedi v\u00e4ljumine kusitisse. Anal\u00fc\u00fcsiks sobib nii kusitist v\u00e4ljuv eesn\u00e4\u00e4rmesekreet kui ka massaa\u017ei j\u00e4rel kogutud esmaskusi, v\u00f5i nende segu. Kolme klaasi testil lisandub \u00fclaltoodule veel (hommikuse) esmaskuse anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Spermaanal\u00fc\u00fcs<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Spermaanal\u00fc\u00fcsi kasutatakse eelk\u00f5ige mehe viljakuse hindamiseks, aga sobib see ka sugutrakti p\u00f5letike diagnoosimiseks ja ravikulu j\u00e4lgimiseks. Peab arvestama, et spermaanal\u00fc\u00fcs alahindab sageli nii eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku esinemist kui selle aktiivsust. Samas esineb ka eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letikule iseloomulike kaebustega haigusjuhte, kus puudub p\u00f5letik eesn\u00e4\u00e4rmes, kuid esineb p\u00f5letik naaberorganites \u2013 seemnep\u00f5iekestes. Seemnep\u00f5iekeste p\u00f5letikku on v\u00f5imalik diagnoosida ainult spermaanal\u00fc\u00fcsi alusel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>PSA-test<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesn\u00e4\u00e4rme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSAst satub siiski ka verre ning seda on v\u00f5imalik seal m\u00f5\u00f5ta. Terve eesn\u00e4\u00e4rme puhul on PSA sisaldus veres seotud eesn\u00e4\u00e4rme suurusega. Paralleelselt eesn\u00e4\u00e4rme suurenemisega kasvab ka PSA sisaldus. \u00dclimalt v\u00e4\u00e4rtuslikuks teeb PSA-testi aga asjaolu, et eesn\u00e4\u00e4rmekasvaja rakkudest vabaneb verre mitu korda rohkem PSAd kui tervest eesn\u00e4\u00e4rme koest. Samuti vabaneb tavaliselt rohkem PSAd verre teatud t\u00fc\u00fcpi eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku korral. Vaatamata viimastel aastatel k\u00f5lanud kriitikale on PSA-test endiselt parim olemasolev kasvajamarker, mida kasutatakse nii eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi varaseks diagnoosimiseks kui ka eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste ravij\u00e4rgse d\u00fcnaamika hindamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Oma sisult on PSA siiski eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste test. Iga vanuselisest keskmisest k\u00f5rgem PSA v\u00e4\u00e4rtus on seotud eesn\u00e4\u00e4rmehaigusega \u2013 kas eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku, eesn\u00e4\u00e4rme healoomulise suurenemise v\u00f5i eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4higa.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Hormoonuuringud<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Hormoonuuringutega anal\u00fc\u00fcsitakse organismi siseregulatsiooni. Meeste spetsiifilised hormoonuuringud v\u00f5ib jagada kahte r\u00fchma. FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) ja LH (luteiniseeriv hormoon) n\u00e4itavad meile aju tasemelt l\u00e4htuvat munandite t\u00f6\u00f6 kontrolli ja selle stimulatsiooni. FSH stimuleerib seemnerakkude tootmisega seotud Sertoly rakke ja LH omakorda meessuguhormoone tootvaid Leydigi rakke. Tavalisest k\u00f5rgemad v\u00e4\u00e4rtused viitavad munandi \u00fche v\u00f5i teise (v\u00f5i m\u00f5lema) peamise funktsiooni kahjustusele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Teise r\u00fchma kuulub testosterooni ja SHBG (suguhormoone siduv globuliin) m\u00f5\u00f5tmine, mis kokku annavad meile vaba, kudedele k\u00e4ttesaadava testosterooni taseme. Isoleeritult vaid \u00fcldtestosterooni m\u00f5\u00f5tmine ei pruugi alati anda asjakohast infot.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Hormoonuuringutest v\u00f5idakse vastava n\u00e4idustuse alusel lisatestidena tellida veel naissuguhormoon \u00f6stradiooli (oluline rinnan\u00e4\u00e4rme muutuste uuringukompleksis), DHEAS (kuulub kiilasp\u00e4isuse uuringute kompleksi) ja prolaktiini (vajalik madala testosterooniv\u00e4\u00e4rtuste p\u00f5hjuste leidmisel) test. M\u00f5ne haigusjuhu puhul tuleb teha ka kilpn\u00e4\u00e4rmehormoonide uuringud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Biokeemiliste anal\u00fc\u00fcside paneel<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">Seda kasutame mehe \u00fcldtervise ja selle riskide hindamiseks. \u00dcldtervise riskide k\u00f5rval aitavad maksa funktsiooni kajastavad anal\u00fc\u00fcsid hinnata n\u00e4iteks alkoholitarbimise ja ka \u00fclekaalu v\u00f5imalikku m\u00f5ju mehe tervisele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Suguhaiguste testid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">On vajalikud kusitip\u00f5letiku, vahel ka munandip\u00f5letiku p\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamiseks. Suguhaiguste uuringuid on soovitav teostada esmaskusest (vt eespool). Osadel juhtudel on vajalik suguhaiguste anal\u00fc\u00fcside v\u00f5tmine ka p\u00e4rakust ja\/v\u00f5i suu limaskestalt. Vere kaudu uuritakse sugulisel teel levivatest haigustest HIV-, hepatiitide ja s\u00fc\u00fcfilise osas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>K\u00fclvid haigust tekitavate mikroobide m\u00e4\u00e4ramiseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">K\u00fclve v\u00f5etakse vastavalt kliinilisele vajadusele kas eesnaha alt, esmaskusest, spermast, keskjoauriinist v\u00f5i eesn\u00e4\u00e4rmemassaa\u017ei j\u00e4rgsest kusest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00e4bivaatus L\u00e4bivaatuse ulatus s\u00f5ltub mehe kaebustest. Enamasti kontrollitakse kogu alakeha: peenis, munandid, eesn\u00e4\u00e4re. Vastavate kaebuste korral vaadeldakse ja katsutakse ka rinnan\u00e4\u00e4ret. L\u00e4bivaatus