Tegevused eesmärkide saavutamiseks

10. Soosige imetamise tugigruppide moodustamist ja suunake emasid nendesse pärast sünnitusmajast lahkumist
10.1. Riskigruppi kuuluvatele emadele koostatakse vajadusel kirjalik plaan imetamise jälgimiseks, mille meeskonda kaasatakse vajadusel teisi spetsialiste.
10.2. Imetavatele emadele jagatakse nii suulist kui kirjalikku informatsiooni rinnaga toitmise ajal ilmneda võivate probleemidele lahenduste leidmiseks ja imetavate emade toetamiseks ning julgustamiseks. Naistekliinik tagab kättesaadava imetamisnõustamise kõikidele imetavatele emadele, luues selleks erinevaid võimalusi – veebinõustamine, imetamisnõustajate vastuvõtud, 24 tunni nõuandetelefon jms.
10.3. Jätkuhoolduse osutamiseks ning rinnaga toitmise edendamiseks ja emade sünnitusjärgseks toetamiseks analüüsitakse võimalusi ja vajadust sünnitusjärgsete koduvisiitide juurutamiseks.
10.4.Rinnaga toitmise edendamiseks kogukonnas arendatakse süsteemset imetamise tugigruppide ja imetamisnõustajate võrgustiku koostööd.

Allikad:1,2,3,4,6,15,17,19,20,22,35

 

10.1. Päevad, mis järgnevad haiglast lahkumisele, otsustavad rinnaga toitmise õnnestumise või ebaõnnestumise. Seetõttu on oluline, et ema on teadlik, kes teda rinnaga toitmisel tekkivate probleemide korral aidata võib. Peamine põhjus varasele rinnapiimaasendaja kasutamisele üleminekul on emade poolt tajutud raskused rinnaga toitmisel. Kõige sagedamini kirjeldatud imetamisprobleemid esimesel sünnitusjärgsel kuul on: magav laps, valulikud rinnanibud, "lekkivad" ja piimapaisu tõttu tursunud rinnad, rinnapiima tagasiheide, liiga sagedane imetamine ja ema kurvameelsus.

 

Sagedaseima rinnaga toitmisest loobumise põhjusena mainitakse siiski ebapiisavat rinnapiima kogust. Kirjanduse andmetel on enamus emasid füsioloogiliselt võimelised tootma oma lapse vajaduste tarbeks piisavas koguses rinnapiima, seega on emade poolt tajutud rinnapiima vähesuse põhjuseks pigem ebaõiged imetamisvõtted, ebapiisav imetamise nõustamine ning jätkupidev toetuse puudumine haiglast lahkumise järgselt.

 

10.2. Kõiki rinnaga toitvaid emasid informeeritakse, kuidas saada vajadusel kontakti imetamisnõustaja, ämmaemanda, naistearsti või imetamise tugigruppidega. Seda informatsiooni pakutakse kõikidele suuliselt ja kirjalikus vormis. Imetamisnõustamine on kättesaadav kõikidele. Rinnaga toitvate emade jaoks tagatakse hoolduse järjepidevus sünnitusjärgselt haigla personali poolt ja haiglast lahkumise järgselt kogukondlike tugivõrgustike ja imetamisnõustajate poolt. Selleks pakutakse järjekindlalt teaduspõhist nõustamist ja toetust emadele ja nende peredele, et julgustada rinnaga toitmise jätkamist. Nõustamise järjepidevuse tagamiseks rakendatakse järgmisi meetmeid:

  • 24-tunni nõuandetelefon, mille abil rinnaga toitvad emad saavad probleemide tekkimisel asjakohast nõu ja abi;
  • emadele antakse põhjalikku korrektset nõustamist ja toetust nende lühikese sünnijärgses osakonnas oleku ajal; kliiniku personali positiivne suhtumine ja hoiak aitab hajutada hirme;
  • naistekliinikust lahkumisel antakse emadele nimekiri kontaktisikutega, kes on vajadusel kättesaadavad.

Rinnaga toitva ema nõustamisel arvestatakse imetamise alustamist ja jätkamist mõjutavaid tegureid: ema vanus, haridustase, sotsiaal-majanduslik staatus, perekonnaseis, tööhõive, kahjulikud harjumused, imetamisega seonduvad teadmised ja hoiakud, varasem imetamiskogemus ning sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu ja hoiakud, aga ka laiemas ühiskonnas valdavad hoiakud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noortele, madala sissetulekuga, tugivõrgustiku toetuseta naistele.

 

10.3. Emadushoolduse jätkupidevuse loomiseks, rinnaga toitmise edendamiseks ning imetavate emade ja noorte perede sünnitusjärgseks toetamiseks ja kohanemiseks analüüsitakse sünnitusjärgsete koduvisiitide vajadust ja kulutõhusust. Lähtudes analüüsist alustatakse sünnitusjärgsete koduvisiitide juurutamisega.

 

10.4. Toetus rinnaga toitvatele emadele on väga oluline esimestel päevadel pärast haiglast lahkumist. Vabatahtlikud imetamise tugigrupid on tähtsaks kogukonnapoolseks abiallikaks, mis on naistele kättesaadavad ning ei eelda olulisi lisakulutusi. Emasid informeeritakse raseduse ajal ja peale haiglast lahkumist erinevatest rinnaga toitvate emade tugigruppidest kogukonnas. Tugeva, riiklikult toetatud tugigruppide võrgustiku olemasolu on üheks mõjutavaks teguriks, mis on kirjanduse andmetel aidanud mitmes Euroopa riigis suurendada rinnaga toitmise mõju. Imetamise tugigruppide eesmärgiks on motiveerida ja toetada rinnaga toitvaid emasid ning aidata neil, kes ei saa, või on otsustanud mitte rinnaga toita, alustada rinnaga toitmist.

 

Kogukondlikud imetavate emade tugigrupid on väga efektiivseks vahendiks tervise edendamisel. Emade tugigrupid teevad tihedat koostööd haigla imetamisnõustajatega.

 

Soovituslikult peaksid toimuma kohalikul tasandil regulaarsed kohtumised tervishoiutöötajate ja vabatahtlike tugigruppide vahel. Koostöös imetamise tugigruppidega korraldatakse vajaduspõhiselt täiendkoolitusi tugigrupiliikmetele.

 

Kliiniku personal on informeeritud kogukonnas tegutsevatest vabatahtlikest tugigruppidest ning edastab emadele haiglast lahkumisel tugigruppide kontaktandmed. Infomaterjalid tugigruppide kontaktandmetega on selgelt nähtaval ja kättesaadav nii naistenõuandlas, perekeskuses kui sünnijärgses osakonnas.

 

Haiglast varajane koju saatmine võib olla imetamise jätkamist takistavaks teguriks. Varajane koju saatmine peab olema paindlik ning selle rakendamine sõltub iga naise individuaalsest valmisolekust. Ema teadlikkus erinevate usaldusväärsete toetusgruppide olemasolust ja asukohast peaks olema üheks koju saamise kriteeriumitest. Jätkupidev toetussüsteem tagab rinnaga toitmise edukuse.