algab sisuliselt inimese sisenemisest kabinetti. Vaadeldakse liikumist, kehahoidu, keha kompositsiooni, naha seisundit, meeleolu jne. Peenis Vaadeldakse peenise \u00fcldist arengut. Eesnaha liikuvust. P\u00f5letikutunnuseid peenisepea, eesnaha ja peenise naha pinnal. Kusitiava paiknemist, selle erip\u00e4rasid. P\u00f5letikutunnuseid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":15,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-6850","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Uuringud meestehaiguste korral - Meestekliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/uuringud-meestehaiguste-korral\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Uuringud meestehaiguste korral - Meestekliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"L\u00e4bivaatus L\u00e4bivaatuse ulatus s\u00f5ltub mehe kaebustest. Enamasti kontrollitakse kogu alakeha: peenis, munandid, eesn\u00e4\u00e4re. Vastavate kaebuste korral vaadeldakse ja katsutakse ka rinnan\u00e4\u00e4ret. L\u00e4bivaatus algab sisuliselt inimese sisenemisest kabinetti. Vaadeldakse liikumist, kehahoidu, keha kompositsiooni, naha seisundit, meeleolu jne. Peenis Vaadeldakse peenise \u00fcldist arengut. Eesnaha liikuvust. P\u00f5letikutunnuseid peenisepea, eesnaha ja peenise naha pinnal. Kusitiava paiknemist, selle erip\u00e4rasid. P\u00f5letikutunnuseid [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/uuringud-meestehaiguste-korral\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Meestekliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-11-10T10:50:40+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/uuringud-meestehaiguste-korral\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/uuringud-meestehaiguste-korral\\\/\",\"name\":\"Uuringud meestehaiguste korral - Meestekliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-10-12T20:07:29+00:00\",\"dateModified\":\"2023-11-10T10:50:40+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/uuringud-meestehaiguste-korral\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/uuringud-meestehaiguste-korral\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/uuringud-meestehaiguste-korral\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Patsiendile\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/patsiendile\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Uuringud meestehaiguste korral\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/\",\"name\":\"Meestekliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/meestekliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Uuringud meestehaiguste korral - Meestekliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/uuringud-meestehaiguste-korral\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Uuringud meestehaiguste korral - Meestekliinik","og_description":"L\u00e4bivaatus L\u00e4bivaatuse ulatus s\u00f5ltub mehe kaebustest. Enamasti kontrollitakse kogu alakeha: peenis, munandid, eesn\u00e4\u00e4re. Vastavate kaebuste korral vaadeldakse ja katsutakse ka rinnan\u00e4\u00e4ret. L\u00e4bivaatus algab sisuliselt inimese sisenemisest kabinetti. Vaadeldakse liikumist, kehahoidu, keha kompositsiooni, naha seisundit, meeleolu jne. Peenis Vaadeldakse peenise \u00fcldist arengut. Eesnaha liikuvust. P\u00f5letikutunnuseid peenisepea, eesnaha ja peenise naha pinnal. Kusitiava paiknemist, selle erip\u00e4rasid. P\u00f5letikutunnuseid [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/uuringud-meestehaiguste-korral\/","og_site_name":"Meestekliinik","article_modified_time":"2023-11-10T10:50:40+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/uuringud-meestehaiguste-korral\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/uuringud-meestehaiguste-korral\/","name":"Uuringud meestehaiguste korral - Meestekliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/#website"},"datePublished":"2023-10-12T20:07:29+00:00","dateModified":"2023-11-10T10:50:40+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/uuringud-meestehaiguste-korral\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/uuringud-meestehaiguste-korral\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/uuringud-meestehaiguste-korral\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Patsiendile","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/patsiendile\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Uuringud meestehaiguste korral"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/","name":"Meestekliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kristiina Noortoots","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/author\/kristiinn\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"L\u00e4bivaatus L\u00e4bivaatuse ulatus s\u00f5ltub mehe kaebustest. Enamasti kontrollitakse kogu alakeha: peenis, munandid, eesn\u00e4\u00e4re. Vastavate kaebuste korral vaadeldakse ja katsutakse ka rinnan\u00e4\u00e4ret. L\u00e4bivaatus algab sisuliselt inimese sisenemisest kabinetti. Vaadeldakse liikumist, kehahoidu, keha kompositsiooni, naha seisundit, meeleolu jne. Peenis Vaadeldakse peenise \u00fcldist arengut. Eesnaha liikuvust. P\u00f5letikutunnuseid peenisepea, eesnaha ja peenise naha pinnal. Kusitiava paiknemist, selle erip\u00e4rasid. P\u00f5letikutunnuseid&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6850","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6850"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6850\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/meestekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6850"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}